Riigikogu eelarve kontrolli komisjoni esmaspäevase hinnatõusu arutelu materjali, Eurostati võrdlevaid andmeid seoses hinnatõusuga, konjunktuuriinstituudi viimast baromeetrit, märtsikuu eurobaromeetri uuringut ning Isamaa esitatud viimase kuu ettepanekuid, kuidas leevendada inflatsiooni (vähendada negatiivse lisaeelarvega valitsemiskulusid ning loobuda kaudsete maksude (gaasi-, bensiini-, elektri- ja diisliaktsiisi ning käibemaksu) tõusust lähikuudel) silmas pidades tehtud järeldustest valitsuse poliitika kohta

Tänane kolmas küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Urmas Reinsalu. Ja enne kui ma loen küsimuse ette, minu siiras tunnustus ja lugupidamine, härra Reinsalu, et Riigikogu juhatuse palvele küsimust täpsustada on reageeritud väga põhjalikult. Ja nüüd ma loen selle väga põhjaliku küsimusepüstituse ka peaministrile siinkohal ette. Ehk siis teema on Riigikogu eelarve kontrolli komisjoni esmaspäevase hinnatõusu arutelu materjali, Eurostati võrdlevaid andmeid seoses hinnatõusuga, konjunktuuriinstituudi viimast baromeetrit, märtsikuu eurobaromeetri uuringut ning Isamaa esitatud viimase kuu ettepanekuid, kuidas leevendada inflatsiooni (vähendada negatiivse lisaeelarvega valitsemiskulusid ning loobuda kaudsete maksude (gaasi-, bensiini-, elektri- ja diisliaktsiisi ning käibemaksu) tõusust lähikuudel) silmas pidades tehtud järeldustest valitsuse poliitika kohta. Ja Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh, härra Riigikogu esimees! Miks te naersite minu küsimust ette lugedes? Nagu Riigikogu juhatus …

Urmas Reinsalu, ma just tunnustasin teid väga täpse ja põhjaliku küsimusepüstituse eest.

Juhatuse nõunikud pöördusid eile õhtul minu poole, [kuna ma esitasin] küsimuse [teemaks] lihtsalt "Valitsuse poliitikast" ja ministrid võib-olla ei suuda anda vastust oma poliitika kohta. Ma andsin siis ette lähteandmed, millega oleks võimalik peaministril tutvuda. Kuid probleem puudutab hinnatõusu. Eesti Panga hinnangul on selle aasta prognoositav hinnatõus 6%, toiduainetel 7%. Eelmisel aastal oli toiduainete hinnatõus 6,5%. Me oleme Euroopa Liidu riikide seas ülikiirelt liikunud hinnatõusu poolest. Aastal 2012 oli meil toidu hind Euroopa Liidu tasemest 86%, 2023. aastal juba 109% ehk Soome tasemel. Ja sellel aastal saab [meil] prognoositavalt olema Euroopa Liidu suurim hinnatõus. Hinnatõus tähendab seda, et töötavate inimeste ostujõud on Eesti Panga prognoosi järgi sellel aastal 2,3% väiksem. Ka pensionäride netoostujõud on väiksem aasta lõpus kui aasta alul. Hinnatõusu mõjutavad regulatiivsed otsused ehk maksutõusud: aktsiisitõusud 1. maist, 1. juulist käibemaksu ja bensiini hinna tõus. Isamaa on esitanud inflatsiooni leevendamise ettepanekud: kaudsete maksude ärajätmine ja valitsemiskulude vähendamine, kuna vastupidiselt lubatule sellel aastal valitsemiskulud hoopis tõusevad. Härra peaminister, milline on teie valitsuse käsitlus inflatsioonipoliitikast? Palun kirjeldage seda parlamendile. Ning vastake ka sellele: mis põhjusel jääb Läti ja Leedu pankade ekspertiisi alusel prognoositavalt nende selle aasta hinnatõus üle kahe korra väiksemaks kui Eesti Panga prognoositav 6%-line hinnatõus? Miks on Balti regioonis nii suured käärid [riikide] hinnatõusu vahel?

