Социализм в правоцентристском правительстве

Tänane teine küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Martin Helme ja teemaks on sotsialism parempoolses valitsuses. Martin Helme, palun!

Aitäh! Kõigepealt tuletaksin eelmise jutu lõpetuseks meelde, et teie ise tegite need maksud ja need maksutõusud, mida te nüüd siin meile lubate vähendada, aga eelnõu ei ole tõesti näinud. Teiseks, ma tuletaksin eelmise jutu juures meelde, et hinnatõus on alates Reformierakonna uuesti valitsusse saamisest ehk Kaja Kallase valitsusest olnud jätkuvalt suurem kui palgatõus. Kuigi mõni kvartal on olnud palgatõus hinnatõusust või inflatsioonist suurem, ei ole me jõudnud tagasi sellesse ostujõuolukorda, kus me olime enne Reformierakonna võimule saamist. Aga ma tulen nüüd oma küsimuse juurde. Meil oli siin hiljuti valitsusremont ja me kõik saime teada, et nüüd on meil parempoolne valitsus. Tubli-tubli! Ma ei tea küll, kuidas kaks vasakpoolset ja liberaalset erakonda saavad teha parempoolset valitsust, aga küllap Reformierakonna propaganda suudab kõik need asjad ära seletada meile. Mul on küsimus. Teie erakonnakaaslane ja valitsuse liige Karmen Joller andis hiljuti ühe intervjuu, kus ta muu rumala jutu hulgas ütles ka sellise lause: "Mitte et sotsialism tingimata halb oleks, aga see on lihtsalt meie praegune maailm, kus me oleme." Ma tahaks ka teada, jagage meiega siis, kas te olete Karmen Jolleriga arutanud, kui halb või hea on sotsialism, ja kas sotsialismi rakendamine tema valdkonnas on ka valitsuse ametlik poliitika. Kas teie jagate Karmen Jolleri seisukohta, et sotsialism pole tingimata halb, ja kuidas see läheb kokku parempoolse valitsusega?

Aitäh! Mulle väga meeldib see ettekujutus, võib-olla EKRE-s käib see nii. Ma väga austan, et igaühel, igal erakonna esimehel on võimalik oma parteid juhtida, nagu ta paremaks peab. Meil ei pea erakonna esimees liikmete ega ministritega iga päev harivaid vestlusi ja ei ütle, mida täpselt ütlema peab. Liberaalide hulgas on see ilmselt veidi teistmoodi kui konservatiivide hulgas. Seda esiteks. Teiseks, mina lugesin sellest välja irooniat. Loodan, et see oli iroonia, sest Eesti valik on siiski demokraatia ja kapitalism, mitte mingisugune muu riigikord. Ilmselt oli tegemist irooniaga. Aga mulle väga meeldib, kui ühest sellisest lausest saab terve infotunni küsimuse. Tuleksin inflatsiooni teema juurde tagasi. Ma kardan, et seesama jutt, kuidas varasematel aegadel on erinevad hinnatõusunumbrid olnud oluliselt väiksemad ja nüüd on suuremad, ei läbiks ilmselt faktikontrolli. Hiljem vaatan järele, aga ma kahtlustan, et varasemate aegade inflatsioonid on olnud oluliselt kõrgemad. See, mida Margus Rink kirjeldas eile või Eesti Pank on kirjeldanud … Kui te vaatate Eesti Panga ülevaateid, siis on selge, et palgatõus on olnud hinnatõusust siiski kiirem. Eelmisel aastal oli 3,5%-line hinnatõus, palgatõus oli muidugi kiirem. Ja see ei olnud mitte mõnel kuul, nagu te tahate näidata. Kui te võtate sellesama Eesti Panga lüümiku või materjali, mida ma siin Helir-Valdor Seederilegi tutvustasin, kellele see väga meeldis, siis näete, et seal on kirjas, et majapidamiste kätte jääv raha igal juhul kasvab. Kui see kõik korraks kõrvale jätta, öeldes, et on mis on, siis me saame seda kindlasti debateerida. 2026. aastast, tõsi, tuleb eelmises valitsuses või selles minu valitsuses loodud julgeolekumaks, aga ettevõtete kasumimaksu me tühistame. See eelnõu tuleb. Samamoodi tühistame eraisikute esimesest eurost tulumaksu, mis, ma arvan, on sotsiaalselt väga hästi tasakaalus ja õiglane valik, sest kui ettevõtetele jääb rohkem raha investeeringuid teha, siis tehakse kindlasti arukaid investeeringuid meie kõigi jõukuse kasvu nimel. Kui esimesest eurost tulumaks tühistada, siis on see kindlasti sotsiaalselt õiglane nende inimeste jaoks, kellel sissetulek on väiksem, eeskätt pensionäridel ja [teistel] väiksema sissetulekuga inimestel. Kui sellele lisada veel maksuküüru, sellesama Isamaa-Keskerakonna ühise loomingu ärakaotamine ehk me tõstame tulumaksuvaba miinimumi 700 euroni aastal 2026, siis inimestele jääb faktiliselt rohkem raha kätte.

