Valitsuse poliitika mõjud ühiskonnas

Liigume edasi. Ka neljas küsimus on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Urmas Reinsalu ning teemaks on "Valitsuse poliitika mõjud ühiskonnas". Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Härra peaminister! Elektrienergia lõpphind tarbijatele, nii inimestele kui ka ettevõtetele, on üks strateegiline baasinfrastruktuuri komponent. Minu küsimus puudutab täna parlamendis arutusele tulevat seaduseelnõu, millega plaanitakse kehtestada valitsuse visiooni järgi uued elektrienergia tasud, nii tootjatele kui ka tarbijatele. Ja üks [tasudest] on saartalitluse tasu, mis võiks prognostiliselt olla suurusjärgus kuni 40 miljonit eurot seaduseelnõu seletuskirja kohaselt. Teiseks on tasakaalustusreservi tasu, mille kohta seaduseelnõu seletuskirjas pole ühtegi märget. Avalikkuses on selle maksumuse kohta kõlanud valitsuse prognoos ühe numbrina, kuid kui me vaatame veebruari ja märtsi hinnataset, siis eksperdid prognoosivad, et see tasu, mis 2026. aastast kehtestatakse, võib ulatuda vähemalt 120 miljoni kuni 150 miljoni euroni aastas, mis moodustub ligi 20% elektrienergia lõpphinnast meie turul, kui me võtame arvesse näiteks 2024. aasta kogu elektrienergia tarbimist. Minu küsimus on, kui suur on valitsuse loogika järgi prognoositav tasakaalustusreservi tasu 2026. aastaks. Ja kui suur tuleb valitsuse käsutuses oleva info järgi tasakaalustusreservi koormus Eleringile? Valitsus on otsustanud, et selle aasta lõpuni katab [kulu] Elering. Teine küsimus puudutab Kiisa jaama. Miks valitsus otsustas 2028. aastani Kiisa jaama võõrandamise ja turuletoomise edasi lükata ja kelle ettepanek see oli?

Suur tänu! Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea küsija! Need numbrid on ju avalikud. Eelnõu ettekandjaga mind vist sassi ei maksa ajada. Seda küsimust saate te küsida täpsemalt eelnõu ettekandjalt, mis eelnõusse puutub, ja ma arvan, seda te teate isegi. Mis puudutab Eleringi kulutusi, siis need prognoosid on samamoodi avalikult välja toodud. Nad on hinnanud selle maksumuseks täiendavalt 30 miljonit, aga täpsed numbrid on nende hinnata. Eks nad saavad seda veel täiendavalt vaadata. Eesti riik või valitsus andis selleks nõusoleku. Samal ajal töötatakse välja mehhanismi, kuidas see [kulu] tulevikus katta. See debatt Eleringi, ministeeriumide ja turuosaliste vahel on ju ka alanud. Ma arvan, et see on igati mõistlik tasakaal, ja see protsess käib. Kiisa jaama puhul sõltub turuletoomine eeskätt sellest arvutusest, millal see on turuosalistele, eeskätt Eesti tarbijatele ja tootmisele kõige soodsam, ja sellest lähtuvalt see otsus ka langetati.

Suur tänu! Urmas Reinsalu, teil on täpsustav küsimus, palun.

Tähendab, teie väide on minu arusaamist mööda see, et Kiisa jaama turuletulek – palun korrake üle, ma ei tea, kas ma sain õigesti aru – ei oleks praegu tarbijatele soodne ja seetõttu lükkas valitsus selle edasi, vähemasti kolmeks aastaks. Kui ma sain õigesti aru. See oli esimene väide. Korrigeerige mind, kui ma selle küsimuse põhjal teile sõnu suhu panen. (Saalis räägitakse.) Teiseks, teie väide oli … Ma küsin nüüd uuesti üle. Te olete ise ka kliimaministrina osalenud nendesamade uute tasude väljatöötamisel, ma olen kindel, et vägagi loominguliselt ja entusiastlikult. Kas valitsus näeb ette 2026. aastast tasakaalustusreservi tasu kehtestamist riigis ja kui [näeb, siis kui] suures mahus tasakaalustusreservi tasu prognoositakse aastas? Häda on selles, et valitsuse varasemad prognoosid ja tegelik turuolukord, kui me vaatame veebruari versus märtsi [prognoositavat] tasakaalustusreservi tasu suurust ja maksumust, ei lähe omavahel sugugi kokku. Ma paluksin saada raha puudutavat vastust selle kohta. See on väga oluline, härra peaminister. Kogu konteksti iseloomustades pean tunnistama, et [mis puutub] saartalitluse ja tasakaalustusreservi sellisesse kasvavasse mahtu, siis küsimus on seotud sellega, et kui meil juhuelektri osakaal kasvab energiabilansis, siis tegelikult nende reservide vajadus täpselt samamoodi kasvab täiendava koormusena tarbijatele, nii kodu- kui ka tööstustarbijatele, nii tootjatele kui ka tarbijatele. Kas ma saan [õigesti] aru, et Kiisa jaama turuletoomine tekitaks tarbijatele täiendavat koormust, nagu te väitsite? Teiseks, kas tasakaalustusreservi tasu plaanitakse 2026. aastast kehtestada ja kui suur see oleks?