Aitäh, hea küsija! Ka mina tunnustan teid selle küsimuse sõnastuse eest. Ehkki see lõpuni arusaadav ei ole, on siiski selle põhjalikkus imekspandav. Müts maha! Lõpuks ometi on see vestlus siin vilja kandnud [ja on aru saadud], et kui tahetakse täpsemaid vastuseid küsimustele, siis [tuleb] ka küsida täpsemalt. Riigikogu eelarve kontrolli komisjoni esmaspäevase hinnatõusu arutelu materjali, Eurostati võrdlevaid andmeid seoses hinnatõusuga, konjunktuuriinstituudi viimast baromeetrit, märtsikuu eurobaromeetri uuringut ning Isamaa esitatud viimase kuu ettepanekuid, kuidas leevendada inflatsiooni (vähendada negatiivse lisaeelarvega valitsemiskulusid ning loobuda kaudsete maksude (gaasi-, bensiini-, elektri- ja diisliaktsiisi ning käibemaksu) tõusust lähikuudel) silmas pidades tehtud järeldustest valitsuse poliitika kohta – ma arvan, et see on pikim küsimus, mille ma peaministrikarjääri jooksul olen saanud. See ei ole küll pikk karjäär. Aga tunnustan teid. Nii et alaku see meie vestlus positiivselt. Nüüd, teie numbreid ma pean siiski parandama. Eurostat just avaldas Euroopa Liidu märtsi inflatsiooninumbrid. Eesti on seal siiski neljandal-viiendal kohal, mitte esimesel. Meist eespool on Rumeenia, Ungari ja Poola. Faktikontroll seda, jah, ei kinnita, et me esimesed oleme, aga sellest hoolimata teeb loomulikult inflatsioon muret. Kui me vaatame ajas tagasi, siis 2022. aastal – see oli vahetult pärast teie valitsust ja teie otsuseid teise pensionisamba ja palju muuga seoses – oli inflatsioon [meil] Euroopa Liidu kiireim. Siis oli see 19,4%. See oli kindlasti suhteliselt keeruline aeg. 2023. aastal olime kuuendal kohal ja 2024. aastal neljandal kuni kuuendal kohal. Ilmselt oleme samal edetabelikohal üldise inflatsiooniga ka sellel perioodil. Aga ma olen nõus, et kõrge inflatsioon on kindlasti probleem. Nüüd, kui vaadata, millest see inflatsioon tuleb, sest see kindlasti vajab selgitamist ja kirjeldamist, siis suur hulk Eesti eksperte [ütlevad] – see ei ole küll ainult Eesti ekspertide eripära, aga nemad kirjeldavad Eesti olukorda –, et inflatsiooni veavad eeskätt palgakasv ja maailmaturu toormehinnad. Nii et hinnatõus ja palgatõus käivad käsikäes. Eestis [on nii] just seetõttu, et siin on ka tööjõupuudus ja pigem tugev surve palku tõsta. Noh, ütleme lihtsamaks tegemiseks nii, nagu needsamad eksperdidki on näitlikustamise mõttes öelnud, et kui eelmisel aastal oli hinnatõus 3,5%, siis nüüd on kaup, mis varem maksis 100 eurot, [hinnaga] 103 eurot ja 50 senti. Selle kõrvale saab jälle panna selle, et töötasu alammäär tõusis 2025. aastal 66 euro võrra kuus ja pension kasvas 43 euro võrra kuus. Eesti Pankki on sellessamas komisjonis, mille te nii lahkelt [küsimusse] kirja panite, kenasti välja toonud, et kahe kolmandiku ehk suure osa, lõviosa inflatsioonist moodustavad palgatõus ja tooraine [hinna] tõus maailmaturul ja ühe kolmandiku [moodustavad] maksutõusud või maksud, millest pool on autode registreerimistasu.

Aitäh! Urmas Reinsalu saab nüüd võimaluse täpsustavaks küsimuseks. Palun, Urmas Reinsalu!

