Parvlaevaühendused suursaartega

Liigume edasi üheksanda küsimuse juurde. Üheksas küsimus on regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrasele, küsib Riigikogu liige Mart Maastik ja teema on parvlaevaühendused suursaartega. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Jah, teemaks on tõesti parvlaevaliiklus. Ma saan aru, et ka teile ei ole see üldse võõras, olete hiljuti omal nahalgi kogenud – mulle teada olevatel andmetel ootasite ise ka kolm tundi praamijärjekorras, et koju jõuda. Mul endal oli samasugune kogemus. Aga ilmselt ei ole teile teadmata see, et kõigi saartel elavate inimeste jaoks on praamiühendus tegelikult maantee pikendus. Korduvalt on räägitud sellest, et saartel elavatele inimestele võiks praamitransport olla tasuta. See on nüüd üks külg. Teine külg on see, et juba praegu, kui tipphooaeg ei ole veel alanud, peame saarlastena istuma pikkades järjekordades. Väga raske on planeerida oma tegevusi. Nüüd on laekunud ka Hiiumaa Vallavolikogu pöördumine teile – selle sain ka mina –, kus on ära toodud ridamisi probleeme seoses piletihindade pideva tõstmisega, ilma et seda kohalike omavalitsustega arutataks. Kusjuures on teada, et TS Laevade, nende liinide operaatori kasum oli üle miljoni euro. Samas oli näiteks pühapäeval praamijärjekorras näha, et reisimise tippajal ka suured rekad puidukoormatega täitsid praame. Nii et probleeme on hästi palju. Minu esimene küsimus ongi selline. Kas teil nüüd värske ministrina on plaanis midagi ette võtta selleks, et parandada saartel elavate inimeste võimalusi ja ühtlasi [hoolitseda selle eest], et elu saartel ikkagi välja ei sureks? Juba praegu on hinnad jõudnud nii kõrgele, et inimesed ütlevad, et odavam on lennata nädalaks Türki, kui minna nädalavahetuseks Saaremaale või Hiiumaale.

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Küsimusi oli mitu. Proovin ühest pihta hakata. Ka minu kõrvu jõudis see, et te pidite pühapäeval ootama seal järjekorras. Küll ma saan aru, et see järjekord ei olnud otseselt seotud mingisuguse teenuse tõrkega, vaid lihtsalt palju inimesi oli üldjärjekorras. Kui me räägime hindade tõusust, siis minu andmetel on alates 2015. aastast, kui mindi teenuslepingult üle sellele, et minister määrab selle hinna, tõstetud hinda kaks korda: 2015 ja 2022, vastavalt 15% ja 33%. Vaatame nüüd rahalist poolt. Hinnakomponent saartele liikumiseks on piletitulu ja riigi doteering. Suursaarte vahel [sõitmise eest saadav] piletitulu on praegu 14,8 miljonit eurot ja riigi doteering on 21,3 miljonit eurot. Ehk juba praegu maksab 59% selle eest riik. Nüüd, kui me räägime tasuta reisimisest saarte elanikele, siis see mõte on arusaadav, seda maantee pikenduse kontseptsiooni on juba tutvustatud. Seal on ka teatavad ohukohad. Ehk siis kui me vaatame üldist ühistransporti Eestis, välja arvatud Tallinna linna transport, siis igal pool mujal on ka see kasutaja-maksab-komponent hinnas olemas ja riik paneb ka enda osa juurde. See on minu hinnangul mõistlik, sest see tagab jätkusuutlikkuse, see aitab tagada teenuse kvaliteedi ja see tagab ka õiglasema jaotuse. Ehk siis need inimesed, kes seda teenust kasutavad, selle eest ka maksavad. See võrdlus teistpidi selline, et kui riik seda täielikult doteeriks, siis maksaksid selle eest ka inimesed, kes seda teenust absoluutselt ei kasuta, aga see oleks jälle nende suhtes ebaõiglane. Praegu mul on tunne, et see kompromiss, mis on saavutatud, mõnes mõttes toimib. Teisest küljest on tähtis teenuse kvaliteet, sest sellisel juhul, kui parvlaevaühendus oleks tasuta, tõuseks kindlasti reisida soovivate inimeste arv. Teie idee oli see, et saarte elanikele võiks see olla tasuta. Juba praegu makstakse 65% saarte elanike piletist kinni. Ja ma olen aru saanud, et saarte elanikud on üldiselt olnud selle doteeringuga rahul. Kui [omaosalus] täiesti ära kaotada, siis peab küsima, kas teenuse kvaliteet saab samal määral jätkuda. Mu enda, ütleme, reservatsioon on selline: see võib lõppeda sellega, et sõitude arv väheneb ja ka teenuse kvaliteet väheneb. Hetkel on see ka osapooltega kokku lepitud. Viimane näide on see, et eelmine minister arutas mõlema kohaliku omavalitsusega, nii Saaremaa kui ka Hiiumaa kohaliku omavalitsusega, mis me teeme – kas me tõstame hinda või võtame mõned vähem täituvad liinid ära? Toona jäi kõlama mõlema kohaliku omavalitsuse palve mitte hinda tõsta, otsustati jätta ära mõned praami[üleveod]. Ehk kohalike omavalitsustega sellel teemal suheldakse. Maikuu jooksul kohtun ma …

Teie aeg!

… nii Hiiumaa kui ka Saaremaa omavalitsustega ja me jätkame selle küsimuse arutamist.

