Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 9-le protsendile" eelnõu (579 OE) esimene lugemine

Läheme tänase päevakorra juurde. Päevakorra esimene punkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 9-le protsendile" eelnõu 579 esimene lugemine. Ettekandjaks palun Riigikogu liikme Lauri Laatsi.

(Joob vett.) Nii, nüüd ma olen valmis. Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! See teema – toiduainete käibemaksu langetamine – on väga oluline. Me oleme selle teemaga siinsamas Riigikogus olnud oma neli korda, see on vist viies kord. Enne kui ma jõuan eelnõu juurde, loeksin ma ette mõningad mõtted, mille esitas konjunktuuriinstituudi juht tänavuse esimese majandusanalüüsi esitlemisel. Ka Postimehes kirjutati sellest ja tsiteeriti tema sõnavõtte [artiklis], mille pealkiri oli ju väga sünge: "Sünge ennustus: neljandik Eesti inimestest vaesub, enim saavad pihta noored pered". See on praegune olukord, kus meil on kõrge hinnatase, kõrged maksud ja toiduhinnad pidevalt tõusevad. Mida ta veel räägib? "Inimeste kehva olukorra peamine põhjus on taas kiirenenud hinnatõus. [---] Hindade tõus on Raudsepa sõnul hakanud meie inimeste ostuvõimet vähendama, mida näitab ka kaubandusettevõtete kindlustunde langus ja tarbijausalduse püsimine kõige viletsamal tasemel." "Odavat toitu otsitakse tikutulega taga. Toidukorv on aastaga kallinenud 6,5 protsenti. "See on parasjagu suur hüpe, oleks oodanud väiksemat […]"" Ma lihtsalt tuletan meelde, et enne 2024. aastat oli toiduainete hinnatõus 40%, ehk siis kokkuvõttes me praeguseks hetkeks räägime üle 46%‑sest toiduainete hinnatõusust. ""Sellise hinnakasvu juures vähenes toidupoodide müügimaht eurodes viie protsendi võrra," märkis Raudsepp. "Osteti odavamaid asju ja vähem."" Ehk siis kogu see maksupoliitika, kogu inflatsioon on ju selgelt mõjutanud meie majandust. Ka arvudes – see on ju puhas statistika – on välja tulnud, et inimesed tarbivad vähem, inimesed ostavad vähem ja ostavad odavamat toitu. See on praegune olukord, mida kirjeldas konjunktuuriinstituudi direktor. "Just toidukauba ostmise vähenemine ja samas tavapoodide asemel taaskasutuspoodidest või turgudelt ostmise suurenemine kümnendiku võrra viitab sellele, et rahahädas on need, kel on väikesed sissetulekud ja/või suured igakuised rahalised kohustused (näiteks kodulaen)." "Enim saavad pihta noored pered. Perekondade majanduslik olukord praegu ja eeldatav olukord aasta pärast on Raudsepa sõnul halvenev." Mitte midagi head. ""Praegu viiendik, tulevikus neljandik neist inimestest, kes meile tänaval vastu tulevad, ei tule toime jooksvatest sissetulekutest enda kulude katmisega," nentis Raudsepp. "Nad peavad kas elama võlgu või kasutama säästusid. Need on väga sünged numbrid."" Kordan üle, tema sõnad: ta vaatab arvudele peale, vaatab statistikale peale ja nendib, et need on väga sünged numbrid. "Tagajärg on see, et üks osa inimestest lihtsalt vaesub." Ja seda me oleme juba näinud pikema perioodi jooksul. Me ju kogu aeg siin nendime, et meil on päris suur hulk inimesi, kes elab absoluutses või suhtelises vaesuses, neid on üle 300 000. Me räägime tegelikult üle 300 000 inimese igapäevasest toitumisest, kellele on ju väga vajalik, et toit oleks kvaliteetne ja soodne. Meie eelnõu räägibki sellest, et toome toidu hinna alla. Oponendid on rääkinud, et inimestel on ju tegelikult raha olemas. Pankades on eraisikute hoiused ju pidevalt kasvutrendis. Selle kohta on ka vastus olemas. "[Raudsepp] viitas, et kui pangad raporteerisid hoiuste mahu suurenemisest, siis tehti üpris kiiresti selgeks, et 90 protsenti hoiustest on tegelikult kümnendiku inimestest käes ja ülejäänute "hoius" on sisuliselt vaid pangakontol hetkel olev jääk. Raudsepa sõnul on Eesti jõudnud sellisesse olukorda, mida kutsutakse stagflatsiooniks – hinnad tõusevad kiiresti, aga majandus eriti ei kasva. "Palkasid tuleb tõsta, see läheb tootmishindadesse, poes hinnad tõusevad, pensionid tulevad indekseerimisega järele," kirjeldas ta niinimetatud nõiaringi. "Tulemus on see, et me ei jaksa enam nii palju osta. See on kinnine ring, kus asjad läksid käest ära, kui elektri hind järsult tõusis."" Ja maksud hakkasid samuti tõusma. Ma jätkaks konjunktuuriinstituudi direktori esitatud ettekandega ja nende analüüsiga, aga ma arvan, et meil hetkel selleks aega ei ole. Sellest lähtuvalt, olles andnud teile praeguse olukorra kirjelduse, [ülevaate sellest], mis tegelikult toimub, millises olukorras on inimesed ja mis on inimeste ootus toiduainete osas, me võiksime nüüd minna meie, Keskerakonna fraktsiooni [esitatud] eelnõu juurde. See just nimelt ütlebki, et me peame kõikidest nendest analüüsidest lähtudes võtma vastu otsuse ja tooma inimeste igapäevase toidukorvi hinna alla. Ja seda on loomulikult võimalik teha erinevate tööriistadega. Selles osas ei ole ma valitsuse entusiasmi näinud, vastupidi, kõik need hinnatõusud, maksutõusud ja aktsiisitõusud ju tegelikult väljenduvad edaspidi hindades, toiduhindades. Kui me tõstame mingisugust aktsiisi, on see kütuseaktsiis, gaasiaktsiis, elektriaktsiis, siis me näeme seda ju põhimõtteliselt järgmisel päeval poodides toiduhindades. Kui me tõstame käibemaksu kas siis 18%‑lt 20%‑le või 22%‑le – nüüd suvel 1. juulist hakkab kehtima 24% –, siis see ju väljendub toiduhindade kasvus. Konjunktuuriinstituudi prognoos näitab, et nende inimeste arv, [keda see mõjutab] – praegu on neid 300 000 – hakkab tõusma selle tõttu. Inflatsioon, mis selleks aastaks on planeeritud, [prognoosid], mis on välja käidud. Eesti Pank on öelnud, et inflatsioon on 6%. Kui vaadata erinevaid tootegruppe, siis toiduhindade puhul isegi 7–8%. Rahandusministeerium tuli välja oma prognoosiga. Nende prognoosi järgi on üldine inflatsioon 5,2% või 5,4%. See tähendab seda, et toodete, teenuste lõikes on jällegi toiduainetel suurem inflatsioonimäär. See tähendab seda, et kui eelmisel aastal tõusid toiduhinnad 6,5%, nii nagu konjunktuuriinstituut ütles, siis sellel aastal tõusevad samuti 6–7%. Selles valguses me ütleme, et peame vastu. Nii nagu Jürgen Ligi ütles, et maksud, maksutõusud ei ole tegelikult probleem. See on probleem, et ta nii ütleb. Ma arvan, et selles mõttes on tal õigus. Probleem on praeguses valitsuses. Seda [mõtet] võib ju edasi arendada: maksutõusud ju ei ole probleem, vähene sissetulek ei ole probleem inimestel, vaid tegelik probleem on praegune valitsus, kes ei suuda tagada inimestele korralikku sissetulekut ega maksutaset, mis oleks inimestele ja majandusele vastuvõetav. Nüüd meie ettepanek. Keskerakonna fraktsioon teeb ettepaneku langetada 9%‑le põhitoidugruppide käibemaks: juur- ja köögiviljad, piim, liha, teraviljad ja nii edasi. See on väga oluline samm selleks, et saada toiduhinnad alla. Me oleme seda teemat hästi palju käsitlenud oma valijatega ja alati on küsitud, kuidas siis teistes riikides on see asi reguleeritud. Teistes riikides on see asi reguleeritud sellisel viisil, et toiduainetel on madalam käibemaks. Ja see toimib. Teistes Euroopa Liidu liikmesriikides, välja arvatud Taanis – peab tunnistama, et Euroopa Liidus on kaks riiki, kus on ühetaoline käibemaks, need on Eesti ja Taani, teistes riikides on erisused –, kehtib toiduainetele hoopis madalam käibemaksu määr ja tänu sellele erisusele on ka toiduhinnad madalad. Nüüd, meil siin räägivad spetsialistid: "Ei, kui me langetame toiduainete käibemaksu, siis see ei vii toiduainete hinda alla." Ma ei saa aru, kas siis kõik need ülejäänud 25 Euroopa Liidu [liikmes]riiki on rumalad. Tuleb nii välja. Kui meie spetsialistid ütlevad, et see ei vii toiduhindu alla, siis järelikult on need 25 riiki, kes kasutavad erisusi, rumalad. No teist valikut ei ole. Aga on ikka. Tegelikult on küll teine valik. Teine valik on see, et vastupidi, meie analüütikud on rumalad ja nende 25 Euroopa Liidu [liikmes]riigi juhid, kes on pidevalt kasutanud toiduainete [käibemaksu]erisusi, on targad. Sellepärast et inimesed on ju nende otsustega rahul, mis puudutavad toiduainete käibemaksu määrasid. Ma toon lihtsalt mõningad näited. Belgia. Meka. Euroopa Liidu meka. Käibemaksu standardmäär on 21%, toidule kehtib vastavalt tootegruppidele kas 6% või 12%. Austria – standardmäär 20%, toidule kehtib vastavalt tootegruppidele 10% või 13%. Soome – üldine käibemaksumäär 24%, toiduainetele kehtib vastavalt 14% või 10%. Ungaris on üldine käibemaksumäär 27% – ma arvan, et see on vist Euroopa kõrgeim, jah, on küll –, aga toiduainete [käibemaks] on 5% või 18%, oleneb toodetest. Itaalia – kellele ei meeldiks Itaalia? –, standardmäär 22% ja vastavalt tootegruppidele 4–5% või 10%. Malta – standardmäär on 18%, toiduainete käibemaksu määr vastavalt [tootegruppidele] 5% või 7%. Poola, pole kaugele minna. Miskipärast need, kes on käinud Poolas, on kohe tundnud, et Poolas on toiduained kuidagi odavamad. On ju nii? Ma tean, et Vadim Belobrovtsev käis just hiljuti Poolas, ta on ka öelnud, et Poolas on toiduained miskipärast soodsamad. Aga põhjus on olemas: toiduainetele kehtib [seal] 5%‑ne või 8%‑ne käibemaksu määr. Ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Nii et mina küll arvan, et need 25 riiki ja kaks riiki ehk siis Taani ja Eesti, kus ei ole toiduainetele käibemaksuerisusi, on nagu öö ja päev. 25 riiki käib ühte jalga, kaks riiki teist jalga. Ma arvan, et need 25 riiki, kes käivad ühte jalga, teevad õigemaid otsuseid kui need [teised] kaks eraldi. Ja loomulikult, me ei saa ju Taanit ja Eestit võrrelda. Need on võrreldamatud nii oma arengu poole pealt vaadatuna kui ka inimeste ostujõust ja SKP‑st lähtuvalt, ja nii edasi ja nii edasi. Natukene erinevad tasemed. Võib-olla Taani saabki endale seda lubada, on aus vastus. Meie riik seda lihtsalt lubada ei saa. Meie riik peab tagama meie inimestele soodsama toidukorvi. Ja kindlasti üks võimalus, [kuidas seda teha], on langetada toiduainete käibemaksu. Ma palun teil seda [ettepanekut] toetada. Aitäh!

