Проект закона о внесении изменений в закон о праздниках и памятных датах (637 СЕ) – первое чтение.

Läheme edasi üheksanda päevakorrapunkti juurde. See on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõu 637 esimene lugemine. Ja ettekandjaks palun, Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev.

Läheme edasi üheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõu 637 esimene lugemine. Ja ettekandjaks palun Riigikogu liikme Vadim Belobrovtsevi.

Lugupeetud kolleegid! Hea Eesti rahvas! Teema ei ole väga uus. Me siin saalis oleme sellest hästi pikalt rääkinud ka eelnevalt, aga kuna olukord on ikka samaks jäänud, siis meie jonni ei jäta. Me arvame, et see asi on ikkagi õige, mis me tahame teha, ja see on kehtestada teine ülestõusmispühade päev riigipühaks, samamoodi nagu on esimene ülestõusmispühade päev. Nagu me kõik teame, et Eestis on fikseeritud 11 riigipüha ja üks rahvuspüha. See on selline, võib öelda, keskmine number Euroopas. Ei ole mitte midagi erilist. Aga mis on erinev, on see, et põhimõtteliselt terves Euroopas, eriti Euroopa Liidus, on teine ülestõusmispühade püha riigipüha ja vaba päev. Paraku Eestis see niimoodi ei ole. Euroopas on lisaks Eestile selles pisikeses klubis, kui seda võib niimoodi nimetada, ainult kaks riiki: Malta ja Portugal. Seal on tegu ka tavapärase tööpäevaga. Ja kuna Eestis langevad ülestõusmispühade esimene püha ja nelipühade esimene püha alati pühapäevale, siis ei saa neid käsitleda lisapuhkepäevadena. Nii oleks mõistlik ja asjakohane meie arvates anda inimestele võimalus puhata ka järgmisel päeval, esmaspäeval, antud kobtdekstis ülestõusmispühade teisel pühal, sest kuna esimene püha alati pühapäev, siis teine püha on alati esmaspäev. Esmaspäev võiks olla iga aasta ikkagi riigipüha ja vaba päev. Selle eesmärgiga vastav eelnõu ongi koostatud ja selle kohaselt lisanduks ülestõusmispühade teine püha ametlike riigipühade hulka. See oleks meie arvates oluline samm peresuhete tugevdamisel, mis annab võimaluse veeta rohkem aega koos lähedastega ning pakub inimestele võimalust taastuda tööpingetest, mis omakorda toetab paremat tööviljakust. Oluline meie arvates on ka see, et see eelnõu on saanud heakskiidu ka Eesti Kirikute Nõukogult. Võime öelda, et Eesti ei ole väga religioosne riik, aga ikkagi oleme kristlik riik ja ma arvan, see, et me ülestõusmispühasid tähistame, räägib iseenda eest. Veel üks argument selle eelnõu kasuks on see, et paljudes teistes riikides, nagu ma ütlesin, ongi ainult kolm riiki, kaasa arvatud Eesti, kus ülestõusmispühade teine püha ei ole riigipüha, aga vaba päev on Eesti ettevõtetel, kes näiteks teevad koostööd rahvusvaheliste partneritega või kui neil on üksused välismaal. On hästi keeruline seda koostööd teha, sellepärast et peaaegu et terves Euroopas on see vaba päev. Inimesed tööl ei käi. Järelikult on see koostöö peaaegu et võimatu. Lätis, Leedus ja Põhjamaades, kellega Eestil on kõige tihedamad majandussuhted, on see päev juba aastaid olnud ametlik puhkepäev. Nii et see olukord on meie jaoks hästi kummaline, kui meie ettevõtted oma välismaa kolleegidega sel päeval suhelda mitte kuidagi ei saa. Kindlasti tekib küsimus, kuidas see tööaega Eestis lühendab. Eurostati andmetel on Eesti keskmise töönädala pikkus 38 tundi. Tegelikult see ületab Euroopa Liidu keskmist, mis on 37,5 tundi, ja täiendava puhkepäeva lisamine ei vii meid Euroopa Liidu keskmisest allapoole, vaid viiks meid sellele hoopis lähemale. Ja mitte mingeid kulutusi riigieelarvele selle eelnõu elluviimine kaasa ei too. Aga kuna on kombeks küsida, kuidas see mõjub meie majandusele, siis võib öelda, et sellist ühist ja ühtset vastust sellele küsimusele tegelikult ei ole. Kui hakata seda arutama, siis on hästi keeruline öelda, kas selles on rohkem negatiivset või positiivset mõju majandusele. Ühest küljest loomulikult on arusaadav, kui tuleb üks lisapuhkepäev, siis on kindlasti mõju majandusele negatiivne. Aga samas, kui me mõtleme selle peale, mis on need positiivsed küljed, siis suurem produktiivsus näiteks järgmistel päevadel. Inimesed haigestuvad vähem, stressi on vähem, inimesed veedavad rohkem aega pereliikmetega, kasvab siseturism, sisetarbimine. Nii et neid negatiivseid ja positiivseid külgi on enam-vähem võrdselt. Mina kindlasti arvan, et me võiksime selle ära teha ja mitte jääda Euroopas vähemusse. Peale Eesti, nagu ma ütlesin, on ainult kaks riiki, Malta ja Portugal, kus see päev ei ole riigipüha ja vaba päev. Võiksime olla ikkagi koos teistega ehk enamusega Euroopas. Lihtsalt mainin nii palju, et kui meil on 11 riigipüha ja üks rahvuspüha lisaks, siis näiteks Lätis on selliseid pühi 13 ja Leedus 15. Ma arvan, et kui meil oleks üks riigipühi rohkem, siis see teeks meid rohkem, kuidas ma ütlen, nagu Balti riigiks – just selles mõttes, et siis on meil samamoodi nagu ka Lätis 13 riigi- ja rahvuspüha. Aitäh! Ja palun seda eelnõu kindlasti toetada.

