Arupärimine 2025. aasta mesindustoetuse muudatuste kohta väikemesinikele (nr 761)

Liigume tänase teise päevakorrapunkti juurde: Riigikogu liikmete Evelin Poolametsa, Rene Koka, Siim Pohlaku, Martin Helme, Mart Helme, Anti Poolametsa ja Arvo Alleri 23. aprillil käesoleval aastal esitatud arupärimine 2025. aasta mesindustoetuse muudatuste kohta väikemesinikele. Palun siia Riigikogu kõnetooli arupärimist tutvustama Riigikogu liikme Arvo Alleri. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kolleegid! 23. aprillil 2025 esitasime arupärimise mesindustoetusega seonduva kohta. Kuna oli aprilli lõpp ja mesindustoetuse taotlemine hakkas mai lõpus, siis tahtsime kuu aega varem juhtida tähelepanu mesindustoetuse kitsaskohtadele. Kui varasemalt said mesindustoetust kõik mesitaruomanikud, kes olid 1. maiks ennast registreerinud PRIA registris, ja mesilate kaart oli ilusasti avalik rakendus, siis alates sellest aastast muudeti määrust selliselt, et taotleda saavad seda ainult osaühingud, füüsilisest isikust ettevõtjad ja aktsiaseltsid ehk ainult juriidilised isikud. Minimaalselt peab kõigil neil olema 16 mesilasperet, mitte 15 ega 10, vaid just 16. Kui sul juhtus olema 14 peret, siis sa jäid mesindustoetuse alt välja. See meede oli oluline väikemeetootjatele, kes said nii natukenegi lisasissetulekut. Muidugi, tarutoetus ei olnud märkimisväärselt suur, pigem oli see selline toetav tegevus. Samas olid kõik meetootjad PRIA‑s [kirjas]. Selle toetuse [tingimusi] muudeti selliselt, et alla 16 mesilasperega ettevõtjal ei ole enam kohustust ennast PRIA‑s registreerida. Minu jaoks jäi siin õhku küsimus. Meil on kaks mesindusele suunatud meedet. Üks on mesilaste korjeala toetus, kus miinimumnõue on 10 peret. Siin on aga 16 peret. See tähendab, et sellega vähenes ka mesilaste korjeala toetuse meetmes osalejate arv. Need taotlejad peavad samamoodi olema 10 perega mesinikud, kui nad tahavad korjeala toetust, nendel pidi registreering olema, aga alla 16 mesilasperega ei pea enam olema registreeritud. See tekitab raskusi tootjatele, kes teevad taimekaitsetöid. Sellest rakendusest oli hea vaadata, kus asuvad mesilaste korjealad, et oleks võimalik taimekaitsetööde tegemist planeerida ja öelda mesinikele, et läheb taimekaitsetööde tegemiseks. See on kahepoolne suhtlus tootjate ja mesinike vahel. Paraku muutub selle meetme tõttu tootjatel see suhtlemine raskemaks. Me oleme kokku pannud kuus küsimust. [Arupärimise esitamisest] on varsti möödas neli-viis kuud. Aga ma loodan, et minister suudab siin midagi vastata ja anda mesinikele tagasisidet, miks nii läks. Aitäh!

