Bürokraatia paisumine ja majanduse konkurentsivõime

Tänane esimene küsimus on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Jaanus Karilaid, teema on bürokraatia paisumine ja majanduse konkurentsivõime. Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Hea peaminister! Reformierakonna poliitiline teekond peaministri rollis on kestnud juba üle tuhande päeva. Nüüd lõpuks avastasite, et oleks vaja ka eksperte kaasata, et aru saada, kus me oleme ja kuhu tahame minna. Küsimuse esimene pool ongi see: palun kirjeldage, kuidas on avaliku sektori kokkutõmme läinud viimastel aastatel. Kontrollijaid, auditeerijaid – neid, kes on suutnud teha meie ettevõtluskeskkonda järjest kohmakamaks, on jäänud vähemaks. Andke väike, põgus ülevaade. Teine küsimus puudutab meie majanduse konkurentsivõimet. On kaks aspekti. Üks on see, et meie teedevõrk, mida on üle 80 000 kilomeetri, on praegu nii-öelda remondivõlas üle 8 miljardi euro. Mis lahendust te sellele näete? Teine aspekt puudutab elektrivõimsusi väljaspool Harjumaad, et tehased, tööstus ja tootmine saaksid laieneda. Ei Saaremaal, Läänemaal, Lõuna-Eestis ega Kagu-Eestis tegelikult ei saa tehaseid juurde tulla, kuna ei ole vastavaid võimsusi. Teie paremal käel istub ka vastava valdkonna minister Erkki Keldo, kes peaks selle eest vastutama. See on tegelikult pika habemega probleem, aga meie ettevõtlus ei saa laieneda just sellepärast, et ei ole võimsusi. Me ei saa [luua] uusi töökohti ega saa ka paremaid sissetulekud inimestele. Sellega ei ole tegeletud. Mis lahendust te sellele näete?

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Austatud küsija! Head vaatajad ja kuulajad! Siin oli nüüd nii palju küsimusi koos. Õnneks on ka võimalus jätkuküsimuseks, siis saab täiendada. Ma panin kirja: ametnikud, teedevõrk ja elektriühendused. Vist said enam-vähem kõik. Kõigepealt ametnikest. Ütleme nii, et ma siiski ei kuulu nende hulka, kes ütlevad, et probleem on inimestes. Minu meelest probleem ongi nendes normatiivides, mille täitmiseks on meil inimesi vaja. Ehk siis tulebki alustada sellest otsast, millest praegune valitsus on alustanud. Ja mul on väga hea meel, et meile on appi tulnud Eesti riigi tippettevõtjad, ettevõtlusorganisatsioonid samamoodi, et vähendada neidsamu norme, erinevaid kontrolle ja vorme. Kõige lihtsam on jälgida, kuidas see kõik edeneb, veebileheküljelt valitsus.ee. Seal on selline loendur, kus on kirjas juba tehtud otsused, missugused bürokraatlikud nõuded-normid on kaotatud, samuti viited sellele, mis valdkonda miski puudutab. Nii et kõik, kellel on arvuti ja vaba aega, võivad minna leheküljele valitsus.ee, seal on ilusti see loendur – moodsas keeles tracker –, kust saab vaadata, mis täpselt tehtud on. Ütleme nii, et isegi sellised põhimõttelisemad asjad ja veidi kurioossemad, mis on küll võib-olla väiksema mõjuga, aga siiski, näiteks seesama, et Terviseametis ometi keegi on pidanud endiselt kontrollima, et Elroni rongis, millega me mõlemad aeg-ajalt sõidame, oleks olemas mopp, ämber ja kummikindad. Tõenäoliselt me [mõlemad leiame], et Eesti riigis lihtsalt ei peaks sellele aega kulutama. Kui Elroni rongis on puhtusega muret, saab seda alati seal prouale või härrale öelda. Või teine selline, ütleme, ajas siiski kaunis vaimukaks osutunud idee, et Terviseameti töötaja peaksid kontrollima, kas suitsuruumi tähistus on piisavalt suur ehk kas suitsuruum on piisavalt korrektselt tähistatud. Ma arvan, et me vist oleme ühel nõul ka selles, et kui suitsetaja ei leia suitsuruumi üles, siis ju on see saatus, ilmselt ei ole määratud neil kokku saada. Nii et kõik sellised kurioossed nõuded tuleb kaotada, aga tuleb teha põhimõttelisemaid, suuremaid muutusi. Nii et kui te küsite, mis muutused töös on, siis näiteks Erkki Keldol on [töös] planeerimismenetluse lihtsamaks muutmine, see puudutab kõiki, nii erasektorit kui ka majanduse konkurentsivõimet, mida te oma küsimuses mainisite. Minu kõrval istuval regionaal- ja põllumajandusministril, Hendrik Terrasel, on [käsil] näiteks alkoholiregistri kaotamine, mis tuleb sellel nädalal valitsusse – see on samuti ettevõtjate ettepanek. Töökeskkonna lihtsamaks muutmise [ettepanekud] toob majandus- ja tööstusminister sellel nädalal valitsusse. Nii et töö käib päris hoolega. Te küsisite, milline on trend. No trend on selline, et avaliku sektori palk kasvab oluliselt aeglasemalt, kui on üldine palgatõus. Aga kõiki neid fakte ja numbreid jõuan teile [vastamist] jätkates veel [esitada].