Lugupeetud kolleegid! Hea Eesti rahvas! See teema ei ole väga uus, me siin saalis oleme sellest ka eelnevalt hästi pikalt rääkinud. Aga kuna olukord on ikka samaks jäänud, siis meie jonni ei jäta. Me arvame, et see asi on ikkagi õige, mis me tahame teha: [muuta] ülestõusmispühade teine päev riigipühaks, samamoodi nagu on ülestõusmispühade esimene päev. Nagu me kõik teame, Eestis on fikseeritud 11 riigipüha ja üks rahvuspüha. See on selline, võib öelda, keskmine number Euroopas, ei ole mitte midagi erilist. Aga erinev on see, et põhimõtteliselt terves Euroopas, eriti Euroopa Liidus, on ülestõusmispühade teine püha riigipüha ja vaba päev. Paraku Eestis see niimoodi ei ole. Euroopas on lisaks Eestile selles pisikeses klubis, kui seda võib niimoodi nimetada, ainult kaks riiki: Malta ja Portugal. Seal on ka tegu tavapärase tööpäevaga. Kuna Eestis langevad ülestõusmispühade esimene püha ja nelipühade esimene püha alati pühapäevale, siis ei saa neid käsitleda lisapuhkepäevadena. Nii oleks meie arvates mõistlik ja asjakohane anda inimestele võimalus puhata ka järgmisel päeval, esmaspäeval, antud kontekstis ülestõusmispühade teisel pühal. Kuna esimene püha on alati pühapäeval, siis teine püha on alati esmaspäeval. See esmaspäev võiks olla iga aasta riigipüha ja vaba päev. Selle eesmärgiga vastav eelnõu ongi koostatud ja selle kohaselt lisanduks ülestõusmispühade teine püha ametlike riigipühade hulka. See oleks meie arvates oluline samm peresuhete tugevdamisel, kuna annab inimestele võimaluse veeta rohkem aega koos lähedastega ning taastuda tööpingetest, mis omakorda toetab paremat tööviljakust. Oluline on meie arvates ka see, et see eelnõu on saanud heakskiidu Eesti Kirikute Nõukogult. Võime öelda, et Eesti ei ole väga religioosne riik, aga ikkagi kristlik riik, ja ma arvan, et see, et me ülestõusmispühasid tähistame, räägib enda eest. Veel üks argument selle eelnõu kasuks on see, et paljudes teistes EL-i riikides [on see päev riigipüha]. Nagu ma ütlesin, ongi ainult kolm riiki, kaasa arvatud Eesti, kus ülestõusmispühade teine püha ei ole riigipüha ja vaba päev. Seega on Eesti ettevõtetel, kes näiteks teevad koostööd rahvusvaheliste partneritega või kellel on üksused välismaal, keeruline seda koostööd teha, sellepärast et peaaegu terves Euroopas on see vaba päev, inimesed tööl ei käi. Järelikult on see koostöö peaaegu võimatu. Lätis, Leedus ja Põhjamaades, kellega Eestil on kõige tihedamad majandussuhted, on see päev juba aastaid olnud ametlik puhkepäev. Nii et see olukord on meie jaoks hästi kummaline, kui meie ettevõtted oma välismaa kolleegidega sel päeval mitte kuidagi suhelda ei saa. Kindlasti tekib küsimus, kuidas see Eestis tööaega lühendab. Eurostati andmetel on Eestis keskmise töönädala [pikkus] 38 tundi. See ületab Euroopa Liidu keskmist, mis on 37,5 tundi. Täiendava puhkepäeva lisamine ei vii meid Euroopa Liidu keskmisest allapoole, vaid viiks meid sellele hoopis lähemale. Ja mitte mingeid kulutusi riigieelarvele selle [muudatuse] elluviimine kaasa ei too. Aga kuna on kombeks küsida, kuidas see mõjub meie majandusele, siis võin öelda, et ühtset vastust sellele küsimusele tegelikult ei ole. Kui hakata seda arutama, siis on hästi keeruline öelda, kas sellel on majandusele rohkem negatiivset või positiivset mõju. Ühest küljest on loomulikult arusaadav, et kui tuleb üks lisapuhkepäev, siis on mõju majandusele kindlasti negatiivne. Aga samas mõtleme selle peale, mis on positiivsed küljed, näiteks suurem produktiivsus järgmistel päevadel, inimesed haigestuvad vähem, stressi on vähem, inimesed veedavad rohkem aega pereliikmetega, kasvab siseturism ja sisetarbimine. Nii et negatiivseid ja positiivseid külgi on enam-vähem võrdselt. Mina kindlasti arvan, et me võiksime selle ära teha ja mitte jääda Euroopas vähemusse. Peale Eesti, nagu ma ütlesin, on ainult kaks riiki, Malta ja Portugal, kus see päev ei ole riigipüha ja vaba päev. Siis oleksime ikkagi koos [paljude] teistega ehk enamusega Euroopas. Lihtsalt mainin, et meil on 11 riigipüha ja lisaks üks rahvuspüha, aga näiteks Lätis on pühi 13 ja Leedus 15. Ma arvan, et kui meil oleks üks riigipüha rohkem, siis see teeks meid rohkem, kuidas ma ütlen, Balti riigiks – just selles mõttes, et siis oleks meil 13 riigi- ja rahvuspüha, samamoodi nagu Lätis. Palun seda eelnõu kindlasti toetada. Aitäh!

