Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seaduse muutmise seaduse (merejulgeoleku tugevdamine) eelnõu (565 SE) kolmas lugemine

Saame minna neljanda päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seaduse muutmise seaduse (merejulgeoleku tugevdamine) eelnõu 565 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Meelis Kiili, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Antud seaduseelnõu on Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seaduse [muutmise seaduse eelnõu]. Igal seadusel peab olema oma mõte ja põhjendus. Selleks mõtteks ja põhjenduseks on antud juhul meie idanaaber, kes kujutab meile tegelikku ohtu. Tahan lihtsalt teile meelde tuletada, mis asi see oht on. Oht on vastase kavatsus, võimed ja võimalused. Kavatsus on selgelt väljendatud: kavatsus on häirida meile omast elukorraldust, rikkuda meie (Juhataja helistab kella.) toimetegevust ja taristut. Meie ülesanne on võtta temalt ära need võimalused ja vähendada tema võimeid, et ta ei oleks võimeline oma kavatsust ellu viima. Millised on siis muudatuste mõjud? Kaitsevägi saab lisaks kohustusele – ma tuletan meelde, et ta sai lisakohustusi siis, kui laevastikud ühendati, ja need ei olnud tollel momendil korrelatsioonis Kaitseväele antud õigustega (Juhataja helistab kella.) – juurde nii korrakaitselisi kui ka sõjalisi meetmeid, et kaitsta meie elutähtsaid rajatisi: riigikaitseobjekte, sadamaid ja muid. Nii. Kas see seadusemuudatus on ajakohane? Me peame täna ütlema, et mõneti oleme ajast maas, sest see [eelnõu] on reaktsioon sellele, et meie elutähtsaid rajatisi on juba rünnatud. Aga see selleks. Vähemalt selle seadusemuudatusega me ajakohastame selle seaduse. Millised on jätkutegevused? Peab ütlema, et kindlasti parandab see [eelnõu] meie võimalusi, kuid ta ei likvideeri kogu seda ohtu. Järelikult peame me jätkuvalt mõtlema nendes kategooriates, et me mitte ei peaks seadusi ajakohastama, vaid me peaksime ajast ette jõudma. Täna, kui me selle seaduse vastu võtame, anname me Kaitseväele oluliselt rohkem võimalusi, kuid jätkuvalt peab seadusandja mõtlema ka sellele, kuidas panustada rahvusvahelisse seadusandlusesse ja piirata vastase võimalusi niimoodi, et sellised rünnakud, nagu on siiani toimunud, enam toimuda ei saaks. Aitäh! Minu poolt kõik.

Suur tänu teile! Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun!

Nii, lugupeetav rahvaesindus, ma jätkan sealt, kus kindral Kiili lõpetas. Isamaa toetab selle õigusnovelli vastuvõtmist. Me hääletame selle poolt. See on üks praktiline meede, mis annab meile võimaluse jõudu rakendada. Kuid see ei ole kaugeltki piisav perimeeter meie ülesandepüstitusel, nagu ka kindral Kiili viitas. Küsimus on strateegilises ülesandepüstituses ja koostöös liitlasriikidega. Üks asi on rahvusvahelise õiguse arendamine. See on kokkuleppeline, see on rahvusvahelises mereõiguses tavaõigus, see tähendab ka rahvusvahelise mereõiguse konventsioonide arendamist. Kuid sellele järgneb tegelikkuses rahvusvahelise praktika ja tavaõiguse kaasusepõhine täiendamine koostöös ennekõike Soome Vabariigiga, et saavutada ka sellises olukorras, kus me oleme, võimalus efektiivseks kontrolliks Soome lahel. Siin on küsimuse all initsiatiiv, mille Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamine kiitis heaks juba 2022. aasta lõpul. See puudutab külgvööndiala laiendamist. See on meie suveräänne otsus, et külgvööndiala lisaks majandusvööndile laiendada, selleks et saada täiendavaid sekkumisvõimalusi Soome lahel. Juhul kui õnnestuks saavutada kokkulepe Soome Vabariigiga ka nendepoolse külgvööndi laiendamiseks, oleks võimalik külgvööndialad juba efektiivselt kogu Soome lahe ulatuses, vähemalt teatud koordinaatpunktides, jõustada. Teine küsimus puudutab meie võimalusi sekkuda meie majandusvööndis. Me peame kahetsusega nentima, et meie majandusveed on muutunud pärast sõja algust Vene varilaevastiku ankrupaigaks. See on reaalsus. Isamaa toetab selle seaduse vastuvõtmist, kuid me nendime, et see ei ole kindlasti piisav õiguslik käsitlus. Praeguses keerulises olukorras ja ka määramatusse tulevikku vaatavalt peaks meie huvi olema oma mereterritooriumil ja sealt edasi – üks asi on meie merepiirini ulatuvad veed, aga on ka kaugemad veed – oma jõudu ja mõju rakendada vastavalt rahvusvahelise õiguse põhimõtetele. Selleks kutsub Isamaa valitsust üles tegutsema. Need asjad on jäänud venima juba mitme aasta jooksul, tempo ei ole olnud nende probleemide sisulise kvaliteediga lahendamiseks piisav. Aitäh!