Aitäh põhjaliku ettekande eest! Teile on ka küsimusi. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Väga hea, et te saate aru, nagu ka kogu Eesti rahvas saab aru, et toit ei ole luksus. Aga võib-olla ikkagi kõik [ei saa aru]. Eks täna saalis saab näha, kes sellest aru ei saa. Toit on esmavajadus, iga pere, iga lapse, iga eaka igapäevane kindlus. Võib märkida, et see ei ole ju ainult maksupoliitika, vaid see on signaal riigi poolt, et me hoolime inimese heaolust. Me näeme, millised hinnad on poelettidel, ja mõistame, mida tähendab iga sent [pere], eriti madalapalgalise pere eelarves. Milline oleks maksulangetamise mõju leibkondadele ja kas see samm aitab reaalselt parandada toimetulekut inflatsioonisurve tingimustes?

Aitäh! Väga hea küsimus. Ma arvan, et kõik meetmed, mida riik võtab ette selleks, et tagada inimestele kvaliteetsem toidukorv, [parandavad] inimeste toimetulekut ja tagavad kvaliteetse toidukorvi. Nii nagu ka konjunktuuriinstituut oma uuringus välja tõi, et toiduaineid ostetakse vähem, 5% vähem. Inimesed otsivad odavamaid toiduaineid. Need on puhtalt statistilised näitajad. Võib-olla, hea kolleeg, olete ise ka tähele pannud, et erinevates toidupoodides on tekkinud aina rohkem ja rohkem eraldatud nurkasid või korve või riiuleid, kus on allahinnatud toiduained, millel on kehtivustähtaeg läbi saanud. Ja ka need riiulid ja korvid saavad ju päris kiiresti tühjaks. Seda varem sellisel viisil ei ole olnud. Seda tunnistavad ka kaubanduskeskuste ja toidupoodide juhid, et nii see praegu on. Nad on ka tunnistanud seda – sama tõi ka oma raportis välja konjunktuuriinstituut –, et inimesed tõesti otsivadki odavamaid kaupu. Kui minnakse poodi, siis vaadatakse, mis on soodsam. Aga me teame ka seda, et kui vaadata selle soodsama hinnaga toote [koostist], siis oleneb küll tootest, aga me saame aru, et selles on vähe kasulikke aineid. Võib-olla kõige lihtsam näide on mingisugune vorst, mille puhul me näeme, et selle lihasisaldus on tunduvalt väiksem, kui võiks olla. Veel me oleme märganud, et pakendi sisu on vähenenud, aga hind on jäänud samaks. Võib olla, et toote hind on isegi [tõusnud], aga kogus on väiksem. Seda me [näeme] igapäevaselt. Kui poes [käime], siis [näeme], et toodete kogused on vähenenud. Kuidagi, mingil viisil peab kaupmees ju neid tooteid müüma ja lihtsalt tehakse teistpidi kõike seda asja. Nii et igal juhul, kui kulud toiduainetele vähenevad, saab inimene kulutada raha [teistele] vajalikele asjadele. Uskuge mind, neid vajalikke asju on inimestel väga palju. Teie ise olete ju olnud päris pikalt ühe kohaliku omavalitsuse juht ja mina samuti, olen Mustamäel päris kaua aega tegutsenud erinevatel aegadel. Linnaosadel on sotsiaalosakonnad, mis on olnud väga suured mehitamise poole pealt vaadatuna, ehk neid inimesi, kes teenindavad igapäevaselt linnaelanikke, on palju. See viitab sellele, et inimestel on vaja minna sotsiaalosakonda vormistama erinevaid toetusi. [Toon] näite: kui Keskerakond oli Tallinnas võimul, siis olid meil ka erinevad kampaaniad, [mille abil] me tagasime kõigile nendele inimestele, kes kõige rohkem seda vajasid, erinevaid produkte. Ma loodan, et selle tegevusega [jätkatakse], ja inimesed ei ole hätta jäänud. Kuigi ma olen kuulnud ka teist infot.

Tänan, istungi juhataja! Hea kolleeg! Oma kõnes mainisid sa põgusalt, et mõned koalitsioonipoliitikud arvavad, et toiduainete käibemaksu langetamine ei alanda müügihinda. Aga küsin konkreetsemalt. Just rahandusminister Jürgen Ligi väidab, et kogemused ja teooria näitavad, et käibemaksu langetamine ei too kaasa toiduhindade olulist langust, kuna kaupmehed võivad selle kasumi endale jätta. Minu arvates see on pehmelt öeldes väga ebatavaline ja vale väide. Majandusteooria kohaselt mõjutavad nii tooraine hind kui ka maksud toote lõpphinda. Lauri, kas sa oled minuga nõus ja mida sa vastaksid rahandusministrile, kes peaks olema Eestis selle teema asjus kõige pädevam isik?

