Võõrtööjõu sisse toomine

Liigume edasi. Tänane viies küsimus on majandus- ja tööstusminister Erkki Keldole, küsib Riigikogu liige Tõnis Lukas ja teema on võõrtööjõu sisse toomine. Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Sisseränne ja väljaränne on väga otseselt seotud. Kui eestlased rändavad omalt maalt kas majanduskriiside tõttu või mingil muul põhjusel välja, siis on selleks, et majandus toimiks, tarvis tuua mujalt inimesi sisse. See on üldine loogika. Samal ajal, kui tuuakse mujalt odavat tööjõudu sisse, lüüakse palgad alla ja siinsed inimesed on majanduslikel põhjustel sunnitud välja rändama ja mujalt tasuvamat töökohta otsima. Kui mõelda tervele sellele paketile, siis loomulikult on tööturu vajaduste küsimused keerulised ja üks osa sellest puudutab ka haridussüsteemi. Minu meelest on etteheide haridussüsteemile, et näiteks kutseharidus ja väga tihti ka kõrgharidus ei ole tööjõuturuga kooskõlas, sageli ülepingutatud. Mitmetel erialadel kutseharidussüsteemist Eesti tööjõuturule inimesi tuleb, aga jällegi, kui seal valdkonnas on palk väiksem, kui meie inimesed ootaksid, siis nad teevad tööd hoopis kusagil mujal. Odava tööjõu sissetoomine kolmandatest riikidest on kindlasti ühiskonna tulevase jätkusuutlikkuse mõttes kõige halvem tee, sest siis tullakse juba koos perekondadega ja jäädakse siia, aga nagu näha on olnud, kogu seda rahvast integreerida ei ole võimalik. Tööjõu sissetoomise kvooti on majandusministeerium nüüd mitu korda kutsunud üles muutma, seda on tehtud. Aga viimane kord, kui ma peaministri käest selle kohta küsisin, siis ta ütles, et kvoodi muutmise plaani enam ei ole. On ka palju erandeid, mille alusel saab võõrtööjõudu sisse tuua, kui on vaja. Aga minu küsimus on see: kuidas te siis seda tööjõu teemat nüüd arendate? Milline on valitsuse kava?

Aitäh, hea küsija! Lugupeetud esimees! Esiteks tulebki selles mõttes nõustuda, et kindlasti ei ole Eesti majanduse väljavaade tuua siia odavat tööjõudu ja seda praegune valitsus – aga ma loodan, et ka tulevased valitsused – mitte kunagi tegema ei hakka. Samamoodi, nagu ma olen korduvalt öelnud, me ei kavatse muuta kvooti. Eestis on kvoot 0,1% meie rahvastikust, seega suurusjärgus 1300 inimest igal aastal, see on nii juba 1990. aastatest ja seda me ei kavatse muuta. Tulles tagasi meie ettevõtjate ja meie inimeste juurde, ütlen, et olen suhelnud ka ettevõtjatega ja tean – tegelikult on kogu ühiskonnas sama hoiak –, et alati on iga valitsuse, aga ka ettevõtjate esimene eelistus palgata Eesti oma inimene. Ka valitsuses arutasime just hiljuti kutseharidusreformi üle. See, et kutsehariduse [omandanud] noored vastaksid tulevikus rohkem tööturu tingimustele ja võimalustele, on väga-väga oluline. Samuti vaatab Töötukassa, mille nõukogu esimees ma olen, kuidas Eesti inimeste kvalifikatsiooni ja oskusi parandada nii, et meie enda inimeste sissetulekud oleksid tulevikus suuremad. Ehk prioriteet on alati enda inimeste sissetulekute suurendamine. Tulen nüüd täiendavate oskustöötajate juurde. Sihtasutus Kutsekoda teeb OSKA raportit, ehk vaatab koos akadeemikute ja ekspertidega, milline on meie tööturu tulevikuprognoos. Isegi kui näiteks kõik kutsekooli lõpetanud inimesed läheksid tööle, jääks meil kahjuks erinevate oskustega töötajaid puudu, olgu pingioperaatorid, masinaoperaatorid või konstruktsioonide ehitajad. Need on inimesed, keda meil on vaja juurde selleks, et Eesti saaks majanduses liikuda kõrgema lisandväärtuse juurde. Ma toon lihtsaid näiteid. See ei ole kuidagi anonüümne, vaid see on igapäevane reaalne [olukord]. Ma kohtusin just Magnetic MRO juhiga, kes selgitas, et ilma kvalifitseeritud oskustega töötajateta neil ei oleks võimalik olnud eestlasi palgata. Selles ettevõttes on pooltuhat töötajat ja väliseksperdid on aidanud Eesti inimesi välja koolitada, et just meie enda inimesed saaksid kõrgemat palka. Võtame järgmise näite. Saaremaal asuv elektroonikatööstus Incap on samamoodi tahtnud välistöötajaid juurde palgata just sellepärast, et ka Eesti enda inimeste kvalifikatsiooni tõsta, ettevõtet laiendada ja eksporti suurendada. Tänu sellele Eesti majandus kasvab ja meil on võimalik inimestele rohkem palka maksta, suunata raha haridusse, kaitsetööstuse [arendamiseks] ja nii edasi. Ja veel üks näide. Hiljuti külastasin Viljandis ühte tootmisettevõtet, kus oli tänu Ukraina abielupaarile võimalik avada täiendav tootmisliin, sest nemad oskasid seda käidelda. Seal oli suurusjärgus 5–7 miljonit eurot investeeringuid. Täiendavalt palgati Eesti inimesi, loodi veel 10–15 töökohta Viljandisse. Ehk oskustöötajate erand on mõeldud selleks, et rohkem Eesti inimesi saaks siin tööd, et meie majanduse lisandväärtus kasvaks ja Eesti inimeste heaolu läheks tänu sellele paremaks.

