Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (636 SE) esimene lugemine

Lähme edasi tänase kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Tanel Kiige, Jaak Aabi, Andre Hanimäe, Züleyxa Izmailova ja Ester Karuse algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu [636] esimene lugemine. Ettekandjaks palun Riigikogu liikme Heljo Pikhofi.

Läheme edasi tänase kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Tanel Kiige, Jaak Aabi, Andre Hanimäe, Züleyxa Izmailova ja Ester Karuse algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu [636] esimene lugemine. Ettekandjaks palun Riigikogu liikme Heljo Pikhofi.

Aitäh, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Sotsiaaldemokraadid soovivad arutlusel oleva eelnõuga muuta pühade ja tähtpäevade seadust, andes iganädalasele puhkepäevale sattuval rahvuspüha või riigipüha eest lisapuhkepäeva järgmisel tööpäeval. Lisapuhkepäeva ei anta riigipüha eest, mis on alati pühapäeval, see on ülestõusmispühade esimene püha ja nelipühade esimene püha. Neid ei kompenseerita vaba päevaga järgmisel tööpäeval. Riigipühapühi, millega kaasneb vaba päev, on Eestis 10, Euroopa Liidu riikides keskmiselt aga 12. Naaberriikidest on Soomel 13 liikuvat püha ja Lätis 12 liikuvat püha. Lisapuhkepäevi nädalavahetusele sattunud riigipühade eest antakse näiteks Belgias, Bulgaarias, Hispaanias, Iirimaal ja Luksemburgis. Maltal kompenseeritakse nädalavahetusele sattunud riigipühasid osaliselt. Tasustatud vabade päevade arv aastas sõltub konkreetse aasta kalendrist ja vähem saab puhata siis, kui mõni riigipüha on langenud nädalavahetusele. Kui meenutada aastat 2022, siis oli lausa viis püha – 1. jaanuar, 1. mai, 20. august, jõululaupäev ja esimene jõulupüha – sattunud kas laupäevale või pühapäevale. Sellest, et meie tööinimesed väärivad rohkem puhkepäevi, on Eesti poliitikas räägitud aastaid. Aeg on saanud tänaseks küpseks, et anda rahvale juurde pisut hingetõmbeaega. Ajal, mil Euroopas räägitakse üha valjemalt neljapäevasest töönädalast ja kuuetunnisest tööpäevast, tuleb alustada kõige lihtsamast ja seadustada lõpuks ettepanek, mis annab nädalavahetusele sattunud rahvuspüha või riigipüha eest inimesele täiendava puhkepäeva. Tegu on ideega, mis on Eesti poliitikas ringelnud juba üle 15 aasta ja millele on toetust avaldanud kolm tänast parlamendierakonda: sotsiaaldemokraatide kõrval ka Keskerakonna ja EKRE esindajad. 2017. aastal kogus lisapuhkepäeva ettepanek rahvaalgatuse korras nelja päevaga üle 1000 allkirja. Viimati algatasid sotsiaaldemokraadid 2020. aasta jaanuaris vastavasisulise pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise eelnõu. Siis see hääletati kahjuks maha Riigikogus. Head Riigikogu liikmed! Paneme siia kõrvale teadmise, et luterliku töömoraaliga eestlastel on kombeks ülemäära palju tööd murda ja oma tervist rikkuda. Ikka ja jälle kuuleme lugusid sellest, kuidas liigne rabamine sai inimestele saatuslikuks või rikkus ära peresuhted. Eestis tegutseb Euroopa elu- ja töötingimuste parandamise fond, kelle tööks on anda teaduspõhine panus sotsiaal-, tööhõive ja tööga seotud poliitika kujundamisse ning korraldada Euroopa Liidu ühiseid küsitlusi töötingimuste ja elukvaliteedi kohta. Nemad toonitavad, et inimestel, kelle töö- ja eraelu on tasakaalus, on teistest parem tervis ja vaimne heaolu. Seega on töötaja töö- ja eraelu tasakaal õnnistuseks mitte üksnes talle endale, vaid ka tööandjale ja tervele ühiskonnale laiemalt. Ka Euroopas läbi viidud erinevad töö- ja puhkeaja uuringud näitavad, et lühema tööaja ning töö tootlikkuse ja töötaja rahulolu vahel valitseb seos. Ehkki ligi 40-tunnine töönädal kehtib pooltes Euroopa Liidu riikides, on eestlane aasta töötundide koondarvestuses suveräänne liider. Aastase perioodi töötundide arvestuses töötatakse Euroopa Liidus enim Eestis, Kreekas, Leedus, Ungaris ja Poolas, vähim aga Prantsusmaal, Taanis, Rootsis, Saksamaal ja Norras. Kui sotsiaaldemokraatide seadusemuudatus jõustuks, keskmiselt töötatud tundide arv väheneks, kuid jääks ikkagi oluliselt kõrgemaks, kui see on meie naaberriikides. Ehkki ligi 40-tunnine töönädal kehtib pooltes Euroopa Liidu riikides ja ehkki me oma napi 10 riigipühaga jagame viimast kohta trobikonna teistegi maadega, on eestlane aasta töötundide koondarvestuses esirinnas, nagu ma varasemalt ütlesin. Asja üks konks on selles, et puhkepäevade hulk varieerub aastati, sõltuvalt nädalavahetusele langevate pühade arvust. Ja paljud Euroopa Liidu riigid kasutavad nende päevade kompenseerimiseks teise tööst vaba päevaga oma kindlat korda. Seda muidugi küll mitte kõik. Kui me võtame näiteks Slovakkia, siis seal on tervelt 15 riigipüha. Aga mitmel pool kasutatakse kõige lihtsamat regulatsiooni: kui riigipüha langeb laupäevale või pühapäevale, kantakse see üle järgnevale tööpäevale. Käibel on aga teisigi lahendusi, näiteks aastapuhkusele lisatud puhkepäev või puhkepäevad, töötajale antakse tasustatud puhkepäev riigipühaga samas kuus, ja nii edasi. Laialt on päevade ülekandmiseks kasutusel ka niinimetatud sillasüsteem, et säilitada nädala terviklikkus. Niisiis esitavad sotsiaaldemokraadid Riigikogule ettepaneku anda esmaspäev tööinimestele vabaks, kui riiklik püha langeb laupäevale või pühapäevale, või leida muu sobiv regulatsioon puhkepäeva kompenseerimiseks. Mõne nädalavahetuse pikendamine ei ohusta kuidagi Eesti majandust ega töö tootlikkust, pigem on asjad vastupidi. Kui inimesed saavad rohkem puhata ja koos perega tähtpäeva tähistada, siis on nad rõõmsamad ja tervemad. Kõik see aitab suurendada tööinimeste töötahet ja töö tulemuslikkust. Piltlikult öeldes teevad nad need vabad päevad tasa. Samuti saab võitjaid olema majanduslikus plaanis, kuna osa ettevõtlusest, näiteks kaubandus, toitlustus- ja turismiäri tegutseb puhkepäevadele edasi ja inimestel on rohkem aega kulutamiseks. Kordan: Euroopas läbi viidud erinevad töö- ja puhkeaja uuringud näitavad, et lühema tööaja ning töö tootlikkuse ja töötaja rahulolu vahel valitseb seos. Aitäh!

