Toimetulek

Aga läheme edasi. Head kolleegid, seitsmes küsimus on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Helmen Kütt ja teemaks on toimetulek. Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra peaminister! Mõned infotunnid tagasi rääkisime me toimetulekust. Kui te rääkisite headest uudistest, mis on tulemas aastaks 2026, siis ma küsisin, mis on teie sõnum 2025. aastal eakatele, erivajadustega inimestele ja noortele peredele. Ega tegelikult selle kohta eriti vastust ei tulnud, peale pensionide tõusu. (Saalis räägitakse.) See on väga mõistlik ja väga õige. Pensionitõusu eest on sotsiaaldemokraadid alati seisnud, olles opositsioonis või koalitsioonis, ja ka eelmises valitsuses lepiti see kenasti kokku. Ma loodan, et see kokkulepe kehtib aastani 2027. Tavaliselt on nii, et riigi tugevust lisaks kaitsevõimele hinnatakse selle järgi, kuidas hoolitakse oma kõige nõrgematest. Hetkel on praeguse valitsuse koalitsiooniläbirääkimised pooleli ja ma saan aru, et õige pea jõutakse sotsiaal- ja tervishoiuplokini. Kahjuks sõnumid, mis tulevad süsteemist ja inimestelt, räägivad sellest, et arstijärjekorrad on väga pikad, vastuvõtule ei pääse. Need räägivad ka sellest, läbi ministri suu, kes on ka meedias öelnud, et tulevad rasked läbirääkimised, mis puudutavad sotsiaalvaldkonda ja tervishoidu. Järsku te kergitate veidikene loori – ja ärge vastake mulle, et enne kui pole kõik kokku lepitud, pole midagi kokku lepitud. Mida on oodata sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas? Tegelikult on seal [valdkonnas] päris suured mured.

Aitäh! Kõigepealt ütleksin ma – nagu te ise ütlesite, ja ilmselt olete ka teadlik varasematest läbirääkimistest, kas riigis või munitsipaaltasandil –, et partnerid räägivad üldiselt kõigepealt omavahel, lepivad kokku ja siis minnakse sellega avalikkuse ette. See töö, tõepoolest, teil on õigus, praegu käib. Muresid muidugi on, selles pole kahtlust. Selles valdkonnas on alati raha puudu. Kus valdkonnas õigupoolest polekski? Väga vähe on selliseid valdkondi. Eriti kui see puudutab paljusid inimesi. See on loogiline. Aga ma siiski parandaks mõned detailid ära. Ma usun, et te ei olnud pahatahtlik, vaid see lihtsalt kõlas valesti. Pensionid ei tõuse muidugi mitte tänu sotsiaaldemokraatidele, vaid tänu indekseerimisele. Pensionide indeksite ülevaatamise kohta on teinud ettepaneku, kui ma õigesti mäletan, Erakond Parempoolsed, kes on öelnud, et see tuleks peatada ja pensione tuleks vähendada. Ma mäletan ka varasemast ajaloost, kuidas Isamaa liikmed on seda debatti pidanud. Õnneks täna nad seda debatti vast enam ei pea, et pensionide kallale tuleks minna. Ma mäletan ka aega, kus Isamaa arvas, et pensione tuleks vähendada. Minu seisukoht on selles [küsimuses] olnud üsna lineaarne: mina ei ole nõus pensione kärpima ega pensionide indekseerimist muutma. Just sellepärast, et jah, Eestis on pensionid kiiresti kasvanud, aga sellest hoolimata on need ikkagi sellised, et inimesed elavad toimetulekupiiril. Aga tulevikus peavad [pensionid] kasvama, nende kasv ei tohiks peatuda. Seetõttu minu peaministriks oleku ajal pensionide indekseerimise kallale või nende vähendamise suunas ei minda. See ei ole mitte sotsiaaldemokraatide ega kellegi teise armust. Seda esiteks. Teiseks, kui vaadata üldisi numbreid … Te ütlete, et sellest aastast pole juttu. Huvitav, ma arvan, et ma rääkisin teile ka sellest aastast, aga kui ei rääkinud, siis see on minu viga. Töötasu alammäär tõusis 2025. aastal 66 euro võrra, see ulatub 886 euroni, alammäär kasvas 8%. Keskmine vanaduspension kasvas indekseerimise järel 1. aprillil keskmiselt 6%, ulatudes 819 euroni. Mediaanpalk on kasvanud, pensionide ja palga suhtarv on kasvanud, ja nii edasi. Vaadates eelmist aastat, kui inflatsioonimäär oli 3,5%, kasvas töötasu alammäär 13% ja keskmine kuupalk 8%. Pensionid kasvasid eelmisel aastal 10,6%. Neid numbreid vaadates on selge, et inimeste toimetulek on objektiivselt ka vaatamata hinnatõusule siiski paranenud. Eelnevalt ka teie kolleegidega siin debateerides ma ütlesin, vaesusnäitajad on samamoodi läinud paremuse suunas.