Lugupeetud kolleegid! Hea Eesti rahvas! See teema ei ole väga uus, me siin saalis oleme sellest ka eelnevalt hästi pikalt rääkinud. Aga kuna olukord on ikka samaks jäänud, siis meie jonni ei jäta. Me arvame, et see asi on ikkagi õige, mis me tahame teha: [muuta] ülestõusmispühade teine päev riigipühaks, samamoodi nagu on ülestõusmispühade esimene päev. Nagu me kõik teame, Eestis on fikseeritud 11 riigipüha ja üks rahvuspüha. See on selline, võib öelda, keskmine number Euroopas, ei ole mitte midagi erilist. Aga erinev on see, et põhimõtteliselt terves Euroopas, eriti Euroopa Liidus, on ülestõusmispühade teine püha riigipüha ja vaba päev. Paraku Eestis see niimoodi ei ole. Euroopas on lisaks Eestile selles pisikeses klubis, kui seda võib niimoodi nimetada, ainult kaks riiki: Malta ja Portugal. Seal on ka tegu tavapärase tööpäevaga. Kuna Eestis langevad ülestõusmispühade esimene püha ja nelipühade esimene püha alati pühapäevale, siis ei saa neid käsitleda lisapuhkepäevadena. Nii oleks meie arvates mõistlik ja asjakohane anda inimestele võimalus puhata ka järgmisel päeval, esmaspäeval, antud kontekstis ülestõusmispühade teisel pühal. Kuna esimene püha on alati pühapäeval, siis teine püha on alati esmaspäeval. See esmaspäev võiks olla iga aasta riigipüha ja vaba päev. Selle eesmärgiga vastav eelnõu ongi koostatud ja selle kohaselt lisanduks ülestõusmispühade teine püha ametlike riigipühade hulka. See oleks meie arvates oluline samm peresuhete tugevdamisel, kuna annab inimestele võimaluse veeta rohkem aega koos lähedastega ning taastuda tööpingetest, mis omakorda toetab paremat tööviljakust. Oluline on meie arvates ka see, et see eelnõu on saanud heakskiidu Eesti Kirikute Nõukogult. Võime öelda, et Eesti ei ole väga religioosne riik, aga ikkagi kristlik riik, ja ma arvan, et see, et me ülestõusmispühasid tähistame, räägib enda eest. Veel üks argument selle eelnõu kasuks on see, et paljudes teistes EL-i riikides [on see päev riigipüha]. Nagu ma ütlesin, ongi ainult kolm riiki, kaasa arvatud Eesti, kus ülestõusmispühade teine püha ei ole riigipüha ja vaba päev. Seega on Eesti ettevõtetel, kes näiteks teevad koostööd rahvusvaheliste partneritega või kellel on üksused välismaal, keeruline seda koostööd teha, sellepärast et peaaegu terves Euroopas on see vaba päev, inimesed tööl ei käi. Järelikult on see koostöö peaaegu võimatu. Lätis, Leedus ja Põhjamaades, kellega Eestil on kõige tihedamad majandussuhted, on see päev juba aastaid olnud ametlik puhkepäev. Nii et see olukord on meie jaoks hästi kummaline, kui meie ettevõtted oma välismaa kolleegidega sel päeval mitte kuidagi suhelda ei saa. Kindlasti tekib küsimus, kuidas see Eestis tööaega lühendab. Eurostati andmetel on Eestis keskmise töönädala [pikkus] 38 tundi. See ületab Euroopa Liidu keskmist, mis on 37,5 tundi. Täiendava puhkepäeva lisamine ei vii meid Euroopa Liidu keskmisest allapoole, vaid viiks meid sellele hoopis lähemale. Ja mitte mingeid kulutusi riigieelarvele selle [muudatuse] elluviimine kaasa ei too. Aga kuna on kombeks küsida, kuidas see mõjub meie majandusele, siis võin öelda, et ühtset vastust sellele küsimusele tegelikult ei ole. Kui hakata seda arutama, siis on hästi keeruline öelda, kas sellel on majandusele rohkem negatiivset või positiivset mõju. Ühest küljest on loomulikult arusaadav, et kui tuleb üks lisapuhkepäev, siis on mõju majandusele kindlasti negatiivne. Aga samas mõtleme selle peale, mis on positiivsed küljed, näiteks suurem produktiivsus järgmistel päevadel, inimesed haigestuvad vähem, stressi on vähem, inimesed veedavad rohkem aega pereliikmetega, kasvab siseturism ja sisetarbimine. Nii et negatiivseid ja positiivseid külgi on enam-vähem võrdselt. Mina kindlasti arvan, et me võiksime selle ära teha ja mitte jääda Euroopas vähemusse. Peale Eesti, nagu ma ütlesin, on ainult kaks riiki, Malta ja Portugal, kus see päev ei ole riigipüha ja vaba päev. Siis oleksime ikkagi koos [paljude] teistega ehk enamusega Euroopas. Lihtsalt mainin, et meil on 11 riigipüha ja lisaks üks rahvuspüha, aga näiteks Lätis on pühi 13 ja Leedus 15. Ma arvan, et kui meil oleks üks riigipüha rohkem, siis see teeks meid rohkem, kuidas ma ütlen, Balti riigiks – just selles mõttes, et siis oleks meil 13 riigi- ja rahvuspüha samamoodi nagu Lätis. Palun seda eelnõu kindlasti toetada. Aitäh!

Teile on ka küsimus. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Teile on ka küsimusi. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud ettekandja! Aitäh selle eelnõu eest! Nagu me teame, see ei ole esimene aasta, kui see eelnõu saab sisse antud. Ja ma loen praegu ka Vabariigi Valitsuse seisukohta, mis sellele eelnõule tuli. See tuli Justiits- ja digiministeeriumist, kus põhimõtteliselt ikkagi valitsus ei taha väga toetada seda eelnõu. Ma ise loodan, et Riigikogu teeb teistsuguse otsuse ja ikkagi see läheb meil ka edasi teisele lugemisele ja siis lõpuks kolmandale lugemisele, kui see ka kinnitatakse. Aga on üks huvitav asi, mis sellest Vabariigi Valitsuse seisukohast kujuneb. Esiteks, nad panevad kahtluse alla, et sellel võib olla positiivne mõju tööturule. Ja teine asi, mis siin tuuakse välja, tsiteerides Haridus- ja Teadusministeeriumi, et hoopiski sellega võib kaasneda oht, et õpilaste koormus hoopiski suureneb. Mis on teie seisukoht selles osas? Kas tõesti see, kui meil tuleb lisavabapäev, kus inimesed saavad puhata, ja ka koolilapsed saaksid perega aega veeta ja taastuda …

Aitäh! Austatud ettekandja, aitäh selle eelnõu eest! Nagu me teame, see ei ole esimene aasta, kui selline eelnõu saab sisse antud. Ma loen praegu Vabariigi Valitsuse seisukohta, mis selle eelnõu kohta tuli. See tuli Justiits- ja Digiministeeriumist. Põhimõtteliselt valitsus ikkagi ei taha seda eelnõu väga toetada. Ma loodan, et Riigikogu teeb teistsuguse otsuse ja see läheb meil edasi teisele lugemisele ja siis lõpuks kolmandale lugemisele, kus see ka kinnitatakse. Aga selles Vabariigi Valitsuse seisukohas on üks huvitav asi. Esiteks, nad panevad kahtluse alla, et sellel võib olla positiivne mõju tööturule. Ja teine asi, mis siin tuuakse välja, tsiteerides Haridus- ja Teadusministeeriumi: sellega võib kaasneda oht, et õpilaste koormus hoopiski suureneb. Mis on teie seisukoht? Kas tõesti see, kui meil tuleb lisaks vaba päev, kus inimesed saavad puhata ja ka koolilapsed saavad perega aega veeta ja taastuda …

Teie aeg!

… hoopiski suurendab koormust?