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, hea kolleeg! Väga hea küsimus. Kui rahandusminister ütleb, et kogemused [näitavad], et käibemaksu määra langetamine toiduainete hinda ei langeta, siis mina ütlen, et kuskilt peavad need kogemused tulema. Minu teada Eestis ei ole kunagi [olnud] sellist kogemust, ehk siis mitte kunagi ei ole langetatud toiduainete käibemaksu. Ehk siis, kui me räägime kogemustest, siis me peame ära katsetama ja selle kogemuse kätte saama. Ja lähtuvalt sellest, mingisuguse kogemuse alusel me saame ka edaspidi midagi väita. Meil ei ole seda kogemust, aga 25‑l Euroopa Liidu [liikmes]riigil on see kogemus olemas. Ja veel kord: miskipärast nad ei ole muutnud seda süsteemi. Ehk siis, neil oli astmeline käibemaks, olid erinevad määrad tootegruppidel ja on siiamaani. Ma arvan, et kui see oleks olnud negatiivne kogemus, siis 25 riigist keegi kindlasti oleks muutnud oma maksupoliitikat. Seda ei ole tehtud. Ei ole tehtud! No mis kogemusest me räägime. Nüüd sellest, mis puudutab üleüldist maksupoliitikat. Me oleme siin uhkustanud, et meil on kõige efektiivsem maksusüsteem. Aga mis selle efektiivsuse taga peitub? Kas efektiivne on see, tänu millele saab riik rikkamaks, inimesed saavad rikkamaks, või see, mis on kõige lihtsam ja arusaadavam? Loomulikult, kõik need astmed ja erisused ja muu selline teevad selle asja natuke keerulisemaks. Teised riigid saavad sellega hakkama. Reformierakonna valitsus ütleb: "Meie tahame kõige lihtsamat maksusüsteemi." Mis siis, et see on ühetaoline ja lööb inimesi ebavõrdselt. See on selge, et nendel inimestel, kellel on väiksemad sissetulekud, läheb sissetulekust suurem protsent esmatarvetele, toiduainetele. Rikkamatel, suurema sissetulekuga [inimestel] läheb sissetulekust väiksem protsent esmatarvetele. Ja see ongi see maailmavaateline [erinevus], üks räägib ühte ja teine teist. Aga rahvas kannatab, 300 000 inimest kannatab. Ja teine pool, uhkustatakse, et meie maksukoormus on 34%, vahepeal oli isegi väiksem, alla Euroopa keskmise. Nõus! Aga mille arvelt? Jälle inimeste arvelt. Aga ei taheta rääkida – eriti rahandusminister ei taha rääkida, kuigi peaminister on selle teema juba välja toonud – tarbimismaksude osakaalust maksutuludes. See on probleem! See on 43%. 43% riigikassa tuludest tuleb tarbimismaksudest. Tarbimismaksud on otsesed maksud: aktsiisid, käibemaksud ja nii edasi. See on see, mis otseselt mõjutab meie rahakotti – otseselt! Läheme poodi, maksame kohe maksu ära. Ja selles osas me oleme Euroopas kõrgeimal [kohal]. Mitte [üheski teises] Euroopa Liidu liikmesriigis ei ole tarbimismaksude osakaal maksutuludes niivõrd suur. See on probleem ja see teebki meie inimesed veelgi vaesemaks. Vot seda Jürgen Ligi kindlasti ei taha siin rääkida.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Hea kolleeg! Vaadates seda saali, on näha, kui palju tunnevad selle teema vastu huvi eelkõige koalitsioonipoliitikud. Loomulikult me võime loota, et nad praegu vaatavad seda [arutelu] interneti kaudu oma kabinettides või kuskil mujal, aga mina ei ole selline optimist, ausalt öeldes. Minu meelest on see hästi sümptomaatiline just sellest vaatevinklist, et kui vaadata valitsuse viimaseid initsiatiive maksunduses, siis on näha, et kahjuks need löövad kõige valusamalt just neid inimesi, kes on vähem kindlustatud, kelle sissetulekud on madalad. Ja minu küsimus sulle ongi see, et kas sina ka panid seda tähele ja miks see sinu arvates niimoodi on. Tegelikult seesama toiduainete käibemaksu määra alandamine oleks väga hea [abinõu], millega aidata neid inimesi, kelle sissetulekud ei ole väga kõrged.

Aitäh, hea kolleeg! Ma lihtsalt veel rõhutan üle, mida sõnas konjunktuuriinstituudi direktor Raudsepp selle kohta, mis puudutab üleüldist olukorda praegu ja tulevikus. Perekondade majanduslik olukord praegu ja eeldatav olukord aasta pärast on Raudsepa sõnul halvem. "Praegu viiendik [Viiendik! – L. L.], tulevikus neljandik neist inimestest, kes meile tänaval vastu tulevad, ei tule toime jooksvatest sissetulekutest enda kulude katmisega," nentis [Raudsepp]. "Nad peavad kas elama võlgu või kasutama säästusid." Aga nii, nagu me aru saame, sääste ei ole. "Need on väga sünged numbrid. Tagajärg on see, et üks osa inimestest lihtsalt vaesub." Ja praeguse valitsuse otsused lihtsalt aitavad sellele vaesumisele kaasa. Nüüd, te küsisite, miks valitsus ikkagi ei tee seda käiku. Eks need põhjused on erinevad, aga eelkõige on see prioriteetide küsimus. Oli võimalus võtta raha pankadelt, aga selle asemel otsustati käibemaksu tõsta. On ju nii? Oli võimalus mitte sekkuda füüsilise isiku tulumaksu poliitikasse, ehk praegu on tõstatunud maksuküüru küsimus. Meie ütlesime, et maksuküür peab kindlasti jääma. Reformierakond ütles, et tema tahab ära kaotada maksuküüru, ja see otsus on ka juba tehtud. Maksuküüru kaotamine tekitab riigieelarvesse augu suurusjärgus pool miljardit. Pool miljardit! Selle asemel et jätta alles maksuküür, jätta alles see raha, siis tegelikult, hea kolleeg Vadim Belobrovtsev, kaetakse seda auku käibemaksu tõusuga. Ja inimesed, eriti need inimesed, kes on väikese sissetulekuga, kannatavad seetõttu, lihtsalt kannatavad. See on prioriteetide küsimus. Kui te, head Riigikogu liikmed, ei ole veel arvutanud, siis meil on järgmine aasta õnn õuel. Teate mispärast või? Peaminister – või isegi rahandusminister? – ütles, et kui maksuküür kaotatakse, saavad rohkem raha kätte just nimelt väikese ja keskmise sissetulekuga inimesed: õpetajad, päästjad ja nii edasi. Arvake ära, kui palju Riigikogu liikmed ja ministrid juurde saavad aastas. 1400–1600 eurot aastas. Ja siis öeldakse, et maksuküür kaotatakse seetõttu, et väikese ja keskmise sissetulekuga inimesed saaksid rohkem raha. Sõbrad, mis me selle peale ütleme? Teil ei ole isegi sõnu, ma vaatan. Kaotasite kõnevõime. Aga nii lihtsalt on. Nii et prioriteetide küsimus. Prioriteetide küsimus. Pangamaksule meie ütleme jah. Maksuküüru kaotamisele meie ütleme ei. Toidu[ainete] käibemaksu alandamisele ütleme jah. See on prioriteetide küsimus. Kui Reformierakond kuuleb, et Eesti pangad peavad maksma tulumaksu oma liigkasumi pealt, siis Reformierakond ütleb: "Ei, me ei ole nõus, pangad peavad oma kasu säilitama. Aga inimesed las ostavad kallima hinnaga toitu. Maksuküüru [kaotamine] on hästi oluline, me peame maksuküüru ära kaotama." See tekitab riigikassasse augu suurusjärgus 500 miljonit. Reformierakonnale see sobib. Keskerakonnale see ei sobi. Puhtalt prioriteetide küsimus.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Hea ettekandja! Kui sotsiaaldemokraadid olid valitsuses, siis meie minister tõepoolest hakkas väga tõsiselt analüüsima, kuidas saaks käibemaksu langetada, nii et [madal] hind jõuaks ka päriselt Eesti inimesteni ja hinnad poodides langeks. Et meil oleksid faktid, millega murda neid Reformierakonna dogmasid, millest sa siin ka ise rääkisid. Me teame, mis juhtus, kui hakati vastu Reformierakonna narratiividele. Aga ma küsin su käest nii. Kas sa tead, kas tänasel valitsusel on plaan jätkata seda sotsiaaldemokraatide tööd selle nimel, et päriselt tuuagi välja faktid, teha tööd, et see langetatud hind jõuaks Eesti inimesteni? Kas nad jätkavad seda tööd või kadus koos sotsiaaldemokraatidega ka see eesmärk?

