Droonivõimekuse arendamine

Tänane kaheksas küsimus on siseminister Igor Tarole. Küsib Riigikogu liige Priit Sibul ja teemaks on droonivõimekuse arendamine. Priit Sibul, palun!

Suur tänu, austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Te olete pidanud lühikese aja jooksul tegelema üsna palju selle kõigega, mis seostub piiriga. Minu küsimus on seotud nii-öelda droonimüüriga. 7. aprillil, kuu alguses tuli uudis, kus teatati, et Leedu ja Eesti ei saanud Euroopa Liidult rahastust kavandatud droonimüüri rajamiseks välispiirile vahendeid. Eesti ja Leedu piirivalveametnikud esitasid ühise taotluse Euroopa Liidu rahastuse saamiseks niinimetatud droonimüüri arendamiseks piiri ääres, kuid projektiks raha ei antud, teatas ministeerium uudisteagentuurile BNS. See oli Leedu oma. Aga paar päeva hiljem ütlesite nii teie kui ka Politsei- ja Piirivalveameti arendusekspert Hanna Heier, et [sellega] ei ole suurt muret. Kuigi sealt raha ei saadud, on droonimüüri rahastus saadud kahest teisest välisprojektist. 2027. aastani on riigieelarve vahenditest selleks ette nähtud circa 17 miljonit. Mu küsimus ongi seotud sellega, mis seisus see on. Üks murettekitav fakt on, et kui uudises kirjutati, et [rahastust] taotleti droonimüüri rajamiseks, siis Heier ütleb, et raha, mis oleks tulnud Euroopa Liidust, oleks kasutatud koostööks. "Projekti eesmärk oli arendada ja teha koostööd meie partneritega, kes seisavad silmitsi sarnaste probleemidega, ehk mis meie idapiiri taga toimub, ning leida selle lahenduse jaoks erinevaid võimalusi ja neid ka selle projekti raames rakendada ja õppida nendest õppetundidest," lausus ta. See oli tsitaat sellest 9. aprilli uudisest. Küsimus on nüüd kõigepealt selles, kas tegelikult taotleti vahendeid droonimüüri jaoks või koostööks erinevate riikide vahel, kellel on sarnased probleemid. Teiseks, mis seis on tegelikkuses täna meil selle nii-öelda droonimüüri võimaliku võimekusega? Kas ja [kui, siis] millal see [küsimus] teie tänase parima teadmise järgi lahendatakse, nii nagu see teie vaatepunktist mõistlik on?

Aitäh selle küsimuse eest, hea küsija! Kõigepealt selgitan, et antud taotlus oli koostatud PPA poolt ja minu teada taotleti tõepoolest droonituvastamise ja -tõrje võimekuse jaoks neid vahendeid, mitte lihtsalt mingiteks pehmeteks tegevusteks. Seis on niisugune, et alles hiljuti sai Eesti Euroopa Komisjonilt EL-i piirihalduse ja viisapoliitika rahastu kaudu sihtotstarbeliselt ligi 23 miljonit eurot, mis on seotud ka drooniseire ja -tõrjevõimekuse taristuga. Suurem osa rahast läheb fiiberoptilise võrgu väljaehitamiseks, mis on väga oluline, et need asjad toimiksid, ja väiksem osa läheb innovatiivse lahenduse väljatöötamiseks Narva seirepositsioonidele. See summa on natukene alla 5 miljoni. Nüüd, kui võrrelda selle ebaõnnestunud taotlusega, siis seal on suurusjärgud erinevad. Seal oli minu teada summa natuke üle 5 miljoni. See rahastus, mis on saadud, on üle 20 [miljoni]. Ta tõepoolest ei ole kõige olulisem, kõige suurem tükk. Eesti on võtnud selle lähenemissuuna, et kasutada kogu piirikaitses võimalikult palju välisvahendeid. See on ka õnnestunud. Välisvahendite hulk koos meie mõningase kaasrahastusega on olnud ligi 80 miljonit – 79 [miljonit], kui täpne olla. Ja see on täiesti loomulik, sest idapiiri puhul ei ole tegu mitte lihtsalt Eesti välispiiriga, vaid ka Euroopa Liidu, Schengeni ja NATO välispiiriga, ja seal peaks see koormus jagunema. Asjade seisust veel niipalju, et selle aasta sügiseks peaks olema sõlmitud raamlepingud selleks, et luua droonituvastamise ja -tõrje võimekus idapiirile nelja suurimasse asulasse ja ka prefektuuridele teatud teenuste puhul, mis puudutavad eriüksusi. Eriüksustel peab see olemas olema isikukaitsel ja objektikaitsel. Raamlepingud [sõlmitakse] selle aasta sügiseks ja viiakse ellu 2026. aasta kevadest alates, mil [võetakse kasutusele] konkreetsed seadmed nende raamlepingute järgi, ja sealt võtab see aega veel umbes aastakese.

