Julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (595 SE) esimene lugemine

Oleme jõudnud kaheksanda päevakorrapunktini: Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu 595 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, Riigikogu liikme Martin Helme.

Nii, veel üks väga hea eelnõu. Siin tuleb küll öelda, et tulime appi koalitsioonile, parempoolsele, ennast parempoolseks nimetavale koalitsioonile. Pean uuesti selle kõik ära rääkima, et kaks kuud tagasi tehti meil Eestis valitsusremont ja kuulutati, et nüüd on võimul parempoolne valitsus. No millega parempoolne valitsus tõestab, et ta on parempoolne? Hakkab makse langetama. Maksusid on meil tõstetud, meil on viimase paari aasta jooksul tõstetud neid umbes 20 korda, ja peaaegu et ei ole maksu, või mitte peaaegu, ma ei tea ühtegi sellist maksu, mida ei ole Eestis tõstetud. Lisaks sellele on välja nuputatud terve hulk uusi makse, on tõstetud kõiki riigilõivusid ja trahve ja mida kõike veel. Nüüd tuli parempoolne valitsus, kes hakkab maksusid langetama. Küsid, et mis maks see on, mida te langetate, kas kõiki või. "Ei-ei, käibemaksu me ei langeta, tulumaksu me ei langeta, aktsiisi me ei langeta!" Selle [viimase] te hääletasite just maha. Tuleb välja, et vaid ühte jupikest ühest maksukobarast, mille te olete meile siin hiljuti teinud, tahetakse hakata siis, noh, natuke kohendama. Jutt on julgeolekumaksust. Me kõik teame, miks seda julgeolekumaksuks nimetatakse: sellepärast et julgeolekuargumendiga on võimalik põhimõtteliselt lehmale hapupiim ka maha müüa. Meil on vaja raha julgeoleku jaoks, teeme julgeolekumaksu! Milles seisneb julgeolekumaks? Kõigepealt me tõstame käibemaksu, siis me tõstame tulumaksu ja siis me tekitame ettevõtjatele uue ettevõtlustulu maksu. Ehk see on kolmest komponendist koosnev maksude tõus. Kusjuures kaks nendest maksudest on Eesti, ütleme, maksusüsteemis ja eelarvesüsteemis kandvad maksud: tulumaks ja käibemaks. Kolmas on ettevõtlustulu maks. Erikord, mis Eestis on, on olnud aastakümneid Reformierakonna au ja uhkus, nemad ei ole lasknud Eestis klassikalist ettevõtte tulumaksu tekitada, vaid meil on sisuliselt dividendimaks. Nüüd on kaks kuud mööda läinud ja ma kuulen ainult ritsikate sirinat. Ei ole maksualanduseelnõu, seda ei ole tulnud valitsusest, siiamaani ei ole tulnud. Kaks kuud on mööda läinud, mingit maksualanduseelnõu ei ole Riigikogusse jõudnud. Võib-olla on põhjus selles, et uus, parempoolne valitsus ikka veel, kaks kuud hiljem, peab koalitsiooniläbirääkimisi. Iga päev me loeme uudistest mingist pudi-padist, millega ühiskonda tekitatakse lihtsalt mingisugust müra. Näiteks, kas vanavanemad võiks ka saada emapalka? Nüüd me kõik arutame selle üle. Või arutame eutanaasia üle. Aga ärme arutame selle üle, et tuulikuid ehitatakse terve riik täis, ja ärme arutame selle üle, et riik on pankrotti aetud, ja ärme arutame selle üle, et riiki sõtta viiakse. Arutame näiteks vanavanemate võimaluse üle saada vanemapalka. Hoiame kõik inimesed kuskil mingisuguses absurditeatris. No me tulime siis koalitsioonile appi ja tegime julgeolekumaksu kehtetuks tunnistamise seaduse. Mina loodan küll, et te täna seda tagasi ei lükka, kui te nüüd ikka parempoolne valitsus olete ja tulete parempoolselt makse langetama, kuigi kahe kuuga ei ole te saanud ühte lihtsat eelnõu siia toodud, millega need kolm maksukomponenti ära kaotataks, tagasi pöörataks. Kusjuures, ma juhin teie tähelepanu, sõbrakesed, veel sellele, et need maksutõusud ei ole veel kehtima hakanud. Neid on lihtne ära kaotada. Pole veel kehtima hakanud, järelikult ei teki mingit kaotust. Isegi Aivar Sõerd saab äkki rahulikult magada, sest riigieelarvesse ei ole tulemas metsikut auku, kui te kaotate ära asja, mis ei ole veel kehtima hakanud. Kõik me tegelikult teame, et te olete selle raha juba ammu eelarvesse sisse arvestanud, te olete selle äragi kulutanud. See on RES‑i pandud, see sõidab juba teisel pool järgmist kümnendit, see raha on juba ära planeeritud. Nii et loomulikult ei kavatse te seda maksu ära kaotada, me teame seda kõik. Aga rääkida on siin ju hea. Kusjuures eriti tore on see, et Michal ei räägi mitte julgeolekumaksu ärakaotamisest, vaid nüüd ta räägib sellest, kuidas inimestele jääb rohkem raha kätte. "Me jätame inimestele rohkem raha kätte! See on tore, kui tulumaks langeb, inimestele jääb rohkem raha kätte!" Kui oli käsil julgeolekumaksu tekitamine, siis oli kõigil solidaarne kohustus aidata riiki kaitsta, aga nüüd jääb inimestele rohkem raha kätte. Tuleb osata ennast turundada. Ma lugesin, tähendab, ise ei ole lugenud, aga olen aru saanud niimoodi, et eelnõude infosüsteemis ja valitsuses tiirleb küll üks eelnõu, millega seesama julgeolekumaks ära kaotatakse, aga samal ajal tõstetakse julgeolekumaksu käibemaksu 2%‑line lisaosa alaliselt käibemaksule ikkagi otsa. Ehk siis julgeolekumaksu komponent kaotatakse ära, aga see maksutõus jääb alles, see tõstetakse teise eelnõusse. Tulumaksutõusu osa, 2%, see jääb ka alles, aga on lihtsalt teises eelnõus. Ettevõtte tulumaks, millest on räägitud ja mille me nüüd ära kaotame, see [kaotamine] kompenseeritakse sellega, et ettevõtte dividendid ja muud asjad maksustatakse ka uue, kõrgema määraga. Nii et me oleme teada saanud, miks kaks kuud ei ole seda eelnõu siia tulnud. Nupukad inimesed, spetsialistid, näiteks Rahandusministeeriumis, või ma ei tea, Eesti Pangas või kus need spetsialistid meil istuvad, nuputasid välja, kuidas langetada makse niimoodi, et maksud tõuseks. Sellepärast nad ei ole siiamaani suutnudki meile eelnõu tuua. Aga meil on siiski lootus, et Eestis on koalitsioonis mõni selline saadik ka, kes ise usub, mis ta räägib, ja ta täna toetab seda eelnõu, mis lihtsalt kaotab ära käibemaksutõusu, tulumaksutõusu ja ettevõtte tulumaksu komponendi, mille te lõite. Vot see oleks parempoolne asi, mida teha. Ega mul muud tarka ei olegi.

