Toimetulek

Aga liigume edasi. Ka kaheksas küsimus on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja teema on toimetulek. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Kuna toimetulek on meil seotud korruptsioonivastase erikomisjoni tööga, siis tõesti ma olen tegelikult nõus sotside juhiga, Lauri Läänemetsaga, et Porto Franco kaasuses tulekski korraldada avalik istung, kuhu kutsuda kõik endised erakonnakaaslased, kes olid otsustamise juures, kaasa arvatud Tanel Kiik ja Jaak Aab, kes on nüüd sotsiaaldemokraadid. No ja võib-olla võiksid sotsiaaldemokraadid tulla ja rääkida ka sellest, miks on nende linnapea Ossinovski pannud korruptsioonikahtlusega inimesi Tallinna äriühingu nõukogudesse. Näiteks on Tallinna Linnatranspordi nõukogus Taavi Aas, kes kunagi pidi sealt tagasi astuma, kuna tema ametisoleku ajal pandi toime suures ulatuses varguseid. Teises linna äriühingu nõukogus on Tõnis Mölder, kelle kohta prokuratuur on esitanud korruptsioonis kahtlustuse. Need inimesed aitavad praegu sotsidel pealinnas võimu hoida – volikogus oma häältega –, siis siinkohal korruptsioon enam sotside jaoks probleem ei ole. Võib-olla ka avaliku istungi võiks korraldada ka sel teemal ja sotsid võiksid rääkida sellest, et miks linnapea Ossinovski ostis erakoolile, kus käivad tema ja abilinnapea Madle Lippuse lapsed, uue koolihoone Tallinna linna raha eest. Aga võib-olla võiks ka meretuulikute projekti osas teha avaliku istungi, mille sotsid eelmine kord muideks kinni hääletasid, mis oli ka nende poolt suunatud projekt, et siis jagada 2,6 miljardit kindlatele ettevõtjatele. Ja ma isegi mäletan ka seda, et Jürgen Ligi, kusjuures, ta käis korruptsioonivastases erikomisjonis eelarve teemal ja ta ütles, et tegelikult tuleks eraldi kutsuda Lauri Läänemets, et arutada seda, mis toimub tegelikult Siseministeeriumi eelarve- ja haldusalas. Ja täna kuulata sotsiaaldemokraate muretsemas inimeste toimetuleku pärast – kas teile ei tundu, et see jutt, mida sotsiaaldemokraadid räägivad korruptsioonist – tegelikult lihtsalt selleks, et varjutada seda, et, olles valitsuses, nad ei suutnud teha midagi enamat kui nende koalitsioonipartnerid? Ja öelge, kas sotsiaaldemokraadid tegid valitsuses olles midagi inimeste toimetulekuks rohkem, kui seda tegi Reformierakond või Eesti 200.

Suur tänu! Enne kui te vastate, härra peaminister, ütlen, et teema on nüüd küll toimetulek, aga kuna siin eelnevalt sai sõnastatud, et see on võib-olla toimetulek kitsamas mõttes, siis, kui te soovite vastata … Palun!

Jaa, aitäh hea küsija! Teie loetelu oli muidugi muljetavaldav. Ma südamest loodan, et te korruptsioonivastases erikomisjonis võtate käsitleda kõik need juhtumid, mida te mainisite. Ma isegi panin kirja, seal oli neid kinnisvarakaasustest kuni kõikide muude küsimusteni Tallinna linnas. Tõepoolest, on materjali, mille üle arutleda. Eks eesmärk peaks tõenäoliselt olema see, et asjad saavad korda. Mis puudutab inimeste laiemat toimetulekut, siis sotsiaaldemokraadid valitsuses olles ju iseenesest ei saa midagi sellist teha – kumbki partner, ükski valitsuspartner ei saa selliseid teha asju –, millega teised päri ei ole. Üheskoos, ütleme nii, [tegime ära selle,] et tõusis alampalk, need otsused on tehtud. Aga lõpuks on see tööandjate kokkulepe ametiühingutega sotsiaalpartnerite puhul. Tõusid pensionid ja ometi pole seegi ühe valitsuse otsus, vaid tegelikult on meil pensionide indekseerimine ja nii edasi. Samas on see kõik viinud selleni, et inimeste elujärg on paranenud. Nii et küllap osa vaesuse vähenemisest ja tegevusest sellega kuulub neilegi. Nii et seda, et nad ei oleks ettepanekuid teinud sotsiaalküsimustes ja toimetuleku parandamiseks, ka päris öelda ei saa. Seda ma ka väitma ei hakkaks. Ma ei oleks ülekohtune selles suhtes, kuidas sotsiaaldemokraadid valitsuses olid. Nende lahendused tihtipeale olid eeskätt siiski suunatud ümberjagamisele, mitte uue jõukuse loomisele. Aga Eestis on puudus pigem uue jõukuse loomisest, mitte ümberjagamisest.