Aitäh! Minu jaoks need ministeeriumi arvamused ei tule juba ammu üllatusena. Tegelikult kõige suurem argument, mis neil üldse on, on reeglina see, et ei ole analüüsitud selle eelnõu mõju. Sellele ma olen juba mitu korda vastanud, et kui keegi tahab analüüsida mõju, siis seda võiks teha ministeerium ise, sellepärast et seal on selleks ikkagi natuke rohkem võimalusi kui ühel Riigikogu liikmel või isegi ühel Riigikogu fraktsioonil. Kindlasti on seda ressurssi ministeeriumil rohkem ja just nende töö peaks see minu arvates olema. Aga siinkohal on kindlasti oluline ka see, et seda mõju päris täpselt analüüsida ei olegi võimalik. Sellele on viidanud läbi aegade näiteks nii Eesti Pank kui ka Rahandusministeerium. Nad on rääkinud, et ei ole võimalik väga konkreetselt öelda, kas ühe riigipüha lisamisel kalendrisse on rohkem negatiivseid või positiivseid tagajärgi, eelkõige majandusele. See sõltub väga palju sektorist ja väga palju sõltub vaatevinklist – üks inimene vaatab, et tõepoolest, töötajad üks päev tööl ei käi, järelikult nad sel päeval tööd ei tee ja selle tõttu siis võib-olla, ma ei tea, kasum langeb ja nii edasi. Aga teisest küljest, kui needsamad töötajad on ühe päeva veetnud kodus perega, end välja puhanud, siis järgmistel päevadel võib nende tootlikkus tegelikult olla suurem, kui see oleks tavapäeval. Ei ole võimalik [kindlalt] öelda, et sellel eelnõul on rohkem negatiivset mõju kui positiivset mõju. Nii et ei ole võimalik ministeeriumile seda analüüsi näidata, sellepärast et sellist analüüsi on üldse hästi keeruline teha. Ja mis puudutab seda Haridus- ja Teadusministeeriumi arvamust, siis nojah, me võime ka niimoodi öelda, et miinus üks [õppe]päev. Aga sel juhul äkki me, vastupidi, võtame siis kalendrist välja mõned riigipühad, et neid oleks vähem, siis on rohkem aega õppimiseks, rohkem aega töötamiseks. Päeva lõpus ma ei ole kuulnud, et näiteks nendes Euroopa riikides, kus pühasid on rohkem kui Eestis – ja neid riike on päris palju, nagu ma ütlesin, kas või meie Balti naabritel on suurem arv pühi võrreldes meiega –, oleks haridussüsteemis väga suur probleem selle pärast, et seal on vabu päevi rohkem kui Eestis. Nii et seda on minu meelest hästi keeruline tõsiselt võtta.

Aitäh! Minu jaoks need ministeeriumi arvamused üllatusena juba ammu ei tule. Ja tegelikult kõige suurem argument, mis neil üldse olemas on, reeglina on see, et ei ole analüüsitud selle eelnõu mõju. Sellele ma olen juba mitu korda vastanud, et tegelikult, kui keegi tahab analüüsida mõju, siis seda võiks teha ministeerium ise, sellepärast et seal on ikkagi natuke rohkem võimalusi kui ühel Riigikogu liikmel või isegi ühel Riigikogu fraktsioonil. Nii et kindlasti seda ressurssi on ministeeriumil rohkem ja just nende töö peaks see olema, minu arvates. Aga siinkohal on kindlasti oluline ka see, et niimoodi analüüsida seda mõju päris täpselt ei olegi võimalik. Sellele on viidanud läbi aegade nii Eesti Pank kui ka Rahandusministeerium, kes on rääkinud seda, et ei ole võimalik niimoodi väga konkreetselt öelda, kas selline ühe riigipüha lisamine kalendrisse omab rohkem negatiivseid tagajärgi või positiivseid, majandusele eelkõige. Sest see sõltub väga palju sektorist ja väga palju sõltub vaatevinklist – üks inimene vaatab, et tõepoolest siis töötajad üks päev tööl ei käi, järelikult nad sel päeval tööd ei tee ja selle arvel siis võib-olla, ma ei tea, kasum langeb ja nii edasi. Aga teisest küljest, needsamad töötajad, kui nad on ühe päeva veetnud kodus oma perega, välja puhanud, siis järgmistel päevadel võib nende tootlikkus tegelikult olla suurem, kui see oleks tavapäeval. Nii et niimoodi ühtselt öelda, et sellel eelnõul on rohkem negatiivset mõju kui positiivset mõju, seda ei ole võimalik teha. Nii et ei olegi ministeeriumile võimalik näidata seda analüüsi, sellepärast et sellist analüüsi on hästi keeruline üldse korraldada. Ja mis puudutab seda Haridus- ja Teadusministeeriumi arvamust, noh, jah, me võime niimoodi öelda, et miinus üks päev, aga sel juhul äkki me vastupidi siis võtame kalendrist välja mõned riigipühad, et neid oleks vähem, siis on rohkem aega õppimiseks, rohkem aega töötamiseks. Aga päeva lõpus, ma arvan, nendes riikides, Euroopas näiteks, kus neid pühasid on rohkem kui Eestis – ja neid riike on päris palju, nagu ma ütlesin, kas või meie Balti naabrid on suurema pühade arvuga võrreldes meiega –, ma ei ole kuulnud, et seal oleks väga suur probleem haridussüsteemis sellepärast, et seal on vabu päevi rohkem kui Eestis. Nii et seda tõsiselt võtta on hästi keeruline, minu meelest.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Lugupeetud juhataja ja ettekandja! Minu teada me oleme selle eelnõuga siin vist kolmandat või neljandat korda.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Minu teada me oleme sellise eelnõuga siin vist kolmandat või neljandat korda.

Teist kindlasti.

Võib-olla ma eksin. Aga loomulikult me oleme järjepidevad, sellepärast et me arvame, et see on oluline küsimus. Tegelikult see tagasiside, mis me oleme kristlikult kogukonnalt saanud, kinnitab seda ja seetõttu me olemegi sellise eelnõuga uuesti siin. Aga see tekitab jällegi küsimuse, mis puudutab praegust valitsust ja koalitsiooni. Kas nad üldse ei suhtle selle kogukonnaga, kes toetab ülestõusmispühade teise püha riiklikuks pühaks kuulutamist, või mille taga see on, miks ikkagi ei tunta huvi või ei taheta suhelda inimestega, kellele see on hästi oluline?

Võib-olla ma eksin. Loomulikult me oleme järjepidevad, sellepärast et me arvame, et see ongi oluline küsimus ja tegelikult see tagasiside, mis me oleme kristlikult kogukonnalt saanud, kinnitab seda, ja seetõttu me olemegi uuesti selle eelnõuga siin. Aga see jällegi tekitab sellise küsimuse, mis puudutab praegust valitsust ja koalitsiooni, kas nad üldse ei suhtle selle kogukonnaga, kes tegelikult toetab ülestõusmispühade teise püha riiklikuks pühaks kuulutamist, või mille taga see on, miks ikkagi ei tunta huvi või ei taheta suhelda inimestega, kellele see tegelikult on hästi oluline?