Suur tänu teile! Teile on üks küsimus. Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kõik oluline sai teil ära räägitud. See julgeolekumaksu kehtetuks tunnistamine on ju koalitsioonile vastutulek, et nad saaksid kiiremini liikuma ja saaksid ka oma koalitsiooniläbirääkimistel öelda, et näed, me juba teeme midagi. Kindlasti oleks koalitsiooni kaasatulek üks märgiline sõnum selle kohta, et me suudame siin koos tegutseda ja ka makse alandada. Eelmise eelnõu [käsitlemine seda] küll ei näidanud. Aga kas selle [maksu] ärakaotamine sinu arvates tekitab ka sellist solidaarsust, et me kohtleme siis kõiki võrdselt, kõik on ühel võrdsel tasandil, nii et me panustame ühtlaselt Eesti riiki ja Eesti julgeolekusse?

Aitäh! No vot, see on üks neist julgeolekumaksu valedest, millega siin on käidud. Tegelikult oleks võinud selle eelnõu [julgeolekumaksu eelnõu asemel] nimetada käibemaksu ja tulumaksu ja ettevõtte tulumaksu tõstmise eelnõuks, aga ei. Kes siis tahab tuua siia Riigikogusse 25. eelnõu, millega kõiki makse tõstetakse! Seetõttu oli hea rääkida julgeolekumaksust. Sinna juurde räägiti, et riigikaitsesse on ju raha vaja. Kui me vaatame, kui palju julgeolekumaksuga raha [juurde saadakse], ja kui me vaatame seda, kuidas see raha liigub, siis tuleb välja, et ei, sellel julgeolekumaksu laekumisel ei ole riigikaitsekulutustega erilist pistmist. See on ikkagi see raha, mis läheb, nagu Mart Võrklaeva kuldsed sõnad on, igale poole. See ei lähe julgeolekusse. Ma ei tea, kas Eesti inimesed olid ikka tegelikult nii innukad ka seda nii-öelda julgeolekumaksu maksma, aga kui see raha läheb päriselt igale poole ehk tuulikute subsideerimisse ja Rail Balticu ehitamisse ja tont teab veel kuhu, siis, ma arvan küll, Eesti inimesed ei tunne, et see oleks väga suur patriootlik panus. See on ikkagi Reformierakonna hullunud ideoloogiliste ja korruptiivsete raiskamisprojektide subsideerimiseks mõeldud raha. Mis puudutab eelarvepoolt, siis sellega on samamoodi, nagu me nägime automaksu puhul. Toodi meile eelnõu ja räägiti laekumise prognoosist, et tuleb nii ja nii palju raha. Maks on kehtima hakanud, aga raha ei tule. No ei tule! Ja üllatus-üllatus: see ei tohiks kedagi üllatada. Kui see automaksueelnõu oli komisjonis ja siin suures saalis, siis me kõik, kellel terve mõistus on peas ning kes me midagi rahandusest ja majandusest taipame, ütlesime, et see raha ei tule kokku, seda laekumist, mille te kulude poolel olete juba praegu ära planeerinud, ei tule. Ja ei olegi tulnud. Käibemaksu tõstmise puhul rääkisime täpselt sama juttu: suurepärased rahandusspetsialistid Reformierakonnast, te kirjutate meile siia käibemaksu tõusuga seoses mingisuguse eelarve laekumise kasvu prognoosi, aga see ei tule kokku, see raha ei hakka laekuma. Iga kuu saan ma rahanduskomisjoni liikmena aruandeid sellest, kuidas meil maksud laekuvad, ja üllatus-üllatus, käibemaks on kogu aeg alalaekumises. No ei tule seda raha, mida planeeriti. Kulupoolel on see muidugi juba ära kulutatud, aga tulupoolel seda ei ole. Nii et eelarvepositsiooni see ei paranda, küll aga on see oluliselt halvendanud meie majanduse olukorda ja inimeste toimetulekut. Sama võib rahulikult öelda ettevõtte tulumaksu kohta. Kui meil on üks maks, mis on viimastes kvartalites üle laekunud, siis see on olnud juriidilise isiku tulumaks. Ja miks? Sellepärast, et see nii-öelda julgeolekumaksu ettevõtte tulumaksu komponent on pannud ettevõtjad oma maksukäitumist muutma, mis oli täiesti ennustatav, täiesti arusaadav, ja nad on oma bilanssi puhastanud rahast, mis pärast läheks muidu maksu alla. Nad võtavad selle välja varem, võtavad välja soodsama maksurežiimi ajal, ja seda raha, mida prognoosib kehtima pandud eelnõu, ei tule. See on absoluutselt kindel, et seda raha ei tule. Nii et ükskõik, kas me jätame selle maksu kehtima või tunnistame kehtetuks, ega raha riigieelarvesse juurde ei tule. Ja me võime kõik sellepärast solidaarselt õnnelikud olla.