Aitäh, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Sotsiaaldemokraadid soovivad arutlusel oleva eelnõuga muuta pühade ja tähtpäevade seadust, andes iganädalasele puhkepäevale sattuva rahvuspüha või riigipüha eest lisapuhkepäeva järgmisel tööpäeval. Lisapuhkepäeva ei anta riigipüha eest, mis on alati pühapäeval, need on ülestõusmispühade esimene püha ja nelipühade esimene püha. Neid ei kompenseerita vaba päevaga järgmisel tööpäeval. Riigipühi, millega kaasneb vaba päev, on Eestis 10, Euroopa Liidu riikides aga keskmiselt 12. Naaberriikidest on Soomes 13 ja Lätis 12 liikuvat püha. Lisapuhkepäevi nädalavahetusele sattunud riigipühade eest antakse näiteks Belgias, Bulgaarias, Hispaanias, Iirimaal ja Luksemburgis. Maltal kompenseeritakse nädalavahetusele sattunud riigipühasid osaliselt. Tasustatud vabade päevade arv aastas sõltub meil konkreetse aasta kalendrist ja vähem saab puhata siis, kui mõni riigipüha langeb nädalavahetusele. Meenutame aastat 2022, siis sattus lausa viis püha – 1. jaanuar, 1. mai, 20. august, jõululaupäev ja esimene jõulupüha – kas laupäevale või pühapäevale. Sellest, et meie tööinimesed väärivad rohkem puhkepäevi, on Eesti poliitikas räägitud aastaid. Aeg on saanud tänaseks küpseks, et anda rahvale juurde pisut hingetõmbeaega. Ajal, mil Euroopas räägitakse üha valjemalt neljapäevasest töönädalast ja kuuetunnisest tööpäevast, tuleb alustada kõige lihtsamast ja seadustada lõpuks [muudatus], mis annab nädalavahetusele sattunud rahvuspüha või riigipüha eest inimesele täiendava puhkepäeva. Tegu on ideega, mis on Eesti poliitikas ringelnud juba üle 15 aasta ja millele on toetust avaldanud kolm tänast parlamendierakonda: sotsiaaldemokraatide kõrval ka Keskerakonna ja EKRE esindajad. 2017. aastal kogus lisapuhkepäeva ettepanek rahvaalgatuse korras nelja päevaga üle 1000 allkirja. Viimati algatasid sotsiaaldemokraadid vastavasisulise pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise eelnõu 2020. aasta jaanuaris. Siis hääletati see kahjuks Riigikogus maha. Head Riigikogu liikmed! Paneme siia kõrvale teadmise, et luterliku töömoraaliga eestlastel on kombeks ülemäära palju tööd murda ja oma tervist rikkuda. Ikka ja jälle kuuleme lugusid sellest, kuidas liigne rabamine sai inimesele saatuslikuks või rikkus ära peresuhted. Eestis tegutseb Euroopa elu- ja töötingimuste parandamise fond, kelle töö on anda teaduspõhine panus sotsiaal-, tööhõive- ja tööpoliitika kujundamisse ning korraldada Euroopa Liidu ühiseid küsitlusi töötingimuste ja elukvaliteedi kohta. Nemad toonitavad, et inimestel, kelle töö- ja eraelu on tasakaalus, on teistest parem tervis ja suurem vaimne heaolu. Seega on töötaja töö- ja eraelu tasakaal õnnistuseks mitte üksnes talle endale, vaid ka tööandjale ja tervele ühiskonnale laiemalt. Euroopas läbi viidud erinevad töö- ja puhkeaja uuringud näitavad, et lühema tööaja ning töö tootlikkuse ja töötaja rahulolu vahel valitseb seos. Ehkki ligi 40-tunnine töönädal kehtib pooltes Euroopa Liidu riikides, on eestlane aasta töötundide koondarvestuses suveräänne liider. Aastase perioodi töötundide arvestuses töötatakse Euroopa Liidus enim Eestis, Kreekas, Leedus, Ungaris ja Poolas, vähim aga Prantsusmaal, Taanis, Rootsis, Saksamaal ja Norras. Kui sotsiaaldemokraatide seadusemuudatus jõustuks, siis keskmiselt töötatud tundide arv väheneks, kuid jääks ikkagi oluliselt kõrgemaks, kui see on meie naaberriikides. Ehkki ligi 40-tunnine töönädal kehtib pooltes Euroopa Liidu riikides ja ehkki me jagame oma napi 10 riigipühaga viimast kohta trobikonna teise maaga, on eestlane aasta töötundide koondarvestuses esirinnas, nagu ma juba ütlesin. Asja üks konks on selles, et puhkepäevade hulk varieerub aastati, sõltuvalt nädalavahetusele langevate pühade arvust. Paljud Euroopa Liidu riigid kasutavad kindlat korda, et kompenseerida need päevad teise tööst vaba päevaga. Seda küll muidugi mitte kõik. Kui me võtame näiteks Slovakkia, siis seal on tervelt 15 riigipüha. Mitmel pool kasutatakse kõige lihtsamat regulatsiooni: kui riigipüha langeb laupäevale või pühapäevale, kantakse see üle järgmisele tööpäevale. Käibel on aga teisigi lahendusi, näiteks aastapuhkusele lisatud puhkepäevad, töötajale antakse tasustatud puhkepäev riigipühaga samas kuus ja nii edasi. Laialt on nende päevade ülekandmiseks kasutusel ka niinimetatud sillasüsteem, et säilitada nädala terviklikkus. Niisiis esitavad sotsiaaldemokraadid Riigikogule ettepaneku anda esmaspäev tööinimesele vabaks, kui riiklik püha langeb laupäevale või pühapäevale, või leida muu sobiv regulatsioon [vabale päevale sattunud riigipüha] kompenseerimiseks. Mõne nädalavahetuse pikendamine ei ohusta kuidagi Eesti majandust ega töö tootlikkust. Pigem on asjad vastupidi. Kui inimesed saavad rohkem puhata ja koos perega tähtpäeva tähistada, siis on nad rõõmsamad ja tervemad. Kõik see aitab suurendada inimeste töötahet ja töö tulemuslikkust. Piltlikult öeldes teevad nad need vabad päevad tasa. Samuti oleks võitjaid majanduslikus plaanis, kuna osa ettevõtlusest, näiteks kaubandus, toitlustus- ja turismiäri, tegutseb puhkepäevadel edasi ja inimestel on rohkem aega [raha] kulutamiseks. Kordan: Euroopas läbi viidud erinevad töö- ja puhkeaja uuringud näitavad, et lühema tööaja ning töö tootlikkuse ja töötaja rahulolu vahel valitseb seos. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh, austatud ettekandja! Väga hea ettekanne! Fraktsioonis ei pea kõik alati olema ühte meelt, mina isiklikult olen alati selle algatuse suhtes pigem skeptiline olnud. Aga kui me juba oleme siia punkti jõudnud ja seda arutame, kas te saate rääkida, mis selle majanduslik mõju on? Ma saan aru, et see tähendab seda, et inimesed saavad puhkepäevi juurde ja teevad selle võrra vähem tööd. Ilmselt see majanduskasvule mõjub siis pärssivalt.