Suur tänu! Helmen Kütt, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Suur aitäh! Ega me päris selleni jõudnud, mis puudutab järgmist aastat ja millised on valdkonnas võimalikud kärped ja milline on olukord tervishoiu rahastamises. Ma lihtsalt tuletan meelde, et teie enda koalitsioonipartner Eesti 200 on rääkinud samuti sel teemal läbi oma juhi suu, et selline pensionisüsteem ei ole jätkusuutlik, see tuleb kas ümber vaadata koefitsiendi ja tõusu osas või külmutada. Aga see selleks. Tore on teada, et teie seisukoht on selline. Mul on nüüd konkreetne küsimus, millele ilmselt saab ka konkreetse vastuse. Oli teema, mis puudutas pensioni maksmise päeva muutust. Sellel aastal on neli 5. kuupäevaga [pensioni]päeva nädalavahetusel, järgmisel aastal langeb täpselt samuti 5. kuupäev neljale nädalavahetuse päevale, ehk pension laekub paar päeva hiljem, töönädala alguses. Teie vastasite tol korral väga selgelt, et teile meeldiks, kui pension kantakse arvele sellel päeval, [kuu] viiendal päeval, sõltumata sellest, kas on laupäev, pühapäev või reede. Ta laekubki sellel päeval arvele. See andis tegelikult päris paljudele lootust. Aga nüüd on ka Andres Ergma, Pensionäride Ühenduste Liidu juht, sellel teemal kirjutanud, et pensionäre häirib see [maksete] järgmistele päevadele edasilükkamine. Teie mõte oli tol korral sama. Kas on loota, et aastal 2026 pension laekubki tegelikkuses 5. kuupäeval arvele?

Aitäh! Minu positsioon ei ole tõepoolest muutunud, vaid on sama: me peame suutma need IT-arendused ära teha, mida iganes on sotsiaalvaldkonnas vaja selleks teha. Kui on vaja teha investeeringuid, siis tuleb neid teha. Mida varem see korda saab, seda parem. Sest, oleme siiski ausad, digitaalses ja moodsas Eestis ei tohiks olla vananenud infosüsteemid või digitaalsed lahendused takistuseks, asjad peaksid saama õigel päeval tehtud. Minu positsioon pole selles [küsimuses] tõesti muutunud. Kui [pensionipäev] on 5. kuupäeval, peaks [maksepäev] olema 5. kuupäeval. Ma loodan, et sotsiaalvaldkonnas jõutakse arusaamisele, mida täpselt on nendes süsteemides vaja uuendada, milliseid investeeringuid on vaja teha, mida muuta, et kõik õigeks ajaks tehtud saaks. See oleks suhteliselt loogiline, kui me oleme siiski moodne digitaalriik. Jah, ma olen kindel, et nad suudavad kirjeldada paljusid probleeme, mis selles süsteemis on, ja me teame, et neid IT-süsteeme on tõesti aastate vältel arendatud, parandatud. Need ei käi alati omavahel kokku. Aga see minu südant kuidagi leebemaks ei tee. Need asjad tuleks minu arvates korda teha.

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab Madis Kallas. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud peaminister! Eile kohtusime me Eesti üliõpilaste esindajatega ja loomulikult oli neil päris mitmeid muresid ja tähelepanekuid. Kõige suuremat muret väljendasid nad õppetoetuste pärast. Nende sõnum oli, et tänased toetuste määrad on jäänud ajale jalgu ja see [asjaolu] seab üha rohkem noori keerulisemasse seisu, mis puudutab ka toimetulekut. Lisaks on probleem seoses õppetoetuste saamise tingimustega, mis on problemaatilised ja ei arvesta väga paljudes nüanssides perekonna tegelikku olukorda. Minu küsimus oleks, kas te olete valitsuses arutanud üliõpilaste toimetuleku teemat õppetoetuste summade vaates või tingimuste muutmise vaates. Mis on üliõpilaste esindajate ootused? Rõhutan siinjuures, et tegu on tõesti tuhandete üliõpilastega ja väga paljud neist on väljastpoolt ülikoolilinnu. Nad peavad liikuma maapiirkondadest, väiksematest maakondadest kas Tallinnasse või Tartusse.

Aitäh selle küsimuse eest! Hariduse töörühma tööd hindame me järgmisel ja ülejärgmisel nädalal, sealt saan ma tagasisidet üliõpilaste toetuste osas. Ja hiljem seejärel juba kõik, mis rahalist debatti puudutab, jääb ka riigieelarve debattidesse, ilmselt augustisse-septembrisse. Nagu te teate, on Eesti riigi põhiline rahaline koormus lähiajal, lähiaastatel, seotud täiendava kaitsevõime kasvuga. Selleks võtame me isegi täiendavalt laenu, sest eelarve on defitsiidis ja defitsiit pigem kasvab. Võib-olla osad valdkonnad võivad selle varju jääda. Aga ma kindlasti kuulan ära haridusvaldkonna [spetsialistide] ettepanekud selle probleemi lahendamiseks. Siis saame seda edasi arutada.

Suur tänu! Sellega lõpetame tänase seitsmenda küsimuse käsitlemise.