Arupärimine plahvatuslikult kasvanud kormoranipopulatsiooni kohta (nr 725)

Saame minna viienda [päevakorrapunkti] juurde. Riigikogu liikmete Martin Helme, Rene Koka, Evelin Poolametsa, Arvo Alleri, Kert Kingo, Varro Vooglaiu, Anti Poolametsa, Mart Helme ja Helle-Moonika Helme 10. märtsil 2025. aastal esitatud arupärimine plahvatuslikult kasvanud kormoranipopulatsiooni kohta, nr 725. Arupärijate nimel teeb ettekande Riigikogu liige, hea kolleeg Arvo Aller.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! 10. märtsil, pea kuu aega tagasi esitasime arupärimise eelmisele kliimaministrile. Nüüd on minister vahetunud, ka nimetus on vahetunud, kuid mured on samad. Nimelt, kormoranid on saanud Eesti loodusele praeguseks juba suureks probleemiks. Viimastel aastatel on plahvatuslikult kasvanud kormoranipopulatsioon. Kormoran on valitud selle aasta linnuks. Aga nende populatsioon aina suureneb. Umbes viis aastat tagasi oli Eestis suurusjärgus 10 000 paari kormorane, see teeb lindude arvuks 20 000. Praeguseks on arvestatud, et neid on 15 000 paari, mis teeb 30 000 kormorani. Kui me ei suuda 30 000 kormorani ohjamisega hakkama saada, siis peaksime mõtlema välja leevendusmeetmeid nende [lindude] populatsiooni vaoshoidmiseks või vajaduse korral vähendamiseks. Kormoranid on üldjuhul oma arvukust suurendanud pesitsusperioodidel. Praegu on suuremad kolooniad Liivi lahe Pärnumaa piirkonnas ja Väinamerel ning neid on ka Võrtsjärvel. Selle tõttu on tekkinud sinna, kus kormoranid on üle käinud, nõndanimetatud eluta alad, kus niidutaimestik võib hävida aasta jooksul ja puud-põõsad, sõltuvalt nende vastupanuvõimest, kuni kümne aastaga. Kui vaadata kormoranide pesitsuskohti, siis on näha, et alles on jäänud piltlikult öeldes raamid. Elusloodust seal ei ole ja nende kohtade peal on neil [lindudel] võimalik edukalt pesitseda. Tõrje, mida võiks kasutada ja peaks kasutama, oleks kasulik rannakaluritele, nii tavaõngitsejatele kui ka kutselistele kaluritele. Praegusel juhul tekitavad kormoranid kahju peamiselt toodangu vähenemise tõttu kalatööstusele. On välja arvutatud, et see 30 000-ne kormoraniseltskond on päevas võimeline ära sööma 30 tonni kala. Kormoran on võimeline sukelduma ka sügavustesse ja see annab talle võimaluse kala püüda mitte ainult veepinnalt, vaid ka sügavamalt. See on aga väga suur probleem meie veekoguäärsetele inimestele ja ka ettevõtjatele. Me oleme kokku pannud kaheksa küsimust, millele soovime ministrilt vastust. Aitäh!

Suur tänu teile! Küsimustele vastabki hea kolleeg, energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.