Härra peaminister! Ma kiidan teid, et te olete lähteandmetega tutvunud. Kuid minu küsimus oli [selline], et teil oleks [vastamiseks] informatiivne baas, aga te tegelikult ei andnud käsitlust, milline on valitsuse inflatsioonipoliitika. Praegu valitsuse regulatiivsed sammud inflatsiooni suurendavad, mitte ei vähenda. Ning ma juhin tähelepanu, et te ei vastanud minu küsimusele – ma loodan, et teises [vastuses] te teete seda –, miks siis Lätis ja Leedus on prognoositavalt üle kahe korra madalam hinnatõus. Nüüd see prognoositav 6% Eestis. Öelge mulle, härra peaminister, kui te olete lähteandmetega tutvunud, mida ma palusin – ja ma näen, et te olete seda teinud –, millises Euroopa Liidu liikmesriigis prognoositakse suuremat inflatsiooni kui 6%. Millises Euroopa Liidu riigis prognoositakse 6% või rohkem selleks aastaks? Teiseks, mis on põhjus, et Lätis ja Leedus on inflatsioon sellel aastal prognoositavalt üle kahe korra madalam? Ja kolmandaks, milline on valitsuse inflatsioonitõrjepoliitika? Ja eraldi probleem on tööjõu tootlikkus. Küsimus on, kas inflatsiooni tõttu on meil palgasurve selline või vastupidi, nagu teie sõnastasite, palgasurve kruvib inflatsiooni. Ma juhin tähelepanu, et Swedbanki hinnangul on meie tööjõu tootlikkuse kukkumine viimase 28 aasta pikim. See on eraldi tõsine probleem ja seda kahtlemata inflatsioon survestab. Ma arvan, et teie tagurpidine järeldus ei ole asjakohane. Puudutan ka miinimumpalka ja juhin teie tähelepanu Eurostati andmetele. 2025. aasta jaanuari seisuga on Euroopa Liidu tasemel Eesti miinimumpalk madalaim ostujõu pariteeti arvestades. Aga palun vastake minu osundatud kolmele [küsimusele], millele ma [enne] vastust ei saanud.

Aitäh! Te rääkisite nii palju muud juttu juurde, et see võib tõesti segadust tekitada. Ma kõigepealt tulen hinnatõusu ja palgatõusu seoste juurde. Eestis on inflatsiooni siiski vedanud teenuste hinna tõus. Teenused on tööjõumahukad, siin pole midagi teha. Mida kiiremini kasvavad meie palgad – seda me ju ometi tahame, et inimeste sissetulekud ja palgad kasvaksid –, seda kiirem on ka inflatsioon. Mõned tsitaadid lihtsalt. Oktoobris 2023 ütles Tõnu Mertsina: "Hinnatõusu tõukab edasi palgakasv." Aprillis 2024 ütles Mihkel Nestor samamoodi: "Kui tahame suurt palgakasvu, peame leppima kiire hinnatõusuga." 2024. aasta Postimehe loo pealkiri on – lihtsalt meelevaldselt valitud, aga üks neist – "Palgakasv hoiab nii Eesti kui euroala inflatsiooni kõrgel". Ja oktoobris 2024 Kaspar Oja, teilegi ilmselt tuntud Eesti Panga analüütik [ütles]: "Eesti inflatsiooni veab jätkuvalt palgatõus." Selle me oleme siis tuvastanud, et palgatõus ja hinnatõus käivad koos. Nüüd, kui te küsite, mis on valitsuse käsitlus ja mida teeb valitsus, siis [saan vastata, et] juba eelmine valitsuse koosseisus asus kärpeid [tegema]. Kärped on avalikus sektoris läbivad, välja arvatud õpetajad, kaitsevõime ja sisejulgeolek. Ja ma kindlasti ütlen, et oleks hästi klaar: meie pensione kärpida ei kavatse. Minu ajal pensione ei kärbita. Ma tean teie veendumust, et pensionisüsteem tuleb ümber teha ja teine pensionisammas [tuleb] lammutada, ja lootust pensionidest lisaraha võtta. Seda ma kindlasti ei toeta, et oleks öeldud. Numbrites: nelja aastaga kärbime me 1,4 miljardit avalikke kulusid ja 2025. aasta eelarves tööjõu majandamiskulud vähenevad 1,1%. Eelarve kasv on ka väiksem kui majanduskasv. Valdavalt kasvavad riigikaitsekulud, veidi alla 10%, ja sotsiaalkulud, 7,5%. Majanduse poole pealt [ütlen, et] valitsus astub hulga samme selleks, et majandus hakkaks kasvama ja inimesed paremini toime saaks. Ja järgnevatel aastatel sellest ja majandusolukorrast tulenevalt on prognoositud inflatsiooni langust. Nii et sellel ajal on inflatsioon kindlasti kõrge, järgnevatel aastatel madalam. Fakt on kindlasti see, et majanduskasv on alanud. Selleks, et majanduskasv saaks hoogu, me kaotame ettevõtete kasumimaksu, esimesest eurost tulumaksu – see on inimestele hõlpu andmise ja sotsiaalse õigluse mõttes kindlasti mõistlik samm – ja tõstame tulumaksuvaba miinimumi. Ehk teie, Isamaa ja Keskerakonna loodud ühissünnitise, maksuküüru saadame ajalukku. See jätab inimestele 2026. aastast väga palju rohkem raha kätte. Nii et tänu sellele saavad inimesed rohkem toime. Aga jah, nagu öeldud, palgatõus ja inflatsioon ehk palgatõus ja hinnatõus käivad sellel aastal veel palju käsikäes. Järgnevatel aastatel, analüüsid näitavad, hakkab see raugema.