Aitäh! Nii, aga saame edasi minna sama küsimusega. Jaanus Karilaid, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Jah, mul oli tegelikult teine küsimus ka, aga hea peaminister ei suutnud esimesele küsimuselegi vastata, tal jäi rääkimata teeremondivõlast, mis on üle 8 miljardi, ja vastamata jäi veel energiavõimsuste kohta. Me ei saa väljaspool Harjumaad tehaseid ega tööstusi laiendada ja töökohti luua, kuna riik ja teie ministrid pole selle valdkonnaga piisavalt tegelenud. Midagi teha pole, ma ei saa küsida teist küsimust, ma küsin esimese küsimuse uuesti, et te saaksite sellele vastata. Mõlemad küsimused on seotud meie majanduse ja konkurentsivõimega: teede korrashoid ja remont ning energiavõimsused väljaspool Harjumaad, mis on väga-väga valus probleem.

Jaa, aitäh, hea küsija! Tõepoolest, see küsimus oli nii mitmekihiline. Ma alustasin bürokraatia vähendamisest ja sellest, kuidas me elu lihtsamaks läheb, ning kavatsesin jõuda ka teede- ja elektrivõrguni. Kindlasti jõuan. Korra veel ametnikest või avaliku sektori trendidest. Nagu mai alguses teatavaks sai, kasvab avaliku sektori palk kaks korda aeglasemalt, kui on kogu Eesti üldine palgatõus. Avaliku teenistuse palgatõus on aasta keskmisena olnud umbes 4%, ametnike palgatõus oli 3,7% ning Eesti tööturu üldine palgatõus oli natukene üle 8%. See võib-olla kirjeldab seda trendi, et avalik sektor on ikkagi koomaletõmbamise kursil, inimestele makstakse vähem, palgatõus on väiksem. Numbrites on see nii, ehkki on levinud ka koledaid kuulujutte. Raul Eamets vist kirjutas sellest, et [avalikus sektoris] kasvas [hõivatute arv aastaga] 10 000 inimese võrra. Selle on oma faktikontrolliga ümber lükanud nii Delfi kui ka Äripäev. Rahandusministeeriumi andmetel on teenistujate arv kasvanud ainult 0,5% – kohalikes omavalitsustes enim, 117 inimest, ja riigiasutustes 38 inimest. Riigiasutustest on Politsei- ja Piirivalveametisse [lisandunud] 55 inimest ja Kaitseväe koosseisu 138, mujale riigiasutustesse on teenistujaid [juurde tulnud] vähem, [koguarvuna] 155. Nüüd tulen teedevõrgu juurde. Jah, ma olen ju aastaid öelnud, et minu nimel on endiselt vaba Eesti kõige suurem teedeehitusprojekt, see on rekord – mõtlen Kose-Mäod –, ja ma ootan, et teised ministrid selle kindlasti üle lööksid, aga teede vajak on kindlasti ikka suur. Kui valitsusel on võimalik riigikaitsekulude kõrvalt panustada investeeringutesse, siis teede valdkond seda kindlasti vajab. Kui meil on võimalik kasutada lisaraha näiteks militaarse mobiilsuse programmist, siis kindlasti me seda kasutame. Üle 200 miljoni oleme taristuehituse valdkonda andnud, hoolimata sellest, et eelarve on keeruline, ka Rail Balticu ehitusse, seegi on väga oluline ühendus, ja astume muidki samme. Elektrivõimsuste ja elektrivõrgu reform – te vist küsisite võrgu kohta – on ju samuti käimas. Varem oli suur mure see, et fantoomvõimsused hoidsid võrguvõimsusi kinni ja iga uus lisanduv ühendumine oli kallis, aga siinsamas parlamendis me muutsime ju ise seaduse ära – ilmselt ühiselt –, nii et fantoomvõimsused läksid võrgust välja, võrk sai puhtamaks. Ja tulevikus on võrgu liitumine fikseeritud, sotsialiseeritud, nagu on Soome mudel. Ehk siis iga konkreetse liitumise puhul ei arvestata sellist teoreetilist ülekoormust igas lõigus, mis mõnel juhul muutis selle kurioosselt kalliks, juhul kui seal oli arvestuslikult suur võimsus ette liidetud.