Suur tänu teile! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Raimond Kaljulaid, palun!

Austatud ametikaaslased! Käesoleva eelnõu sisu kohta küsimusi ei ole. See eelnõu täpsustab küsimusi Eesti õiguses, mille täpsustamine on vajalik, ja praegu on õige aeg sellega tegeleda. Riigikaitsekomisjon on seda eelnõu põhjalikult käsitlenud. Kuid sarnaselt härra Reinsaluga juhin ma tähelepanu, et tõepoolest, see on vaid esimene samm ja plaanis on tulla selle teema juurde veel tagasi. Kindlasti ka siin suures saalis need arutelud jätkuvad. Mis põhjusel toodi teatud osa sellest temaatikast ettepoole? Kas see on seotud näiteks sellega, et reaktsioonina Läänemerel toimunud intsidentidele oli vaja ajendit, et teatud poliitilistel põhjustel teha kiirem samm ja sellega näidata üles aktiivsust? Seda me täpselt ei tea, aga selge on see, et praegu me teeme ühe osa rehkendusest ära ja suurem osa rehkendusest jääb veel teha. Kahtlust pole ka selles, et risk, mida me maandame, on tõeline, see on päriselt olemas. Me peame endale aru andma, et oleme näiteks Ukrainaga võrreldes täiesti teistsuguses geograafilises olukorras. Ukrainal on sadu kilomeetreid maismaapiiri. Meil on küll samamoodi maismaapiir, aga see piir viib meid ühel hetkel paraku Suwałki maakitsuseni, mille laiust me saame mõõta kümnetes kilomeetrites. Seetõttu on merelised ühendused Eestile riigikaitse seisukohast asendamatud ja hädavajalikud. Nende kaitse, igas mõttes meie mere kaitse ja mere avatuna hoidmine on Eesti riigikaitse seisukohast täiesti kriitiline küsimus. Kui Riigikogu seaduse vastu võtab ja Kaitseväe õigusi on täpsustatud, siis on Riigikogu omalt poolt justkui osa ülesandest lahendanud. Aga sealt edasi tekib küsimus, et mereväel, mis on saanud juurde nii kohustusi kui ka õigusi, on vaja ka füüsilisi vahendeid ja väljaõppe saanud inimesi, et neid ülesandeid täita. Siin valitseb kahetsusväärselt ju teadmatus. Valitsus on umbmääraselt deklareerinud, et soovib kaitsekulutusi teatud määral tõsta. Kusjuures me saame täna öelda vaid seda, et neid ei tõsteta piisaval määral selleks, et ellu viia ka Kaitseväe juhataja sõjalist nõuannet. Seetõttu on sotsiaaldemokraatide üleskutse valitsusele jätkuvalt see, et täies mahus arvestada Kaitseväe antud sisendit ja otsustada ikka nii, et tehakse päriselt ära kõik, mis on vajalik selleks, et tagada Eesti riigikaitse rahastamine piisaval määral, muu hulgas NATO väevõime eesmärkide ajakohane täitmine, et neid ülesandeid ei lükataks edasi kuhugi teadmata tulevikku või ei jäetaks sootuks täitmata. Lahutamatult, loomulikult, on nende otsustega seotud ka meie mereväe võimete küsimus, on need mereväe uued laevad või ka ridamisi muid asju. Need küsimused tuleb ühel või teisel viisil lahendada. Kui rahastuses puudub selgus, kui see on ebapiisav, siis on mereväel loomulikult takistatud ka nende ülesannete täitmine, milleks me täna neile seadusliku õiguse anname. Nii et ütleme nii, et kui täna me oleme astumas sammu paberil, siis päriselus peab täitevvõim selle sammu samuti ära tegema. Kahjuks oleme sunnitud tõdema, et täna pole vastust sellele, kas tegelik valmisolek selleks on olemas, ega sellele, et kui lõpuks hakatakse asju päriselt ära tegema, siis millal nendega valmis jõutakse. Need vastused, ma usun, peab Riigikogu valitsuselt ühel või teisel viisil kätte saama. Loodetavasti me seda ka teeme. Aitäh!