Suur tänu! Riina Solman, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Eesti riigil on üks peidetud pool, mis jääb väljastpoolt tulnud inimestele nägemata. See on vaesus ja ääremaastumine, eriti üksikute vanurite ja lastega perede vaates, kes ei saa läbi ilma esmatarbekaupade ja esmatasandi teenusteta. Teie aga tõstate makse, aktsiise, kehtestasite automaksu, arvestamata absoluutselt suurperede ja puuetega inimeste vajadustega. Ka kümnelapselise pere bussi eest [tuleb maksta] automaksu täie rauaga. Te lubasite, et käibemaksu tõus on ajutine, aga nüüd on teie valitsuse rahandusminister välja öelnud, et see ei ole ajutine, vaid nii see jääb. Ja probleem puudutab hinnatõusu, eriti toiduainete hinna tõusu. [Toit] on esmatarbekaup, ilma milleta lastega pere toime ei tule. [Toiduainete hinnad] on tõusnud 7%, nagu me eelpool kuulsime. Hinnatõus tähendab seda, et inimeste ostujõud on väiksem. Mina küsin, millist lahendust te pakute, eriti ääremaade elanikele elukalliduse tõusust tuleneva siserändesurve leevendamiseks. Suur osa inimesi tulevad ja liiguvad äärealadelt parema palga ja ainelise elukvaliteedi, aga ka haridusasutuste ja parema meditsiinilise abi tõttu tõmbekeskustesse, peamiselt Tallinnasse ja Harjumaale, kus elab juba üle 600 000 elaniku. Samas me teame, et meil on vaja, et meil äärealadel elaksid inimesed, sest see on ühtlasi meie julgeoleku küsimus. Milliseid lahendusi te pakute äärealade elanikele, et nad siserände korras ei peaks tulema parema palga ja võimaluste järele Tallinnasse ja Harjumaale või siis ka Tartusse ja Tartu ümbrusesse, kus neid ka jagub?