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Mart Helme. Palun!

Jaa, aitäh! No bürokraatia on meil niisugune tore vähkkasvaja, mis on oma siirded ajanud igale poole. Ma puudutan siinkohal Riigikantseleid, kus on olemas selline tegelane nagu sümboolikanõunik. Ja sümboolikanõunik on tulnud välja ettepanekuga – vähemalt ajakirjanduse vahendusel on selline info ilmunud – meie riigipühade nimekirjast välja arvata kristlikud pühad. Minu teada meil kristlikke pühi on kaks: ülestõusmispüha ja jõulupüha. Mis te arvate sellise bürokraatliku initsiatiivi esitajast? Kas selline sümboolikanõunik on üldse vajalik meile? Ma saan aru, et see nõuniku koht on loodud seoses punasümboolika eemaldamisega meie avalikust ruumist, ja see on muidugi kiiduväärne tegevus. Aga tulla nüüd riigipühade kallale ja rääkida, et meil on liiga palju kristlikke pühi ja me peaksime mõned neist oma riiklike pühade nimestikust välja arvama – no see on nüüd küll ikka minu meelest täiesti pöörane. Kas sellisel bürokraadil on tööpuudus või millest sellised haiged ideed tulevad? Mis on teie hinnang?

Aitäh! Sümboolikanõunik, nagu te nimetate, muidugi ei ole loodud äsja, see töökoht on olnud seal pikka aega. Eesti riigi sümbolite kasutus peab olema kontrollitud, et väärikalt kasutataks meie lipuvärve, meie sümboolikat. Nii et see töökoht on, minu mäletamist mööda – ma loodan, et ma nüüd ei eksi – [ammu olemas], võib-olla oli see enne mingis teises vormis. Olen minagi Riigikantseleis töötanud ja juba sellel ajal selline töökoht oli olemas, nii et see iseenesest ei ole midagi uut. Ja sellel töökohal on kõvasti tööd, muu hulgas Eesti riigi ajaloo väärikas tutvustamine väliskülalistele, ka erinevate ürituste korraldamine. Nii et ei ole kuidagi tegemist inimesega, kes oma tööd hästi või südamega ei teeks. Vastupidi, soovitan tutvuda ja ta ära kuulata. Kui sümboolikanõunikul on arvamus kodanikuna ühe või teise teema kohta, on see tema isiklik arvamus. Liberaalses riigis on tal õigus oma arvamusele nagu kõigil teistel. Valitsus seda positsiooni kindlasti arutanud ei ole, nii et ma arvan, et ta ei esinda selles igatahes mitte kellegi teise kui enda isiklikku seisukohta.

Suur tänu! Lõpetan tänase esimese küsimuse käsitlemise.