Aitäh! Ma arvan, et siin on mitu faktorit. Loomulikult, kõige lihtsam oleks küsida seda just koalitsiooni esindajatelt, koalitsioonisaadikutelt. Neid praegu siin saalis väga palju ei ole, aga ikkagi. Ma arvan, et üks faktor on kindlasti see, et see eelnõu tuleb opositsioonilt. Meil on kahjuks juba mitu aastat siin Riigikogus selline poliitiline kultuur, et opositsioonilt tulevaid eelnõusid koalitsioon ei toeta. Lihtsalt põhimõtte pärast, mul on selline tunne. Vahel me näeme, et opositsioon hääletab koalitsiooniga [ühtemoodi], kui on mingisugune koalitsiooni, valitsuse initsiatiiv, aga vastupidist ma ei ole eriti näinud. Sellest on loomulikult kahju. Teiseks, võib-olla on juba selline inerts, et aastast aastasse hääletatakse ikka vastu, sellepärast et kunagi keegi otsustas, et see ei ole meie majandusele võib-olla positiivne ja inimesed peavad ikka iga päev tööl käima. Aga ajad muutuvad, me ju kõik saame sellest aru. Mõned aastad tagasi oli hästi keeruline ette kujutada, et inimesed teevad tööd enamasti kodus. Väga paljudes kohtades on see juba täiesti tavapärane praktika, kodukontor on saanud täiesti tavapäraseks asjaks. Mitu aastat tagasi see oli täiesti ettekujutamatu asi. Võib-olla siis, ma ei tea, koalitsiooni esindajad suhtlevad harva huvigruppidega, keda see eelnõu puudutab. Loomulikult võiks seda rohkem teha. Samas ma olen suhelnud üksikute koalitsiooni liikmetega just selle eelnõu teemal – ka eelmine kord, kui me olime selle teemaga siin saalis – ja ma pean ütlema, et koridorides, kuluaarides nad seda toetavad, aga kui nad saali jõuavad, siis kohe see arvamus muutub. Loodan, et seekord läheb teistmoodi. Väga tahaks loota, et see niimoodi ei lähe.

Aitäh! Ma arvan, et siin on mitu faktorit. Loomulikult kõige lihtsam oleks küsida seda just koalitsiooni esindajatelt, koalitsioonisaadikutelt. Neid praegu siin saalis väga palju ei ole, aga ikkagi. Ma arvan, et üks faktor on kindlasti see, et see eelnõu tuleb opositsioonilt. Meil on kahjuks selline poliitiline kultuur juba mitu aastat siin Riigikogus nähtud, et opositsioonilt tulevaid eelnõusid koalitsioon ei toeta. Lihtsalt põhimõtte pärast, mul on selline tunne. Kui vahel me näeme, et näiteks opositsioon hääletab koalitsiooniga koos ja kui on mingisugune koalitsioonipoolne, valitsuspoolne initsiatiiv, siis ma ei ole vastupidist eriti näinud. Sellest on loomulikult kahju. Teine on see, et võib-olla see on juba selline inerts, et aastast aastasse nagu hääletatakse ikka vastu, sellepärast et kunagi keegi otsustas, et see ei ole meie majandusele võib-olla positiivne, et inimesed peavad ikka iga päev tööl käima. Aga ajad muutuvad, me ju kõik saame sellest aru. Mõned aastad tagasi oli hästi keeruline kujutada ette, et inimesed teevad tööd enamasti kodus, ja väga paljudes kohtades on see juba täiesti tavapärane praktika, kodukontor on saanud täiesti tavapäraseks asjaks. Mitu aastat tagasi see oli täiesti ettekujutamatu asi. Võib-olla siis, ma ei tea, koalitsiooni esindajad suhtlevad võib-olla harva huvigruppidega, keda see eelnõu puudutab. Nii et loomulikult võiks seda teha kindlasti rohkem. Samas ma olen suhelnud üksikute koalitsiooni liikmetega just selle eelnõu teemal – ka eelmine kord, kui me olime selle teemaga siin saalis – ja ma pean ütlema, et koridorides, kuluaarides nemad seda toetavad, aga kui nad saali jõuavad, siis muutub see arvamus kohe. Nii et loodan, et seekord läheb teistmoodi, ja väga tahaks loota, et see niimoodi ei lähe.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Juunikuu alguses minister Liisa-Ly Pakosta andis oma arvamus antud eelnõule ja tema kirjutab, et tegelikult vajalik on sisuline mõjuanalüüs. Aga mina ei saa aru, miks see analüüs ei ole teinud, kui me oleme juba, kui kaua, aasta tagasi sama eelnõuga samas saalis. Miks ministeerium loobub sellest ja ei telli seda analüüsi, mida sina arvad?

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Juunikuu alguses andis minister Liisa-Ly Pakosta oma arvamuse antud eelnõu kohta. Ta kirjutab, et vajalik on sisuline mõjuanalüüs. Aga mina ei saa aru, miks seda analüüsi ei ole tehtud, kui me olime juba – kui kaua – aasta tagasi sama[sisulise] eelnõuga siinsamas saalis? Miks ministeerium loobub sellest ja ei telli seda analüüsi? Mis sina arvad?

Aitäh! Ma olen seda põgusalt juba puudutanud, kui ma vastasin esimesele küsimusele. Tegelikult mulle tundub, et see on väga mugav taktika, et sa lihtsalt ütled, et meie seda ei toeta, kuna sellel puudub mõjuanalüüs. Siis sina ütled ministeeriumi esindajale, vabandust, aga kuidas te kujutate ette, et Riigikogu liige või Riigikogu fraktsioon hakkab neid analüüse iga oma eelnõu puhul tellima, vabandust, aga see kõik maksab raha ka, me ei saa ju ise neid produtseerida, seda peab tegema mingisugune meeskond. Ja kui iga eelnõu puhul hakkab siis Riigikogu liige või Riigikogu fraktsioon, ma ei tea, oma kuluhüvitistest arvatavasti siis kõik need analüüsid kinni maksma, siis ma arvan, et paar-kolm analüüsi ja põhimõtteliselt ongi lõpp, sest raha lihtsalt saab otsa. Eelkõige ikkagi kuluhüvitised on mõeldud mitte analüüsideks, vaid suhtlemiseks rahvaga. Nii et see on hästi oluline. Ja loomulikult ministeerium võiks neid analüüse läbi viia ja see oleks täiesti õige ja ma arvan, et kohane. Kes siis muu kui mitte ministeerium, kes selle valdkonna eest vastutab? Aga nagu ma ütlesin, et see on, ma arvan, lihtsalt selline mugav taktika, et öelda, et ei, meie analüüse läbi ei vii, see on ju teie eelnõu, teie idee, kui me hakkame iga saadiku idee pärast mingisuguseid mõjuanalüüse tegema, siis meile ei jätku aega teisteks asjadeks. Nii et ma arvan, et see ongi just see. Kahjuks, kui ei ole seda soovi selle teemaga edasi liikuda, siis tulebki mängu seesama, kus on analüüs, ja siis see sinna jääbki.