Suur tänu! Arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli regionaal‑ ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Austatud arupärijad Arvo Aller, Anti Poolamets, Mart Helme, Martin Helme, Siim Pohlak, Rene Kokk ja Evelin Poolamets! Tänan teid võimaluse eest vastata arupärimisele, mis puudutab 2025. aasta mesindustoetuse muudatusi ja nende mõju eelkõige väikemesinikele. Teie küsimused on olulised ning ma annan endast parima, et selgitada muudatuse tagamaid ja ministeeriumi seisukohti. Mesindus on kahtlemata väärtuslik valdkond, millel on oluline [mõju] meie looduskeskkonnale ja ka põllumajandusele laiemalt. Esimene küsimus: "Millised kaalutlused ja analüüsid olid aluseks otsusele piirata mesinike toetust ainult suurematele ettevõtjatele?" Head küsijad! Teie küsimus otsuse tagamaade kohta on igati arusaadav. Pean esmalt selgitama, et toetuse maksmise eelarve vähenes möödunud aastal olulisel määral, mis seadis meid keerulise valiku ette ja tingis vajaduse toetuspõhimõtted ümber vaadata. Selleks arutasime teemat põhjalikult koos mesindussektoriga 2024. aasta detsembrikuus. Ma tahan rõhutada, et kärbitud eelarve tingimustes oli parim lahendus just mesindussektori enda kompromissettepanek seada toetuse alampiiriks 16 mesilasperet. Selle arvu valikul lähtuti põllumajandusministri 15. juuni 2006. aasta määrusest nr 72 "Väikeses koguses esmatoodete turustamise hügieeninõuded". See määrus eristab väikeses koguses mee esmatootjaid, kuni 15 peret, ja teavitatud meekäitlejaid, rohkem kui 15 peret. Seega kujunes esimeseks kriteeriumiks mesilasperede arv: 16 peret. Lubage mul tuua ka mõned arvud. 2024. aastal taotles mesilasperetoetust 1932 mesinikku kokku 35 468 mesilasperele. Nende hulgas oli 1181 füüsilisest isikust mesinikku, kellel oli kokku 9739 mesilasperet, kusjuures perede arv mesiniku kohta varieerus 1‑st 119‑ni. Oleme seisukohal, et kui mesinikul on 16–119 mesilasperet, siis see enamikul juhtudel viitab juba selgelt ettevõtlikule tegevusele, mille puhul on kohane ka tulusid deklareerida ja makse tasuda. Seega on muudatuse üks eesmärk suunata ettevõtlusega tegelevaid füüsilisi isikuid end juriidiliselt korrektselt vormistama, kas äriühinguna või füüsilisest isikust ettevõtjana. Sellest tulenevalt sündiski otsus suunata toetus edaspidi just ettevõtetele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele. Eelnevatest eesmärkidest tulenevalt ei ole edaspidi mesilasperetoetus suunatud neile füüsilistele isikutele, kes peavad mesilasi peamiselt isiklikuks tarbeks. Samas tahan rõhutada, et hobimesinikele jäävad endiselt kättesaadavaks mitmed tegevused, mesindussektorisse sekkumised ja toetused tegevuskava raames, millest saavad kasu kõik mesinikud. Teine küsimus: "Kuidas põhjendab ministeerium asjaolu, et määruse muudatust esitleti kui “tehnilist korrastust”, kuigi sisuliselt muudab see toetuse sihtrühma ja mesinduspoliitika fookust?" Ma mõistan teie küsimust termini "tehniline korrastus" kasutamise kohta. On kahetsusväärne, kui selle protsessi kommunikatsioon ja toimunud kaasamine on jätnud mulje, nagu poleks sektori häält piisavalt kuulda võetud. Ma kinnitan, et ministeeriumi eesmärk oli pidada dialoogi ning leida lahendus koostöös. Nagu eelnevalt mainitud, arutati mesilasperetoetuse muudatusi 2024. aasta detsembris koos