Härra minister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea küsija! Head Riigikogu liikmed! Mul kahjuks ei ole uuemaid, 2024. aasta andmeid ja hetkel veel ei ole Statistikaametist detailseid andmeid suhtelise vaesuse kohta. 2023. aastal varasema aastaga võrreldes vaesus vähenes: suhteline vaesus 2,3 protsendipunkti ja absoluutne 0,8%. 2023. aastal elas suhtelises vaesuses 20% ja absoluutses vaesuses 2,7% Eesti elanikkonnast. Kui nüüd vaadata neid vaesuse näitajaid, siis teile ilmselt teeb head meelt, et elu on Eestis edasi läinud. Sellest ajast, kui Isamaa koos EKRE-ga valitses, on suhteline vaesus vähenenud. Näiteks suhtelise vaesuse määr üksikvanemaga perede hulgas oli 2023. aastal 30%. Võrdluseks 2020. aasta, kui see oli peaaegu 37%. Vähemalt kolme lapsega paari suhtelise vaesuse määr 2023. aastal oli 12,5%. Võrdlusena 2019. aasta, kui oli neid peaaegu 17%. Nii et need võrreldavad andmed näitavad vaesuse vähenemist, ja paljuski on see seotud pensionide kiire tõusuga ja alampalga tõusuga. Te küsite, mida riik teeb. Ma juba kirjeldasin, et me kaotame tulumaksukohustuse esimesest eurost, mis täna on seadustatud, ja see jätab väiksema sissetulekuga inimestele rohkem raha kätte. Selle me kavatseme tühistada. See kindlasti annab hõlpu nii pensionäridele kui ka väiksema sissetulekuga inimestele. Seda esiteks. Ja teiseks kaotame Isamaa ja Keskerakonna ühisloomingu ehk selle maksuküüru ja tõstame tulumaksuvaba miinimumi 700 euroni. See juhtub 2026. aastal ja tähendab seda, et kui me tühistame teie loodud [regulatsiooni], siis inimesed saavad rohkem raha kätte, mis teeb nende elu lihtsamaks.

Suur tänu! Lõpetan tänase kolmanda küsimuse käsitlemise. Enne, kui me läheme neljanda küsimuse juurde, on käsi püsti Urmas Reinsalul. Teil on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Palun!

No niisuguses heatahtlikus vormis, härra Riigikogu esimees, [ütlen ma, et] ma olen veidikene nõutu. Meil oli kokkulepe, ma sain aru, Riigikogu juhatuse tasemel nõunikega, eks ole, et ma annan põhjaliku lähtematerjali, mis valitsuse tasemel läbi töötatakse, selleks, et valitsuse liikmed saaksid sisuliselt vastata. Ja ma küsisin konkreetse küsimuse: milline on valitsuse käsitlus inflatsioonitõrjest ning miks Läti ja Leedu selle aasta prognoositav inflatsioon on üle kahe korra madalam kui Eesti prognoositav inflatsioon? Kuid tuleb välja, et vaatamata minu lähteandmete rohkusele, mida te kiitsite ja mida härra peaminister kiitis, sain ma nii-öelda null bitti informatsiooni, välja arvatud minu meelest vaieldava teadmise, et Eestis on inflatsioon selle pärast, et palgad tõusevad. Mida ma peaksin täiendavalt tegema?

Aitäh, hea kolleeg! Ma tõesti veel kord tunnustan teid väga põhjaliku küsimuse eest. Aga samal ajal oli kindlasti härra peaminister inflatsiooniküsimuses väga põhjalikult ette valmistanud, seda me kuulsime siin ka erinevatest numbritest. Mina ütleksin, et oli väga sisukas ja põhjalik arutelu. Kui mõni küsimus jäi vastamata … Mina antud juhul inflatsiooni vaate kohta, mida te küsisite, kuulsin küll vastust. Ma ei saa öelda … Võib-olla mõni üksik seik teie väga pikast ja põhjalikust küsimusest jäi kajastamata, aga seda [debatti] on võimalik alati Riigikogu infotunnis jätkata. Selle kohta on võimalik Riigikogu liikmetel ka esitada arupärimisi ja kirjalikke küsimusi. Ehk et neid võimalusi siin peaministriga debatti pidada on päris palju. Ja loomulikult see infotund jätkub ja siin on võimalik jätkuvalt [küsida]. Tõesti, teiste küsimuste raames seda võimalust küll väga ei teki, kui just härra peaminister ise ei avalda soovi küsimustele vastata. Aga ütleme niimoodi, et debatt jätkub. Aitäh, Urmas Reinsalu!