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja, aitäh kõigi nende selgituste eest! Väga täpne. Tegelikult on tänaseks selgunud kaks valet selle julgeolekumaksu kohta, millest on rääkinud nii teie erakond kui ka Keskerakond. No üks on seesama, millele te juba viitasite, et julgeolekuga ei olnudki siin tegelikult kunagi pistmist, seetõttu tullakse ka uute eelnõudega välja. Aga teine on see, et kogu aeg räägiti, et see on ajutine, see on ajutine. Tegelikult on Michal juba kinnitanud, et kui tullakse välja nende uute eelnõudega, siis neis ei ole enam mingit ajutisust. Varem oli nii, et eelnõus seisis, et see [kehtib] kuni aastani 2028. Nüüd see kaotatakse ära. Nii et põhimõtteliselt on käibemaks 24% ja tulumaks 24%. Reformierakond ja Eesti 200 soovivad, et nii jääks püsima põhimõtteliselt lõpmatuseni. See meenutab ju natukene ka seda, kui kunagi, eks ole, kriisi raames tõstis Reformierakond käibemaksu 18%‑lt 20%‑ni ja ütles ka, et see on ajutine, aga lõppude lõpuks tuli ikkagi välja, et see oli vale. Kas ka teile tundub, et praegu ajalugu kordub?

Jaa, tundub. No seda me ju ütlesime ka tookord, kui meile toodi need eelnõud, et keda te üritate siin petta, see ajutisuse jutt on ju lihtsalt selle jaoks, et selle protsessi käigus kriitikat maandada. Võib-olla mõni isegi uskus seda, aga meie ei uskunud. Aga jah, nüüd on selline olukord, et nii-öelda parempoolne valitsus, kes reklaamib seda, kuidas nemad alandavad makse, on valmistanud ette sellised eelnõud, et nende tehtud maksutõusud muutuvad alaliseks. Ehk maksulangetuse plaanist on kujunenud alalise maksutõusu plaan. Ma kujutan ette, et Michal suudab siin valitsuse infotunnis jätkuvalt meile sirge näoga rääkida, kuidas maksude tõstmine on tegelikult maksude langetamine. Kusjuures ta ei mõtleks seda ise välja. Seda rääkis meile Mart Võrklaev, kui ta tõi siia maksude tõstmise eelnõusid ja rääkis, et ei, aga tegelikult me langetame makse. Küll mul on hea meel, et Donald Trump on Ameerika president. Tema on ära lõpetanud selle olukorra, kus, ütleme, valitseva kliki suhteliselt ebaintelligentsed inimesed said rääkida mula, mis oli täiesti irdunud reaalsusest, ja kõik teesklesid, et ahah, nii ongi. Ei! Nüüd on meil paralleelselt näha ka see, mis päris maailmas toimub, ja me ei pea enam seda mula tõsiselt võtma.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Julgeolek on asi, millest Reformierakond räägib meile söögi alla ja söögi peale. See on asi, millega hirmutatakse inimesi, ja selle hirmu abil on loomulikult hea valitseda. Valitsetakse ülbelt ja arrogantselt, sest nad teavad, et nad saavad seda [teha]. Eriti siis, kui rahvalt on vaja raha kätte saada, tullakse selle jutuga. Julgeolekumaks müüdi meile ka suure trummipõrinaga maha ja räägiti, et oo, kuidas me siis oleme kaitstud. Noh, nüüd järsku kaotame julgeolekumaksu ära. Meil nagu ei olegi julgeoleku jaoks raha vaja. Kas meil siis nüüd on rohkem julgeolekut, nagu lubati, või vähem või kuidas need asjad omavahel seotud on?