Aitäh! Ma juba puudutasin seda põgusalt, kui ma vastasin esimesele küsimusele. Mulle tundub, et see on tegelikult väga mugav taktika, et lihtsalt öeldakse, et meie seda ei toeta, kuna sellel puudub mõjuanalüüs. Siis me ütleme ministeeriumi esindajale, et vabandust, aga kuidas te kujutate ette, et Riigikogu liige või Riigikogu fraktsioon hakkab iga oma eelnõu puhul neid analüüse tellima. Vabandust, aga see kõik maksab raha, me ei saa ju ise neid [teha], seda peab tegema mingisugune meeskond. Ja kui Riigikogu liige või Riigikogu fraktsioon hakkab iga eelnõu puhul, ma ei tea, arvatavasti siis oma kuluhüvitistest kõiki neid analüüse kinni maksma, siis ma arvan, et [saab teha] paar-kolm analüüsi ja põhimõtteliselt ongi lõpp, sest raha saab lihtsalt otsa. Eelkõige on kuluhüvitised ikkagi mõeldud mitte analüüsideks, vaid suhtlemiseks rahvaga. Nii et see on hästi oluline. Loomulikult võiks ministeerium neid analüüse läbi viia, see oleks täiesti õige ja ma arvan, et kohane. Kes siis muu kui mitte ministeerium, kes selle valdkonna eest vastutab? Aga nagu ma ütlesin, see on, ma arvan, lihtsalt selline mugav taktika, et öeldakse, et ei, meie analüüse läbi ei vii, see on ju teie eelnõu, teie idee; kui me hakkame iga saadiku idee pärast mingisuguseid mõjuanalüüse tegema, siis meil ei jätku aega teisteks asjadeks. Nii et ma arvan, et see ongi just see. Kui ei ole soovi selle teemaga edasi liikuda, siis tulebki kahjuks mängu seesama [küsimus], kus on analüüs, ja siis see jääbki sinnapaika.

Aitäh! Ma juba puudutasin seda põgusalt, kui ma vastasin esimesele küsimusele. Mulle tundub, et see on tegelikult väga mugav taktika, et lihtsalt öeldakse, et meie seda ei toeta, kuna sellel puudub mõjuanalüüs. Siis me ütleme ministeeriumi esindajale, et vabandust, aga kuidas te kujutate ette, et Riigikogu liige või Riigikogu fraktsioon hakkab iga oma eelnõu puhul neid analüüse tellima. Vabandust, aga see kõik maksab raha, me ei saa ju ise neid produtseerida, seda peab tegema mingisugune meeskond. Ja kui Riigikogu liige või Riigikogu fraktsioon hakkab iga eelnõu puhul, ma ei tea, arvatavasti siis oma kuluhüvitistest kõiki neid analüüse kinni maksma, siis ma arvan, et [saab teha] paar-kolm analüüsi ja põhimõtteliselt ongi lõpp, sest raha saab lihtsalt otsa. Eelkõige on kuluhüvitised ikkagi mõeldud mitte analüüsideks, vaid suhtlemiseks rahvaga. Nii et see on hästi oluline. Loomulikult võiks ministeerium neid analüüse läbi viia, see oleks täiesti õige ja ma arvan, et kohane. Kes siis muu kui mitte ministeerium, kes selle valdkonna eest vastutab? Aga nagu ma ütlesin, see on, ma arvan, lihtsalt selline mugav taktika, et öeldakse, et ei, meie analüüse läbi ei vii, see on ju teie eelnõu, teie idee; kui me hakkame iga saadiku idee pärast mingisuguseid mõjuanalüüse tegema, siis meil ei jätku aega teisteks asjadeks. Nii et ma arvan, et see ongi just see. Kui ei ole soovi selle teemaga edasi liikuda, siis tulebki kahjuks mängu seesama [küsimus], kus on analüüs, ja siis see jääbki sinnapaika.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Ma ka veel jätkan [sel teemal]. Kas teile ei tundu natuke silmakirjalik valitsuse poolt nõuda Riigikogu liikmetelt mõjuanalüüsi, samal ajal kui väga paljude väga oluliste eelnõude puhul, mis on viimaste aastate jooksul siia tulnud, pole isegi pooltki mõjuanalüüsi tehtud? Ja seda selliste oluliste eelnõude puhul nagu maksutõusud, olgu see käibemaksu tõus, tulumaksu tõus, automaks. Me mäletame, et mitte mingit mõjuanalüüsi neil ei olnud, isegi tööjõuturu kohta. Alles meil oli täna arutelu, kus isegi üks kolleeg Reformierakonnast kinnitas, et tegelikult tööjõuturu valdkonnas puudub tervikpilt ja terviklik poliitika. Ja nüüd valitsus, kes ise tegelikult väga oluliste otsuste puhul mõjuanalüüsi ei tee, kasutab seda argumenti Riigikogu liikmete vastu. Kas teile ei tundu see silmakirjalik?

Aitäh! Ma siinkohal veel ka jätkaksin. Kas teile ei tundu natuke silmakirjalik valitsuse poolt nõuda Riigikogu liikmetelt mõjuanalüüsi, samal ajal kui väga olulised eelnõud, mis on viimaste aastate jooksul tulnud, väga paljudel pole isegi pooltki mõjuanalüüsi tehtud, ja seda selliste oluliste eelnõude puhul nagu maksutõusud, olgu see käibemaksu tõus, tulumaksu tõus, automaks? Me mäletame, et mitte mingit mõjuanalüüsi sellele ei ole, isegi tööjõuturu teemal. Alles meil oli täna ka üks arutelu, kus isegi üks kolleeg Reformierakonnast kinnitas, et tegelikult täna puudub tervikpilt ja selline poliitika tööjõuturu valdkonnas. Ja nüüd valitsus, kes tegelikult väga oluliste otsuste puhul mõjuanalüüsi ei tee, kasutab seda argumenti Riigikogu liikmete vastu. Kas teile ei tundu see silmakirjalik?

Aitäh! See on väga õige märkus. Ma arvan, et järgmine samm on see, et valitsus hakkab Riigikogu liikmetelt paluma, et nad viiksid mõjuanalüüse nende eelnõude puhul, mis tulevad valitsuselt, kuna nad ise vist ei saa sellega hakkama. Aga tõepoolest, nagu ma ütlesin, mina arvan, et see on lihtsalt väga mugav ettekääne, et mitte tegeleda selle teemaga, et oleks mingi argument, millega sa argumenteerid seda, et sa ei taha selle teemaga edasi minna, ja sa ei toeta seda. Nii et siinkohal see mõjuanalüüs ja selle nõudmine parlamendiliikmetelt või fraktsioonidelt – ma arvan, et see on lihtsalt selline taktika, mitte midagi muud. Ja nagu ma ütlesin, just konkreetse eelnõu puhul seda mõjuanalüüsi koostada ei olegi eriti võimalik. Sellest on rääkinud ka väga autoriteetsed organisatsioonid, nagu ma mainisin, näiteks seesama Eesti Pank. Nii et tõepoolest, see ongi silmakirjalik. Ja ma arvan, et see on lihtsalt selline mugav ettekääne, kuidas sellest eelnõust lahti saada.