Aitäh! Martin Helme, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Eks me parimatelt õpime. Ma mäletan seda, et kui meie olime valitsuses, siis suutis Reformierakond mitte ühe lause, vaid lausa ühe sõna tõttu nädalatepikkuseid skandaale püsti hoida. Mina siiski arvan, et te peaksite rohkem tähelepanu pöörama sellele, mida teie valitsuse liikmed räägivad avalikkusele, ja võib-olla peaksite ka vestlusi pidama. Soovitaksin tungivalt pidada maha näiteks vestluse teie kõrval istuva Taroga sel teemal, kas Putin oli kahetuhandendatel parem inimene, kui ta praegu on, või mitte. Sellise avalduse on ta teinud ja võib jääda mulje, et te soosite vaikivalt putinismi. Eesti Panga analüüse ei ole mul mõtet lugeda, need on nii süstemaatiliselt nii mööda, et nendega ei ole midagi peale hakata. Aga ma tuleksin tagasi Karmen Jolleri jutu juurde. Kui te ütlete, et see oli iroonia, siis, ma ei tea, me peaksime võib-olla veel rohkem mures olema. Ta räägib sellist juttu, et meil on selline olukord, et kuna raha ei ole, ei ole, põle ja kuskilt juurde ei tule ka, siis me oleme jõudmas sinnamaale, kus rikkamad inimesed ostavad kallima auto ja peaksid ka arsti juurde minnes ise maksma. Teisisõnu, rikkamad inimesed peaksid arstiteenuse eest maksma. Mina olin kogu aeg sellisel arvamusel, et meil on solidaarne tervisekindlustus. Kõik me maksame sotsiaalmaksu, olgu see miinimumpalga pealt või Riigikogu liikme palga pealt – kõik me saame ühtemoodi samasugust arstiabiteenust. Kõrgemate maksude pealt hoitakse üleval ka näiteks pensionäride tervisekindlustust ja nii edasi. Ja nüüd on uus doktriin valitsuses: kõigepealt maksame me kõik ära oma sotsiaalmaksu ja need, kellel on rohkem raha, peavad arsti juurde jõudes maksma veel eraldi raha. See on teie plaan. Ma küsin, miks ma pean maksma sotsiaalmaksu, kui ma lähen arsti juurde, ja veel eraldi [visiidi eest] ka. Kui läheb nii, nagu Karmen Joller tahab – ja ma saan aru, et see on teie valitsuse poliitika, et rikkamad inimesed hakkavad arsti juures käies [rohkem] maksma, ja ilmselt ka ülikoolis –, miks ma veel makse pean maksma?