Need ei olnud algusest saadik seotud. Julgeolekumaksu kehtestamist müüdi avalikkusele tõesti selle jutuga, esiteks hirmutamisega, et kui me teilt kohe kogu raha ära ei võta, siis kohe-kohe on venkud sees, te peate maksma, muidu te olete ise süüdi selles, et lähete Siberisse. Sellisesse afektiseisundisse viidud inimestelt on raha lihtsam kätte saada. See on väga teadlik ja äärmiselt küüniline [tegevus]. Riigikaitsesse see raha ei ole läinud. Ma tulen tagasi selle aspekti juurde, et kõik need maksutõusud, mis on tehtud, on tehtud valede prognoosidega. See raha, mille kohta öeldi, et hakkab laekuma, ei ole laekunud. Ei laeku ettevõtte tulumaksu kehtestamisest, ei laeku käibemaksust nii palju, kui on öeldud, ei laeku tulumaksust nii palju, kui on öeldud. Selles mõttes on see kahekordselt ebaõnnestunud. Aga kõige õudsem on ikkagi see vale, mis siia juurde käib. Meile räägitakse, et meil on parempoolne valitsus, kes langetab makse, aga selle jutu reaalne tulemus on see, et maksud tõusevad ja maksutõusud muudetakse alaliseks. Minu meelest on oluline, et me vahetevahel sunnime koalitsiooni kuuluvaid kolleege siin seda nuppu vajutama. Siis ei ole võimalik enne kohalikke valimisi minna rääkima nii, nagu on rääkinud siin mõni Võrumaa mees, et mina ikka väga hoolin inimestest ja inimeste toimetulekust, aga palun ärme räägime sellest, et ma virutasin teile selga käibemaksu tõusu, aktsiiside tõusu, automaksu, julgeolekumaksu, ma lihtsalt väga hoolin inimestest, aga ärme räägi sellest, et ma kõiki makse tõstsin ja teie elu halvemaks tegin. Ikka nende tabelitega, nende hääletustulemuste tabelitega, mis saavad üles pildistatud, on valijal vaja tutvuda.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Valedest [rääkides]: maksud ei tõuse. Üldse, lähme nendest protsentidest ja numbritest natukene eemale. Valesid [kõlab] nüüd meil kogu aeg, mis on ju päris suur oht. Kas teie ei leia, et need valed võivad muutuda poliitiliseks normiks? Milline oht on see Eesti riigile ja demokraatiale?

Ma olen lausa niipalju pessimistlik juba, et mulle tundub, et valed ongi muutunud poliitiliseks normiks. Selle [tagajärjeks] on ju see, et kui meile tuuakse siia seaduseelnõu, mis on ilmselges vastuolus põhiseadusega, siis pupill ka ei liigu, vaadatakse silma sisse ja öeldakse: "Ei, ei ole vastuolus põhiseadusega." (Näitab nelja sõrme.) Partei ütleb, et siin on viis sõrme. On viis sõrme, ei ole vastuolus põhiseadusega! Ja see on rutiinne tegevus meie tänases poliitilises olukorras. Mida see tähendab? See tähendab seda, et need liberaalid, kes kogu aeg undavad midagi õigusriigist, on tegelikult õigusriigi kõige jõhkramad lammutajad. Sest mida õigusriik muud tähendab kui seda, et seadused kehtivad kogu aeg, mitte niimoodi, et eile kehtis, aga täna ei kehti? Seadused kehtivad kõigile, mitte niimoodi, et keskerakondlaselt ja ekrelaselt nõuame seaduse täitmist täie rangusega, aga reformierakondlaste puhul prokuratuur asja ei näe, no lihtsalt ei näe. Pistad ninapidi sisse, ikka ei näe. Vot siis ei ole enam õigusriiki, siis on voluntarism, siis on tugevama õigus. Noh, sellist valitsemiskorda on maailma ajaloos olnud palju-palju-palju. Üldiselt ei ole see meeldiv. Minu meelest ei tohiks me sellega leppida ka siin.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Meenutame, kuidas seda julgeolekumaksu hakati kehtestama või hakati nagu sellest rääkima. Ega see ei olnud ju üks konkreetne maks, vaid see koosnes mitmest komponendist, nii käibemaksu tõusust kui ka tulu maksustamisest alates esimesest eurost. Me mäletame, kuidas avalikkus sellele reageeris. Ka pensionärid olid kõik nõus maksma, kuna ikkagi on ju vaja julgeolekusse panustada. Nüüd Reformierakond ju jälle valetab, et ta kaotab julgeolekumaksu. Tegelikult tahab ta ainult mingit komponenti sealt [kaotada]. Olen ma õigesti aru saanud?