Aitäh, austatud ettekandja! Väga hea ettekanne! Eks fraktsioonis ei pea kõik alati oleme ühte meelt. Mina isiklikult olen alati selle algatuse suhtes pigem skeptiline olnud, aga kui me juba oleme siia punkti jõudnud ja seda arutame, kas te saate rääkida, mis selle majanduslik mõju on? Ma saan aru, et see tähendab seda, et inimesed saavad neid puhkepäevi juurde ja teevad selle võrra vähem tööd ja ilmselt see majanduskasvule mõjub siis pärssivalt.

Okei, sellest ma võin rääkida kohe päris pikalt, sellepärast et me oleme siin saalis ka varasemalt seda teemat käsitlenud. Siin oli aastal 2020 arutlusel töö- ja puhkeaja seaduse eelnõu, mis oli sotsiaaldemokraatide esitatud, ja ma võin [sellest ajast] tuua esile ühe inimese esinemise meie komisjonis, põhiseaduskomisjonis, keda seekord seal kahjuks ei olnud. See inimene oli Risto Kaarna. Ma võin öelda, mida ta on öelnud. Ta on Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhtivanalüütik. Ma loen ette, mida ta tookord ütles, et ma siin ise üle ei pingutaks ega luiskama ei kukuks. Risto Kaarna sõnas [järgmist]. Oluline on mõelda erinevatele sektoritele. Majanduslik mõju ei ole nii suur tootmis‑ ja tööstusettevõtetele, kuna seal töötatakse erinevates vahetustes ja kõik sõltub nõudlusest ehk sellest, kui palju on tellimusi, mitte konkreetselt sellest, kui palju on puhkepäevi. Samuti on poed nädalavahetusel ja riigipühadel avatud. Vabal päeval võib olla ka stimuleeriv, teatud käitumist [soodustav] mõju, näiteks võetakse ette reise ja see toob kaasa positiivse mõju turismisektorile. Inimesed kasutavad rohkem meelelahutusteenuseid ja käivad restoranides. Majanduslikku mõju ei ole üldse näiteks energeetikale ja sideteenustele, kuna inimesed kasutavad neid nii töö- kui ka puhkepäevadel. Kui tarbimisele mõelda, siis rohkem kui poolel elanikkonnast on kindel kuupalk, mis ei ole otseses sõltuvuses tööpäevade arvust, ja nende puhul suurt majanduslikku mõju ei ole. Veel see, mida ta majandusliku mõju kohta ütles. Ta tõi välja, et 2018. aastal töötati Eestis keskmiselt 1748 tundi ja aasta varem töötati 44 tundi rohkem, samal ajal SKP kasvas ligi 5%. Seega ei ole otsest seost SKP ja töötatud tundide vahel, aga seal võib olla teatud statistilisi eripärasid, ütles ta tookord meil põhiseaduskomisjonis. Ta rõhutas, et mõju majandusele sõltub kindlasti majandustsüklist. Majanduskasvu ajal on tootmisvõimsused rohkem ära kasutatud ja on vähem võimalusi kaotatud päeva tagasi teha, töötajaid on vähem ja ilmselt tuleb maksta sel ajal rohkem lisatasusid. Aga kui majandus on languses, siis on mõju majanduskasvule väiksem. Risto Kaarna rääkis tol korral põhiseaduskomisjonis veel, et kui üritada hinnata SKP statistika järgi seda, kas on näha puhkepäevade mõju SKP-le, siis otseselt seda näha ei ole. Ta rõhutas ka, et igas kuus ei ole sama arv tööpäevi, seda nii kuu pikkuse kui ka pühade tõttu, ja need erinevused ei paista otseselt SKP-s kvartali arvestuses välja. Ta tõi veel terve rea muid arvutusi ja lisas lõpetuseks, et täpne hinnang sõltub majanduse olukorrast ja konkreetsest aastast. Ja ta ütles ka seda, et kindlasti on lisapuhkepäevadel positiivseid aspekte, inimesed vajavad puhkust. Aga selle mõju on raske rahas mõõta. Ta ütles veel, et on kasulik lisapuhkepäev nädalavahetusele otsa panna, seda just selle pärast, et paljud ettevõtted panevad nädalavahetuseks oma tootmise seisma, nii et siis ei teki isegi lisakulu, mis tuleneks sellest, et puhkepäev on keset nädalat. Ma arvan, et tema sõnad põhiseaduskomisjonis panid paljud inimesed mõtlema. Kes tol ajal komisjoni liikmed olid, need mäletavad. Ja mul on väga kahju, et seekord ta kutsutud ei olnud.

