Sotsiaalne õigus

Neist kõige esimene on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Helle-Moonika Helme ja teema on sotsiaalne õigus. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea Kristen Michal! Eesti avalikkust on viimastel päevadel vapustanud reformierakondlastele kuuluvas Tabasalu Pihlakodus toimunu. Uurimise käigus selgitati välja, et üks hooldekodu töötaja on dementseid vanainimesi, naisterahvaid kõige jõhkramal ja alandavamal viisil ära kasutanud. Neid on korduvalt vägistatud ja seega on toime pandud räige inimsusvastane kuritegu. Ometigi on uurimise tulemus selline, et uurimist juhtinud prokuröri sõnul justkui kuritegu polegi toimunud, sest need vägistamised ei tekitanud prokuröri arvates vaimset ega füüsilist tervisekahju, kuna ohvrid ei saanud oma seisundist tulenevalt aru, mida nendega tehti. Küsimus on, kas nagu päriselt on Eesti Vabariigis selline asi võimalik. Eile väljendas oma arvamust ka teie valitsuse minister Liisa Pakosta, kelle sõnul on tegemist kõigest prokuratuuri ebaõnnestunud kommunikatsiooniga. Jällegi, päriselt või? Ma tuletan meelde, et see on juba teine juhtum reformierakondlastele kuuluvates hooldekodudes. Meenutame Värska hooldekodus peaaegu surnuks näljutatud Aavot. Värska hooldekodu kuulub Südamekodude ketti. Selle omanikud on reformierakondlased, kasusaajad on reformierakondlased. Tookordne Reformierakonna valitsuse minister Riisalo, kelle haldusalasse juhtumi menetlemine kuulus, hakkas juhtumit pisendama ja püüdis selle vaiba alla pühkida. Ja nii ka nüüd. Pihlakodu vägistamise puhul on käima pandud masinavärk ilmselge eesmärgiga, et juhtumid ei jõuaks sinna, kuhu nad peaksid jõudma, nimelt vastutuseni. Et lõpuks ometi vastutaksid reformierakondlastest hooldekoduärimehed, kellele on lähedased kalli raha eest usaldanud oma vanainimesed ootuses, et nende eest kantakse selle raha eest head hoolt ja vanainimeste viimased eluaastad oleksid hoolekandeasutuses turvalised. Kahjuks juba mitmendat korda see nii ei ole. Ja küsin teie käest, kas siin on midagi valesti või ei ole. Kas teie juhitud riigis on midagi tehtud valesti, et sellised asjad saavad juhtuda? Ja kui ongi [selline asi] kahetsusväärselt juhtunud, siis kuidas saab nii olla, et õigussüsteem, kes peaks vägistamise ohvreid kaitsma, hakkab kaitsma hoopis asutust, kus see kõik juhtus, pisendama ohvrite kannatusi ning trampima lähedaste läbielamistel ja tunnetel?

Aitäh! Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Loomulikult, sellised teod on üheselt hukka mõistetavad ja neile ei ole õigustust. Kui prokuratuuri väljaütlemine on põhjustanud pahameelt, siis küllap on nende ülesanne see ise ära selgitada, mida keegi oma väljaütlemistega mõelnud on või kus ta seda öelnud on. Hästi oluline on, et sellistele tegudele järgneksid nii hukkamõist kui ka karistus. Täitevvõim, nagu te teate, ei juhi süüdistust, ei juhi ka kohtuvõimu. See tähendab seda, et prokuratuur on oma tegevuses sõltumatu, ka menetlustes ja menetlusotsustes. Ja nii see peabki olema demokraatlikus riigis, et prokuratuur ja süüdistus on sõltumatud. Kohtusüsteem teostab kontrolli kõige selle üle, muu hulgas prokuratuuri tegevuse üle, ja kohtuotsused on selle kontrolli mõõdupuuks. Nii et veel kord, ma arvan, et me siin ei pea üksteist veenma, et sellised teod tuleb üheselt hukka mõista ja tegude toimepanijad peavad saama karistuse.