Suur tänu! Tõnis Lukas, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma loodan, et ma sain teie vastusest õigesti aru, et teie, teie erakond ja valitsus üldse on hakanud aru saama sellest, et mitu aastat aktiivselt arutatud ja Isamaa tõstatatud rahvastiku- ja sündimuspoliitika on olulised ja selle valdkonna teemade käsitlemist ei tasu naeruvääristada, samuti vihjeid sellele, et kui meil oleks endal inimesi, kui meie sündimus [oleks suurem] ja [oleks tarvitusele võetud] vastavad meetmed, siis me kindlustaksime ka oma tööjõuturgu ja need vajadused oleksid paremini täidetud. Mul on hea meel, et tööjõu sissevoolu kvoodi muutmise plaanist on loobutud – ma usun, et seda ka on siin Riigikogus tehtud meie survel, sest mõni aeg tagasi räägiti ikka väga ametlikult [sisserände piirarvu] kahe- või kolmekordseks suurendamise vajadusest. Ma saan aru, et te tahate sisse tuua veel erandeid, ka seadustesse või määrustesse. Siin kõlas sõna "oskustöölised". Ma arvan, et need 13 erandit, mis juba olemas on, annavad piisavalt võimalusi tuua siia oskustöölisi ja tippspetsialiste. Ma vaatan neid valdkondi, kus meil on väidetavalt liiga vähe tööjõudu ja on juurde vaja spetsialiste, näiteks tööstus- ja tootmisinsenere. Eelmisel aastal oli Eestis, näiteks Harjumaal, kuhu tavaliselt spetsialiste juurde tuuakse, keskmine palk juba ligi 3000 eurot, isegi üle 3000, see tähendab koefitsiendina 1,5‑kordset keskmist palka. Arvutivõrkude süsteemide tehnikute ja paljude oskustööliste ja tippspetsialistide palk on juba praegu suurem. Nii et praeguse erandiga saab neid sisse tuua – [piirarvu alla ei käi tippspetsialistid ehk välismaalased, kellele tööandja maksab vähemalt 1,5-kordset Eesti keskmist palka]. Ma küsin teilt. Mis te arvate, kui praegu on Eestis 80 000 töötajat, kes uuringu järgi ei vasta keelenõuetele, ei oska eesti keelt vajalikul tasemel, siis kuidas me suudame uute töötajate sissetoomise korral neile kõigile keelt õpetada ja neid meie ühiskonda integreerida?