Jaa, no me ei ole ju näinud eelnõu, et mida ta täpselt kaotama hakkab. Jutu järgi on kõige rohkem olnud võimalik aru saada sellest, et eriti Reformierakonnale tundub kõige olulisem see ettevõtte tulumaksu osa sealt ära kaotada. Tõepoolest, see oleks olnud täiesti uue maksuliigi tekitamine, mida on väga keeruline majandada, või ütleme siis, mis on maksu administreerimise seisukohalt keeruline ja väga väikese tuluefektiivsusega. Nagu ma ka enne ütlesin, ettevõtted on seda juba ennetanud ja oma bilansid ümber teinud niimoodi, et see maksukohustus oleks neil maksu kehtima hakkamise korral võimalikult väike. Aga see on hea, et sa tõid selle pensionäride aspekti sisse. Tuletame selle kõigile meelde. Siis, kui Michal sai peaministriks, reklaamis ta meile kõigile, kuidas maksufestival on lõppenud. Ja siis tõi meile hunniku uusi makse selle kinnitamiseks! Üks asi, mida ta kõigile rääkis, oli see, et noh, valusaid otsuseid tuli teha, aga pensionide kallale ei mindud. See oli vale! Muidugi mindi pensionide kallale. Pensionid maksustati alates esimesest eurost. Muidugi mindi pensionide kallale, pensionäride makstav tulumaksusumma ja makstava tulumaksu nii-öelda baas suurenes. Muidugi mindi pensionide kallale. Seda muidugi varjutati või üritati hägustada sellega, et aga näe, pensionid tõusevad. Jah, pensionid tõusevad, sest reformierakondlik valitsemine on toonud meile kaasa inflatsiooni ja seadus nõuab, pensionide nii-öelda indekseerimise seadus nõuab, et pensionid peavad inflatsiooniga kaasas käima. Kui on suur inflatsioon, siis pension ka tõuseb. See ei tee ühtegi pensionäri rikkamaks, vaid see kompenseerib inflatsiooni. Aga kui sa samal ajal selle suurenenud summa pealt esimesest eurost alates hakkad tulumaksu nõudma, siis sa selle suurenenud summa teed väiksemaks, kättesaadav summa on väiksem, sest tulumaks peetakse kinni suurema summa pealt, alates esimesest eurost. Muidu on pensionid tulumaksuvabad suhteliselt kõrge summa pealt. Aga sellesama julgeolekumaksuga hakati esimesest eurost ka pensione maksustama. Nii et muidugi mindi pensionide kallale. Aga nüüd tullakse sulni müügimehe jutuga: "Ei noh, meie siin, parempoolsed, vähendame siin tulumaksu teil ja inimesele jääb rohkem raha kätte ja inimene teab ise paremini, mida oma rahaga teha, ja kõigil on parem." Aga see "kõigil on parem" on täpselt see, mille te enne ära võtsite. Nüüd siis erilise lahkusega annate tagasi, erilise lahkusega. No nii head valitsust ei ole enne olnud, kes tuli ja andis pensionärile esimesest eurost tulumaksuvabastuse, ehkki ta ise pool aastat tagasi selle ära oli võtnud. Õhh!

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Mõtlesin, et jätan ühe küsimuse kaasettekandja jaoks ka, aga reformierakondlase käest ei ole mõtet küsida, sest see huultelt lugemine – me teame, mis sealt tuleb. Siis ma mõtlesin, et ma küsin ChatGPT käest ja küsisin lihtsalt, et kui maksud tõusevad, kas siis SKP langeb või tõuseb. Ta ütleb väga selgelt, et maksude tõus võib mõjutada SKP‑d niimoodi, et … Ühesõnaga, kokku võttes, kui maksud tõusevad, siis on oodata SKP langust. Mis me siis praegu näeme? Kui Reformierakond nüüd kaotab julgeolekumaksu ära – kaks kuud juba kaotab, veel ei ole kaotanud, aga noh, ühesõnaga, seda räägitakse –, siis see toodab meile võib-olla rohkem julgeolekut. Nad ikka oskavad asju tagurpidi pöörata, et maksud tõusevad, aga inimestele jääb rohkem raha kätte. Nüüd öeldakse, et ei, meil on julgeolekuga kõik hästi, et 5% SKP‑st hakkab minema riigikaitsesse. Aga ma vaatan, et see nende maksupoliitika tegelikult vähendab meie SKP‑d. Kas meil siis Reformierakonna juhtimisel on lõpuks julgem olla või ei ole?