Okei, sellest ma võin rääkida kohe päris pikemalt, sellepärast et me oleme siin saalis ka varasemalt seda teemat käsitlenud. Ja kui oli siin aastal 2020 arutlusel töö- ja puhkeaja seaduse eelnõu, mis oli sotsiaaldemokraatide poolt esitatud, siis ma võin tuua sellise, kuidas ma ütlen, ühe inimese esinemise meie komisjonis, põhiseaduskomisjonis, keda seekord kahjuks ei olnud. See inimene oli Risto Kaarna. Ja ma võin öelda, mida tema on öelnud. Ta on Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhtivanalüütik. Ja võib-olla ma loen ette, mida tema tookord nagu ütles, et ma siin üle ei pingutaks ega luiskama ei kukuks. Risto Kaarna sõnas [järgmist]. Oluline on mõelda erinevatele sektoritele. Majanduslik mõju ei ole nii suur tootmis- ja tööstusettevõtetele, kuna seal töötatakse erinevates vahetustes ja kõik sõltub nõudlusest ehk sellest, kui palju on tellimusi, mitte konkreetselt sellest, kui palju on puhkepäevi. Samuti on ka poed nädalavahetusel ja riigipühadel avatud. Vabal päeval võib olla ka stimuliseeriv mõju teatud käitumiseks, näiteks võetakse ette reise, ja see toob kaasa positiivse mõju turismisektorile. Inimesed kasutavad rohkem meelelahutusteenuseid ja käivad restoranides. Majanduslikku mõju ei ole üldse näiteks energeetikale ja sideteenustele, kuna inimesed kasutavad neid nii töö- kui ka puhkepäevadel. Nüüd, kui tarbimisele mõelda, siis rohkem kui poolel elanikkonnast on kindel kuupalk, mis ei ole otseses sõltuvuses tööpäevade arvust, ja nende puhul suurt majanduslikku mõju ei ole. Ja võib-olla veel, mida ta majandusliku mõju kohta ütles, ta tõi välja, et 2018. aastal töötati Eestis keskmiselt 1748 tundi, aasta varem töötati 44 tundi rohkem, samal ajal SKP kasvas ligi 5%. Seega siis ei ole otsest seost SKP ja töötatud tundide vahel, aga seal võib olla teatud statistilisi eripäraseid, ütles ta tookord meil põhiseaduskomisjonis. Ja ta veel rõhutas, et mõju majandusele sõltub kindlasti majandustsüklist ja majanduse kasvu ajal on tootmisvõimsused rohkem ära kasutatud ja vähem on võimalust kaotatud päeva tagasi teha, ja töötajaid on vähem ja ilmselt tuleb ka maksta rohkem sel ajal lisatasusid, ja kui majandus on languses, siis on mõju majanduskasvule väiksem. Risto Kaarna rääkis tol korral põhiseaduskomisjonis veel, et kui nüüd üritada hinnata SKP-d statistika järgi, seda, kas on näha puhkepäevade mõju SKP-le, siis otseselt ei ole seda näha. Ja ta rõhutas ka seda, et igas kuus ei ole sama arv tööpäevi, seda nii kuu pikkuse kui ka pühade tõttu, ja need erinevused ei paista otseselt SKP kvartali arvestusest välja. Ta tõi veel terve rea muid arvutusi, aga lisas lõpetuseks seda, et täpne hinnang sõltuks majanduse olukorrast ja konkreetsest aastast. Ja ta ütles ka seda, et kindlasti on lisapuhkepäevadel positiivseid aspekte, inimesed vajavad puhkust, aga selle mõju on raske rahas mõõta. Ta ütles veel, et on kasulik lisapuhkepäev nädalavahetusele otsa panna ja seda just sellepärast, et paljud ettevõtted panevad näiteks nädalavahetuseks oma tootmise seisma, siis ei teki isegi lisakulu, mis tuleneks näiteks sellest, et puhkepäev on keset nädalat. Ma arvan, et tema sõnad põhiseaduskomisjonis panid nii paljudki inimesed mõtlema. Kes tol ajal komisjoni liikmed olid, need mäletavad. Ja mul on väga kahju, et seekord teda kutsutud ei olnud.

Varro Vooglaid, küsimus istungi juhatajale.

Mul oli selline küsimus, et see oli väga sisukas vastus, aga kõike ei suutnud registreerida. Kas see oleks võimalik paluda korrata seda?