Aitäh, hea küsija! Siin oli päris mitu erinevat küsimust. Ma alustan otsast. Loodan, et jõuan [vastata] kõigile küsimustele. No jõuan nii palju, kui jõuan. Esiteks, tõesti väga õigesti mainisite, et nagu ma ütlesin, et Eestis on alates 1990-ndatest olnud kvoot kui selline, see on 0,1%. Aga meil on väga mitmeid erandeid. Neid erandeid on tehtud just sellepärast, et mingitel hetkedel on nähtud, et majanduse kasvu [pärsib] mingi pudelikael, kitsaskoht. Toome hästi lihtsad näited eranditest, mis meil on. Näiteks meie väga edukas infotehnoloogia- ja kommunikatsioonisektor, samuti on teadlastele tehtud erand. Ehk meil on tegelikult olnud vaja IT-insenere ja programmeerijaid, kes aitavad Eesti majandust ning meie inimeste ja ühiskonna jõukust kasvatada. Nüüd me olemegi olukorras, kus [meil on juurde vaja] neidsamu oskustöötajaid. Tõesti, ma loen ette, seesama OSKA raport – akadeemikud, eksperdid ja tööturu osapooled on seda hinnanud – ütleb, et näiteks üle 200 tasemeõppe lõpetaja jääb igal aastal puudu töötleva tööstuse ametitest, nagu masinate ja seadmete tehnikud, mehhatroonikud, keevitajad, pingi-, tootmisseadmete ja masinate operaatorid. Ehk kui me tahame siia rohkem targemat tööstust, siis nende palgavahemik on täpselt selline, et see ei ole ulatunud veel üle 3000 euro. Küll aga on meil nendes [valdkondades] inimesi juurde vaja selleks, et Eesti enda inimesed saaksid samuti näiteks töötlevas tööstuses töötada. See on praegune pudelikael. Just kohtusin üle 20 erialaliidu ettevõtjatega. Peaaegu iga liit tõi esile kvalifitseeritud oskustega töötajate puudujäägi. Jah, me peamegi kutseharidusse senisest rohkem [raha] suunama, et meil tuleks sealt noori inimesi, kes tahaksid näiteks tipptasemel tööstust tulevikus teha ja seda ametit [õppida, vastava hariduse] omandada. Kuid kui me tahame näha majanduskasvu, jõukust, siis on meil vaja kontrollitud rännet – ja ma rõhutan [sõna "kontrollitud"]. Väga palju on räägitud sellest, et siis tuleb kaasa täiendavalt inimesi, peresid, nii-öelda lellepoegi. Ei, see ei ole fakt, see ei ole tõde. Oskustöötajatel tuleb – kui üldse – esimese kahe aasta jooksul pereliikmeid kaasa 10–20%. Pereliikmed saavad olla ainult kas abikaasa või laps. Ehk lihtsustatult öeldes: kaasa tuleb naine või väikelaps. Seda näitab ka PPA viimase viie aasta statistika. Ehk kindlasti ei räägi keegi mingist massiimmigratsioonist ega odava tööjõu siia toomisest, vaid rändepoliitika puhul tervikuna me räägime väga kontrollitud rändest. Oskustega töötaja saab siia tulla ainult siis, kui tal on olemas kehtiv tööleping ehk reaalne tööandja Eestis, julgeolekuasutused on kontrollinud tema tausta. Ja siis, kui selle inimese tööleping enam ei kehti, see on mingitel [põhjustel] lõppenud, peab ta Eestist ära minema. See käib seaduse alusel, seal ei ole mingeid agasid. Meie Politsei- ja Piirivalveamet on väga efektiivne seda kõike kehtestama. Ehk siis me räägime inimestest, kes tulevad siia tööd tegema ja meie majandusse panustama, ning sellel hetkel, kui nad enam ei soovi siin tööd teha, lähevad nad meie ühiskonnast minema. Ehk siis ma tõin väga konkreetsed näited selle kohta, et tegelikult spetsiifiliste oskustega töötajate siia toomine annab Eesti ettevõtetele võimaluse kasvada, rohkem enda inimesi palgata ja meie majanduse lisandväärtust [paremaks] muuta. See on see, millega praegune valitsus tegeleb.

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab Martin Helme. Palun!

Aitäh! No loomulikult, keegi ei räägi odavtööjõust ja keegi ei räägi massilisest sisserändest, sest siis võtaks avalikkus teil ju pea maha, kui te ausalt üles tunnistaksite, mida te tegelikult teete ja mis te tegelikult tahate. Fakt on see, et Eestis on olnud positiivne rändesaldo varsti juba 15 aastat. Tegelikult rändab Eestisse kogu aeg võõraid sisse ja samal ajal rändavad Eesti inimesed Eestist välja, nagu Tõnis enne ütles. Põhjus on selles, et meil on madalad palgad. Aga madalad palgad [tingivad] meile odavtööjõu sissetoomise. Nemad suruvad meil tööturul hinnad alla ja eestlased lähevad mujale, et saada natukenegi normaalsemat elu. Te olete kirjutanud ERR-i artikli, milles te räägite sellest, et tahate ikkagi sellist oskustöötajate erandit, mis lähtuks tööjõu- ja oskuste vajadusest ja järgiks kindlaid palganõudeid. No me kõik saame aru, mida see oskuste ja tööjõu vajadus tähendab – paneme siis kas mingisuguse määruse või seaduse alusel ettenähtud erandina kirja nende ettevõtjate konkreetsed töövajadused või ka kvalifikatsiooninõuded, milliseid töötajaid on vaja, ja nimetame neid IT-spetsialistideks. Aga tegelikult on tavaline kaablikutt või jalgrattaväntaja kuskil, suur IT-spetsialist. Nii me saamegi erandina nad sisse tuua. Mina tahaksin ikkagi teada, mis siis see palganõue on. Kui me räägime sellest, et keskmine palk Eestis Harjumaal ongi juba 2000 eurot. Siin teie enda artiklis ka ära toodud, et näe, keskmine palk kuskil sektoris on 1900 eurot. Tööandja lihtsalt ei taha maksta seda keskmistki palka ja siis toob endale kuskilt kellegi teise, eks ole, Vietnamist või Ukrainast või kust iganes. Tegelik kriteerium, mille järgi saab midagi määrata, on palganõue. See on ka ainus kriteerium, mille puhul me saame öelda, et see toob kaasa tootlikkuse kasvu, sest ta suretab välja need valdkonnad, need ettevõtted ja need tegevused, mis on madala tootlikkusega ja Eesti majandust ei arenda. Ma küsin: mis on see palganõue?