Hea juhataja! Austatud küsijad! Nii nagu Arvo Aller just siit kõnetoolist ütles, on kaheksa küsimust, millele ma järjest hakkan vastama. Esimene küsimus: "Kas kliimaministeerium on teadlik kormoranide arvukuse piiramise vajadusest ja nende laastavast mõjust kohalikele kalavarudele?" Vastus: jah, me oleme olukorrast teadlikud ning teeme huvigruppidega koostööd lahenduste leidmiseks. Lisaks arvukuse piiramiseks vajalike meetmete otsimisele on oluline täiendada teadmisi kormorani toitumisharjumustest. Peame mõistma, kuidas ja millises ulatuses mõjutab kormoran meie kalavarusid. Me ei saa kindlalt väita, et peamine süü meie kalavarude vähenemises on just kormoranil. Selleks on Tartu Ülikool möödunud aastal alustanud toitumisuuringute tegemist ja sama uuringuga me jätkame ka sellel aastal. Selle tarvis analüüsitaksegi eri piirkondades kütitud lindude maosisu. Ma ütlen veel nii palju juurde, et Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kalateadlaste hinnangul rõhutatakse, et kormoranid ei ole ainus kalavarude vähenemise põhjus. Kindlasti on ka teisi tegureid, näiteks ülepüük ja merekeskkonna seisund. Aga kormoranide populatsiooni ohjamine on vajalik, see on teada. Teine küsimus: millised on teile teadaolevalt praegu enim kannatada saanud piirkonnad, kus kormoranid on avaldanud suurimat mõju ümbritsevale looduskeskkonnale? Lugupeetud Arvo Aller juba õige mitut neist nimetas. Ma mainin veel, et Peipsi järvel on Salusaare koloonia, Lahemaa laidudel on kolooniaid, Liivi lahest vist oli juba juttu, muidugi Pärnu jõel ka. Kõigele sellele reageeritakse ja on reageeritud. Keskkonnaamet on andnud kevadisel ajal erilube heidutuseks, toimub nii küttimine kui ka peletamine erinevate vahenditega. Kolmas küsimus: milliseid meetmeid on võtnud ministeerium kasutusele kalavarude ja kalandussektori kaitseks kormoranide tehtava hävingu kompenseerimiseks loodusele? Vastus. Eestis on kormorani mõju vähendamiseks kasutatud meetmena sügisjahti, munade õlitamist – selle tulemusel munadest ei tule poegi –, letaalset heidutust, lihtsama nimetusega küttimist Pärnu jõel kalavarude kaitseks, samuti kormorani peletamist kalade asustamisel, et vähendada asustamise aegset kalade suremust. Varasem kormoranimunade õlitamise protsess toimus aastatel 2011–2014, seda toetas rahastusega ka Keskkonnainvesteeringute Keskus, kuid see lakkas kalandussektori huvipuuduse tagajärjel. Nüüd on õlitamisega jätkatud ja seda on tehtud 2023. aastast. Neljas küsimus: "Kas on kaalutud nende lindude arvukuse kontrollimiseks lubada näiteks jahipidamist?" Vastavalt jahieeskirjale on kormorane lubatud küttida 1. augustist kuni 30. novembrini. Põhjendatud juhtudel on võimalik teha erandeid ja anda erilube, nagu seda on tehtud Pärnu jõel kalavarude kaitse eesmärgil. Viies küsimus. Milliseks hindate kormoranide looduslike vaenlaste olemasolu Eestis? Kas on võimalik mõjutada nende lindude populatsiooni suurust looduslike vaenlaste arvukuse reguleerimisega? Vastus. Kormorani looduslikud vaenlased on merikotkas ja väikekiskjad, nagu rebane ja kährik. Merikotkas pesitseb arvukamalt kõikjal mererannikul ja sisemaa suuremate järvede lähistel ning toitub meelsasti kormoranist, peamiselt kormoranipoegadest. Laidudel ja väikesaartel maas pesitsevaid kormorane ohustavad ka väikekiskjad, kuid nende mõju kormoranidele on pigem väike. Nii et looduslike vaenlaste suurem arvukus, eriti merikotka arvukus, kindlasti kormorani populatsiooni arvukust mingil moel tasakaalustaks. Kuues küsimus. Kas Kliimaministeeriumil on plaan, kuidas aidata toetuste või kompensatsioonimeetmetega kormoranide suure arvukuse tõttu kannatada saanud majandusvaldkondi? Ja vastus on selline, et hetkel toetame kormoranide ohjamist. Näiteks munade õlitamiseks saab toetust taotleda Euroopa merendus-, kalandus- ja vesiviljelusfondist, keskkonnainvesteeringutest ja seltsidest. Näiteks on KIK-is, Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu toetatud [järgmisi] projekte: Liivi Lahe Kalanduskogu, Läänemaa Rannakalanduse Selts ja Harju Kalandusühing. Euroopa fondist on võimalik kormoranide ohjamist toetada kohalike algatusrühmade meetmest. Igale algatusrühmale on valminud strateegia, mille alusel on võimalik raha taotleda vastava piirkonna keskkonnatingimuste parandamiseks, sealhulgas kormoranide ohjamiseks. Ja mõned meetmed on siin veel. Seitsmes küsimus: kas olete kohtunud kalandusettevõtjate ja harrastuspüüdjatega, et saada ülevaade kormoranide laastavast mõjust kalavarudele? Isiklikult ei ole veel kohtuda jõudnud, aga ministeeriumi esindajad osalevad regulaarselt Keskkonnaameti korraldataval kormorani koostöökogu kohtumisel, kus osalevad ka kalandussektori esindajad. Kuna teema on oluline, see on ka siin kajastust leidnud, siis ma võtan selle aja, et sektori esindajatega kohtuda. Kaheksas ja viimane küsimus: millised on viimase aasta jooksul kormoranide arvukuse vähendamiseks läbi viidud konkreetsed tegevused ning millised on tulemused? Kõigepealt, munade õlitamine. 2023. aastal andis Keskkonnaamet munade õlitamiseks loa välja kaheksal laiul ja kokku õlitati üle 3000 pesakonna, täpselt 3052 pesakonda. Aastal 2024 anti luba 12 laiul munade õlitamiseks, kokku õlitati ligi 8500 pesa ja õlitamine tõusis 40%-lt 74%-ni. Tegelikult õlitati laidudel umbes 60% munadega pesadest ja kogu pesitsevast asurkonnast moodustas õlitamine 21%. Samamoodi on toimunud sügisjaht. Aastal 2023 kütiti 1557 isendit, 2024. aastal 1059 ja 2024. aastal on lubatud Pärnumaal ka küttimine. Küttida oli lubatud kuni 180 lindu, tegelikkuses kütiti 54. Ja 2024 anti ka surmamise luba Kihnu laidude looduskaitsealal kormoranide teaduslikul eesmärgil [uurimiseks] pesitsuse ajal. See luba kehtis eelmisel aastal ja kehtib ka sellel aastal ning selle alusel on surmatud 123 lindu. Ma arvan, et ma sain ettevalmistatud vastused antud. Ma näen, et on veel küsimusi, püüan siis neile vastata. Aitäh!