Mul on selline küsimus. See oli väga sisukas vastus, aga ma kõike ei suutnud registreerida. Kas oleks võimalik paluda korrata seda? (Naer saalis.)

Ei, korrata praegu selle protseduurilise küsimuse peale kindlasti ei saa. Kui Lauri Läänemets järgmise küsimusega ... Lauri Läänemets, palun!

Ei, praegu selle protseduurilise küsimuse peale korrata seda kindlasti ei saa. Kui Lauri Läänemets järgmise küsimusega … Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Minul jääb valitsuse … minu arvates valitsuses natuke napib mõtlemist. Kui ma vaatan seda arvamust, mis on antud sellele eelnõule. Näiteks põhjendatakse, et lisapuhkepäevad näiteks haridusasutustele mõjuvad negatiivselt õppeasutuste õppekava täitmisele. Mina vaatasin, et sellel aastal on tõesti pühad satuvad olema, jõulupühad näiteks satuvad olema kolmapäeval, neljapäeval, reedel – ehk siis nädala sees. Ja siis aastal 2027 on nad nädalavahetusel. Selle seaduse järgi 2027 saaks nädala seest kätte. Ehk siis tegelikkuses ei anta mitte ühtegi, suures plaanis mitte ühtegi vaba päeva juurde, vaid antakse sulle täpselt sama võimalus, mis reeglina peaaegu igal aastal on, välja arvatud üks aasta, kui nad nädalavahetusele satuvad. (Saalist kõneldakse.) Jah! Ja mis on muideks veel: koolivaheaeg ka näiteks jõulude puhul. Palun seletage, mis see valitsuse loogika on. Mis siis koolis tehakse või mis ettevõtjad siis teevad …

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Minu arvates valitsuses natuke napib mõtlemist. Ma vaatan seda arvamust, mis on antud selle eelnõu kohta. Näiteks põhjendatakse, et lisapuhkepäevad mõjuvad negatiivselt haridusasutustele, õppeasutuste õppekava täitmisele. Ma vaatasin, et sellel aastal satuvad näiteks jõulupühad tõesti kolmapäevale, neljapäevale ja reedele ehk on nädala sees. Aga aastal 2027 on need nädalavahetusel. Selle seaduse järgi saaks 2027. aastal need [vabad päevad] nädala sees kätte. Ehk siis tegelikkuses ei anta suures plaanis mitte ühtegi vaba päeva juurde, vaid antakse täpselt sama võimalus, mis peaaegu igal aastal on, välja arvatud [mõned] aastad, kui need nädalavahetusele satuvad. (Saalis kõneldakse.) Jah! Ja muideks, näiteks jõulude [ajal] on ka koolivaheaeg. Palun seletage, mis see valitsuse loogika on. Mis siis koolis tehakse või mis ettevõtjad siis teevad …

Teie aeg!

… kui need riiklikud pühad satuvad nädala sisse? Siis peaks ju olema katastroof. Ma ei saa aru!

… kui need riiklikud pühad satuvad nädala sees olema? Siis peaks ju olema katastroof. Ma ei saa aru!

Aitäh!

Aitäh! Tegelikult pole kooliaasta algust ja lõppu mitte mingil moel mõjutanud see, kui palju on riigipühasid ühel või teisel aastal ja kui paljud neist langevad puhkepäevadele. Ma arvan, et see sotsiaaldemokraatide välja [pakutud regulatsioon] annaks nii koolidele kui ka ettevõtjatele just kindluse. Neil oleks siis täpselt teada, et iga aasta on täpselt ühepalju vabu päevi. Ei ole nii, et ühel aastal on ühtmoodi, teisel aastal teistmoodi. Mõju koolidele tundub nagu kummaline. Ja teine asi. Kuhu see valitsuse arvamus jäi … Mul seda hetkel käepärast ei ole, aga seal öeldakse, et ka ettevõtjatele võib sel olla kehv mõju. Samas, kui küsisime, milles see negatiivne mõju ettevõtjatele väljendub, siis valitsuse esindaja, kes komisjonis oli, ei osanud seda öelda, ta lihtsalt arvas seda.

Aitäh! Tegelikult kooliaasta algust ja lõppu pole mitte mingil moel mõjutanud see, kui palju on riigipühasid ühel või teisel aastal ja kui palju nad langevad puhkepäevadele või mitte. Ma arvan, et see sotsiaaldemokraatide poolt välja antud regulatsioon, et see annab just kindluse nii koolidele kui ka ettevõtjatele. Et neile on täpselt teada, et iga aasta on täpselt ühepalju vabu päevi. Ei ole nii, et ühel aastal on ühtmoodi, teisel aastal teistmoodi. Koolidele mõju, see tundub nagu selles osas kummaline. Ja teine asi on ka siis … Kui ma seda, kuhu jäi see valitsuse arvamus, mul seda käepärast hetkel ei ole. Seal öeldakse, et ka ettevõtjatele võib see olla kehva mõjuga. Aga samas jällegi, kui küsisime, milles ettevõtjatele see negatiivne mõju väljendub, siis ministeeriumi esindaja või valitsuse esindaja, kes meie komisjonis oli, ei osanud seda öelda, ta arvas lihtsalt. Aitäh!

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, hea juhataja! [Aitäh], hea ettekandja, väga sisukate vastuste eest! Eriti mis puudutas härra Kaljulaidi küsimust – seda oli tõesti põnev kuulata, sest tihtipeale see majanduslik aspekt ongi põhiargumendiks olnud. Aga äkki oli toona või nüüd teil [komisjonis] ka mõni terviseekspert? Me ju räägime palju vaimsest ja füüsilisest tervisest ja sellest, kuidas [tervisemured põhjustavad] riigile kulu. Milline selle [kasu] võiks olla? Kas tervise aspekti kohta on teil selliseid huvitavaid väljalõikeid nagu majanduse aspekti kohta?