Aitäh, hea kolleeg! Teil oli seda küsimust esitades muie näol. Tegelikult, oleme ausad, sotsiaaldemokraadid olid valitsuses kolm aastat erinevate peaministrite [juhtimisel]. Kolm aastat! Kolme aasta jooksul muutusid asjad aina halvemaks, läksid aina halvemaks. Teie abil, head sotsiaaldemokraadid. Te tõstsite erinevaid makse. Te tõstsite aktsiise. Te ei lubanud rakendada pangamaksu. Te rakendasite automaksu, mis mõjutab väga-väga paljusid inimesi, eriti neid, kes elavad maal. Te vähendasite ühistranspordi [sõitude] arvu maakondades, vähendasite ka raha selles valdkonnas. Te saite ikka päris "heade asjadega" hakkama. Seda, kui palju te seal võitlesite või ei võidelnud, me ka nägime. Kõik need ettepanekud, eelnõud olid tegelikult siinsamas saalis. Ja [kas] teile oli nii vastumeelt seal [valitsuses] olla? Mina ei kujuta ette, et kolm aastat on võimalik ühes valitsuses vastumeelselt olla. Ju siis oli seal midagi head ka. Äkki [saite] mõned ministrikohad, äkki mõned kohad kuskil muul positsioonil – no midagi head ka. Kolm aastat töötasite valitsuses vastumeelt, võtsite kõik need kohutavad otsused vastu, tampisite maha kõik meie poolt esitatud eelnõud: käibemaksu alandamine, pangamaks, rahvusvaheliste korporatsioonide maks ehk siis [maks] nendele korporatsioonidele, kes sotsiaalmeedias teenust pakuvad, ja nii edasi ja nii edasi. Oli ikka kohutav elu küll, teha kõiki neid asju kolme aasta jooksul vastumeelt. Vastumeelt! Aga ma loodan, et te leiate ennast nüüd siin opositsioonis ja hakkate nüüd vähemalt oma valijate eest seisma. Kahjuks siiamaani seda näha ei ole olnud. Ja selle temaatika, mis puudutab põhiseaduse muutmist ja kõike muud, ma lihtsalt jätan praegu kõrvale, et jätta fookus ikkagi sellele maksude temaatikale. Te olete ju oma valijat petnud mitte ainult maksupoliitikas, vaid ka üleüldiselt, demokraatlikest ja õigusriigi tunnustest lähtuvates vaadetes.

Ettekandja vastusest käis läbi käibemaksulangetus, tahtsin tähelepanu juhtida, et meil on [arutluse all ettepanek] alandada toiduainete käibemaksu 9%‑le. Andre Hanimägi, küsimus istungi juhatajale.

See on tõesti küsimus istungi juhatajale. Kas mu mikrofon ikka töötab ja heli jõuab sinna? Mu küsimus oli hoopis midagi muud. Härra Laats vist luges maha paberilt, mis tal oli välja prinditud. Äkki te ütleksite talle, et kui ta päriselt kuulis küsimust, siis ta prooviks vastata, ilma et ta mingisuguseid slaide maha loeks. Tahaks vastuseid ka kuulda. Ma arvan, et see on hästi oluline eelnõu.

Tõepoolest, eelnõu on oluline. Vastusest käis läbi käibemaksulangetus, ma tähelepanelikult kuulasin. Aga ettekandja saab järgmisele küsimusele vastates täpsustada oma [eelmist] vastust. Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Eks natuke kummaline tunne on kuulata endiseid sotse kritiseerimas Keskerakonda ja mõnes mõttes ka vastupidi. Ma arvan, et see ei ole antud juhul lahendus, kuidas Eesti elu edasi viia, seda enam, et Keskerakond on olnud ka valitsuses, kiirelt arvutan, suurusjärgus kaheksa aastat. Erinevate esimeeste ajal ei ole suudetud langetada toiduainete käibemaksu ega kehtestada astmelist tulumaksu. Ja see pole üldse etteheide. Ehk et, oleme ausad, sellelsamal maksusüsteemil, mida laias laastus toetavad Eestis võib-olla Keskerakond, sotsiaaldemokraadid – ma loodan, et Keskerakond jätkuvalt toetab –, ehk sellisel vasakpoolsel lähenemisel nagu astmeline tulumaks, üldine madalam käibemaks ja madalam toiduainete käibemaks ei ole olnud seni parlamendis kahjuks piisavalt toetuspinda, kandepinda. Ma kahtlustan, et ei ole ka praeguses parlamendis, kus on ülekaalus parempoolsed erakonnad. Küsimus on sisuline ja tulevikku vaatav: kas sa näed, et Eesti inimesed ühel hetkel hakkavad toetama valimistel neid poliitilisi jõude – on need siis sotsiaaldemokraadid või teised –, kes seisavad just nimelt vasakpoolse maksusüsteemi eest? Või me tiksume edasi selle parempoolse maksusüsteemiga, mis tegelikult toetab jõukamat osa ühiskonnast?

Teie aeg!

Jaa, aitäh! No eks loomulikult meie võitleme selle eest, et inimesed saaks aru meie vaadetest, saaks aru … Tegelikult, mis siin aru saada, nad juba saavad aru, et elu on keeruline. Nad näevad seda igapäevaselt. Kui poodi lähevad, saavad aru, et elu on muutunud tunduvalt kallimaks. Ka statistika näitab, et inimeste elu ei ole meelakkumine. Ja vaadates erinevaid reitinguid, mida uuringufirmad [mõõdavad], siis on ju näha, kuhu suundutakse. Ehk siis, üleüldine rahulolematus valitsusega: 80% ühiskonnast valitsust ei toeta. Otsitakse väljapääse ja seetõttu me näeme, kuidas opositsioonierakondade reitingud tõusevad. Ma arvan, et see valmisolek [muutusteks] on kindlasti 2027. aastaks olemas, kui Reformierakond sellisel viisil jätkab. See viis, mille nad on ette võtnud ja millega tahetakse ka edasi minna, ei ole jätkusuutlik. See teeb inimeste elu igapäevaselt veelgi keerulisemaks. Nüüd sellest praegusest olukorrast, mis puudutab koalitsiooni ja opositsiooni. Me ju teame, et koalitsioonil on ülekaal – kaks saadikut. Ülekaal – kaks saadikut. Ma arvan, et opositsiooni töö igapäevaselt ongi see, mida me teeme: me esitame oma seisukohti ja argumenteerime neid, räägime koalitsioonisaadikutega silmast silma [ja ütleme], et kuulge, niimoodi edasi ei saa minna. Ma soovitan ka sotsiaaldemokraatidel pidevalt kolleegidega suhelda, et mingi aeg – loodame, et see tuleb õige pea – ka siin olukord muutuks, ja koalitsioonil ei oleks enam kahe liikme enamust.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Te ütlesite väga õigesti, et sotsiaaldemokraadid hääletasid automaksu poolt, käibemaksu 24%‑ni tõstmise poolt, tulumaksu 24%‑ni tõstmise poolt. Ja isegi hääletati selle poolt, et maksustatakse inimesi alates esimesest eurost, ehk pensionäre ja neid, kellel pea polegi sissetulekut. Ja sotsiaaldemokraadid tegelikult väga tahtsid selles inimvaenulikus valitsuses jätkata ja edasi teha selliseid inimvaenulikke otsuseid. Ei hääletatud ei pangamaksu eelnõu poolt, et toiduainete käibemaksu langetamise eelnõu poolt, mida me oleme siin aastate jooksul mitu korda opositsiooni poolt sisse andnud, sest kardeti, et äkki siis ei ole võimalik Reformierakonna valitsuses edasi olla. Ja nüüd, kui sotsiaaldemokraadid on valitsusest välja visatud, on nad hakanud muretsema inimeste toimetuleku pärast. Kas teile ei tundu see veidi silmakirjalikuna?