Suur tänu teile! Eesti 200 fraktsiooni nimel Peeter Tali, palun!

Austatav juhataja! Head kolleegid! See seaduseelnõu on väga aja‑ ja otstarbekohane. Seda on menetletud tõesti kiirendatud korras, sest julgeolekuolukord meie ümber ja Läänemerel, mis on läbi aegade olnud üks rahumeelsemaid merelisi keskkondi, läheb paraku kehvemaks. Võib-olla mõne inimese maitse jaoks on mõned selle seaduseparanduse sätted pisut otsekohesed, aga samas on see just see keel, millest meie idanaaber aru saab. Loen siit ette ühe lõigu: "Kaitseväel [Mereväel siis. – P. T.] on õigus jõu kasutamisel muu hulgas tsiviilveesõiduk või muu tsiviilujuvvahend Eesti merealal peatada, ümber suunata või sundida Eesti sise- ja territoriaalmerest lahkuma ning juhul, kui ohu tõrjumine ühegi muu meetmega ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik, see uputada." Võib-olla liiga otsekohene, aga samas on see ka väga selge. Tõesti, see on esimene samm. Riigikaitsekomisjon menetles seda [eelnõu] kiiresti ning see seaduseelnõu ja seaduseparandused on põhiseadusega täiesti kooskõlas. Siin ei ole mingit kahtlustki. Aga see on tõepoolest esimene samm ja me peame edasi liikuma ka järgmiste seadustega, mis annavad õigusselguse, kuidas sõjalist jõudu Eesti kaitseks kasutada. Me peame kiiresti edasi liikuma ka julgeolekupoliitika aluste uuendamisega, mida tuleks teha kindlasti veel sel aastal, ning ka tsiviil‑ ja sõjalise kaitse seaduse eelnõuga, mis ei ole veel valitsusse jõudnud, aga me väga loodame, et me jõuame sellega tegeleda veel sel aastal. Hästi informeeritud kolleegi riigikaitsekomisjonist, Raimond Kaljulaidi, ma lohutan, et valitsusliit töötab pingeliselt valitsusliidu lepingu kallal ja kõik küsimused saavad paari kuu jooksul ammendava ja selge vastuse, mida meil on võimalik teha ja mida meil ei ole võimalik teha. Tõesti, mereväe võime kontrollida ja mõjutada meredomeeni on ülioluline, eriti sel ajal, kui sõda ei käi. Sest sõda, see on imelihtne: tõkestad, suunad ja uputad. Aga kõige suurem risk on siis, kui sõda ei ole ja on hübriidsurve. Sa pead siis ikkagi näitama oma tahet ja mõjutama vastast, ütleme siis, sõna ja teoga. Selle jaoks on mereväel kindlasti vaja teistsuguseid võimeid kui ainult miinide panemine. Miinide panemine on ka selles mõttes ülivõimas, et kui merevägi saadaks välja pressiteate, et Soome laht on mineeritud, siis, ma arvan, aktsiaturgudel oleks seda kindlasti otsekohe näha. Aga ma kinnitan, et valitsusliit töötab pingeliselt valitsusleppe kallal ja kõiki asju esitletakse siis, kui nad on valmis, läbi räägitud ja selged. Tänan väga! Eesti 200 toetab seda seaduseelnõu ja kutsub kõiki üles seda toetama, sest seda on meile ja meie riigi kaitsjatele hädasti vaja. Tänan!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 565 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seaduse muutmise seaduse (merejulgeoleku tugevdamine) eelnõu 565. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 62 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuks jäi 0. Eelnõu 565 on seadusena vastu võetud.