Suur tänu! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Austatud peaminister, esiteks, aitäh! Mul on hea meel, et te ei kahtle korruptsioonivastase erikomisjoni töö pädevuses. Kindlasti teevad kõik Riigikogu liikmed ja kõigi erakondade esindajad seal väga sisulist tööd. Mul on aga eraldi küsimus pensionäride toimetuleku kohta. Hiljuti tõesti tuli uudis, et oleme Euroopas esimesed, kuna oleme suurima hinnatõusuga riik Euroopas. Täna kahjuks on selline olukord, kus pensionäridel on suurem tõenäosus sattuda vaesusesse. Kahjuks Eesti eakad on Euroopa Liidus vaesemaid. Sotsiaaldemokraadid väitsid, et kui nad olid valitsuses, siis nad tegid kõik selleks, et parandada pensionäride kindlustunnet. Näiteks öeldi, et hoiti ära just see, mida teiegi korra mainisite – te ütlesite, et pensionäride indekseerimise kallale ei oleks Reformierakond ja Eesti 200 läinud. See oli esmaspäeval arutlusel ja öeldi, et selline plaan oli. Nüüd on aga tekkinud hirm, et kui on selline kaksikliit, kus sotsiaaldemokraate ei ole, siis te lähete selle plaaniga edasi. Muidugi teine aspekt on see, et tänavu sotsiaaldemokraadid räägivad meie pensionäride toimetulekust. Samal ajal, ma mäletan, nende idee oli kehtestada automaks, samuti julgeolekumaks, mis oli käibemaksu ja tulumaksu tõus, ja tulumaksu tõus alates esimesest eurost oleks väga halvasti mõjunud pensionäridele. Ja üks huvitav aspekt oli seejuures see, et sotsiaaldemokraadid isegi vist ei saanud aru, millele nad täpsemalt alla kirjutasid. Mul on siin ees tsitaat. "[…] Läänemets ütles Äripäevale, et julgeolekumaksu kohta tuleks pigem küsida kommentaare rahandusministeeriumilt, aga möönis, et esimesest eurost maksustamine "vist sai tõesti kokku lepitud"". Selline oli tsitaat. Mul ongi küsimus. Mida siis sotsiaaldemokraadid on teinud? Kas tõesti nende taga oli see, et nad hoidsid ära selle indekseerimise kallale mineku, ja nüüd, kui neid enam [valitsuses] ei ole, on oht, et praegune kaksikliit läheb ikkagi pensione vähendama?

Aitäh! No ma julgeks seda nimetada küll väga pentsikuks väiteks, kui keegi julgeb arvata, et minu peaministriks oleku ajal minnakse pensionide indekseerimise kallale või pensione vähendama. Ma olen korduvalt öelnud, et kõigil, kes tahavad seda teha, on võimalus mulle umbusaldust avaldada. Koalitsioonis olles ma ei ole märganud, et keegi oleks püüdnud seda teha. Muu hulgas ei püüdnud seda sotsiaaldemokraadid. Nii et kui keegi meist on päriselt väitnud ja te saate seda must valgel näidata, et ülejäänud koalitsioonipartnerid tahtsid pensionide kallale minna, siis ma julgen öelda, et see tõele ei vasta. Ma kinnitan üle, et ka praegune kaksikliit ei muuda pensionide indekseerimist ega lähe pensione kärpima. See on päris klaar, selle me oleme kokku leppinud juba koalitsiooni aluslepingus. Arutelu käib pigem selle üle, kuidas tegeleda nende tagajärgedega, mille on kaasa toonud seesama suurepärane Isamaa minu meelest üks suurimaid koeratempe Eesti inimeste finantstuleviku vastu ehk seesama teise pensionisamba lammutamine. Ma ei tea, miks on Isamaa eriline huvi selle pensionisambaga tegeleda kogu aeg. Selle lammutamine on kaasa toonud ikkagi selle, et kui inimesed kogusid raha tulevikuks, siis see raha, mis pidi tuleviku jaoks olema, viidi ehituspoodi või teleripoodi. Kindlasti on remonditud seina ja telerit on tore vaadata, aga tulevikus see pensioni väga palju ei maksa. Tagajärg on aga see, et need inimesed, kes ootaksid, et neil on samasugune pension, ei saa seda ja küsivad, kus see on. Ülejäänud, kes tegelikult kogusid, peavad vastama küsimusele, kuidas maksta neile samasugust pensionit. Nii et seegi on paha lugu pensioniga. Aga jah, üldiselt, te küsisite sotsiaaldemokraatide toimetamise kohta. Kui küsimus oli selles, kas nad hoidsid midagi ära, siis ma ei märganud sellist tegevust, mida nad oleksid saanud ära hoida.