Suur tänu! Priit Sibul, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Ma arvan, et see on igati mõistlik. Kui kannatab, siis ikka eurooplastega koos, kui on ühised mured, siis kaasata igal juhul ka Euroopa vahendeid, nii nagu te ütlesite ja teha plaanite. Üks teie eelkäijatest, praegu kuidagi hookuspookusega Hiinast droone telliv kaitseminister Pevkur, kes oli omal ajal siseminister, lubas ka piiri valmis ehitada, mille teie, ma loodan, suudate lõpetada. See oli juba eelmisel kümnendil, kui Pevkur teatas, et kohe saavad piirirajatised valmis. Sel nädalal, üleeile vist, kui ma õigesti mäletan, oli ka uudis, et loodetavasti tuleb selle aasta lõpus nii-öelda täiendav etapp. Aga seal on lisaks füüsilistele piirirajatistele küsimus infotehnoloogilistes lahendustes. Nüüd see, mida me räägime, mida me omal ajal ei osanud arvata, mis puudutab droonide tuvastamist kui ka nende [tõrje] võimekust... Te ütlete, et nüüd läheb veel aastake. Piir on lõpuks nagu Tallinna linn, et kui muutuvad olud, muutuvad tõenäoliselt ka need vajadused – see, millisena me piiri näeme või näha tahame. Ma ei eelda, et ta nüüd valmis saab, aga kas see on teie tänane parim teadmine ja arusaam, et aasta pärast, nagu te ütlesite, kui droonivõimekus on olemas, on see piir sellisel kujul olemas, nagu me täna parima äranägemise järgi teame ja tahame, või tegelikkuses mitte?

Aitäh, hea küsija! Suurepärane võrdlus Tallinna linnaga. Olen ise seda ka korduvalt kasutanud, kui küsitakse, millal piir täiesti valmis saab. Mõneti võib öelda, et piiril kulgeb ehitustöö ja infrastruktuuri väljaarendamine plaanipäraselt. Mõneti võib öelda, et see ei saa kunagi valmis. Nüüd kõigepealt sellest, mis on plaanipärane. Plaanipärane on see, et sellel aastal on meil rohelisest piirist kõik kriitilised kohad kaetud – 90 kilomeetrit sellest on tara ja vajaliku infrastruktuuriga kaetud. Selle aasta lõpuks lisandub veel 15 kilomeetrit ja siis saab öelda, et see osa maismaapiirist, mis on riskitasemega, kust on lihtne tulla üle mööda maismaad, on põhimõtteliselt füüsilise tõkkega kaetud. Tõepoolest, päris igale poole me füüsilisi tõkkeid ei pane, näiteks Piusa jõkke või selle kõrval olevale soisele alale, sest seal on looduslik füüsiline tõke juba piisav. Füüsiline infrastruktuur peab valmima selle aasta lõpus. Kindlasti täpsustan ka seda, et kogu droonituvastuse seire ei ole aasta pärast veel valmis. Aasta pärast näeme me olukorda, kus esimesed paigaldised on olemas, ja sealt kulub veel umbes aasta või rohkem, et kogu süsteem saaks terviklikult paika ja kataks nii idapiiri kui ka suuremad asulad ning täiendavad teenused, mobiilsed võimalused. Ühesõnaga, see on natuke suurem rehkendus. Tõepoolest, nagu te välja tõite, kümme aastat tagasi, kui hakati piiri väljaehitamist planeerima, ei osanud keegi arvatagi, et sellised uued ülesanded tulevad. Nüüd näeme me Ukraina kogemuse põhjal, et droonioht on äärmiselt tõsine, eeskätt just tsiviilelanikkonnale. Kindlasti kõik see, millest ma olen praegu rääkinud, ei ole veel Eesti jaoks lõplik rehkendus. Ukraina argipäev on ikkagi see, et droonid ei lenda mitte ainult otsejoones üle piiri, vaid ka väga kõveraid teid pidi, mööda imelikke trajektoore, selleks et pääseda õhukaitsest läbi. Sisuliselt ei peaks me tulevikus mõtlema mitte droonimüürile, vaid droonikaitsevõrgule.