Suur tänu! Helle-Moonika Helme, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh selle vastuse eest! No saame siis näha, kuidas selle asjaga läheb. Ma täpsustasin oma küsimust ja piiritlesin seda seekord sotsiaalteemaga, kuigi väga tahaks küsida palju muudki teemal "Olukorrast riigis". [Olukord] on tegelikult kompleksselt käest ära majanduses, maksunduses, hariduses, rahanduses ja loomulikult energeetikas, seda põhjusel, et seda riiki juhivad asjatundmatud, arrogantsed ja küünilised käpardid. Aga ma jätkan siiski lubatud sotsiaalteemaga. No tõesti, uus parempoolne valitsus on vaevalt tööle hakanud, kui otsuseid, mille puhul ei mõista, kes ja kuidas üldse niimoodi mõelda saab, tuleb nagu Vändrast saelaudu. Just tuli uudis, kust me saime teada, et riik võtab puudega lastelt ära õiguse varakult erihooldekodu järjekorda saada. Samuti kaotavad vaimupuudega noorukite pered kuni 600-eurose töövõimetoetuse. Edaspidi riigilt mingeid teenuseid ega kindlust tuleviku suhtes ei saada. Kas te oma ülbuses ja arrogantsuses üldse mõistate, mida te Eesti inimestele teete? Te oskate rääkida vaid julgeolekust, sest teie sõbrad, relvaärimehed peavad oma noosi ju lõpuks kätte saama. Oskate ülistada vaid taastuvenergeetikat, sest teie sõbrad, tuule- ja päikeseärimehed peavad oma noosi veel kiirelt kätte saama, enne kui see suur rohepettus kõik kokku kukub. Oskate vaid makse tõsta ja reipalt raporteerida, kuidas see kõik jätab inimestele rohkem raha kätte. Teie valitsuse rahandusminister süüdistab kõiges Eesti inimesi, et need lihtsalt vinguvad ennast ja riiki vaeseks. Teie uus sotsiaalminister on teinud korraliku avalöögi, nagu ma juba ütlesin, ja läinud puuetega inimeste, puuetega laste ja vaimupuudega noorukite kallale, et neilt viimast tuge ja abi ära võtta. Kuna te vist peate ennast selle vaese, ärakurnatud ja paljaksröövitud europrovintsi peaministriks, siis palun vastake, miks on riik läinud kõige nõrgemate ja haavatavamate kallale, võtab neilt viimseni vahendid ära ja suunab selle raha pankurite, taastuvenergiaärimeeste ja relvaärimeeste taskusse.

Härra minister, palun!

Aitäh! Jah, ma saan aru, et see eelnõu on parlamendis, ja selle eelnõu põhjus on lihtne: kooliea pikendamine. Need lapsed ei välju süsteemist, vaid jätkavad haridusteed. Aga seda te oleks saanud ka komisjonis teada ilma kogu seda võib-olla veidi mürgist juttu paberilt maha veerimata. Aga siiski mõni lause. Te ütlete, et Eesti riigikaitsesse lisainvesteerimine on Reformierakonna või minu sõprade, relvaärimeeste jaoks. Aga minu meelest halvustate te kogu Eesti kaitsesüsteemi, kõiki inimesi, kes Eesti kaitset oluliseks peavad. Eestit tuleb kaitsta vaenuliku naabri eest. See ei ole relvaärimeeste nuumamine. Ma saan aru, et EKRE jaoks on see jälle justkui katse Eesti Kaitseväega vastanduda, Eesti kaitsjatega vastanduda. Seda te olete ka varem teinud, ma mäletan. Minu meelest on see piinlik ja mage. Eestit on vaja kaitsta. Me paneme sinna rohkem raha. Ja selle põhjus ei ole mitte see, et relvaärimehed oleksid meie sõbrad, vaid see, et Eesti naaber on Venemaa, kes käitub agressiivselt. Ja ma saan aru, et teie jaoks pole ei Putinit ega sõda, vaid on mingisugune laboratoorium, kus te kogu aeg proovite erinevaid sõnumeid. Ma kutsun üles teid tegelikult seda väljaütlemist parandama. Eesti kaitset ei tohiks halvustada ka parlamendi liige, isegi kui ta on opositsioonis.