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja, väga sisukate vastuste eest, eriti mis puudutas härra Kaljulaidi küsimust. Seda oli tõesti põnev kuulata, sest tihtipeale see majanduslik aspekt ju ongi nii-öelda põhiargumendiks alati olnud. Aga äkki toona või nüüd on teil olnud ka mõni terviseekspert? Me ju paljuski räägime vaimsest tervisest ja füüsilisest tervisest ja kuidas see kõik kulu on riigile ja milline tulu võiks olla. Kas tervise aspektist on teil selliseid huvitavaid väljalõikeid nagu majanduse aspektist?

Suur tänu! Tegelikult tulidki meil komisjonis arutlusele just konkreetsed mõjud tervisele, kuidas [see mõjub] kooliõpilastele, ettevõtjatele ja nii edasi. Päris kindlasti mõjub positiivselt see, kui kas või saadakse perega kokku. Tänapäeval on ju nii, et paljud pereliikmed ei ela Eestis või üks elab näiteks Tallinnas, teine Räpinas. Kui on pikemad pühad, siis on võimalik kokku saada. Omavahel rääkimine ja suhtlemine ja loomulikult pühade tähistamine [toetab] kindlasti ka vaimset tervist mingil moel. Aga seda on raske nagu mõõta.

Suur tänu! Tegelikult meil komisjonis tuligi arutlusele see, just need konkreetsed mõjud tervisele või kuidas kooliõpilastele ettevõtjad ja nii edasi. Aga päris kindlasti mõjub positiivselt see, kui kas või saadakse kokku pere perega. Tänapäeval on ju nii, et paljud pereliikmed, ütleme, ei ela Eestis või elavad üks näiteks Tallinnas, teine elab Räpinas. Kui on pikemad pühad, siis on võimalik kokku saada. Kindlasti see omavahel rääkimine ja suhtlemine aitab, ja pühade tähistamine loomulikult aitab kaasa ka vaimsele tervisele mingilgi moel. Seda on raske nagu mõõta.

Aitäh! Hea ettekandja! Ma kuulasin seda teie etteloetud teksti ja sellest tekkis palju segadust, sellepärast et nii mõnedki väited tundusid natuke imelikud. Oli näiteks väide, et energeetikat ei puuduta see absoluutselt, sellepärast et inimesed tarbivad [elektrit] nii tööpäeval kui ka puhkepäeval. Aga samas, millegipärast meil elektritarbimise ja hinna prognoosid tohutult erinevad, [kui võrrelda] nädalavahetusi ja tööpäevi, samamoodi riigipühi. Ilmselgelt on seal tootva tööstuse puhul ikkagi totaalselt teistsugune arusaam. Ja samamoodi see, et inimestel on fikseeritud kuupalgad. No kuupalk üldjuhul ikkagi reflekteerib inimese tööpanust. Kui see panus ei ole kellaajast sõltuv, siis see tõenäoliselt ei pruugi muutuda, aga kui see panus on seotud mingisuguse konkreetse töökogusega, siis ilmselgelt läheb oluliselt muutuvate tähtpäevade arvu korral tõenäoliselt see palk ühel hetkel ülevaatamisele. Mis on teie arvamus sellest?

Aitäh! Hea ettekandja! Ma kuulasin seda teie etteloetud teksti ja sealt tekkis palju segadust, sellepärast et nii mõnedki väited tundusid natuke imelikud. Seal oli näiteks väide, et energeetikat ei puuduta absoluutselt, sellepärast et inimesed tarbivad nii tööpäeval kui ka puhkepäeval. Aga samas, millegipärast meil elektritarbimise ja hinna prognoosid tohutult erinevad nädalavahetuse ja nädalaga tööpäevade osas, samamoodi kui on riigipüha. Ilmselgelt on seal ikkagi tootva tööstuse osas nagu totaalselt teistsugune arusaam. Ja samamoodi see, et inimestel on fikseeritud kuupalgad. No kuupalk üldjuhul ikkagi reflekteerib selle inimese töölist panust, kui see panus ei ole kellaajast sõltuv, siis see tõenäoliselt ei pruugi muutuda, kui see panus on seotud tema konkreetse mingisuguse töökogusega, siis ilmselgelt tõenäoliselt oluliselt muutuvate tähtpäevade arvu korral tõenäoliselt läheb see palk ühel hetkel ülevaatamisele. Mis on teie arvamus sellest?

Mario Kadastik, palun!

Aitäh! Ma ei saa sellest küll kuidagi aru, ütleme, et palk sõltub sellest elektritarbimisest. Jah, sellest ei saa aru.

Aitäh! Ma ei saa sellest küll kuidagi aru, ütleme, et palk sõltub elektritarbimisest. Jah, sellest ei saa aru.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgmisena on juhtivkomisjonis toimunud arutelu kokkuvõtja ja ettekandja põhiseaduskomisjoni liige Katrin Kuusemäe. Palun!