Aitäh! See on väga õige märkus. Ma arvan, et järgmine samm on see, et valitsus hakkab Riigikogu liikmetelt paluma, et nad teeksid mõjuanalüüse nende eelnõude puhul, mis tulevad valitsuselt, kuna nad ise vist ei saa sellega hakkama. Aga tõepoolest, nagu ma ütlesin, ma arvan, et see on lihtsalt väga mugav ettekääne, miks selle teemaga mitte tegeleda, et oleks mingi argument, millega argumenteerida, miks ei taheta selle teemaga edasi minna ja seda ei toetata. Nii et mõjuanalüüsi nõudmine parlamendi liikmetelt või fraktsioonidelt – ma arvan, et see on lihtsalt taktika, mitte midagi muud. Ja nagu ma ütlesin, just konkreetse eelnõu puhul seda mõjuanalüüsi koostada ei olegi eriti võimalik. Sellest on rääkinud ka väga autoriteetsed organisatsioonid, nagu ma mainisin, näiteks Eesti Pank. Nii et tõepoolest, see ongi silmakirjalik. Ja ma arvan, et see on lihtsalt mugav ettekääne, kuidas sellest eelnõust lahti saada.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Läheme edasi juhtivkomisjonis toimunud arutelu kokkuvõttega. Põhiseaduskomisjoni esindaja Katrin Kuusemäe, palun!

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Lähme edasi juhtivkomisjonis toimunud arutelu kokkuvõttega. Põhiseaduskomisjoni esindaja Katrin Kuusemäe, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea kolleeg andis põhjaliku ülevaate Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõust ja vastas ka eelnõu puudutavatele küsimustele. Mina siis piirdun lühiülevaatega. Sarnaselt eelmisele eelnõule oli ka antud eelnõu põhiseaduskomisjoni päevakorras 17. juuni istungil, kus eelnõu algatajapoolne ettekandja Vadim Belobrovtsev andis ülevaate eelnõust. Väga pikka arutelu ei toimunud, kuid komisjoni esimees tegi sarnaselt eelmisele eelnõule ettepaneku, et kas ka see eelnõu võiks olla üheks osaks komplektselt riigipühade ja riiklike tähtpäevade süsteemi korrastamise protsessis. Iseenesest ettekandja selle vastu ei olnud, aga tema jaoks, nagu ta väitis, on oluline, et tulemus oleks positiivne. Seejärel andis Vabariigi Valitsuse esindaja vastuse selle kohta, mida valitsus otsustas 22. mai istungil. Valitsus antud eelnõu ei toetanud, põhjendades, et igal riigil on oma sotsiaal-majanduslik kontekst ning puhkepäevade arv peaks lähtume sisemisest tasakaalust, mitte ainult harmoniseerimise soovist. Kui kehtestamise sooviks on ainult viia Eesti kooskõlla teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, siis tuleks hinnata, mis on selle sammu tegelikud mõjud. Samuti lisas, et eelnõu seletuskiri on jätnud tähelepanuta mõjud, mis kaasneksid vaba päeva lisandumisega. Seejärel langetas komisjon järgmised menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu 10. septembri täiskogu päevakorda, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ning määrata juhtivkomisjoni ettekandjaks toonane põhiseaduskomisjoni liige Lauri Laats. Kuid kuna tänaseks ei ole kolleeg Laats enam põhiseaduskomisjoni liige, siis otsustas komisjon 8. septembri istungil määrata ettekandjaks siinkõneleja Katrin Kuusemäe. Aitäh!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea kolleeg andis põhjaliku ülevaate Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõust ja vastas ka eelnõu puudutavatele küsimustele. Mina siis piirdun lühiülevaatega. Nagu ka eelmine eelnõu, oli see eelnõu põhiseaduskomisjoni päevakorras 17. juuni istungil, kus eelnõu algatajate [esindaja], ettekandja Vadim Belobrovtsev andis eelnõust ülevaate. Väga pikka arutelu ei toimunud. Kuid komisjoni esimees tegi sarnaselt eelmise eelnõuga ettepaneku, et see eelnõu võiks olla komplektselt üks osa riigipühade ja riiklike tähtpäevade süsteemi korrastamise protsessist. Iseenesest ettekandja selle vastu ei olnud, aga tema jaoks, nagu ta väitis, on oluline, et tulemus oleks positiivne. Seejärel andis Vabariigi Valitsuse esindaja vastuse selle kohta, mida valitsus otsustas 22. mai istungil. Valitsus antud eelnõu ei toetanud, põhjendades, et igal riigil on oma sotsiaal-majanduslik kontekst ning puhkepäevade arv peaks lähtuma sisemisest tasakaalust, mitte ainult harmoniseerimise soovist. Kui selle kehtestamise [põhjus] on ainult soov viia Eesti [puhkepäevad] kooskõlla teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, siis tuleks hinnata, mis on selle sammu tegelikud mõjud. Samuti lisati, et eelnõu seletuskiri on jätnud tähelepanuta mõjud, mis kaasneksid vaba päeva lisandumisega. Seejärel langetas komisjon järgmised menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu 10. septembri täiskogu [istungi] päevakorda, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ning määrata juhtivkomisjoni ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liige Lauri Laats. Kuid kuna tänaseks ei ole kolleeg Laats enam põhiseaduskomisjoni liige, siis otsustas komisjon 8. septembri istungil määrata ettekandjaks siinkõneleja ehk Katrin Kuusemäe. Aitäh!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea kolleeg andis põhjaliku ülevaate Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõust ja vastas ka eelnõu puudutavatele küsimustele. Mina siis piirdun lühiülevaatega. Nagu ka eelmine eelnõu, oli see eelnõu põhiseaduskomisjoni päevakorras 17. juuni istungil, kus eelnõu algatajate [esindaja], ettekandja Vadim Belobrovtsev andis eelnõust ülevaate. Väga pikka arutelu ei toimunud. Kuid komisjoni esimees tegi sarnaselt eelmisele eelnõule ettepaneku, et see eelnõu võiks olla komplektselt üks osa riigipühade ja riiklike tähtpäevade süsteemi korrastamise protsessist. Iseenesest ettekandja selle vastu ei olnud, aga tema jaoks, nagu ta väitis, on oluline, et tulemus oleks positiivne. Seejärel andis Vabariigi Valitsuse esindaja vastuse selle kohta, mida valitsus otsustas 22. mai istungil. Valitsus antud eelnõu ei toetanud, põhjendades, et igal riigil on oma sotsiaal-majanduslik kontekst ning puhkepäevade arv peaks lähtuma sisemisest tasakaalust, mitte ainult harmoniseerimise soovist. Kui selle kehtestamise [põhjus] on ainult soov viia Eesti [puhkepäevad] kooskõlla teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, siis tuleks hinnata, mis on selle sammu tegelikud mõjud. Samuti lisati, et eelnõu seletuskiri on jätnud tähelepanuta mõjud, mis kaasneksid vaba päeva lisandumisega. Seejärel langetas komisjon järgmised menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu 10. septembri täiskogu [istungi] päevakorda, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ning määrata juhtivkomisjoni ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liige Lauri Laats. Kuid kuna tänaseks ei ole kolleeg Laats enam põhiseaduskomisjoni liige, siis otsustas komisjon 8. septembri istungil määrata ettekandjaks siinkõneleja ehk Katrin Kuusemäe. Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Aleksei Jevgrafov, palun!

