Hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (589 SE) teine lugemine

Läheme seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu 589 teine lugemine. (Juhataja helistab kella.) Ettekandjaks on riigikaitsekomisjoni liige Kristo Enn Vaga. Palun!

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Jätkame hea tempoga. Selle eelnõu algatas Vabariigi Valitsus käesoleva aasta 10. märtsil. Eelnõu esimene lugemine lõpetati käesoleva aasta 25. märtsil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ei esitatud eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist käesoleva aasta 14. aprilli ja 21. aprilli istungitel. Riigikaitsekomisjoni selle aasta 14. aprilli istungil osalesid lisaks eelnõu algataja esindajatena Justiits‑ ja Digiministeeriumi küberturvalisuse õigusnõunik Guido Pääsuke, Riigikantselei nõunik ja kaasatute esindajatena olid kohal Eesti Panga õigusteenistuse juhataja Marek Feldman, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar ja Eesti Haiglate Liidu tegevjuht Epp-Triin Võsu. Keeletoimetaja ettepanekul ning eelnõu algataja esindajaga kooskõlastatult tegi riigikaitsekomisjon eelnõus mõned keelelised ja normitehnilised täpsustused. Eelnõu teksti viidud keelelised ja normitehnilised täpsustused on siis alla joonitud ilusti eelnõus. Käesoleva aasta 21. aprilli istungil kiitis riigikaitsekomisjon häältega 7 poolt ja 1 erapooletu heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. Märgin siinkohal ka meeldetuletuseks eelnõu kitsa eesmärgi, mille kohaselt peab elutähtsa teenuse osutaja, kelle osutatava elutähtsa teenuse toimimiseks vältimatult vajalikud andmed või seadmed asuvad välisriigis, teenuse toimimiseks ette nägema vähemalt kaks tehnoloogiliselt erinevat elektroonilise side teenust, et oleks tagatud ühendus välisriigiga. Teiseks kaotatakse eelnõuga siis Riigi Infosüsteemi Ameti ülesanne teha järelevalvet elutähtsa teenuse toimimist tagavate infosüsteemide toimimise viiside ja vahendite üle, kui infosüsteemid asuvad välisriigis. Nüüd menetluslikest otsustest ja ettepanekutest. Riigikaitsekomisjon otsustas 14. aprilli istungil konsensuslikult teha ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 23. aprillil. Veel otsustas riigikaitsekomisjon samal istungil konsensuslikult teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Aitäh! Ja on ka küsimus. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Vabandust, ma ei ole olnud selle menetluse juures, aga ma küsin, mis asjad need elutähtsad teenused on, mis on väljamaal. Kas see tähendab, et Eestit valitsetakse väljamaalt või? Räägi natuke maakeeles, mis need elutähtsad teenused on, mida tuleb dubleerida, mis on välismaal.

Aitäh, hea küsija! Elutähtsad teenused on väga laialdane mõiste. [Nende teenuste osutajate hulka] kuuluvad, kui mu mälu mind ei peta, 108 erinevat ettevõtet Eestis ja [seoses] eelmisel aastal Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmisega [Eesti õigusse] ka kohalikud omavalitsused, Eesti Pank, erinevad asutused, kes pakuvad erinevaid teenuseid, alates toidutootmisest kuni veepuhastusjaamani, mis on ilmselgelt eluks vajalikud. Samamoodi on ka näiteks Tallinna lennujaam ja muud asjad ilmselgelt vajalikud, et ühiskond saaks toimida. Te küsisite, mis need välisriigid siia puutuvad. Me teame, et väga paljud tänased ettevõtted ja avaliku sektori asutused hoiavad mingeid andmeid või seadmeid vahel välisriigis. Näiteks kui on mõni selline ettevõte, kes toodab toitu Eestis. Võib-olla on see mingi suurema kontserni osa, kontserni peakontor või [peamaja] on kuskil teises riigis. Ilmselgelt tuleb tooraine sealt, aga info saab [see ettevõte] sellest välisriigist. Selle eelnõu ettepanek on see, et kui [teenuse osutajal] on oma teenuse osutamiseks vajalikud andmed välisriigis, oleks sel vähemalt üks täiendav elektroonilise side [võimalus] selles välisriigis asuvate andmete jaoks, et tagada selle teenuse toimepidevus. Kui üks elektroonilise side [ühendus] kaob ära, siis oleks olemas tagavaravõimalus, et selle teenuse toimepidevuse jätkuks ja et Eesti inimeste elu oleks võimalikult vähe häiritud. See on võimalikult lihtsalt ja maakeeli kokku võttev [vastus].

Veel täpsustav küsimus. Peeter Ernits, palun!

Aitäh! Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Sa rääkisid viimati mingist [toiduainetööstuse] kontsernist kusagil välismaal. Loomulikult [neid näiteid] on. Aga mis see riigikaitsekomisjoni puutub? Kus see link on? Kuidas lihakombinaat või šokolaadivärk riigikaitsekomisjoniga seotud on?