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgmisena on juhtivkomisjonis toimunud arutelu kokkuvõte. Ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liige Katrin Kuusemäe, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea kolleeg andis väga põhjaliku ülevaate Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta ning vastas ka väga põhjalikult esitatud küsimustele. Seetõttu piirdun mina lühiülevaatega põhiseaduskomisjoni istungil toimunud arutelust ja tehtud menetluslikest otsustest. Põhiseaduskomisjoni päevakorras oli see eelnõu 17. juuni istungil, kus eelnõu algataja ettekandja Heljo Pikhof andis ülevaate eelnõust, tuues näiteid, kuidas on olukord teistes Euroopa riikides. Komisjoni esimees tegi ettepaneku ja ütles, et põhiseaduskomisjon on ette võtnud riigipühade ja riiklike tähtpäevade süsteemi korrastamise teemaks, ja küsis, kas sellega seoses võiks panna ka käesoleva eelnõu ootele ning otsustada need teemad kompleksselt. Eelnõu algataja vastas, et soovib eelnõu siiski kohe edasi menetleda. Seejärel kuulasime ära Vabariigi Valitsuse esindaja, kes ütles, et valitsus menetles seda teemat oma 22. mai istungil ja otsustas eelnõu mitte toetada, põhjendades otsust järgmiselt. Eelnõu eesmärk suurendada heaolu lisapuhkepäevade kehtestamise kaudu on iseenesest positiivne, kuid selle elluviimisel tuleb arvestada võimalikku negatiivset mõju tööandjale. Võib eeldada, et lisapuhkepäevad põhjustavad neile ka tootmismahu languse ja vajaduse täiendavateks töökorralduslikeks kuludeks. Lisaks ei pruugi lisapuhkepäevad iseenesest lahendada tööga seotud vaimse tervise probleeme, mille põhjused on sageli seotud töökorralduse ja juhtimiskultuuriga, mitte üksnes puhkepäevade nappusega. Seejärel langetas komisjon järgmised menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10. septembril, see otsus oli konsensuslik, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata juhtivkomisjoni ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liige Katrin Kuusemäe ehk siinkõneleja. Aitäh!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea kolleeg andis väga põhjaliku ülevaate Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõust ning vastas väga põhjalikult ka esitatud küsimustele. Seetõttu piirdun ma lühiülevaatega põhiseaduskomisjoni istungil toimunud arutelust ja tehtud menetluslikest otsustest. Põhiseaduskomisjoni päevakorras oli see eelnõu 17. juuni istungil, kus eelnõu algatajate [esindaja], ettekandja Heljo Pikhof andis ülevaate eelnõust ja tõi näiteid, milline on olukord teistes Euroopa riikides. Komisjoni esimees ütles, et põhiseaduskomisjon on ette võtnud riigipühade ja riiklike tähtpäevade süsteemi korrastamise, ja küsis, kas sellega seoses võiks panna käesoleva eelnõu ootele ning otsustada nende teemade üle kompleksselt. Eelnõu algataja vastas, et soovib eelnõu siiski kohe edasi menetleda. Seejärel kuulasime ära Vabariigi Valitsuse esindaja, kes ütles, et valitsus [arutas] seda teemat oma 22. mai istungil ja otsustas eelnõu mitte toetada, põhjendades otsust järgmiselt. Eelnõu eesmärk suurendada heaolu lisapuhkepäevade kehtestamise kaudu on iseenesest positiivne, kuid selle elluviimisel tuleb arvestada võimalikku negatiivset mõju tööandjatele. Võib eeldada, et lisapuhkepäevad põhjustavad neile tootmismahu languse ja täiendavate töökorralduslike kulude vajaduse. Lisaks ei pruugi lisapuhkepäevad iseenesest lahendada tööga seotud vaimse tervise probleeme, mille põhjused on sageli seotud töökorralduse ja juhtimiskultuuriga, mitte üksnes puhkepäevade nappusega. Seejärel langetas komisjon järgmised menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10. septembril, see otsus oli konsensuslik, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata juhtivkomisjoni ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liige Katrin Kuusemäe ehk siinkõneleja. Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Komisjon, ma saan aru, võttis arvesse, ma teie jutust sain aru, seda valitsuse seisukoht. Seletage palun meile, kustkohast tekib negatiivne mõju, sest need on liikuvad pühad. Teatud aegadel on need pühad nädala sees ja siis me peame seda normaalseks, et nad nädala sees on, et inimesed on jõulude ajal kodus, ei ole tööl, ja lapsed ei ole koolis mingi püha ajal, ja siis, kui ta on nädalavahetusel ja me tahame ta nädala sisse tõsta, kus ta tihti on, siis me ütleme, et siis see tekitab probleeme ühiskonnale. Seletage ära, kuidas see siis, milline see mõju on ja miks ei ole komisjon või valitsus tegelenud või koalitsioon tegelenud selle probleemiga, et vahepeal on needsamad pühad nädala sees ja tööandjad ei saa koormata oma töötajaid tööga ja lapsed ei saa koolis õppida. Sellega on ju tegelikult arvestatud, sellega on arvestatud nendel hetkedel, kui nad nädala sees on. Ja nüüd me tahame, et kõik need iga kord oleksid nädala sees. Mis see probleem seal on, seletage probleemi sisu.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Komisjon, ma saan aru, võttis arvesse – nii ma teie jutust sain aru – seda valitsuse seisukohta. Seletage palun meile, kuidas tekib negatiivne mõju. Need on liikuvad pühad. Teatud aegadel on need pühad nädala sees ja siis me peame seda normaalseks, et need nädala sees on, et inimesed on jõulude ajal kodus, ei ole tööl ja lapsed ei ole koolis pühade ajal. Aga kui see on nädalavahetusel ja me tahame selle tõsta nädala sisse, kus ta tihti on, siis öeldakse, et siis see tekitab probleeme ühiskonnale. Seletage ära, milline see mõju on. Ja miks ei ole komisjon või valitsus või koalitsioon tegelenud siis selle probleemiga, et vahepeal on needsamad pühad nädala sees ja tööandjad ei saa koormata oma töötajaid tööga ja lapsed ei saa koolis õppida? Sellega on ju tegelikult arvestatud, sellega on arvestatud nendel [aastatel], kui need on nädala sees. Nüüd me tahame, et kõik need [pühad] oleksid iga kord nädala sees.

Teie aeg!

Aitäh!

Mis see probleem seal on? Seletage probleemi sisu.

Jaa, kuna ma olen siin komisjonipoolne ettekandja, siis räägin mina seda, mis konkreetsel komisjoni istungil oli arutlusel, ja nii sisuliselt ja nii sügavalt me seda teemat komisjonis ei arutanud.

Aitäh!

Jaa. Kuna ma olen siin komisjoni ettekandja, siis ma räägin seda, mis konkreetsel komisjoni istungil arutlusel oli. Nii sisuliselt ja nii sügavalt me seda teemat komisjonis ei arutanud.