Aitäh! Saame selle küsimuse käsitlemist jätkata, sest Mart Maastikul on täpsustav küsimus. Palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea minister! Te ütlesite, et tehnilist riket ei olnud, küll aga on teada, et Regula, mis peaks olema lisalaev, vähemalt Saaremaa liinil, ei saa praegu sõita, sellepärast et just nüüd, kui on alanud tipphooaeg, on millegipärast hakatud ehitama ümber rampi. Nii et Regula ei saa isegi randuda. Kas te peate normaalseks, et terve talve jooksul, kui oli madalhooaeg, ei suudetud seda teha? Teine asi on see. Riigilaevastiku peadirektor käis eile meil majanduskomisjonis ja ütles, et uue, viienda parvlaeva tellimine on veninud, aga loodetavasti jõutakse veel maikuus selle uue hankeni. Põhiliselt on see veninud sellepärast, et seal on utoopilised nõudmised küll vesinikule ja küll elektrile ülemineku tõttu. Nõutakse, et uued laevad peavad olema elektrilised, selle asemel et tagada parvlaevaühendus. Lisaks, isegi kui olla rahul sellega, et elanikud ise peaksid maksma minimaalse summa, siis tegelikult on juba ka saarekülastajate praamisõidupileti hinnad läinud nii kõrgeks, et reisijaid hakkab järjest vähem tulema. Isegi kui nad tulevad, siis nad tulevad matkabussidega, enam ei kasuta teenuseid, sellepärast et suurem osa raha kulub juba suursaartele sõitmiseks. Nii et muresid on väga palju. Ma tahaksin ikkagi teada, kas uus laev on nüüd tulemas, sest on teada, et kui ta tuleb 2027. või 2028. aastaks, siis Regula on juba amortiseerunud, meil ei ole viiendat laeva. Ja kui nüüd selle hankega veel kord viivitada, siis tuleb hakata rentima eriti kallist viiendat laeva kusagilt mujalt. Millised need edusammud on?

Aitäh selle küsimuse eest! Kõigepealt, kõik, mis puudutab sadamataristut ja riigilaevastikku, on mu kolleegi härra Leisi vastutusvaldkonnas. Küll aga me teeme temaga tihedat koostööd nendes küsimustes. Uue laeva hange viibib. Ma saan aru, et uus tähtaeg on 2028. aasta. See on hea, et tähtaeg on teada. See tähendab seda, et kui me teame, mis edasi saab, siis on parim lahendus hetkel Regulat natukene üles vuntsida, et ta suudaks kokku 54 aastat teenida. Ta kindlasti jätkab. Meie omalt poolt oleme tellinud tippajaks, 19. juunist kuni 31. augustini, samuti Saaremaa ralli nädalavahetuseks lisaliine sinna sõitma. See on meie vastutusvaldkonnas. Nüüd see väide, et inimesi käib saartel vähem. See ei ole päris tõsi. Viimaste andmete kohaselt on igal aastal reisinud saartele rohkem inimesi kui varasematel aastatel. Viimase aasta tõus oli 2%. Ja see, mida inimesed saartel teevad või kuidas nad sinna liiguvad, kas nad sõidavad matkaautodega, on pigem inimeste enda valik. Mina toetan seda, et inimestel on õigus veeta enda aega saarel nii, nagu nad soovivad.

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Jaanus Karilaid. Palun!

Aitäh, istungi juhataja! Hea minister! Tõesti, ütleme, reis Saaremaale ei tohiks olla nagu olukord USA-Mehhiko piiril, kus on suur ooteaeg ja suur segadus. Mul jäi kripeldama teie väide, et tegemist ei olnud teenusetõrkega, vaid lihtsalt oli palju inimesi. Minu arvates on see ebaloogiline väide. Ka teenuse planeerimisel ja kujundamisel peab arvestama sellega, et maikuus, juunikuus ja juulikuus võib tulla Saaremaale rohkem inimesi. Ma arvan, et see väide ei olnud adekvaatne. Ja teisalt, kas olete mõelnud ka väga selgete lahenduste peale, et saarlastele võiks olla eelisjärjekord? Kas rekade üleveole ei peaks saama panna näiteks mingitel päevadel mingeid limiite või tuua isegi uut laeva liinile? Ja millises ajamõõtmes te olete nende lahenduste peale mõelnud?

Aitäh! Täpsustan. Kui ma kuulsin, et oli pikem järjekord, siis ma küsisin üle, [millest see tingitud oli]. Tihtipeale need pikad järjekorrad juhtuvad siis, kui mõni laev ei opereeri parasjagu või on mingi tõrge. Sellist probleemi sellel ajahetkel ei olnud. Samuti on kõikidel inimestel, kes saarte vahel liiguvad, võimalus osta pilet ette. Kõnealuses olukorras läks pikaks see üldjärjekord, kus on need, kes ei olnud piletit ette ostnud, see läks pikaks. Olen ka ise selle küüsi langenud, kui ma ei ole endale piletit ette ostnud. See soovitus kindlasti on, eriti kui reisi pikemalt ette planeeritakse. Nende ettepanekute kohta, kuidas edasi toimetada. Saaremaa omavalitsus on oma ettepanekutega juba minu poole pöördunud. Peatselt läheme Saaremaale neile külla, arutame täpselt, mis teha annaks ja kus need kitsaskohad on. Siin peab arvestama ka meie rahalist võimekust. Nagu ma enne ütlesin, 21,3 miljoni euroga riik seda ühendust juba doteerib. Saaremaal on dotatsioonisumma natukene suurem kui Hiiumaal, sest liine on rohkem. Selle raames, mis need ootused on, me saame kindlasti midagi kokku leppida. Ma usun sellesse, et hea suhtlus omavalitsusega kindlasti on kõige parem viis lahenduse leidmiseks ja teenuse võimalikult hea kvaliteedi tagamiseks.

Suur tänu! Lõpetan tänase üheksanda küsimuse käsitlemise.