Küllap see sõltub sellest, kellelt sa küsid. Mina küll seda ei näe. Julgeoleku kohta tuleb mõned asjad ikkagi alati üle korrata. Viimane suur võimekus, mis Eestile juurde lisandus, oli rannakaitsevõimekus. See on reaalselt Eestile võimekusena lisandunud. Rannakaitsevõimekuse otsus tehti ära 2020. aasta lõpus EKRE valitsuses olles, see otsus soetada rannakaitse raketisüsteemid. Need me saime kätte, kui ma õigesti mäletan, eelmine aasta, natuke rohkem kui aasta tagasi. Rohkem pole vahepeal mingeid uusi võimekusi juurde tulnud. Asju on uuendatud, võib-olla midagi on juurde ostetud ja mingeid asju on tehtud, aga võimekusi juurde ei ole tulnud. Raha on küll hästi palju juurde pandud, aga selle raha juurdepanemisega peab ka hästi tähelepanelik olema. Ega SKP protsent ei kaitse Eestit. SKP protsent on Exceli tabeli meeste peas võib-olla tore asi, aga meil on vaja teada, mis võimekused meil on, kui palju need võimekused on suurenenud. Seda kõike on meil vaja teada. Mul on selline tunne vahel, kui refikatega räägin, et jälle jooksen peaga vastu seina. Kui me tahame, et kaitsevõimekus tugevneks, siis tuleb vaadata, mida meil vaja on, tuleb otsustada, mida me ostame, siis tuleb võtta laen, osta ära, ja siis järgmised kümme aastat tuleb seda laenu tagasi maksta. See mahub meil ilusti riigikaitse-eelarve sisse ja me oleme sujuvalt seda laenu maksnud. Me ei pea makse tõstma, me ei tõsta riigikaitsekulutusi mitte 5%‑ni, vaid võib-olla 3%‑ni või 3,5%‑ni. See kõik mahub ära meie majanduskasvu või majanduse olukorra piiresse ja me saame kõik asjad korraga kohe kätte. Mitte ei tee siin lööktööd, et sel aastal tõstsime 5% peale ja siis seitsme aasta pärast saame mingi asja kätte. Et lähme hankesse, lähme hankesse! See on nende lemmikteema. Aga isegi selliste üdini reformierakondlike asutuste, nagu on Eesti Pank või Rahandusministeerium, prognoosid ütlevad meile selge sõnaga, et need maksutõusud, mille Reformierakonna valitsus, Kristen Michali valitsus on teinud, pärsivad SKP kasvu ehk veavad SKP‑d alla ehk teevad Eestit ühiskonnana vaesemaks ja suurendavad inflatsiooni kasvu ehk vähendavad inimeste ostujõudu, vähendavad raha ostujõudu, suurendavad hinnatõusu. Ehk need maksutõusud, mida Reformierakond meile igal aastal rullib käruga õue peale ja valab ümber, et tegelege sellega, on teinud Eesti elu halvemaks, need on teinud Eesti inimeste elu halvemaks, need on teinud elu kallimaks ja on jätnud [inimestele] vähem raha kätte. Seda ütlevad isegi need spetsialistid, kes alati maalivad roosades värvides kõike seda, mis puudutab Reformierakonda.

Suur tänu teile! Rohkem teile küsimusi ei ole. Juhtivkomisjonis toimunud arutelu ja tehtud otsuseid tutvustab hea kolleeg, rahanduskomisjoni liige Maris Lauri.

Rahanduskomisjon arutas arutluse all olevat eelnõu 8. aprilli istungil. Istungil tegi eelnõu esitajate nimel ettekande Rain Epler. Me siin juba kuulsime seda [ettekannet], nii et ma ei hakka seda kordama. Siis oli paar märkust ja küsimust, millega osutati valitsuskoalitsiooni julgeolekumaksu tühistamisele ja ettevõtete tulumaksu tühistamisele. Selle peale vastati, et tullakse appi, nii nagu me siin juba kuulsime. Lubati, et nad tervitavad sellist sammu ja soovivad eelnõusid ühendada. Aivar Kokk küsis, kas eelnõuga lõpetatakse nii ajutine kui ka alaline maksutõus, ja vastus oli, et maksutõus tühistatakse. Rahandusministeeriumi esindaja andis edasi valitsuse seisukoha, et eelnõu ei saa toetada, kuna seal ei ole [määratud] asendavat tulu. Ei ole võimalik seadust niisama lihtsalt kehtetuks tunnistada, kui eelarvesse võib tekkida tühimik. Samuti ütles Rahandusministeeriumi esindaja, et valitsus on otsustanud julgeolekumaksu [kehtestamise] asemel tõsta füüsiliste isikute [tulu]maksumäära 24%-le, mis peaks olema soodsam [väiksema] sissetulekuga inimestele, kuna nende sissetulekuid ei hakata maksustama esimesest eurost, samuti äriühingutele, sest kuigi maksumäär tõuseb, tuleb maksu maksta ainult jaotatud kasumilt. Kõik muudatused tulevad ühe paketina. Siis tegi komisjon otsused. Esiteks, võtta eelnõu päevakorda selle aasta 6. mail, see oli konsensuslik, määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni liige Maris Lauri, see oli konsensuslik, ja tehti ettepanek eelnõu tagasi lükata, mille poolt oli 6 inimest, vastu 2, erapooletuid ei olnud. Minu poolt kõik.