Tänu! Ma ütleks kohe, et me arutasime siiski üsna sügavalt seda teemat, ja ma toon teile väljavõtte protokollist. Ants Frosch küsis, millele tugineb valitsus, öeldes, et tööandjad on eelnõus [välja pakutud] muudatuse vastu. Frosch tõi näite Prantsusmaalt, kus valitsus andis majandussurutise ajal oma töötajatele seoses riiklike pühadega lisapuhkepäevi ja majandus sai hoo sisse, kuna inimestele jäeti aega ka tarbimiseks. Valitsuse esindaja vastas, et tööandjad ei ole väljendanud vastuseisu, kuid tuleb arvestada võimalikku negatiivset mõju. See komisjoni koosolek oli selles mõttes kummaline, et valitsuse esindaja ei osanud õieti ühelegi küsimusele vastata. Kas teile jäi selline mulje või mitte?

Tänu! Ma ütleks kohe, et me arutasime siiski üsna sügavalt seda teemat ja ma toon teile väljavõtte protokollist. Ants Froschi küsis, millele tugineb valitsus, öeldes, et tööandjad on eelnõus toodud muudatuse vastu. Frosch tõi näite Prantsusmaalt, mil valitsus andis majandussurutise ajal oma töötajatele seoses riiklike pühadega lisapuhkepäevi, majandus sai hoo sisse, kuna inimestele jäeti aega ka tarbimiseks. Ja ministeeriumi esindaja või valitsuse esindaja vastas, et tööandjad ei ole väljendanud vastuseisu, kuid tuleb arvestada võimalikku negatiivset mõju. See komisjoni koosolek oli selles mõttes kummaline, et valitsuse esindaja ei osanud õieti ühelegi küsimusele vastata. Kas teile jäi selline mulje või mitte?

Heljo Pikhof, palun!

Seal oli kaks valitsuse esindajat. Pärast seda [küsimust], mille te protokollist ette lugesite, vastas teine valitsuse esindaja Mariko Jõeorg-Jurtšenko, et samasisulisi eelnõusid on esitatud korduvalt ning valitsus on iga kord võtnud konservatiivse joone. [Ta ütles, et] mõjude kaardistamine ja analüüsimine on muudatuste väljatöötaja peamine ülesanne ning valitsus ei saa hakata eelnõu algataja asemel mõjusid analüüsima. Ta lisas veel, et otsustamine on Riigikogu käes. Ja täna me seda ka teeme.

Seal oli kaks valitsusepoolset esindajat ja pärast seda teie etteloetud teksti protokollist vastas ka teine valitsuse esindaja Mariko Jõeorg-Jurtšenko, et samasisulisi eelnõusid on esitatud korduvalt ning valitsus on iga kord võtnud konservatiivse joone. Mõjude kaardistamine ja analüüsimine on muudatuste väljatöötaja peamine ülesanne. Valitsus ei saa hakata eelnõu algataja asemel analüüsima mõjusid. Ja ta lisas veel, et otsustamine on Riigikogu käes ja täna me seda ka teeme.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Siin on võib-olla jäänud tähelepanu alt kõrvale, et valitsuse seisukoht anti 6. juunil 2025. Siis valitsus arvas automaksu, tulumaksu tõusu ja õpetajate, päästjate ja politseinike palkade kohta ühte, praeguseks me teame, et kõik need seisukohad on ümber vaadatud. Kas toetus sellele eelnõule võib olla ka vahepeal tekkinud valitsuses? Ehk peaks uut seisukohta küsima?

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Siin on võib-olla jäänud tähelepanu alt kõrvale, et valitsuse seisukoht anti 6. juunil 2025. Siis valitsus arvas automaksu, tulumaksu tõusu ning õpetajate, päästjate ja politseinike palkade kohta ühte, praeguseks me teame, et kõik need seisukohad on ümber vaadatud. Kas toetus sellele eelnõule võib olla ka vahepeal valitsuses tekkinud? Ehk peaksime uut seisukohta küsima?

Ma ei oska sellele küsimusele vastata.

Aitäh! Praegu te lugesite küll vastuse ette minu küsimusele, kus ma palusin, kus ma ütlesin, et seda teemat on käsitletud siin Riigikogus korduvalt ja selle aja jooksul oleks võinud valitsus paluda tööandjate ja töövõtjate arvamusi selle teema kohta. Aga Mariko Jõeorg-Jurtšenko vastuse peale ma ju ütlesin komisjonis ka seda ja viitasin Euroopa elu- ja töötingimuste parandamise fondi arvamusele, kust tuleb selgelt välja, et puhkepäevade lisamine on kasulik nii tööandjale, töövõtjale kui ka tervele ühiskonnale. On ju olemas mingi arvamus, mingi uuring ja kuidagi valitsuse esindajad sellega polnud tutvunud. Sellest me rääkisime ka komisjonis pikemalt, kõike pole protokollis.

Heljo Pikhof, palun!

Aitäh! Praegu te lugesite ette vastuse minu küsimusele, kus ma ütlesin, et seda teemat on käsitletud siin Riigikogus korduvalt ja selle aja jooksul oleks võinud valitsus paluda töövõtjate arvamusi selle teema kohta. Aga Mariko Jõeorg-Jurtšenko vastuse peale ma ütlesin komisjonis seda, viidates Euroopa elu- ja töötingimuste parandamise fondi arvamusele, kust see tuleb selgelt välja, et puhkepäevade lisamine on kasulik nii tööandjale, töövõtjale kui ka tervele ühiskonnale. On ju olemas mingi arvamus, mingi uuring, aga valitsuse esindajad polnud sellega kuidagi tutvunud. Sellest me rääkisime ka komisjonis pikemalt, kõike pole protokollis.

Jah, mul on ees protokoll ja sellele ma praegu tuginen.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 636 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 24. september kell 17.15.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 636 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 24. september kell 17.15.