Arvo Aller alustab.

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Ma küsin võib-olla sellisest kandist. Sain ma teie kõnest õigesti aru, et kevadine jahipidamine on keelatud, letaalne? Rääkisite ainult sügisesest jahist. Või on seal mingid erisused? Ja kui ta on praegusel juhul keelatud, kas siis on mingid põhjused, miks kevadise jahiga, letaalse heidutusega ei ole edasi mindud, seda ei lubata? Me näeme hanede rändel olemise korral, et põllumajandus saab kahju, samamoodi teeb kormoranide populatsiooni suurenemine suurt kahju kalavarudele. Kas oleks mõistlik lubada kevadist letaalset heidutusjahti?

Aitäh, hea küsija! Siin te olete minust kindlasti informeeritum. Kui sobib, siis ma sellele kevadjahi lubamise küsimusele vastaks kirjalikult. Ma küll mainisin, et Pärnu jõe juures on see lubatud. Aga kas seda võiks lubada ka mujal? Ma vastan hea meelega sellele küsimusele kirjalikult ega hakka siin spekuleerima.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Praegu on rannakaluril kaks vaenlast: kormoranid ja hülged. Kalurid peavad passima oma võrke ja mõnikord nad ei julge neid isegi ööseks jätta, sest siis rebivad hülged võrgud katki, päeval jälle tulevad kormoranid kallale. Te rääkisite pikalt, millised meetmed on. Aga ma küsin niimoodi: kas te usute, et teie võitlus ja meie võitlus annab tulemusi? Ja kui annab, siis millal? Te rääkisite, et Tartu Ülikool tegeleb sellega ja te teete koostööd kogukondadega. Millal on oodata tulemust? Võib ju tunduda, et see ei ole tõsine küsimus, aga see on tõsine küsimus terve majandusharu jaoks.

Jaa, aitäh! See kindlasti on tõsine küsimus. Ja see viidatud Tartu Ülikooli mereinstituudi kalateadlaste eksperdihinnang tõi ka välja, et kormoranipopulatsiooni ohjamine on vajalik. Nüüd on küsimus, millises tempos on mõistlik seda teha. Ma selles usaldaksin küll eksperte, kes peaksid leidma sellise lahenduse, mis aitab kalureid ja [toob leevendust] ka looduskaitse vaatenurgast. Selle teemaga me tegeleme. Ju need tõhusamad meetmed leitakse, õigemini, kui on vaja võtta kasutusele veel mingeid meetmeid, siis tulebki leida neid võimalusi.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! No tõesti, suurte ideoloogiliste energeetikateemade kõrval see kormoranide eluga kursis olemine ongi ehk ministrile natukene koormav ja võib tunduda tühine. Aga seda see ei ole. Me tsiteerin siinkohal lastekirjandusest tuntud tegelast Sammalhabet, kes ka on öelnud, et looduses peab valitsema tasakaal. Ja teine ütlemine on selline, et mille inimene jätab, selle loodus võtab. Kõik reaalsest elust. Ehk inimesele on antud ülesanne looduslikku tasakaalu kaitsta ja mitte ühte liiki, kes selle kaitse all karistamatult võimust võtab, eks ole, see on tõsi. Seejuures on nii naljakas kuulda, kuidas ministeerium lahendab seda probleemi, tellides Tartu Ülikoolist kalli kormoranide toitumisuuringu. Siis tullakse kokku ja väristatakse päid, kuigi reaalne elu näitab, et kormoranide invasioon ja nende loodushävituslik tegevus on muutnud olukorra kriitiliseks. Sellega peab tegelema. Ma ikkagi küsin, sest ma ei saanud vastust, kas siis tehakse midagi või ongi lahendus Euroopa Liidu fondist mingite toetuste taotlemine, selleks strateegiate koostamine ja muu monkey business'iga, eesti keeles öeldes ahviäriga tegelemine.