Suur tänu! Ja kuna keegi ei ole lisaküsimuseks soovi avaldanud, siis Priit Sibul, teil on võimalus esitada ka kolmas küsimus. Palun!

Suur tänu! Nii, nagu ma teises küsimuses küsisin… Me teame, et Eestis on drooniarendamise võimekus ja väga palju edukaid ettevõtteid. Mingil põhjusel juhtus nii, et kaitseminister Pevkur tellis Hiinast droone, mida nüüd Eesti Ukrainasse saadab. Minu küsimus on, kas sisejulgeoleku valdkonnas ja selles, millega teie selles perspektiivis tegelete, käivad läbirääkimised ka Eesti ettevõtjatega, et neil oleks võimalik oma teadmisi ja [oskusi] sellesse süvendatult panustada. Mismoodi see maailm käib? Kas me suudame neid teadmisi, mis meil ettevõtluses on, selles kontekstis ära kasutada? Ja kui tohib paluda ja aega üle jääb, siis äkki kommenteeriksite seda aktuaalset küsimust, mis täna meedias on – millest ei tea peaminister Michal ja mis tuli üllatusena Liisa-Ly Pakostale. On olemas kaamerad, mis suudavad meid igapäevaselt pildistada ja jälgida, aga millest justkui keegi ei tea. Keegi ei plaaninud seda süsteemi, keegi ei ole seda teinud, aga ometi on ta olemas. [Selgitage], mis sellest edasi saab, kui võimalik.

Aitäh selle küsimuse eest! Hea küsija! Kahtlemata peab Eesti ettevõtetel olema võimalus anda oma kompetentsi piires panus selle teema lahendamiseks ja ma loodan, et kõikides raamlepingupartnerite leidmise protsessides on need ettevõtted ka aktiivselt kohal. Kindlasti ei plaani keegi nende osavõttu kuidagi piirata. Meil oleks ainult hea meel, kui need innovatiivsed lahendused sünnivad ka meie ettevõtjate kaasabil, toodetuna olulises osas ka Eestis. Tõepoolest, me oleme kogu selle piiriprojektiga, nagu te varem märkisite, mingil määral toppama jäänud, see on väga pikk lugu olnud. Siinkohal pean ma meelde tuletama, et ainsad valitsuse liikmed, kes üritasid omal ajal piiri väljaehitusele pidurit tõmmata, olid Martin Helme ja tema erakonnakaaslased, kes ütlesid aastal 2019, et piiriehitus tuleks koomale tõmmata, mitte teha seda igasuguste tulede ja viledega. Mäletan väga hästi seda tsitaati. Tulesid ja vilesid ei soovitud. See on ka üks põhjus, miks me oleme siinkohal natuke toppama jäänud. Mis puudutab seda aktuaalset teemat, siis küsimuse püstitus, miks valitsuse liikmed ei olnud kursis teatud tehniliste vahendite olemasolu või nende kasutamise viisidega, siis ma arvan, et ega valitsuse liige olegi võib-olla kursis absoluutselt kõikide meetoditega, millega kriminaalpolitsei ja korrakaitseorganid kurjategijaid tuvastavad. Omal ajal oli valitud õiguslikuks aluseks korrakaitseseaduse § 34, mis annab politseile või vastavale organile õiguse pilti salvestada. Lisaks oli toonase siseministri Pomerantsi allkirjastatud määrus, [andmekogu] Polis määrus, mis reguleeris seda andmekogu. Hetkel on mõte seda asja analüüsida, kogu seda õiguslikku poolt, juhul kui seal on vaja midagi edasi arendada, et kõikide jaoks oleks selge. Ja see tuleks võib-olla läbi debateerida. See võimalus on olemas. Ministeeriumi inimesed tegelevad sellega praegu aktiivselt.

Aitäh! Sellega lõpetame kaheksanda küsimuse käsitlemise.