Aitäh, hea kolleeg! No eks me saame sotsiaaldemokraate siin lahata veel pikemat aega. Aga ma arvan, et hinnangu nende tegevusele on andnud eelkõige nende valija. Reitingud näitavad, arvestades, kus nad vahepeal olid ja kus nad praegu on, et pool valijaskonda on kadunud. Ja see ongi see tulemus, nende poliitika tulemus. Ega see, mis nad siin kolme aasta jooksul korda on saatnud, ei piirdu ainult riigi tasandiga. Kahjuks peab rääkima ka Tallinnast. Ja minu arust käivad Tallinnas väga huvitavad sellised … Ma ütleksin, et Tallinnas on huvitav aeg [praeguse linna]valitsuse [juhtimisel], kus on koos neli väga erinevat erakonda, kes kaklevad omavahel, lõhuvad kogu Tallinna süsteemi. Ametnikud on väga mures. Inimesed, elanikud samuti ei näe selles suurt kasu. Aga minu arust peab [vaatama] kogu seda protsessi, kuidas ja milliste valedega sotsiaaldemokraadid üldse said Tallinnas võimule, kuidas osteti saadikuid, kuidas märgistati valimissedeleid. Seda tegid kõik sotsiaaldemokraadid, just nimelt selle nime teisele poolele rõhku pannes – demokraadid, kes peaksid demokraatlike väärtuste eest seisma. Aga me nägime juba aasta tagasi, mida demokraatlikud väärtused sotsiaaldemokraatidele tähendavad. Kahju. Kui arvate, et see lõppes sellega, siis ei! Nüüd on uus olukord ja uus olukord näeb veelgi huvitavam välja. Järsku võttis Tallinna Linnavalitsus [vastu] otsuse vähendada valimisjaoskondade arvu. Mispärast, te küsite. Aga ikkagi sellepärast, et valimised oleksid võimalikult demokraatlikud, sotsiaaldemokraatlikud. Me ju saame kõigest sellest aru: kui valimisjaoskondade [arvu] vähendada, jõuab valimisjaoskondadesse vähem inimesi. Andke andeks, see on juba uus tase Eesti riigis. See, mis praegu toimub sotsiaaldemokraatide juhtimisel Tallinnas, kuidas sotsiaaldemokraadid Tallinnas võimule tulid, kuidas tahetakse võimust kinni hoida ja kasutada selleks absoluutselt kõiki meetodeid, kaasa arvatud valimisjaoskondade [arvu] vähendamine, ei ole kindlasti demokraatlik. See ongi praegune uus sotsiaaldemokraatlik [juhtimine] – no ju siis on, sellepärast et enne sotsiaaldemokraadid sellist asja ei teinud –, uue juhtkonna või uue sotsiaaldemokraatliku poliitika suund. Kindlasti ei saa see olla meeltmööda mitte kellelegi, isegi mitte sotside valijale.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Vastuseks Tanel Kiige [küsimusele], et alguses oli käibemaksust juttu. Tanel Kiik, küsimus istungi juhatajale.

Ei, ma ei ole üldse rahulolematu minu küsimusele [antud] vastusega. Aga mul tekkis hiljem küll niisugune tunne, et äkki te peaksite istungi juhatajana ikkagi lugupeetud ettekandjale meelde tuletama, et ta on hetkel Riigikogus, mitte Tallinna Linnavolikogus või kuskil erakonna kõnekoosolekul. Täiesti selle eelnõuga sidumata jutt, seda enam, et [need on] sihukesed väga rasked süüdistused kolm korda kriminaalkorras karistatud erakonna esindajalt, olukorras, kus seesama erakond just Tallinnas võimu kuritarvituse tõttu on osa neist karistustest ka saanud. Ausalt öeldes päris kummaline arutelu, kummaline pretsedent. Ma arvan, et Riigikogus võiks jääda Riigikogu teemade juurde. Kui on mingeid muresid, küsimusi, siis selleks on vaba mikrofon ja muud sellised formaadid. Aga et ühe eelnõu raames minna kuskile täiesti lappesse, hakata oma fantaasiaid välja tooma, mingeid muresid seoses, ma ei tea, valimisjaoskondade, kõige muuga, mis ei ole üldse tänase päevakorra punktidega seotud. Veidi kummaline. Ma arvan, et see ei ole päris hea tava. Me võime seda debatti pidada, aga kindlasti mitte ühe eelnõu menetlemise raames.

Tänan tähelepanu ja märkamise eest! Kui ma selle [päevakorrapunkti] sisse juhatasin, siis ma kutsusin Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme. Ehk see nagu väljendab selgelt, et tegemist on Riigikogu saali ja Riigikogu [istungi] päevakorra punktiga. Lauri Laats, küsimus istungi juhatajale.

Jaa, ei. Mina arvan, et küsimus ja vastus käisid käsikäes, arvestades, et küsiti üleüldiselt sotside käitumise kohta valitsuses ja poliitikas. Ja minu arust on Tallinn kui Eesti pealinn väga oluline teema. Ma tahaks juhtida tähelepanu [ühele asjaolule], kuna siin just oli üks nii-öelda mõttevälgatus heal kolleegil Tanel Kiigel, [kui ta rääkis] kriminaalsüüdistusest. Ma lihtsalt tahaksin meelde tuletada, et teie, hea Tanel Kiik, olite ju ise samal ajal erakonna aseesimees, ju te teadsite, millega te seal tegelesite.

Kahjuks ma ei näe, et see oleks olnud protseduuriline küsimus istungi juhatajale, aga ootan seda järgmisena [kõnelevalt] Anastassia Kovalenko-Kõlvartilt.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Tõesti, minu küsimus oligi sotsiaaldemokraatide silmakirjalikkuse kohta, ja ma arvan, et Riigikogu liige Lauri Laats kasutas oma vaba mandaati. Ma siiski jätkuvalt loodan, et see põhimõte, põhiseaduslik põhimõte, et Riigikogu liige on oma mandaadis vaba, kehtib. Ja meil on ka sõnavabadus, mis tähendab, et on võimalik ka päevakorrapunkti raames vastata laiemalt, eriti kui selle kohta oli ka konkreetne küsimus. Tõesti, mina mäletan, et need, kes olid kunagi Keskerakonnas nende otsuste [tegemise] juures, mille eest tuli kriminaalkaristus, on nüüd ise kõik sotsidesse ära jooksnud.

Istungi juhatajana ma siin protseduurilist küsimust ei näe, pigem tuleb tõdeda, et Riigikogu liige on oma mandaadis vaba. Tanel Kiik, protseduuriline küsimus.

Ma arvan, et Riigikogu istungi stenogrammid peavad olema täpsed. Olgu siis öeldud, et ma viitasin kolmele erinevale karistusele, millest osa on seotud just nimelt Tallinna linna võimuga. Seda esiteks. Teiseks, härra Laats eksib faktidega. Mina sain Keskerakonna aseesimeheks samal ajal, kui tema sai erakonna juhatusse. Nii et me oleme täpselt sama kaua olnud erakonna juhatuses. Härra Laats on minust isegi rohkem olnud, kui täpne olla. Küll aga oli toona, selle viimase karistusega seotud sündmuste ajal, erakonna aseesimees Mihhail Kõlvart. Kui tahta neid fakte täpsena hoida …

Aitäh!

… et oleks stenogrammis kõik korrektne.

Tallinna probleeme saaks Tallinna volikogus lahendada, ärme neid debatte siin protseduuriliste käemärkide all edasi vii. [Tehke seda] kas koridorides või Tallinna volikogus. Aga nüüd läheme edasi juhtivkomisjonis toimunud sisulise arutelu juurde ja selleks palun kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Diana Ingeraineni. Palun!