Suur tänu teile! Teile on üks küsimus. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Küsimus läheb küll natukene komisjoni tööst väljapoole, aga kuna te olete olnud justiitsminister ja ka rahandusminister, küsin, kui kaugel on Reformierakond selle eelnõu väljatöötamisega, mis lõpetab selle julgeolekumaksu ära.

Aitäh! Ma olen tõesti siin komisjoni esindajana, mitte ka Reformierakonna esindajana. Nii et ma lihtsalt soovitan tutvuda valitsuse homse [istungi] päevakorraga.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kaheksa minutit nagu ikka.

Aitäh! See valitsus peab tagasi astuma. Ei peaministril ega sellel valitsusel pole inimeste usaldust. Sellel, milleni on viidud Eesti riik, Eesti majandus, Eesti rahvas, pole mitte mingit õigustust. Me vajume aina sügavamasse auku. Reformierakond, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid vastutavad selle eest, mida nad on korraldanud. Seda häma, seda kaost, neid valesid ei maksa kinni mitte ainult meie põlvkond. Sellega on ära võetud ka tükk meie tulevaste põlvede paremast tulevikust. Inimestel pole kindlustunnet, noortel peredel pole kindlustunnet. See on viinud selleni, et meil on negatiivne rekord sündimuses: eelmisel aastal sündis 9646 last. Seda on isegi vähem, kui oli kõige ebakindlamatel aegadel, nagu vabadussõja või teise maailmasõja ajal. Noortel on aina keerulisem jalule saada, panna raha kõrvale, osta oma elamine, luua pere. Reformierakond ning Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid nendega koos on seda kindlustunnet järjepidevalt lõhestanud kõik need viimased aastad. Alguses tõsteti käibemaksu, tekitati hinnatõus. Siis tõsteti tulumaksu, millega vähendati inimeste sissetulekuid, pensionäride pensione. Siis otsustati veel kord tõsta käibemaksu, mis peaks juulis rakenduma ja mis viib hinnad veel kord üles. Siis otsustati, et tuleks veel kord vähendada inimeste sissetulekuid ehk veel kord tõsta tulumaksu. Siis mõeldi sellele kõigele välja müüv nimetus, julgeolekumaks, ja hakati rääkima, et see on ajutine. Noh, tänaseks on see osutunud valeks. Päris silmakirjalik on peaministril rääkida igal pool maksufestivali lõpetamisest ja nende maksude langetamisest, mida nad ise tõstsid. Esiteks, mingeid makse ei langetata, kaotatakse vaid ettevõtte kasumimaks. Selle asemel aga on nii rahandusminister kui ka peaminister tänaseks kinnitanud, et käibemaksu tõus 24%‑ni pole enam ajutine ja tulumaksu tõus 24%‑ni pole samuti enam ajutine. Need pole enam isegi julgeolekuga seotud. Varsti tuuakse meile siia eelnõu, kus ongi need maksutõusud kehtestatud määramata ajaks. Ma tuletan meelde, et Reformierakond täpselt samamoodi valetas inimestele aastal 2009, kui samuti väideti, et käibemaksu tõus 18%‑lt 20%‑ni on ajutine kriisimeede. Lõpuks jäi see püsima. Ma tuletan ka meelde, et just tuli uudis, et oleme uuesti suurima hinnatõusuga Euroopa riik, seda juba kolmandat aastat järjest. Kuhu edasi? Isegi Rahandusministeerium tunnistab oma prognoosis, et see aasta ei saa samuti olema Eesti tarbijale lihtne. Püsikaupade ostmist ei planeerita. Töötuks jäämise riski hinnatakse Euroopa Liidu arvestuses Eestis kõige kõrgemaks. Need on laused Rahandusministeeriumi prognoosist, mida Jürgen Ligi millegipärast tsiteerida ei soovi. Rahandusministeerium oli sunnitud isegi inflatsiooniprognoosi varasemast palju suuremaks korrigeerima. Kaupmeeste liidult tulevad täpselt samad sõnumid. Esiteks, valitsus on pidevalt pannud kõikide prognoosidega mööda, lubanud majandustõusu, mida lihtsalt pole tulnud. Eraldi tuuakse välja, et kuu teises pooles on ostukulud väiksemad, mis viitab sellele, et inimestel hakkab kuu lõpus raha otsa saama. Meil on pered, meil on pensionärid, kellel polegi kuu lõpus midagi lauale panna. Eesti Konjunktuuriinstituudi sõnum: neljandik neist inimestest, kes meile tänaval vastu tulevad, ei tule toime enda kulude jooksvatest sissetulekutest katmisega. Nad peavad kas elama võlgu või kasutama säästusid. Tagajärg on see, et osa inimestest lihtsalt vaesub. Pihta saavad noored pered, ebavõrdsus kasvab. Lisaks