Aitäh! Nagu te olete võib-olla näinud, siis laiapindne riigikaitse või selline mentaliteet on väga selgelt juurdunud ka riigikaitseteemasse. Riigikaitsekomisjon ei tegele ainult puhtalt sõjaliste küsimustega. Vaadates ka meie hea liitlase Ukraina olukorda – ega sõjaolukorras on kõik sektorid löögi all ja mingid sektorid peavad edasi liikuma. Ehk siis, laiapindne riigikaitse on ilmselgelt riigikaitsekomisjoni ja komisjoni juhtide fookuses. Ka eelmisel aastal, kui hädaolukorra seaduse muudatused tulid, lepiti kokku, et hädaolukorra seadust – kuna see on laiapindse riigikaitse osa – [puudutavaid] muudatusi menetleb riigikaitsekomisjon. Kunagi eelnevalt on vist olnud, et neid on menetlenud põhiseaduskomisjon, aga selles Riigikogu [koosseisus] on tehtud selline otsus juhatuse tasemel. Ma saan aru, et hädaolukorra seaduse muudatused tulevad riigikaitse[komisjoni] teemadeks. Ma arvan, et see on igati õige.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Mul on tegelikult laiem küsimus. Võib-olla seda käsitleti mõnevõrra juba ka varasematel lugemistel, aga äkki värskendate minu ja ka teiste kolleegide mälu? Kas selle konkreetse eelnõu algatamise põhjus ja juurloogika on valmistuda potentsiaalseks kriisiks, potentsiaalseteks probleemideks ja suurendada toimepidevust? Või on välja tulnud – kas olemasolevate Eesti riigiettevõtete või riigiasutuste vaates või ka mõne muu riigi praktikas – reaalseid probleeme, kus on olnud needsamad toimepidevuseks vajalikud elektroonilised andmed või kanalid välisriikides ja on tekkinud reaalne probleem elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuses?

Aitäh! Nii palju, kui me oleme komisjonis seda teemat käsitlenud ja ka erinevate elutähtsat teenust korraldavate asutuste ja elutähtsate teenuste osutajatega suhelnud, siis konkreetselt selliseid juhtumeid mina ei tea. [Sellist teadmist], et meil oleks olnud elutähtsa teenuse osutajaga viimastel aastatel probleeme – seetõttu, et meil ei ole seda täiendavat ühendust –, et mingi teenus on ära katkenud mingiks ajaks, minul ei ole. Aga mida on näha? Tehakse üleriigilist riskianalüüsi ja nüüd tehakse ka kõikidele elutähtsate teenuste osutajatele riskianalüüsi. Seda nähakse väga suure riski osana, kui aina rohkematel ettevõtetel [on andmed välisriigis]. Ja see on täiesti normaalne ja väga õige, et sa ei hoia oma andmeid ainult geograafiliselt ühes asukohas, vaid sa hoiad neid erinevates kohtades. Sellest tulenevalt võib juhtuda, et kriisiolukorras, kus mingi sideliik on maas, ei saa sa välisriigis olevatele andmetele ligi. Seda on näha kõikides tehtavates riskianalüüsides. Ka Riigi Infosüsteemi Amet näeb seda suure ohukohana ja seda tahetakse nüüd adresseerida. Ma arvan, et me nägime riigikaitsekomisjoniga seda eelnõu menetledes, et see [muudatus] aitab ilmselgelt kaasa sellele, et mingi teenus meil ohuolukorras või kriisiolukorras ära ei kukuks – just need, [mille osutamiseks vajalikud andmed] asuvad välisriigis. Need teenused või teenuseosutajad, kelle kogu andmestik on riigisisene, peavad ilmselgelt ka kõiki muid riskifaktoreid vaatama: mida teha, kui elektrit ei ole, ja kõike muud. Aga see muudatus oli ühe konkreetse teema adresseerimiseks.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Kõigepealt tahaks ma siit puldist tänada Eesti veterane, neid vapraid mehi ja naisi, kes seisid meie riigi heaolu eest, olles kaugel-kaugel kodumaalt. Aitäh teile kõikidele! Täna arutame me hädaolukorra seaduse muutmist sooviga täpsustada elutähtsa teenuse korraldajate kohustusi, eriti küberturvalisuse ja riskijuhtimise osas. Tuleb aga tõdeda, et kehtiv seadus juba võimaldab neid nõudmisi esitada. Paragrahv 38 lubab määrata elutähtsa teenuse osutaja haldusaktiga ning kehtestada sealjuures ka küberturvalisuse nõuded. Samuti annab § 37 lõige 2 selge kohustuse koostada toimepidevuse määrus. Seega ei ole tegelikult õiguslikku tühimikku, mida peaks tingimata seadusemuudatustega täitma. Lisaks tekitab uus eelnõu järelevalvekohustuse ametkondadele, kellel tihti puudub vastav pädevus. Nii tekib oht, et kontroll on kas pealiskaudne ja seega mõttetu, või tuleb see sisse osta, milleks ei ole ei raha ega aega. Eestis on vaid tegelikult üks käputäis spetsialiste, kellel on vastav pädevus ja kelle koormus on niigi suur. Kuid vaatamata sellele toetab Keskerakonna fraktsioon seda eelnõu – mitte seetõttu, et see oleks ainus lahendus, vaid seetõttu, et seadusandluse selgus on oluline, eriti kui me räägime elutähtsast teenusest. Rahvas peab aru saama, kes mille eest vastutab. Kui selguse toob seaduse tasand, mitte määrused või ametkondlikud ringkirjad, siis see on samm õiguse suunas. Kahjuks peab siin saalis aga meenutama, et reservväelaste kompensatsioonide seaduse üle, mis puudutab meie inimeste otsest ja õiglast kohtlemist, jäeti samas parlamendis hääletamata ja see delegeeriti otsustamiseks kitsa ringi inimestele. See tekitab küsimuse: mille puhul me otsustame, et rahvas väärib selgust, ja mille puhul me selle neilt ära võtame? Aga samas kinnitan ma veel kord, et mul on tegelikult hea meel. Mida rohkem seadusi on inimestele arusaadavad ja on siin esinduskogus, seda parem on. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Antud eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud ja juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 589 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja oleme lõpetanud tänase seitsmenda päevakorrapunkti.