sektoriga. Ühiselt jõuti kokkuleppele, et edaspidi on toetus suunatud mesinikele, kellel on vähemalt 16 mesilasperet. Sellele tuginedes esitas ministeerium kooskõlastamisele määruse muudatuse, mis käsitleski eelkõige toetuse sihtrühma muutmist. Just sellisena seda ka esitleti. On oluline mõista, et kui me oleksime jätkanud toetuse maksmist kõikidele varasematele taotlejatele, hoolimata vähenenud eelarvest, oleks toetussumma ühe mesilaspere kohta jäänud alla 16 euro. Oleme seisukohal, et nii väikese summa administreerimine ja väljamaksmine ei ole otstarbekas ega paku mesinikele reaalset tuge. Seega oli sihtrühma täpsustamine paratamatu samm. Kolmas küsimus: "Kas ministeerium on analüüsinud võimalikke negatiivseid tagajärgi, mis kaasnevad väikemesinike PRIA registrist lahkumisega [---] ?" Teie mure võimalike negatiivsete tagajärgede pärast, eriti seoses väikemesinike PRIA registrist lahkumise ja mesilaste tervisega, on väga asjakohane. Aga on oluline rõhutada, et mesilasperepidaja on loomapidaja ning tal on seadusest tulenev kohustus registreerida oma mesilaspere PRIA põllumajandusloomade registris. See kohustus tuleneb Maaeluministeeriumi 25. novembri 2021. aasta määrusest nr 74 "Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded". Täpsemalt sätestab selle määruse § 1 lõige 6, et mesilaspere kohta tuleb esitada andmed loomarühma suuruse või mesilasperede arvu muutmise kohta kuu viimase kuupäeva seisuga sündmusele järgneva kuu viiendaks kuupäevaks. Looma heaolu tagamine on iga loomapidaja kohustus. Seega, mesilasperede registreerimise ja andmete uuendamise kohustus ei ole seotud mesilasperetoetuse saamisega, vaid on laiem loomapidaja vastutus, mis aitab tagada loomade heaolu ja tõhusat haiguseseiret. Ministeerium jätkab koostööd Põllumajandus‑ ja Toiduametiga, tehes teavitustööd selle kohustuse täitmise vajalikkuse kohta. Neljandaks: "Kuidas kavatseb ministeerium kompenseerida väikemesinike jaoks toetuse kaotamise mõju, arvestades nende rolli maapiirkondade elujõulisuses ja toidujulgeolekus?" Lubage siinkohal olla ühemõtteline. Valitsus hindab kõrgelt absoluutselt kõigi mesinike, nii hobi‑ kui ka ettevõtjatest mesinike panust toidujulgeolekusse ja elurikkusesse. See on väga tänuväärt tegevus. Iga mesilaspere on väärtuslik. Väikemesinike panus maapiirkondade elujõulisusse ja seal toimuvasse tolmeldamisse on kahtlemata oluline ja tunnustatud. Mõistan, et paljudele väikemesinikele, sealhulgas väärikas eas mesinikele maapiirkondades, on mesindus oluline osa eluviisist ja panus kogukonna ellu. Seetõttu, kuigi otsene mesilasperetoetus neile uue korra järgi ei laiene, on meil hea meel tõdeda, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise Eesti strateegiakava alusel rakendatakse mesindussektorisse sekkumise toetust. Selle kaudu on kõikidele mesinikele, sealhulgas füüsilisest isikust hobimesinikele, tagatud mitmed väärtuslikud võimalused. Näiteks saavad nad tasuta osaleda teabepäevadel, kursustel ja rahvusvahelistel üritustel, küsida nõu usaldusmesinike käest ning taotleda vahendeid kahjurite, näiteks varroalesta tõrjeks. Lisaks on võimalik saada kasu mesilaste korjeala toetusest. See toetus on mõeldud tolmendajatele põllumajandusmaastikus täiendava toiduressursi pakkumiseks ning selle taotlejal peab olema vähemalt 10 mesilasperet, nagu