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Andrei Korobeinik. Palun!

Suur tänu! Vastus selle kohta, et elu läheb aina paremaks, oli huvitav. Statistika näitab, et praegune Eesti elanike jõukus on umbes seitsme aasta taguse perioodi tasemel. Ehk meenub Andrus Ansip, kes ütles, et tema tahab selles kriisis elada, kui see kriis on. Ma tean, et kindlasti on inimesi, kelle toimetulek paranes – nad istuvad siin saalis, siinpool ja sealpool –, aga lihtne inimene paraku nende seas ei ole. Räägime nüüd toimetulekust. Meil on juba päris pikalt käimas koalitsiooniläbirääkimised. Täna on saalis arutelul töötuskindlustuse seadus. Kas on lootust, et jääb ära see initsiatiiv, mis võtab töötutoetuse üksikemadelt, hooajatöölistelt, noortelt inimestelt ja nii edasi? Kas nüüd, kui sotsiaaldemokraadid ei ole koalitsiooniläbirääkimiste juures, on lootust, et Reformierakond ja Eesti 200 tühistavad selle?

Aitäh! See küsimus on muidugi majandus- ja tööstusministri valdkonna kohta, tema oleks võinud seda täpsemalt kommenteerida. Aga lühike vastus temalt on see, et tingimused muutuvad, saadav rahahulk ei muutu, seega tõenäoliselt see inimeste elujärge ei halvenda. Aga kui te viitate trendile, siis jah, tõepoolest, majanduse vaatest – ma arvan, et numbreid tundva inimesena te oskate seda ka ise hinnata –, paar varasemat aastat on olnud olukord, kus majandus on olnud kahanemises, siis tänaseks me oleme jõudnud majanduskasvu, ja see on kindlasti väga tervitatav vaheldus sellele, kui majandus kahaneb. Kasvav majandus annab uusi võimalusi, kindlasti investeeritakse uutesse teenustesse ja toodetesse. Kindlasti toodetakse kõrgema lisandväärtusega asju, tooteid, ja [pakutakse selliseid] teenuseid, et inimesed saavad rohkem tasu ja jõukus kasvab. Kui me vaatame numbreid – need on majanduse trendi mõttes minu hinnangul isegi veidi alahinnatud –, mida ei ole nii palju käsitletud, siis on näha, et 2023. aastast ehk viimastel aastatel, kui majanduses on keerulised ajad olnud, on Eesti ettevõtjad andnud rekordilise panuse teadus- ja arendustegevusse. Miks see oluline on? Võib-olla see tundub kauge teema, aga ometi me oleme ju tahtnud nihkuda kõrgema lisandväärtusega majanduse poole. Aastal 2017 oli umbkaudu 2100 teaduskraadiga inimest ettevõtetes tööl, aga 2023. aastaks oli see arv juba – mälu järgi ütlen – umbes neli ja pool tuhat. See tähendab, et Eesti majandus on isegi keerulistel aegadel liikunud õiges suunas. Nüüd on majandus ka arvudes kasvama hakanud. Eksporditurgude vaade on mõneti parem, Skandinaavial, eriti Rootsil, läheb kenasti. Loodetavasti Saksamaa, kus nüüd on uus kantsler paigas, saab ka oma majandusotsused ja juhtimisotsused käima. See tähendab seda, et majanduse vaates tõenäoliselt me oleme kasvutsükli alguses. Ma vaatasin ka eilseid kommertspankade prognoose, üks oli Swedbanki prognoos ja teine oli SEB prognoos. Need erinesid, aga mõlemad indikeerisid umbes 1,5%-list või ka 2,5%-list kasvu selleks ja järgmiseks aastaks. Nii et tõepoolest, jah, ma julgeksin öelda, et läheb paremaks. Ja kui vaadata, kuidas on väiksema sissetulekuga inimeste puhul – seda, mida ka teie eel küsiti –, siis ütleme, et kui seesama esimesest eurost tulumaksustamine kaob, kui me selle siin saalis tühistame, aitab see [eelkõige] väiksema sissetulekuga inimesi. Kui 2026. aastast tõuseb tulumaksuvaba miinimum 700 euroni, siis seegi aitab. Kõik need sammud tegelikult aitavad inimestel paremini toime tulla. Samuti on, nagu mainitud, tõusnud alampalk. Ja pensioni asendusmäär pole vist olnud kunagi nii kõrge, kui ta praegu on. Nii et trend liigub õiges suunas ja loodetavasti ka hinnatõus järgmiseks aastaks taltub.

Suur tänu! Lõpetan tänase kaheksanda küsimuse käsitlemise.