Vaesus

Kuues küsimus on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Riina Solman ja teema on vaesus. Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Mina tegelikult olin ka tubli ja saatsin oma küsimuse sisu ette. Ma ei hakka seda saadetud sisu ette lugema. Siin on pandud [teemaks] "Vaesus", aga tegelikult ma tõin päris olulisi andmeid seal välja, ÜRO statistikat ja Eestis võetud kohustusi ja nende täitmist. Aga minu esimene küsimus puudutab kuldvõtmekest. See on Eestil olemas. Te eksite, kui te ütlete, et seda ei ole ja seda pole kusagil maailmas. On küll! Ja ma tänan ka, et osundasite sellele, et Jüri Ratase teine valitsus oli tubli, oli näoga rahva poole ja suunas inimeste toimetulekusse oluliselt enam ressursse, mis ka elujärge parandas. Ja [paranesid] vaesusnäitajad, mille teie siis oma valitsustega, Reformierakonna valitsustega üle võtsite ja millele saate täna osundada, [rääkides], et inimestel on kergemaks läinud. Olete madalast sündimusest rääkides öelnud, et nii on igal pool maailmas. Aga igal pool maailmas ei ole õrna rahvusriiki, kus räägitakse eesti keelt ja viljeletakse eesti kultuuri. Te olete ka öelnud, et Eesti lapsi saab ikka Eesti peredest. See oli väga õige osundus. Ja Eestil on oma kuldvõtmeke. Aastal 2017 hakkas kehtima suure pere toetus, kolmanda ja enama lapse toetus, mille [tulemusena] sündis kahel järjestikusel aastal kolmandaid ja enamaid lapsi 25% rohkem. Eile sotsiaalkomisjonis arutasime me Signe Riisaloga ühte meedet, mille me kehtestasime koroonakriisi ajal Jüri Ratase teise valitsusega. Ka see meede leidis heakskiidu. Nii et need meetmed on olemas. Poliitika on signaalide kunst. Samas on just Reformierakonna valitsused maksutõusude ja toetuste kärbetega inimestelt raha ära võtnud. Ma küsingi nüüd: milliseid meetmeid plaanib teie valitsus lastega peredele, et vaesuse tõttu ei jääks lapsed sündimata, eriti [neile, kes elavad] äärealadel, kust inimesed liiguvad linnakeskkonda? Nimelt, uuringute järgi on teada, et kolmandaid ja enamaid lapsi ei plaanita just nimelt materiaalsetel põhjustel.

Suur tänu! Härra peaminister, palun!