ka härra Aller mainis, või vastav kokkulepe mesinikuga, kellel on vähemalt 10 mesilasperet. Toetuse saamiseks tuleb rajada vähemalt üks hektar korjetaimedega põllumaad, kusjuures iga hektari korjeala kohta peab olema vähemalt üks mesilaspere. Viies küsimus: "Milleks kasutatakse vabanevat summat ligikaudu 300 000 euro ulatuses, mis senini on suunatud väikemesinike toetamiseks?" Siin on oluline täpsustada ühte levinud arusaama. Kahjuks ei ole tegemist vahendite vabanemisega, mida me saaksime mujale suunata. Mesilasperetoetuse eelarvet vähendati riikliku kärpeülesande täitmise raames 240 000 euro võrra. See tähendab, et nimetatud summa võeti ministeeriumi eelarvest ära. Möödunud aastal vähendati kärpeülesande tulemusena kõikide valitsemisalade eelarveid, välja arvatud Kaitseministeerium, eesmärgiga vähendada meie riigi üldist eelarve puudujääki. Seega ei ole see summa ministeeriumi käsutuses täiendavateks tegevusteks. Kuues küsimus: "Kas minister kavatseb sekkuda, et tagada mesindustoetuse laiapõhjalisus ja säilitada senine praktika, mis väärtustab ka väikemesinikke?" Ma olen alati avatud dialoogiks ja lahenduste otsimiseks, mis teeniksid Eesti mesinduse huve parimal moel. Mul on hea meel teile kinnitada, et kohtusime mesindussektori esindajatega juba käesoleva aasta aprillis. Sellel kohtumisel leppisime kokku edasise tegevuskava. Mesindussektor esitab hiljemalt käesoleva aasta 1. oktoobriks oma ettepanekud mesilasperetoetuse võimalike alternatiivide ning vajalike uuringute kohta sektoris. Pärast seda arutame ühiselt, kas ja kuidas oleks otstarbekas mesilasperetoetuse korda alates 2026. aastast uuendada või täiendada. Meie eesmärk on leida jätkusuutlikud ja sektori tegelikele vajadustele vastavad lahendused, väärtustades seejuures kõigi mesinike panust. Ma loodan, et need vastused selgitasid olukorda ja ministeeriumi samme. Olen valmis vastama täiendavatele küsimustele. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Küsimusi tõepoolest on. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma saan aru, et kui selliseid otsuseid tehakse, eelneb ikkagi ka mingisugune analüüs. Ega ilma analüüsita ei olegi võimalik ju selliseid otsuseid vastu võtta. Te kindlasti vaatasite üle ka üleüldise aastatoodangu, ehk me räägime mahtudest, me räägime tonnidest. Kas oskate öelda, kui palju siis meie mesinikud aastas mett toodavad? Keskeltläbi, sest aastad on ju erinevad. Kui palju toodavad meie naabrid Läti ja Leedu? Samuti on ju aastad erinevad. Kas olete vaadanud ka suhtena elaniku kohta, kas meil on rohkem mett ja me saamegi selliseid kärpeid teha või ikkagi on meie naabritel see olukord parem? Kindlasti on teil selline analüüs olemas, ma usun seda, muidu te siin ju nii kindla veendumusega ei räägiks ega vastaks küsimustele.

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Mind väga rõõmustab teie suur huvi mesindussektori vastu. Kui te tahate neid võrdlustabeleid näha, siis me saame need teile kindlasti saata. Aga oluline on siinkohal märkida, et meil on ülevaade peaasjalikult põllumajandustootmisest ehk äritegevuseks ettenähtud meetoodangust. Nii-öelda hobimesinike tootluse kohta on info raskemini kättesaadav. Aga selle info, mis meil on nende uuringute kohta – kui te seda soovite näha –, ma palun teile kindlasti saata.

Mart Helme, palun!