Te palusite korrigeerida, juhul kui te panete mulle sõnu suhu – ma hea meelega muidugi korrigeerin teid. Kiisa jaama otsustasime turule tuua meie, tegime selleks ka ettepaneku, mitte ei lükanud seda edasi. Mulle väga meeldib, kuidas te esitlete seda jälle teile ainuomases negatiivses võtmes. Nagu te oleks avastanud kuskilt Kiisa jaama, oleks tahtnud selle turule tuua, aga meie lükkasime selle edasi. Valitsus tegi ettepaneku tuua avariijaam, mis oma funktsioonist väljub, turule tipukoormuse äralõikamisest varasemal ajal. Kui ta tuua varem turule, siis oleks see elektritarbijale pigem kahjulik, aga eeldus on, et 2028. aastast on rohkem tootmisvõimsusi. Seda esiteks. Ma olen kindel, et Eleringi juht Kalle Kilk jagab hea meelega teile neid teadmisi. Sagedusreservi kandmise tasu on 30 miljonit – see on ka avalikkuse ees olnud – ja aasta lõpuni kulud kaetakse. Samal ajal toimuvad turuosaliste ja ekspertide vahel arutelud, kuidas seda tulevikus teha. Selle alusel tehakse järgmised tulevikuotsused. Läti on valinud ühe tee, Leedu on valinud teise tee, Eesti mudel on praegu arutamisel. Praegu katame seda Eleringi ülekoormustasust.

Suur tänu! Kuna lisaküsimust ei ole kellegi teise poolt registreeritud, siis Urmas Reinsalu, te saate võimaluse ka lisaküsimuseks. Palun!

Aitäh suuremeelsuse eest, härra Riigikogu esimees! See on väga helde. Aga ma tulen nende küsimuste juurde tagasi. Ma ei saanud päris täpselt teie mõttekäigust aru, härra peaminister. Te ütlesite, et valitsus või teie, ütleme siis valitsuse liikmed, tahtsid tuua Kiisa jaama turule, kuna see lõikab ära tipukoormuse ja leevendab elektri hinna survet, aga Kiisa jaama ei saa lähiaastatel turule tuua, kuna see hoopis tõstaks hinda. Ma ei saanud päris täpselt aru. Öelge siis nüüd avalikkusele, kas Kiisa jaama turuletoomine – mis oli ka teie avaliku seisukohana arutluse all aasta algul, seoses Estlink 2 sabotaažiga – langetaks hinda teie meelest. Kui langetaks, siis miks valitsus ütles, et 2028. aastast on seda asjakohane teha? Kas valitsus on sellekohase otsuse langetanud? Mis on valitsuse otsus Kiisa jaama kohta? Teine küsimus puudutas … Ma ei saanud tasakaalustusreservi kohta vastust. Seaduseelnõu on meil praegu parlamendis menetluses, seda on ette valmistatud teie kliimaministriks oleku ajal väga põhjalikult. Kas seaduseelnõu 555 näeb ette tasakaalustusreservi tasu kehtestamise 2026. aastast või mitte? Te ütlete, et arutatakse praegu turuosalistega. Aga see seaduseelnõu on täna teisel lugemisel. Kas tasakaalustusreservi tasu valitsuse energiapoliitika visiooni järgi kehtestatakse Eestis seadusega? Ja te ütlesite, et see läheb Eleringile 2025. aasta lõpuks maksma 30 miljonit eurot. Hiljutise informatsiooni kohaselt ei ole see relevantne prognoos, ma juhin teie tähelepanu. Palju maksab tasakaalustusreservi hoidmine, kui arvestada ka juhuelektri kasvavat osakaalu aasta jooksul?

Aitäh küsimuse eest! Ma ei ole kindel, kas te olete täpselt aru saanud selle eelnõu mõttest, olemusest. Mina rääkisin sageduse hoidmise kulust, mida Elering praegu katab ülekoormustasust, mida valitsus avalikkuse ees on otsustanud. Selle maksumus on ka teada olnud. Eelnõu kohta saate küsida eelnõu ettekandjalt. Nagu te teate, eelnõu kohta saavad rääkida komisjon ja eelnõu ettekandja. Veidi aega tagasi, 10. aprillil toetas valitsus energeetika- ja keskkonnaminister Andres Suti ettepanekut valmistada ette Kiisa avariielektrijaama müük, viia läbi enampakkumine hiljemalt 2028. aastal. See tulebki sellisel viisil läbi viia, et see oleks tarbijale kasulikum. Sest kuni saab jaama võimsusega katta sedasama sagedusreservi, ei pea tarbija seda ise kinni maksma, ei ole ökonoomne seda müüa. Kui jaama müüme, siis müüme sellel hetkel, kui ta hakkab tarbijate jaoks hinda alla tooma. Ma saan aru, et ta on öelnud ka, et hinnanguliselt saaks elektri hinda 3,5 senti alla tuua. Eks täpne hinnang sõltub ajaaknast. Ma püüan seda võimalikult lihtsaks teha: teatud hetkeni on sel jaamal teatud funktsioon, mida ta katab, pärast seda tuleb ta turule hinnatippe ära lõikama.

Suur tänu! Lõpetame tänase neljanda küsimuse käsitlemise.