Aitäh, hea küsija! Algul te küsisite, kustkohast tulevad need tööjõuturu analüüsid ja prognoosid, kas ja kus on keegi puudu. Nagu ma rõhutasin, Sihtasutus Kutsekoda koosneb akadeemikutest ja ekspertidest, kes prognoosivad, milline on meie tööturu tulevik järgnevate aastate ja aastakümnete jooksul. Seda omakorda valideerivad tööturu osapooled – tööandjad, kaubandus-tööstuskoda ja ametiühingud. Ehk nad vaatavad, kas see akadeemiline prognoos läheb kokku ka reaalse eluga. Ja nagu ma juba rõhutasin, isegi kui kõik Eesti inimesed, kes mingi valdkonna [eriala] õpivad, läheksid vastavasse valdkonda tööle, jääks üle 200 tasemeõppe lõpetaja puudu. Nagu ma ütlesin, puudu on masinaseadmete tehnikutest, mehhatroonikutest, keevitajatest, pingioperaatoritest ja nii edasi. Ehk siis ma rõhutan uuesti: isegi kui kõik meie enda inimesed [vastavasse valdkonda] tööle läheksid, jääks meil ikka [spetsialistidest] puudu. See on praegu meie majanduse kasvu mõttes üks pudelikaelu. Mis puudutab näiteks sedasama väidet, et saab tuua IT-töötaja asemel siia – ma ei mäleta, kuidas te teda nimetasite – kaablipoissi, siis see pole võimalik. Ehk kui me näiteks räägime IT-eksperdi erandist, siis nii nagu ka kolleeg Tõnis mainis, selleks on 1,5-kordse brutopalga nõue, mis praegu on suurusjärgus 3000 eurot. Ehk ei ole võimalik tuua endale siia tööle inimest ja maksta talle sellisel juhul alla 3000 euro. Isegi 0,1% kvoodi sees on nõue keskmine Eesti brutokuupalk. Ühesõnaga, ei ole mõtet inimesi hirmutada, et on kuidagi võimalik tuua [siia kedagi tööle] ilma palganõuet täitmata. Mis puudutab oskustöötajaid, kelle kohta te küsisite, vastan nii, et me koostöös ettevõtjate ja ekspertidega arutame, kas seal peaks olema nõutud keskmine brutopalk, nii nagu on kvoodi järgi, või peaks see olema ka sektorispetsiifiline. Tõesti, sektorid on erinevad. Siin on mitu korda on kõlanud [Harjumaa näide]. Kogu austuse juures, härrased, meie tööstus ja elu ei käi ainult Harjumaal. Meil tegelikult on töötlevat tööstust, nagu ma näiteks tõin, nii Saaremaal, Viljandimaal kui ka Lõuna-Eestis. Seal samamoodi tahavad Eesti enda inimesed saada [kõrgemat] palka, seal peab olema kvaliteetseid töökohti, et inimeste sissetulekud saaksid ka tulevikus kasvada. See on tegelikult väga suur osa regionaalarengust. Me ei saa vaadata ainult Tallinna ja Harjumaad, kus on muide samuti kvalifitseeritud tööjõu puudus. Üks näide, mis mul eelmisel korral jäi toomata, on ABB. See on meie töötleva tööstuse üks lipulaevadest – ABB-s on 20% töötajatest välismaalased ja 80% on eestlased. Ja seesama näide, mille ma enne tõin: Viljandimaa ettevõttel oli võimalus tänu sellele, et meil elab siin ukrainlastest abielupaar, teha miljonitesse ulatuva investeeringu. Tänu sellele sai palju rohkem Eesti inimesi tööle ja nad said kõrgema palga. Tegelikult Eesti ühiskond tervikuna kasvab ja areneb sellega.

Suur tänu! Ma lõpetan tänase viienda küsimuse käsitlemise.