Aitäh! No ma sain aru, et ega ju mingit toetuste suurenemist ega muid soodustusi mesinikel oodata ei ole, aga hea vähemalt, et me sellest teada saime. Minu küsimus puudutab midagi muud ja see puudutab seda, et me oleme teatud rahvusvahelise konkurentsi olukorras ka selles valdkonnas, meetootmise valdkonnas. Siit ja sealt võib aeg-ajalt lugeda, et meie turule tuleb küll Poolast ja küll kuskilt mujalt sellist solgitud või võltsitud mett. Kui suurt probleemi te selles näete ja kui suurt ohtu te siin näete konkurentsi seisukohast meie mesinikele?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! See on tõsine küsimus. Meil on olnud juhtumeid, kus mee pähe on esitatud muid loomseid saadusi. Üks näide oli hobuserasvaga segatud mesi, mis ei vastanud mee kvaliteedinõuetele, ta ei olegi mesi, ta on seda ainult osaliselt. Selle probleemiga me oleme täiesti kursis. Põllumajandus‑ ja Toiduamet koostöös LABRIS-ega seda järelevalvet teeb. Kõigi juhtumite korral, kui turule tuuakse – eriti veel, kui seda tehakse ametlikult – mingi toode, mis esitleb ennast meena, aga tegelikult seda ei ole, võetakse vastavad meetmed, et olukorda korrigeerida. Hetkel ma saan hinnata, et seda tuleb ette, aga see ei ole võtnud selliseid mõõtmeid, et sellele ei jõuaks enam jälile.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te tõite välja põhjuse, miks väikemesinikelt toetus ära võeti: oli vaja kärpida 240 000 eurot ja see oli kompromissettepanek. Aga millised olid teised ettepanekud? Miks te otsustasite just väikemesinikelt toetuse ära võtta?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Ma saan sellest küsimusepüstitusest hästi aru, see on tõsine asi. Aga kaalutluskoht oli siin see, et kui eelarvet vähendati terves mahus ja kui arvutati välja, missugune summa mesilaspere kohta jääb, siis selgus, et selle summa väljamaksmine ja administreerimine oleks läinud PRIA‑le, riigile liiga kulukaks. Nii et üritati leida nagu balansikohta. Hobimesinikud saavad laias laastus ennast hästi majandatud. [Sooviti] suunata seda [toetust] just põllumajandusliku tootmise poole, et ettevõtjad ennast registreeriksid ja meile oleks paremini kättesaadavad andmed selle kohta, kuidas majandustegevus mesindussektoris käib. See kompromissettepanek oligi 16 peret. Aga nagu ma ütlesin, 1. oktoobriks sellel aastal ootame me täiendavaid ettepanekuid. Oleme aastaga näinud, kuidas see poliitika on mõjunud, ja kui mesindussektoril on täiendavaid ettepanekuid, siis me nendega koostöös neid kindlasti arutame. Kui neil on välja pakkuda mingisugune lahendus, mis ekspertidele või tegutsejatele endale paremini sobib, siis me kindlasti seda kaalume.

Nüüd on hea kolleegi Arvo Alleri kord. Palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea arupärimisele vastaja! Mind teeb ikkagi murelikuks koostöö mesinike ja põllumeeste vahel. Sa ka eelnevalt ütlesid, et loomapidajatel on registreerimiskohustus, et mesilad peavad olema kaardistatud. Kas on teada praegu selliseid juhtumeid, kui mesilased on surnud, sest taimekaitsevahendid on sattunud mesilatesse? Ja seda just sellepärast, et ei ole näiteks mesilad registreeritud või mesitarusid ei ole nagu välja toodud. Kas see on probleem või see praegu enam ei ole probleem?