on meil kasvamas varguste arv, meil on kasvamas inimeste hulk, kes ütlevad, et nad varastavad, kuna neil pole raha, et osta süüa ja esmatarbekaupu. Sotsiaaldemokraatidel jääb õigust ülegi, nad räägivad hinnatõusuprobleemidest, inimeste toimetulekust. Aga kõik eksperdid nagu ühest suust ütlevad, et hinnatõusu on tekitanud maksutõusud, aktsiisitõusud, uued maksud. Mul ongi küsimused sotsiaaldemokraatidele, kes on tänaseks [siit saalist] juba lahkunud. Kas te olete automaksu vastu? Ei ole. Kas te olete käibemaksu ja tulumaksu tõusu vastu? Ei ole. Kas te olete aktsiisitõusude vastu? Ei ole. Te olete koos Reformierakonnaga hääletanud kõigi nende otsuste poolt ja Eesti inimestelt iga aastaga aina rohkem ja rohkem kindlustunnet ära võtnud. Kõigele lisaks, olukorras, kus inimestelt on kümme nahka kooritud, seejuures valitsemiskulusid pole suudetud üldse vähendada, need on hoopis suurenenud, ütles Jürgen Ligi välja, et teate, aga tuleks ametnike palka hakata tõstma. Jah, selle maksufestivali valguses pakub Ligi veel seda, et ametnike palka tõsta. Eraldi tuleks tähelepanu pöörata sellele, kuidas Ligi seda põhjendas. Ta põhjendas seda sellega, et ametnikud peavad hoidma Eesti riigi kvaliteeti, kui demokraatia meeleolude tõmbetuul seda murendab ja tõrjub, nagu näiteks EKREIKE ajal Eestis. Ma ütlesin Jürgen Ligile, et selline mõtteviis on väga ohtlik. Demokraatlikus õigusriigis on selline mõtteviis kõige ohtlikum, sest põhimõtteliselt ütles rahandusminister välja, et tuleks tõsta palka, selleks et ametnikud oleksid lojaalsed niinimetatud õigele demokraatiale, Reformierakonna liberaalsele poliitikale. Kui mõni muu erakond peaks tulema võimule – ja hoidku jumal, et mõni konservatiivne erakond võimule tuleks –, siis seda poliitikat ei peaks olema võimalik ellu viia. See on see sõnum, mis tegelikult rahandusministrilt kõlas. Kujutage ette, kui midagi taolist oleks öelnud kas Keskerakond või EKRE, siis oleks karjumist nii palju, et vähe poleks. Aga kui seda ütleb tänane rahandusminister, siis ju see on õige, järelikult sellised väljaütlemised sobivad. Aga kõige rohkem sõidab demokraatiast ja rahva häälest üle hoopiski Reformierakond, juhtides riiki koalitsioonis, millel on vaid 18%‑line toetus Eesti rahvalt. Muidugi toetab Keskerakond seda eelnõu, mis tühistab käibemaksu ja tulumaksu ebaõiglase tõusu 24%‑ni. Kui meil ei peaks õnnestuma seda täna tühistada, siis me võitleme ja tühistame selle pärast järgmisi valimisi, kui oleme tulnud võimule. Aitäh!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Väikese emotsionaalse vahepalana: tänane arutelu on kütuse hinnale mõjunud väga hästi. Vaadates ERR‑i kodulehte, nägin, et diisli hind on null eurot. Siit enam allapoole minna ei ole võimalik. (Elevus saalis.) Nii, head kolleegid, juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 595 esimesel lugemisel tagasi lükata. Peame seda ettepanekut hääletama. Asume selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamise juurde. Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 595 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 39 Riigikogu liiget, vastu 9, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust, eelnõu 595 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Oleme jõudnud üheksanda päevakorrapunktini: Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 596 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Siim Pohlaku. Aga ma ei näe teda. Head kolleegid, tegemist on arutelu võimatusega. Selle päevakorrapunkti menetlemist avada ei ole võimalik. Jõuame järgmise päevakorrapunktini, mis on täna viimane: Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 597 esimene lugemine. Ettekande peaks tegema hea kolleeg, Riigikogu liige Rain Epler. Aga teda ma ei ole juba mõnda aega siin saalis näinud, nii et ma arvan, et meil ei ole põhjust teda oodata ega vaheaega võtta. Head kolleegid, ka selle punkti puhul on tegemist arutelu võimatusega ja selle punkti menetlemist me avada ei saa. Head kolleegid, tänane istung on lõppenud, päevakord on ammendatud. Aitäh teile kõigile!