Hea Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Rahanduskomisjon arutas esitatud ettepanekut 8. aprilli istungil, kuhu oli kutsutud ka Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna juhataja Erle Kõomets. Rahanduskomisjon kuulas kenasti ettepaneku ära ja arutas kõiki aspekte. Põhiküsimus oli, kuidas oleks võimalik tekitada maksu[muudatused] või regulatsioonid, mis langetaksid toiduainete hindasid. Tõepoolest, teadlased on teinud erinevaid põhjalikke analüüse – minul ei ole olnud põhjust teadlastes kahelda – ja toonud välja, et toiduainete käibemaksu määra alandamise mõjud paraku ei jõua tarbijani. On vaadeldud Euroopa Liidu [liikmes]riike, [vaadatud] laiemalt maailmas ringi [ja on leitud, et] mõjud on kas väga lühiajalised või puuduvad üldse. Minu jaoks on väga oluline, kas selle maksumuudatusega [kaasnevad] ka mõjud just nimelt tervise aspektist [vaadatuna]. Kas seda on analüüsitud? Seda ma ka komisjonis küsisin ja hea kolleeg Lauri Laats vastas, et ei, seda aspekti nad ei puudutanud. Tuleb tunnistada, et kui aastaid ja aastaid oli Eestis tervise riskiteguriteks tõepoolest alkoholi ja tubaka tarvitamine, siis nüüd on selleks kahjuks tasakaalust väljas toitumine. Kuidas ja millisel kujul võiks mõjutada inimesi tervislikumalt toituma? Mul oli ka au viibida Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjonis, kus ka otse sai küsida konjunktuuriinstituudi juhi härra Raudsepa käest, kas on uuritud, millised võivad olla [selle muudatuse] mõjud rahva tervisele tervikuna. Ta vastas, et sellist mõju ei ole hinnatud ega analüüsitud. Aga veel käsitlesime kogu seda ahelat alates toidu tootjatest. Tõepoolest, sisendhinnad on kallinenud ja toidu tootmine iseenesest on kallinenud. Samas tõi toidutootjate liit välja oma murekoha, et Eesti toiduained ei jõua meie poelettidele. Ühest [küljest] on nende jaoks murekoht kaubandus. Samas, kui uurisime seda järgmist punkti, siis tõstatus küsimus, et kas sellel, et Eesti on Euroopa Liidus esimesel kohal, sest siin on [kõige rohkem] kaubanduspindasid ühe elaniku kohta, võiksid olla mingisugused mõjud. Samas otseselt need välja ei joonistu. Rahandusministeeriumi esindaja Erle Kõomets tõi ka välja, et tõepoolest, kui toiduainete käibemaksu määra vähendada, võib efekt olla lühiaegne, aga iseenesest [kaasnevad sellega] väga-väga suured mõjud eelarvele ja laekumistele. Vaatan, kas kõik punktid said toodud. Komisjon otsustas järgmisi asju. Esiteks: teha ettepanek tuua esitatud eelnõu siia 17. aprillil, konsensuslikult otsustati seda teha. Siis otsustati, et juhtivkomisjoni esindaja olen mina, seda otsustati ka konsensuslikult. Ja kolmandaks otsustati, et tehakse ettepanek eelnõu tagasi lükata, selle poolt oli 5 komisjoni liiget ja vastu 2.

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Vladimir Arhipov.

Lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te ütlesite, et käibemaksu alandamisel mõju ei ole. Aga Euroopa riigid, väga paljud Euroopa riigid ikkagi on alandanud toiduainete käibemaksu. Me oleme väga kärmed täitma Euroopa direktiive, joostes kogu Euroopa ees, olgu see siis digipööre või mingisugune teine pööre, mis võib-olla polegi Eesti rahvale kasulik. Aga vaat see pööre, käibemaksu alandamine, oleks minu arvates küll väga mõjuv Eesti leibkondadele. Kust te seda võtate, et kui käibemaks langeb, siis hinnad ei lange?

Aitäh, hea küsija! Seda on uuritud ja on vaadatud just nimelt nende riikide sisse, [kus seda on tehtud]. Näiteks [on vaadatud], millised olid mõjud, kui meie oma naaber Läti langetas käibemaksu määra 5%‑le, ja kas need jõudsid tarbijani. Kahjuks tuleb tõdeda, et ei jõudnud. Aga siinkohal ma olen teiega nõus, et seda peab edasi uurima. Ma arvan, et see töö, mis on varasemalt tehtud, peaks jätkuma, et uurida, mismoodi tõepoolest jõuaks tarbijani toiduainete madalam hind.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Aitäh, hea ettekandja! Mul on hea meel, et me jõudsime taas selle eelnõu sisu juurde, see kahtlemata väärib seda, mitte sellist poliitilist vahtu, nagu siin ennist oli. Aga minu küsimus on jätkuküsimus teie vastusele. Kas te teate, kas tänane ministeerium ja tänane minister jätkavad seda tööd, analüüsimaks seda käibemaksulangetust kasvõi tootegrupiti? Siin oli vahepeal ka selline mõte, et kui kõike ei saa, siis võib-olla [langetada] mõnede tootegruppide, näiteks beebitoidu käibemaksu. Kas komisjonis tuli jutuks, millisel moel ministeerium ikkagi kavatseb selle tööga edasi minna?

Aitäh, hea küsija! Tuleb tunnistada, et komisjonis seda teemat ei puudutatud, küll aga mina isiklikult arvan, et seda tuleb edasi uurida, ja just nimelt niimoodi detailsemalt. On üks näide Hispaaniast oliivõli kohta, ja nii edasi. Ma arvan, et sellega tuleb edasi tegelda.

Aitäh! Ettekandjale täpsustuseks, et komisjon saatis selle eelnõu lõpphääletusele, mitte ei lükanud tagasi. Otsuse‑eelnõul saab olla lõpphääletus. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea Diana! Sa ütlesid väga ilusti, et peaks veel edasi uurima, kas toiduainete kõrge käibemaksu langetamine parandaks olukorda. Minu arust on seda debatti siin peetud päris pikalt ja sel teemal on ka rahandusminister Jürgen Ligi oma arvamuse öelnud. Ta on väga selgelt öelnud, et Eesti rahva majanduslikul olukorral pole häda midagi, nad lihtsalt vinguvad, ja vinguvad nii kõvasti, et vinguvad iseenda ja kogu riigi vaeseks. Ma küsin, kas komisjonis oli juttu sel teemal, kumb on Eesti inimeste järjest suureneva vaesumise põhjus, kas kõrged maksud, sealhulgas ka toiduainete kõrge käibemaks, või rahandusministri Jürgen Ligi välja toodud põhjus, et inimesed lihtsalt vinguvad, ja ei ole siin vaja teha midagi.

Aitäh, hea küsija! Tuleb tunnistada, et me komisjonis päris seda ei arutanud, aga ma arvan, et see debatt võiks jätkuda, [et välja selgitada], mida ja mismoodi need maksud võivad mõjutada. Aga seal peaks minema ikkagi detailsemaks ja sügavamaks, et midagi hinnanguliselt arvata.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma märkasin teatavat vastuolu selles, mida te rääkisite komisjoni aruteludest ja mis on teie enda seisukohad. Ühtpidi põhjendas komisjon käibemaksu langetamisega vastuolus olemist sellega, et uurimisest on selgunud, et see ei too loodetud leevendust. Aga teisipidi, te siin ütlesite, et te leiate, et seda peaks edasi uurima. Võib-olla see sedastus tuleneb ka sellest, et teie enda erakonnakaaslasest minister on otsustanud uurimist jätkata – seda, mida sotsid alustasid. Aga mida siis sellest välja lugeda? Kas te siis neid varasemaid uuringuid, millega te põhjendate, et [käibemaksu] ei peaks langetama, kuna neis on jõutud järeldusele, et [käibemaksu langetamine] mõju ei oma, ei usalda? Või mis see uurimise jätkamise põhjus siis on? Kas te saate seda kommenteerida?

Aitäh, hea küsija! Võrrelda ei saa päris võrdlematuid asju. Need analüüsid, millele meie siin tugineme, on tehtud ikkagi mujal [riikides], kuna Eestis, nagu kena ettekandja siin ütles, ei ole seda varem tehtud. Ja mina arvan, et peabki uurima Eesti enda asju, kogu seda ahelat alates tootjatest kuni lõpptarbijateni välja. Siis saab konkreetselt meie riigi asjade kohta midagi arvata.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Jaa, aitäh! Ma mäletan, et mul on Jürgen Ligiga ka päris mitmeid selliseid teravaid diskussioone olnud, kus mina olen sõna otseses mõttes küsinud, mis on tema hinnang selle kohta, kuidas inimesed ikkagi uuest aastast hakkama saavad, arvestades ostukorvi hinda ja seda, et käibemaks tõuseb meil juulis 24%‑ni. Minu üllatuseks Jürgen Ligi vastas, et oluline ei ole mitte see, kuidas mõni konkreetne pere hakkama saab, vaid see, kuidas saab hakkama riik. Mis on teie seisukoht? Kas riik siis meil ei tugine inimeste toimetulekule ja sellele, kuidas inimesed hakkama saavad? Sellest sõltub tegelikult ka riigi majanduse areng ja riigi toimetulek. Jah, selline küsimus: kas te jagate seda seisukohta või on meil ikkagi vaja palju rohkem tähelepanu pöörata sellele, kuidas inimesed hakkama saavad sellest aastast?