Aitäh selle küsimuse eest! See on kindlasti väga kahetsusväärne, kui taimekaitsevahendid viivad mesilasperede surmani. See on väga muret tekitav, kui see juhtub. Praegu, nagu ma ütlesin, on see ka mesilasepidaja enda kohustus ja ka meie soovitus, selleks et selliseid olukordi vältida, et pered ja nende asukohad oleksid registreeritud. Aga selliseid asju massiliselt toimunud ei ole, minu tähelepanu ei ole sellele juhitud.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Tore kuulda, siin on juba teine ring ja sama küsimus. Te ütlesite, et PRIA‑l on liiga kulukas välja maksta mingeid tühiseid sente. Aga minu küsimus on, milline on see minimaalne summa, mida on ministeeriumi või PRIA arvates üldse mõistlik toetusena välja käia. On teil mingid rehnungid olemas? Mis on see number, alla mille ei ole mõtet?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Teie huvi mesindussektori vastu on juba teada. Küsimus on, kuidas me riigi raha asjakohaselt majandame. Ma võin siin numbritega eksida, seetõttu ma võin vaid suurusjärgu anda. See arvestus on selline, et umbes 80 eurost [alates] on toetuste väljamaksmine administreerimiskulu mõttes mõistlik. Alla selle on see kadu liiga suur, lihtsalt riigi [tegevuse] efektiivsus põllumajandustoetuste puhul kukub. Aga ma saan seda numbrit ka täpsustada. Hetkel on see suurusjärk umbes sealmaal.

Minule teadaolevalt on ka Helle-Moonika Helmel huvi mesinduse vastu. Siit ka küsimus, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Mesindus on kindlasti väga oluline tootmisharu ja väga oluline osis meie toidujulgeoleku säilitamisel ja tagamisel. Aga minu küsimus läheb võib-olla natukene välja nendest raamidest, millest täna on juttu olnud. Vaadake, mesinikud on läbi aastate väga palju suurkiskjate rünnakute tõttu kannatanud. Karud teevad just viimasel ajal mesinike vara ja nende tootmisvahendite kallal korralikku hävitustööd. Päris mitmed mesinikud on öelnud, et neil ei jää üle muud kui tootmine lõpetada, sest riik ei kavatse kuuldavasti midagi ette võtta karude arvukuse ohjeldamiseks. Samamoodi kannatavad lambakasvatajad huntide rünnakute tõttu. Ka seal ei ole riik konkreetselt appi tulemas. Kas on mingi plaan karude arvukusega midagi ette võtta või jällegi öeldakse, et saage ise hakkama?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Pean küll mainima, et oleks võib-olla tulemuslikum esitada see küsimus keskkonnaminister Sutile, kes selle valdkonna eest vastutab. Küll aga on meil puutumust selles teemas palju ja ma tunnistan, et karude ja huntide arvukus on probleem, just eeskätt põllumajandustootjatele. Oleme sellele korduvalt tähelepanu juhtinud. Lisaks on SAK-i kriisi taustal metssigade probleem. Jahinduse valdkonnaga on meil tihe koostöö, see läheb aina tihedamaks. Need teemad on ka omavahelises seoses. Selle terviku me meie vaatenurgast, põllumajandustootmise vaatenurgast, Kliimaministeeriumile esitame, aga lõplik otsus on teise ministeeriumi haldusalas. Seda mina kahjuks teha ei saa.

Hea kolleeg Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Minul on väike liitküsimus. Kõigepealt lühidalt: kas olete seiranud ministeeriumis, milliseid muudatusi selle toetuse ärajätmine on kaasa toonud? Teine pool on see, et kui seda otsust ministeeriumis tehti, kas siis kaalutleti, et toidujulgeolek – me täna ju nii-ütelda valmistume, tõstame riigikaitsekulusid – on ülioluline ja äkki võiks jätta just riigikaitse eesmärgil need väikemesinikud puutumata? Kas see tuli tookord kõneks või ei?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Nagu ma ütlesin, me jälgime olukorda ja 1. oktoobriks me ootame ka mesindussektorilt tagasisidet, kuidas see on mõjunud. Me oleme selles osas targemad, mida edasi teha. Toidujulgeoleku seisukohast on kindlasti iga taru oluline, aga meil on ka eesmärk riigina seda põllumajanduspoliitika vaates suunata. Ettevõtlik põllumajandustegevus on meie jaoks oluline. Kaalutluskoht oli pigem seal, et võimestada seda tootvat tegevust, mis tagaks mee mitte ainult [mesinike] sõpradele, lähedastele ja naabritele, vaid ka laiemalt Eesti rahvale.