Teile on ka küsimus. Aleksei Jevgrafov, palun!

Tere, hea ettekandja! Põhiseaduskomisjoni istungil ministeeriumi nõunik Mariko Jõeorg-Jurtšenko kinnitas, et Vabariigi Valitsusel ei ole kindlasti midagi selle vastu, et aidata parlamenti analüüsi ja teadmistega. Ta ütles, et kui saata palve vastavale ministeeriumile, siis saab analüüsida nii majanduslikke kui ka halduslikke aspekte. Kas teil on mingi info, kas see palve oli nendele edastatud või mitte?

Tere, hea ettekandja! Põhiseaduskomisjoni istungil ministeeriumi nõunik Mariko Jõeorg-Jurtšenko kinnitas, et Vabariigi Valitsusel ei ole kindlasti midagi vastu, et aidata parlamendi analüüsi, teadmistega. Tema ütles, et kui saata palve vastavale ministeeriumile, siis saab analüüsida nii majanduslikke kui ka halduslikke aspekte. Kas teil on mingi info, kas see palve oli edastatud nendele või mitte?

Minul see teadmine puudub. Aga komisjoni esimees Ando Kiviberg lisas ka, et Riigikogu Kantseleis on olemas õigus- ja analüüsiosakond, kes saab samuti fraktsioone analüüside tegemisel aidata.

Minul see teadmine puudub, aga samuti lisas ka komisjoni esimees Ando Kiviberg, et Riigikogu Kantseleis on olemas õigus- ja analüüsiosakond, kes saab samuti fraktsioone analüüside tegemisel aidata.

Aitäh, hea ettekandja! Mul on sarnane küsimus, mis puudutab analüüsi. Eks me oleme seda põhjendust erinevate opositsiooni poolt tulenevate algatuste osas valitsuselt saanud ja kuulnud. See on olnud ka põhjuseks, miks ei saa ühte või teist ettepanekut, mis tuleneb just opositsiooni poolt, toetada. Aga seesama pühade teema – neid eelnõusid on olnud erinevaid ja need on puudutavad erinevaid tähtpäevi, neid on olnud päris palju ja me oleme seda arutanud ka põhiseaduskomisjonis. Ma arvan, et selle aja jooksul tegelikult oleks võinud nende analüüsid olla tehtud. Mis teie arvates on põhjus, mille taha see on jäänud, vaatamata sellele, et on olemas ühiskonna ootus ja ka saadikute pidev töö selles suunas? Miks analüüs ei ole siiamaani tehtud? Oleks ju tegelikult asi ühel pool.

Aitäh! Hea ettekandja! Mul on sarnane küsimus, mis puudutab analüüsi. Me oleme seda põhjendust erinevate opositsiooni algatuste puhul valitsuselt [varemgi] kuulnud. See on olnud põhjuseks, miks ei saa ühte või teist ettepanekut, mis tuleb just opositsioonilt, toetada. Aga seesama pühade teema – neid eelnõusid on olnud erinevaid, need on puudutanud erinevaid tähtpäevi. Neid on olnud päris palju ja me oleme seda arutanud ka põhiseaduskomisjonis. Ma arvan, et selle aja jooksul oleks tegelikult võinud need analüüsid ära teha. Mis on teie arvates põhjus, mille taha see on jäänud, vaatamata sellele, et on olemas ühiskonna ootus ja ka saadikute pidev töö selles suunas? Miks ei ole analüüse siiamaani tehtud? Siis oleks ju tegelikult asi ühel pool.

Lauri Laats, palun!

Kuna ma olen komisjoni ettekandja, siis ma sellele küsimusele protokollile tuginedes vastata ei saa, sest nii konkreetselt seda ei arutatud. Aga kuna siin eelnev eelnõu … Mina olen esimest korda Riigikogus, aga ma saan aru, et see on pidev protsess. Ja kui Vabariigi Valitsus siiski oma arvamustes ütleb, et nad on valmis aitama, siis äkki nad ikkagi on.

Kuna ma olen komisjonipoolne ettekandja, siis ma sellele küsimusele protokollile tuginedes vastata ei saa, sest sest nii konkreetselt seda ei arutatud. Aga siin oli ka eelnev eelnõu, mina olen esimest korda Riigikogus, aga ma saan aru, et see on pidev protsess. Ja kui Vabariigi Valitsus siiski oma arvamustes ütleb, et nad on valmis aitama, siis äkki nad ikkagi on.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Lugupeetud ettekandja! Kas teile komisjoni liikmena kuidagi ei tundnud, et tõepoolest ministeeriumi esindaja, ja seda juba mitte esimest korda lihtsalt kasutab seda mõjuanalüüsi puudumist ettekäändena selleks, et mitte toetada ühte või teist eelnõu? Ja kas teile tundub, et kolleeg Heljo Pikhofil, kes oli samal istungil, oli igati õigus, kui ta ütles, et kuidas ministeerium või valitsus ministeeriumi näol saab öelda, et nemad on selle eelnõu vastu, kui seda mõjuanalüüsi tõepoolest ei ole? Võib-olla see mõjuanalüüs on igati positiivne, aga järsku valitsus ja ministeerium on sellele vastu.

Lugupeetud ettekandja! Kas teile komisjoni liikmena kuidagi ei tundnud, et ministeeriumi esindaja, ja mitte esimest korda, tõepoolest kasutab seda mõjuanalüüsi puudumist lihtsalt ettekäändena selleks, et ühte või teist eelnõu mitte toetada? Ja kas teile tundub, et kolleeg Heljo Pikhofil, kes oli samal istungil, oli igati õigus, kui ta [küsis], kuidas valitsus saab öelda, et nemad on selle eelnõu vastu, kui mõjuanalüüsi ei ole? Võib-olla see [mõju] on igati positiivne, aga valitsus ja ministeerium on selle vastu.

Kuna ma olen komisjoni ettekandja, siis ma räägin sellest, mida me komisjonis rääkisime. Oma arvamust sellel teemal ma võin teiega hea meelega arutada kuskil saalist väljas, kui me selle punkti [käsitlemise] oleme lõpetanud.

Kuna ma olen komisjonipoolne ettekandja, siis ma räägin sellest, mida me komisjonis rääkisime. Oma arvamust ma hea meelega võin teiega arutada sellel teemal kuskil saalist väljas, kui me selle punkti oleme lõpetanud.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 654 esimene lugemine lõpetada. Vabandust, eelnõu 637 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 24. september kell 17.15. Oleme läbinud üheksanda päevakorrapunkti.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 637 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 24. september kell 17.15. Oleme läbinud üheksanda päevakorrapunkti.