Aitäh, hea küsija! Komisjonis me seda [teemat] sellisel kujul ei arutanud. Aga kui küsimus oli minu isikliku seisukoha kohta, siis ma julgen küll välja öelda, et Jürgen Ligi teatud seisukohti ma ei jaga.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Ma pean tunnistama, et selle valitsuse, mis seal salata, ka meie varasemate valitsuspartnerite poliitiline retoorika tundub alati olevat selline, ütleme, juhuslik või suvaline selles valguses, et võetakse parasjagu ette selline retoorika, mis konkreetset seisukohta toetab, sõltumata sellest, kas see tegelikult riigi maksupoliitikas kuidagimoodi järjepidev on. Selgitan, mida ma silmas pean. Meil on ju teatavasti mitmed erinevad käibemaksu määrad: näiteks turismivaldkonnas, täiendavalt vist 9% on näiteks ravimitel, raamatutel ja ajakirjanduse valdkonnas. Ehk on valdkondi, mille puhul me näeme, et see töötab ja toimib, ja keegi seda kahtluse alla ei sea. Ma ise pean ka seda õigeks. Aga millegipärast toiduainete puhul püütakse teha nägu, et vot seal see ei töötaks. Saate äkki selgitada, kust tuleb selline arusaam, et ühes valdkonnas, ühes sektoris on see käibemaksulangetus adekvaatne, põhjendatud, aga mingis teises valdkonnas ei too see müstilisel kombel kaasa mingit mõju või kui, siis vaat et negatiivse tagajärje.

Aitäh küsimuse eest! Sellisel kujul me komisjonis seda teemat ei arutanud.

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mul on selline küsimus. Võib-olla seda ei ole komisjonis otseselt arutatud, kuigi ma arvan, et see on hästi oluline faktor selle teema puhul. Võib-olla ütleksite ka oma arvamuse, ma arvan, et teil on see kindlasti olemas. Kas te olete nõus sellega, et just toidukaupade käibemaksu määra langetamine võiks aidata kõige rohkem neid Eesti inimesi, kellel on praegu majanduslikud raskused, kelle sissetulekud ei ole pehmelt öeldes kõige kõrgemad ja kes on kõige vähem kindlustatud?

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh küsimuse eest! Jaa, komisjonis oli see jutuks. Kolleeg Lauri Laats tõi välja, et tõepoolest, Eestimaal on 300 000 inimest, kes kõige rohkem toiduainete kõrge hinna tõttu kannatavad. See on loogiline, kuna nende sissetulekust suurem osa kulub esmatarbekaupadele. Jah, me arutasime ja mõtlesime selle [teema] üle. Selle aspekti kohta, mis neid inimesi aitaks, millised maksud või toetused aitaksid sellel grupil paremini toime tulla, ma küsisin, aga seda ei ole analüüsitud, ja vähemalt komisjonis sellist [analüüsi] ei esitatud.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu teada olete teie arsti taustaga inimene. Öelge oma arvamus, kas võimalus osta madalama hinnaga toitu lubab inimestel osta rohkem tervislikku toitu või see üldse ei mängi [rolli] selles küsimuses.

Aitäh, hea küsimuse esitaja! Tõesti, me komisjonis minu seisukohta sellel teemal ei arutanud. Aga selle üle on väga palju mõeldud, kuidas inimesed teevad oma valikuid, kuidas mõjutada inimesi tervislikumaid [valikuid tegema]. Tuleb tunnistada, et need juurviljad, mis on väga madala hinnaga, need köögiviljad, mis on saada, [nende tarbimist] ei ole käibemaksu määra alandamise meede väga mõjutanud. Siin mängivad [rolli] hoopis teised tegurid: kontekst, kultuuriline kontekst, kus inimene elab, haridustase, perekond, toetavad hoiakud, harjumused.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Nüüd avan läbirääkimised fraktsioonidele. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head Eesti inimesed, kes te meid jälgite interneti kaudu! Tegelikult me oleme selle eelnõuga juba hiljaks jäänud. Mitte meie nagu Eesti Keskerakonna fraktsioon, sest meie oleme seda teemat tõstatanud juba mitu korda, see on vist juba neljas või viies kord, kui mälu mind ei peta, aga kahjuks ei ole see kordagi leidnud siin saalis toetust, eelkõige koalitsioonisaadikute poolt. Miks me oleme selle ideega juba hiljaks jäänud? Sellega on täpselt samamoodi nagu pangamaksuga. Tegelikult oleks pidanud riik käibemaksu langetamist korraldama juba aasta tagasi, võib-olla isegi kaks aastat tagasi, sest me teame, et statistika järgi on hinnad kahe aastaga tõusnud keskmiselt 40%, ja see puudutab eelkõige just toidukaupu. Ehk kaks aastat tagasi olid hinnad 40% võrra madalamad. Kujutage ette, kui suur on see vahe nende inimeste jaoks, kelle sissetulekud ei ole kõrged, kes saavad miinimumpalka, kes saavad palka, mis on alla keskmise Eestis. Ja loomulikult, seda räägivad nüüd põhimõtteliselt juba kõik kaubandusketid, et inimesed käivad toidukauplustes ja otsivad just neid kaupu, mis on nende niinimetatud kollaste hinnalipikutega, neid, mis on soodustusega. Mida edasi, seda rohkem neid inimesi on, kes jälgivad just neid soodustusi ja ostavad allahinnatud toidukaupu. Ja pole ka ime. Vaatame, mida ütleb selle kohta Eesti Konjunktuuriinstituut. Meil riigieelarve kontrolli erikomisjonis esmaspäeval oli suur arutelu sel teemal, kuidas inimesed hakkama saavad niisugustes oludes, mis meil praegu on. Konjunktuuriinstituut tõi oma ettekandes välja kuus punkti. "Majanduskliima näitaja on jõudnud üle kolme aasta rahuldavale tasemele, kuid hetke majandusolukord on jätkuvalt halb. Tarbijate kindlustunne on madal. Hindade tõusu nähakse ette kõikides ärivaldkondades. Perekondade majanduslik olukord halveneb. Kõik majandususalduse ja kindlustunde indikaatorid on jätkuvalt "punases". Jätkuvalt ei usaldata valitsuse majanduspoliitikat." Kõik need faktorid näitavad seda, et esiteks, valitsus ei ole oma missiooniga hakkama saanud, inimesed kannatavad. Majanduslangus on nii räige, et kahjuks ei leia valitsus meetmeid, kuidas neid tagajärgi inimeste jaoks leevendada. Inimesed järelikult seda valitsust enam ei usalda. No seda me näeme ka reitingutest, et põhimõtteliselt on koalitsioonierakondade toetus kuskil 20% ja 80% [vastanutest] neid kahte erakonda, Reformierakond ja Eesti 200, ei toeta. Ja sealt kõik need probleemid lähevad edasi. Meil koalitsioon ütleb, et isegi kui toiduainete käibemaksu määra langetada, nagu seda on [tehtud] põhimõtteliselt kõikjal Euroopas – Taanis ei ole seda [tehtud] ja Eestis ei ole seda [tehtud] ja vist ongi kõik, kolleeg Lauri Laats rääkis sellest päris pikalt, et 25‑s Euroopa Liidu [liikmes]riigis on ühel või teisel määral toiduainete käibemaksu langetatud … Palun aega juurde.

Kolm minutit lisaks.