Saame jätkata selle küsimuse arutelu. Riina Solmanil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Jah, seda teie põhjalikku küsimust minu kurvastuseks siin polnud. Ma loodan, et nad paberit kokku ei hoidnud, aga ilmselt jõuab see teinekord siia ka. Aga siiski on väga tänuväärne, et küsija saadab küsimuse sisu ette. Siis on võimalik teemast ju täpsemalt rääkida. Nii et veel kord tänu! Nüüd, siin oli päris mitu teemat. Kõige olulisem küsimus tundus olevat see, et kuidas inimeste toimetulek paraneks ja vaesus väheneks. Vaesuse numbritest ma tegelikult juba veidi rääkisin ka. Tõtt-öelda, ma võin need ka üle korrata, et [numbrid ka] selle küsimuse juures oleks olemas. Mulle kahjuks ei ole uuemaid [andmeid] Statistikaametist veel tulnud. Eks need detailsed andmed suhtelise vaesuse kohta tulevad siis, kui aeg on. 2023. aastal, nagu ma enne kirjeldasin ja kirjeldan uuesti, vähenes suhteline vaesus varasemaga võrreldes suhteliselt kenasti. Absoluutne [vaesus] vähenes 0,8% ja suhteline vaesus 2,3 protsendipunkti. Ja vaatame ajas tagasi. Minu [soov] küll ei olnud kiita Jüri Ratase valitsust. Jüri Ratase valitsuste ajal juhtus palju halbu asju, muu hulgas pensionisamba lammutamine, mis Isamaale väga südamelähedane oli ja millest algas seesama inflatsiooniralli. Teiseks, kehtestati seesama maksuküür, mille tõttu väga paljud väiksema sissetulekuga inimesed kaotavad palju raha, enne kui meie valitsuse otsus [maksuküür] kaotada [rakendub]. Järgmise aasta alguses see kaob ja inimestele jääb rohkem raha kätte. Aga nüüd vaesuse juurde. Vaesuse [leevendamiseks] on mitu [muudatust], mis aitavad. Üks on kindlasti kättejääv raha. Me astume maksupoliitikas samme, mis on sotsiaalselt õiglased ja mis aitavad inimestel paremini toime tulla. Viitan näiteks eeskätt tulumaksukohustuse kaotamisele esimesest eurost. See jätab just väiksema sissetulekuga inimestele ja pensionäridele rohkem raha kätte. Ja [teine on] juba viidatud Isamaa ja Keskerakonna suure ühisloomingu ehk maksuküüru kaotamine. Me tõstame tulumaksuvaba miinimumi 700 euroni ja nii jääb inimestele rohkem raha kätte. See puudutab väga paljusid inimesi, ka õpetajaid ja politseinikke, kes ei peaks maksuküüru all kannatama, aga ometi kannatavad selle Isamaa ja Keskerakonna ühisloomingu all. Õnneks me tühistame selle ja inimestele jääb rohkem raha kätte. Nüüd, me astume samme ka selleks, et toimuks majanduskasv. Üks nendest sammudest on ettevõtete kasumimaksu kaotamine. See tähendab seda, et ettevõtjad saavad investeerida erinevatesse kõrgema lisandväärtusega toimetamistesse, toodetesse, teenustesse. See omakorda jälle tähendab, et inimesed saavad kõrgema palga ja kõrgema lisandväärtusega tööd teha. See kindlasti aitab inimesi üle kogu Eesti. Tööstuse toetamine üle kogu Eesti on meie valitsuse üks samm ja plaan. Tööhõive suurendamisest ja kõigest muust saan ma rääkida ilmselt järgmises [vastuses].

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Ma pean teid nüüd korrigeerima: Isamaa ei lammutanud midagi, vaid lasi teise samba vabaks. Ja just nimelt teie teise samba ehitamine ei aita väikese palgaga inimesi absoluutselt, küll aga aitab see solidaarselt inimeste pensionirahaga üleval pidada pankade fondihaldureid. See on tegelikult soliidne toetus eraettevõtlusele, eriti Rootsi pensionäridele, kuhu fondidest see raha liigub. Ehk [see liigub] teise ühiskonda ja meie majandust siin ei elavda. Aga nüüd ma loen teile ette oma küsimuse, mille ma ette saatsin. 2015. aastal seadis Ühinenud Rahvaste Organisatsioon eesmärgi kaotada kõikjal vaesus ning tagada väärikus ja hea elukvaliteet kõigile. Selle eesmärgi saavutamise tähtajaks pandi 2030. aasta. Eesti riik on kümme aastat selle nimel tööd teinud, viis aastat on nüüd järel. Ja kuidas on siis Eestil selle eesmärgi saavutamisega läinud? Seda ma küsingi. Ülearu positiivseid tulemusi vaesuse kaotamisel meil ei ole: seatud sihtideni ei ole jõutud ei absoluutse ega ka suhtelise vaesuse määra langetamisel. Statistikaameti 2023. aasta andmetest selgub, et sotsiaalsed siirded aitavad ennetada vaid 9% elanikkonna sattumist suhtelise vaesuse piiridesse, kuid 20% elanikkonna puhul olemasolevatest meetmetest ei piisa. Ja kordan teile üle, et Eesti riigil on olemas peidetud pool, mida väljastpoolt tulnud inimesed ei näe. See on vaesus ja ääremaastumine. Selline olukord on nii saartel kui ka Eestimaa teises otsas, Võru-, Valga- ja Põlvamaal. Ja kõige hullem seis on Eestimaa kolmandas nurgas, Ida-Virumaal, kus on rohkem kui kolmandik elanikkonnast suhtelises vaesuses. Kõik need piirkonnad on läbisõitjate jaoks ilusad paigad, toredate puhkamisvõimaluste ja linnaväljakutega, aga vaesus peidab end meie statistikas väga selgelt äärealadel, kust inimesed liiguvad just palgavaesuse tõttu suurlinnadesse, tõmbekeskustesse. Nüüd on [palve], et andke palun ülevaade, kuidas Eestil [eesmärkide] saavutamisega on läinud, ja pakkuge ka lahendusi.