Aitäh! Lisaküsimuse esitab kolleeg Siim Pohlak. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Te lõpetasite siin kaitseteemaga. Selleks, et meil oleks, keda kaitsta, et meil oleks riik, mida kaitsta, peab meil olema Eesti rahvas. See tähendab seda, et meil peab olema suurperesid ja peab olema lapsi. Ma jätkan sotsiaalse õigluse teemal. Paljudes Euroopa riikides on loodud täiendavaid soodustusi suurperedele. Näiteks Prantsusmaal saavad suured pered, kus on kolm või rohkem last, riiklikku toetust uue sõiduauto soetamisel. Hispaanias on suurpered auto ostmisel vabastatud registreerimistasust. Ungari toetab suurperesid märkimisväärse summaga uue sõiduki ja kodu soetamisel. Itaalias, Prantsusmaal ja Hispaanias saavad suurpered märkimisväärseid soodustusi elektriarvetelt. Eestis on kõik täpselt vastupidi. Reformierakonna juhtimisel on suurpered saanud kõige rängemalt pihta automaksu ja pööraste elektriarvetega ning avalikust meediakajastusest jääb selgelt mulje, et uuel koalitsioonil puudub igasugune positiivne programm suurperede jaoks. Kas teil on mingeid ideid, samme, mis toetavad paljulapselisi peresid, või ei ole? Tuulikuärimeeste jaoks leiate miljardeid, aga suurperede jaoks raha ei ole. Palun rääkige, mis teil suurperede vaates uue koalitsiooniga plaanis on.

Aitäh, hea küsija! Ma arvan, et see on oluline küsimus. Ma olen ka ise korduvalt öelnud, et demograafiline probleem arenenud riikides üle kogu Euroopa, [tegelikult] üle kogu maailma on päris tõsine. Jah. Ja kui vaadata statistilisi näitajaid, siis peretoetus kolmandana sündinud lapse eest on pea kolm korda kõrgem, 2,9 korda kõrgem, kui peretoetus teisena sündinud lapse eest. Vähenenud on nii teisena sündinute arv – see on vähenenud veidi alla 6% – kui ka kolmandana sündinud laste arv. Ja vaatame ka rahanumbreid, noh, kui te räägite rahast. Soome teadlased on samasuguse analüüsi teinud, vaadanud erinevate riikide rahalisi toetusi ja jõudnud üsna üheselt mõistetava tulemuseni: üksiti rahaga sünde juurde ei saa. Selle osa on kindlasti ka kindlustunde loomine, ka [perekonna] ühiskondlik hindamine, teenuste tasakaal, töö- ja [era]elu tasakaal selle juures ja nii edasi. Ja kui vaadata numbreid üksiti, siis rahalise poole pealt – kui te otsite raha ja sündide seost – on Poolas suurimad rahalised toetused, peaaegu 2,5% SKP-st, samas [on neil] madalam sündimuskordaja. Saksamaa on Euroopa Liidus kolmandal [kohal] rahaliste toetuste poolest, pea 2% SKP-st, sündimuskordaja on 11. tagantpoolt. Bulgaarias on rahalised toetused näiteks 2,2 korda väiksemad SKP-st kui meil, aga sündimuskordaja on Euroopa suurim. Nii et päris üht kuldvõtit ei ole. Aga ma olen ka korduvalt siin parlamendi ees öelnud, et kui teil on häid ettepanekuid, me kindlasti oleme nõus neid kuulama. Ma arvan, et majanduskasvu algus, kus me praegu oleme, lisab peredele kindlustunnet. Järgmisest aastast tõesti jääb inimestele rohkem raha kätte, nagu Moonika Helmegi mainis. Me kaotame juba kehtestatud tulumaksu esimesest eurost, ka ettevõtete kasumimaksu. Olulise [muudatusena] tõuseb tulumaksuvaba miinimum 700 euroni, mis jätab inimestele, sealhulgas peredele rohkem raha kätte. See on kindlasti sotsiaalselt õiglane ja selle küsimuse pealkiri oli sotsiaalne õiglus. Nii et veel kord, kui teil on asjalikke ettepanekuid, me oleme neile igati avatud. Koalitsiooniläbirääkimised on praegu käimas. Ärge hoidke küünalt vaka all! Aga jah, sellist ühest seost, et raha eest justkui saaks lapsi, ei ole keegi suutnud seni tuvastada.

Suur tänu! Lõpetame tänase esimese küsimuse käsitlemise.