Aitäh! Seal me nüüd olemegi. Teie armastate luua muljet, justkui te oleksite suhtes parempoolsusega majanduses, aga ei ole. See on puhtalt sotsiaaldemokraatlik jutt – ma väga vabandan –, et kus kogu raha tuleks kokku korjata ja õiglaselt laiali jagada. See, et inimesed maksavad hariduse eest, mina parempoolse inimesena arvan, ongi täitsa mõistlik. Haridusse tasubki panustada, see on tegelikult kaup tulevikus. Minu isiklik arvamus on, nagu ma olen ka öelnud, et näiteks juristid või mis iganes valdkonna inimesed, võiksid vähemalt osaliselt oma haridusse rahaliselt panustada. See on päris mõistlik printsiip. Praegu käivad läbirääkimised. Printsiip, mis on kokku lepitud meie haridusvaldkonna inimeste poolt, on see, et esimene kõrgharidus on tasuta. See on arusaadav printsiip. Minu arvamus kaldub siiski neist veidi paremale. Mina arvan, et inimesed võiksid ka ise oma raha haridusse rohkem panustada. See, miks me hoiame üleval solidaarset süsteemi, on ju väga lihtne. Kui seni pole aru saanud, siis ma selgitan hea meelega. Ühiskonnas on väga palju inimesi, kes vajavad abi rohkem, kui nad suudaksid ise kunagi kanda. See ongi see, miks me ühiskonda koos hoiame. Hoiame riiki koos üleval – sedasama imearmsat Eestit. Selle jaoks on seda sotsiaalsüsteemi vaja. Eesti meditsiini- ja tervishoiusüsteem on üliefektiivne. Inimesed teevad väga head tööd. Arstid, tervishoiutöötajad – kõik teevad väga head tööd. Absoluutselt! Aga nagu te näete, siis sellest rahast ei piisa. Inimeste vajadused on suuremad, ühiskond vananeb. See tähendab seda, et tuleb otsida eri viise süsteemi sees [protsesside] efektiivsemaks muutmiseks. Kui keegi tahab saada midagi enamat ja kiiremini, siis saab ta sellesse ka ehk ise panustada. Selles ei ole midagi ebatavalist. Ma olen veidi üllatunud selle üle, kuidas te rääkisite enne sotsialismist, sihukesest sotsialistlikust hoiakust.

Lisaküsimuse esitab kolleeg Arvo Aller. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Teie ministri Karmen Jolleri seesama väljaütlemine ju tegelikult lõhubki seda riiki. Kui ta hakkab juba väitma, et rikkamad peavad ise tasuma ja lisaks veel sotsiaalmaksu [maksma], siis ta tekitabki erisust meie riigi sees. Aga minnes edasi sama valdkonnaga … Te ütlesite, et nõrgemaid tuleb hoida ja üleval pidada. Viimase nädala jooksul on olnud kaks juhtumit hooldekodudes, kus ühel puhul toimus vägistamine, vägistamised ja teisel juhul peksmine, mille tagajärjel inimene suri. Kuidas me saame rääkida sellest, et me kõige haavatavamaid hoiame, nende eest hoolitseme, kui samal ajal juhtuvad enamikus Reformierakonnaga seotud hooldekodudes inimestega sellised koledad asjad? Ja muidugi, kui edasi minna … See, kes tekitas sellise vägistamisjuhtumi … Tema kohta jagavad prokurörid veel kiidusõnu, [öeldes], et see ei ole ohvrile üldse valus. Millised on valitsuse seisukohad, et tagada meie Eesti riigis nõrgemate hoidmine ja nende eest hoolitsemine?

Aitäh! Meenutan, et punkti nimi oli "Sotsialism parempoolses valitsuses". Aga nagu Eesti maasika küsimuse alla mahub kõik, mahub sellegi alla. Ma vastan jõudumööda. Siin oli kaks asja. Karmen Jolleri tsitaat räägib siiski sellest, kuidas tervishoiusüsteemi raha juurde leida. Ta ütleb, et võib-olla saab osa juba olemasolevast rahast ümber paigutada nii, et kvaliteet oleks ühtlasem ja inimesed pääseksid õigel ajal arsti juurde. Lisaks tuleb kaaluda eraraha kaasamist, millest on viimasel ajal palju räägitud ja mis tuleb hoolikalt läbi mõelda. Kõige tähtsam on see, et solidaarne tervishoiusüsteem – pange nüüd tähele! – peab alles jääma. See tähendab seda, et me kõik maksame ühisesse tervisekassasse ja kui meil on abi vaja, siis seda me ka saame. Seda selgitas Karmen Joller. Ma arvan, et ta selgitas adekvaatselt. Seda esiteks. Teiseks, eelmises infotunnis käsitleti sedasama küsimust. Minu seisukoht on muutumatu. Kõik sellised teod tuleb üheselt hukka mõista ja selle eest vastutavad inimesed vastutusele võtta. (Sumin saalis.)

Suur tänu! Sellega me lõpetame tänase teise küsimuse käsitlemise.