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh! Ma küll enda meelest püüdsin seda kirjeldada, aga kirjeldan veel, pole küsimust. Linnastumine on paratamatu protsess Eestis. Mingitel ajalooetappidel on see olnud aeglasem kui mujal Euroopas. Aga kahjuks nii see on, seda trendi ei ole suudetud väga väärata. Aga linnastumisest, jah, me saame rääkida just erinevate töövõimaluste ning oma soovide ja unelmate realiseerimise kontekstis. Kui te küsite, mis on vaesuse trendid ja kuidas nendega tegeletud on, siis [ma vastan, et] needsamad numbrid – kahjuks viimaseid, eelmise aasta numbreid mul veel ei ole – kirjeldavad seda, et 2023. aastal vaesus varasemaga võrreldes vähenes. Suhteline vaesus vähenes 2,3 protsendipunkti, absoluutne 0,8 protsendipunkti. Vaesus vähenes. Selle taustal kindlasti on [aidanud] paljuski ka pensionitõusud. Pensionitõusud on olnud päris korralikud läbi aegade. Samamoodi alampalga tõus, ka see on toimunud. Ja need on põhilised [muudatused], mis on aidanud vaesust vähendada. Noh, vaatame näiteks miinimumpalka või alampalka. 2025. aastal tõusis miinimumpalk 8%, 2024. aastal tõusis 13%, 2023. aastal peaaegu 11%. Vanaduspension tõusis 2025. aasta 1. aprillil peaaegu 6%, täpsemalt 5,7%, 2024. aastal 10,6% ja 2023. aastal 17,6%. Ja erinevaid samme on veel astutud. Näiteks 2024. aastal suurenes elatisabi 100 eurolt 200 eurole kuus, 2023. aastal tõusid vajaduspõhised õppetoetused. Väga palju erinevaid samme on astutud selleks, et inimesed, kellel on keerulisem, saaksid paremini hakkama. See ei tähenda seda, et see on lõppjaam, neid samme tuleb kindlasti veel astuda, et inimesed saaksid majanduslikult paremini hakkama. Ja nagu ma teile kirjeldasin, siis toimiv majandus, hästi toimivad ettevõtted on selle selgroog. Kui majandus kasvab, mida ta on tegema hakanud, ja inimesed saavad kõrgema lisandväärtusega tööd teha, saavad kõrgemat sissetulekut oma kodukoha lähedal, on see parem kui mistahes toetustega toimetamine. Sama põhimõte, muuseas, oli ka eelmisel valitsusel ja on ka sellel, et tööstust kasvatada ja anda inimestele paremaid töövõimalusi. Nii et seda me jätkame. Me oleme selleks samme astunud ja teeme ettevõtjatega väga head koostööd. Ja siia lõppu ma lihtsalt ütlen, et mina, jah, ei mõista seda teie kirge rääkida teise pensionisamba lammutamisest kui heast asjast. See tõi kaasa inflatsiooniralli ja inimesed viisid selle raha, mida nad pidid tulevikuks koguma, et mitte olla vaesuses, ehituspoodi, teleripoodi. See kindlasti ei olnud väga arukas.

Suur tänu! (Hääl saalist: "Mõistlik see ei olnud.") Sulgen kuuenda küsimuse [arutelu].