Aitäh!

Või siis päriselt ka tahetakse probleemi [lahendada ja] asjaga tegeleda?

Aitäh! Mulle ka meeldivad Sammalhabe, Kingpool ja Muhv. Ma arvan, et nad on toredad tegelased ja kindlasti looduse sõbrad, nii nagu ka mind on kasvatatud. Te küsite, kas midagi tehakse. Nii nagu ma ennist vastasin, erinevaid meetmeid ongi ju kasutatud. On lubatud munasid õlitada. See on andnud kindlasti tulemust, selles mõttes, et kui seda poleks tehtud, oleks kormoranide populatsioon veel suurem. Sügisjaht on lubatud, Pärnu jõel on lubatud ka letaalne heidutus. Ma arvan, et on siiski oluline teada, milliseid kalu kormoran kõige rohkem eelistab, sest siis on võimalik seda mõju ka paremini hinnata. Ja ma arvan, et teadlaste töö on vajalik ja tänuväärne, sest siis me saame ka erinevate vahenditega paremini seda populatsiooni kasvu reguleerida.

Evelin Poolamets, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Meie arupärimine lähtus sellest, et kormoranide populatsioon on tõesti järsult kasvanud. Kas need teie nimetatud tegevused on tavapärased tõrjetegevused või on ministeerium ka kuidagi ekstra reageerinud sellele, et heidutusmeetodid pole piisavalt tõhusad ja peaks midagi lisaks tegema?

Jaa, aitäh! Nii nagu ma oma vastuses ütlesin, eelmine õlitamise protsess toimus 2011–2014, sellest on ikka oma kümme aastat möödas, ja 2023. aastal alustati sellega uuesti. Nii et ma arvan, et järelikult on tekkinud vajadus seda populatsiooni reguleerida. See oli ju ka teie arupärimise sisu. Mida täiendavalt veel saab teha ja on vaja teha? Ma usun, et küll me neid asju teeme ka, ei ole lihtsalt istutud ja ainult analüüsitud või vaadatud. Seesama õlitamine, jahipidamine ja ka Pärnu jõe erand – need on kõik reaalsed tegevused. Vaatame, kui palju see kõik tulemusi annab ja kas peab midagi täiendavalt tegema.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Mul jäi arupärijate jutust kõrvu, justkui oleks 13 000 või 20 000 kormorani haudepaari, aga tegelikult Keskkonnaagentuuri eelmise aasta andmetel on neid lausa 44 000 ja igaüks muneb viis-kuus muna. See ongi viimaste aastate plahvatuslik probleem. Jah, jutt on ilus, et uurime, mida kormoran sööb. Aga tegelikult me teame, et ta sööb kõike, mida ta suudab alla neelata. Küsige ükskõik millistelt meie kaluritelt, kõiki kalasid on jäänud oluliselt vähemaks. Ja teised riigid on ju tegelikult need uuringud ära teinud, ma olen isegi netist neid leidnud, küll Soome ja teiste riikide omi. Loota nüüd merikotkastele ja šaakalitele – no kormoranide populatsiooni nii plahvatusliku tõusu taustal me näeme, et nemad ei suuda seda piirata. Me peame ikkagi väga tõsiselt selle asjaga tegelema. Aga kahjuks ma ei kuulnud teie suust mingit tõesti …

Aitäh!

… tugevat tegevuskava ja plaani. Mis te ikkagi ette võtate?

Jaa. Aitäh küsimuse eest! No ma pean siis ikka uuesti üle kordama, et kindlasti praegu jätkub veel munade õlitamine, samuti tuleb sügisjaht, letaalne jaht Pärnu jõel. Ja kui on vaja mingeid samme astuda, siis seda saab kindlasti kaaluda ja teha. Ma sellega ei tahaks päris nõus olla, et mitte midagi ei ole tehtud. Ja jään selles mõttes ka enda juurde, et uuringud on olulised, et me mõistaksime seda käitumist. Eks siin arupärimisele ettevalmistamise käigus sain ma ka ise teadlikumaks, mis täpselt need kalad on, mida kormoranid näiteks kõige enam oma poegadele toovad, need on ümarmudil ja emakala. Nii et tegeleme selle teemaga edasi ja leiame sellised lahendused, mis sobivad nii kalurite kui ka looduskeskkonna vaatest.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Head kolleegid, oleme ka selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.