Aga koalitsioonierakondade esindajad ütlevad, et kui me seda teeme, siis see ei pruugi kajastuda nendes hindades, mis on poodides. Teoreetiliselt jah ei pruugi, aga praegu on just kauplejate surve kaubanduskettidele nii suur, et kindlasti nad seda teevad. Esmaspäeval jällegi meie komisjoni istungil esines ka Eesti Kaupmeeste Liidu juhatuse esimees Raul Puusepp. Ma loodan, et ta ei pane pahaks, kui ma teda tsiteerin. Ta ütles väga konkreetselt, et see on lihtsalt müüt, kindlasti lähevad hinnad alla selle meetmega, selle meetme rakendamisel. Võib-olla, kui me näiteks langetame 9%‑ni – 22 miinus 9 on [13], vahe on 13% –, ei lange need hinnad just 13% võrra, aga see langus tuleb, see on raudpolt kindel. [Puusepp] on suhelnud Eestis põhimõtteliselt kõikide suuremate kaubanduskettide esindajatega, kes kõik nagu üks ütlesid: kui tuleb selline meede, kui riik tõepoolest on valmis toidukaupade käibemaksu langetama, siis nemad kindlasti langetavad hindu. Nii et ma arvan, et see [väide], et see samm ei alanda hindu, on põhimõtteliselt müüt. Kindlasti alandab. Ja mis siis ikka, jääb ainult veel kord tõdeda, et meie koalitsiooni jaoks, aga eelkõige Reformierakonna jaoks, [hoolimata] nende inimeste probleemidest, kelle sissetulekud on madalamad, kes on vähem kindlustatud, kelle jaoks praegu on ellujäämine põhimõtteliselt probleem, kui vaadata kahe viimase aasta hinnatõusu, see lähenemine kahjuks jätkub. Mul on hea meel, et ühel hetkel hakkasid ka sotsiaaldemokraadid sellest rääkima. Aga selleks ajaks, kui nad tõepoolest selle teemaga välja tulid, mis oli "uus ja väga originaalne", oli Keskerakond seda teemat tõstatanud siin saalis juba kolm korda. Ma mäletan neid hääletamisi siin saalis, kui sotsid lihtsalt ei hääletanud ja siis pärast ütlesid, et nemad seda ideed väga toetavad. No loodame, et nüüd, kui nad on opositsioonis, nad ikkagi on valmis seda toetama. Nii et see on Keskerakonna fraktsiooni järjekordne katse teha midagi, mis kindlasti aitaks vähem kindlustatud inimesi, mis oleks üks õiglane ja õige samm praeguses olukorras. Ma ei ole väga suur optimist, et loota, et koalitsioonisaadikud sellega ühinevad, aga mine tea, võib-olla juhtub ime ja nad hakkavad ka mõtlema selle peale, kuidas vähem kindlustatud inimesed Eestis praegu elavad ja kui raske see majanduslik olukord nende jaoks on. Aitäh!

Aitäh! Järgmisena Tanel Kiik volitusega Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimel.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud kolleegid! Rõõm näha, et siin saalis on tõesti huvi selle teema vastu suur. Vaatajatele teadmiseks, et saalis on üksikud saadikud, valdavalt opositsiooni poole pealt. Aga tegelt, teema on tõsine, kui me vaatame korra seda, milline on Eesti maksusüsteem olnud mitte ainult viimastel aastatel, vaid aus on öelda, aastakümneid. See on olnud väga selgelt jõukama ühiskonnaosa poole kaldu. Me näeme seda näiteks läbi selle, kuidas Eestis varade jaotus on järk-järgult kuhjunud jõukama osa kätte. Eesti Panga andmetel kuulub 10%‑le inimestest ligemale 60% kõigist varadest, mis tähendab, et ülejäänud 90% peavad siis selle 40%‑ga hakkama saama. Samamoodi me näeme erinevates ebavõrdsuse tabelites, indeksites, vaadates nii OECD kui ka Euroopa Liidu andmeid, aga ka siseriiklikke [andmeid] – hariduses, tervishoius, mujal –, et jõukamatele inimestele on teenused kättesaadavamad kui väikese ja keskmise sissetulekuga inimestele. Räägime toiduainete käibemaksust. Väga paljud Euroopa riigid toetavad väikese sissetulekuga inimesi – eakaid, aga ka keskklassi – selliste kulude tegemisel, mis on vältimatult vajalikud – seda kahtlemata söömise, toidu tarbimisega [seotud kulud] on. Seetõttu on käibemaksulangetus laiaulatuslikult kasutatav just nimelt nendes sektorites, [sealhulgas tervishoius, näiteks] ravimite puhul – [ravimitele] kehtib Eestis [madalam määr]. Aga millegipärast Eesti valitsused järjekindlalt keelduvad seda tagasisidet, teiste riikide kogemust arvesse võtmast. Selleks et veenda parempoolseid parteisid selles, et käibemaksuerisused ei ole saatanast, ei ole midagi negatiivset, vaid täiesti mõistlikud asjad, algatas viimati sotsiaaldemokraatide valitsuses oleku ajal regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman vastava analüüsi koostamise, et näidata, kuidas võiks just nimelt toiduainete käibemaksu langetamine kaasa aidata vähemalt teatud toidugruppide kättesaadavusele ja ka sellele, et Eesti elanike ebavõrdsus mõnevõrragi leeveneks. Ma väga loodan, et seda analüüsi ei lükata nüüd kuskile riiulisse või sahtlisse või eest ära, sest meil kipub kahjuks nii olema. Eesti 200 saadikutele ma panen südamele, et Eestis kipub olema maksupoliitikas kaks seisukohta: on Reformierakonna seisukoht ja on vale seisukoht. Ja seda me oleme näinud läbi aastakümnete. Tulumaksu langetamine paralleelselt käibemaksu tõstmisega – seda on tehtud. See tähendab, et me oleme viinud maksukoormuse madala ja keskmise sissetulekuga inimeste peale ja leevendanud jõukamate [koormust]. Astmelise tulumaksu kehtestamine. [Astmelist tulumaksu] kasutab pea kogu maailm, eeskätt tsiviliseeritud, võib öelda, et selline põhjamaine heaoluühiskonna kultuur, kuhu meiegi tahame kuuluda. Aga see loomulikult ei tule Reformierakonna puhul kõne allagi. Pangamaksust siin juba räägiti. Ka selle teema puhul on olnud valikukoht, kas võtta jõukamalt osalt, miljard eurot kasumit teenivatelt pankadelt, finantssektorilt, või koguda see raha kokku käibemaksu tõusu, väikeste tarbimismaksude ja muu taolise abil nendelt, kellel on niigi raske toime tulla. Need on valikukohad. Ma väga loodan, et ühel hetkel valitsuses – võib-olla isegi mitte sellepärast, et Reformierakond kuidagimoodi mõistaks, et nende maksutõed või maksudogmad ei ole ainuõiged, vaid sellepärast, et hakatakse muretsema avaliku arvamuse ehk reitingu pärast – siiski mingi nihe toimub. Lõputult ei ole võimalik seda maksukoormat madala ja keskmise sissetulekuga inimese peale lükata, jättes jõukama osa maksustamata või siis õiglasel määral maksustamata. Ühel hetkel peab sellest aru saama, eriti praegu, kui riigikaitsekulud kasvavad, [eriti olukorras], kus me näeme vajadust Eesti julgeolekut kindlustada, majandust hoogustada, kus õiglase osa Eesti riigieelarve tuludesse peavad andma just nimelt need, kellel on rohkem võimalust panustada. On need erinevad varamaksud, on see astmeline tulumaks, on see pankade kasumite maksustamine, ettevõtte tulumaks traditsioonilisel kujul. Neid meetmeid ja võimalusi on väga palju, need tööriistad on kõik mujal maailmas kasutusel, me ei pea jalgratast leiutama. Väga kutsun valitsust üles ühel hetkel peeglisse vaatama. Kui te ei suuda Reformierakonna liikmeid, oma ministreid, Riigikogu liikmeid veenda selles, siis äkki Eesti 200 esindajad vähemalt korragi proovivad. Võib-olla vaatame seda pilti natukene laiemalt kui pelgalt niimoodi, et on Reformierakonna maksutõde, ja kõik muu, mis tuleb, on vale. Ma usun, et Eesti inimesed hindaksid seda, Eesti inimesed väärivad seda. Sotsiaaldemokraatlik Erakond igal juhul toetab kõiki selliseid maksualgatusi, mis viivad maksukoormuse madalamaks väikese ja keskmise sissetulekuga inimestel ja tõstavad neil, kellel on võimekust [rohkem] panustada, ehk jõukamatel ja keskmisest suurema sissetulekuga inimestel. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Kuna tegemist on eelnõuga, mis nõuab lõpphääletust, ja antud eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud, siis alustame hääletuse ettevalmistamist. Lugupeetud Riigikogu liikmed, juhin tähelepanu, et selle eelnõu otsusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 9-le protsendile" eelnõu 579. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt oli 15 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 579 on tagasi lükatud.