Suur tänu, härra minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Helle-Moonika Helme, palun! Nii, aga esmalt arupärijate nimel hea kolleeg Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head saalisviibijad, kolleegid! Uued puldid tekitavad ärevust. Ma vaatasin ka, et Moonika juba tuleb kõnet pidama, püüdsin siis kiiresti reageerida. Aga minister kandis jah ette, miks seda raha oli vaja kanda mujale. See ongi kärbetega seotud. Loomulikult, kui sind pannakse fakti ette, et me kärbime niipalju, toome sektori kohale, ütleme, et võtame 240 000 eurot ära, ja siis hakkame arutama, kuidas sektor kõige vähem valusalt pihta saaks, siis muidugi on sektor nõus, et teeme nii, et alates 16‑st, väikekäitleja on kuni 15 taru ja üle 16 taru on juba töötlejad, ja siis hakkab ka riigile maksu tulema. Aga ärme unustame seda, et kui PRIA maksab füüsilisele isikule toetuse välja, siis ta võtab sealt kohe maha tulumaksu. Ta isegi ei küsi, kas ta laseb raha taotleja arvele kanda, et siis taotleja ise maksaks tulumaksu. Ei, kohe võetakse tulumaks maha ja see raha jääb kohe riigile. Jah, kui me räägime 16 eurost taru kohta, siis see võib tunduda hästi marginaalne, samas on see mingil määral motivatsioon, et tarusid registreerida. Teine asi on ikkagi see, et koostöö taimekasvatajate ja mesinike vahel oli juba päris hästi käima läinud, oli teada, kus tarud paiknevad. Taimekaitsetööde tegemise eel teavitati mesinikke, et sellised on tööd tulemas, et hoidku nad oma tarud kinniselt või viigu teise kohta. Võib-olla minister pärast stenogrammist vaatab, äkki on võimalik see välja võtta, kui palju see aasta kas vähenes või suurenes mesilaste korjeala [toetuse] taotlemisel see pindala. Seal oli 10 taru minimaalne [nõue], et saada taotleda. Kui sul oli alla 10 taru, siis sa said kahe teise mesinikuga kokku leppida või said ka mitme peale need 10 taru kokku. Kas selle võrra on vähenenud korjeala [toetuse] taotlemisel see pindala või suurenenud? Võib-olla selle võrra on suurenenud. See on ju ainult positiivne. Mida öelda veel väikemesinike kohta? Käib suur võitlus sissetoodava võltsmeega. On olemas meespektrid ja meekaleidoskoobid, millega saab tuvastada Eestis kasvatatud taimedelt korjatud meesaaki. Seda enam, et praegu on Eesti meetoodang väga väike võrreldes eelnevate aastatega, sest see aasta oli suht vihmane ja märja [taime] pealt mesilinnud eriti ei korja, eelnevatel aastatel oli põud, nii et taimed õitsesid suht kiiresti ära. Nii et samamoodi nagu taimekasvatajatel on olnud kolm rasket aastat, on ka mesinikel olnud. Mesitarude toodang, ma arvan, on alla poole tavalisest. See tähendab, et on väga suur oht, et hakatakse müüma sissetoodud meega segatud [Eesti] mett. Põllumajandus‑ ja Toiduameti kontroll, kui hakatakse seda uuringutega tuvastama, on, nagu teada, alati kallis. Aga kuna riigil raha ei ole, siis kontrolli tehakse pisteliselt. Või siis tootjad ise avastavad kaubanduses võltsmee, mida müüakse Eesti mee pähe. Mida ma tahaksin lõpetuseks öelda? Väikemesinikel tasub vastu pidada. OÜ-tamine ja FIE-ndus toodi nüüd mängu. Ma loodan, et tulevikus tehakse asjad paremaks, nii et kõik mesinikud saaksid mesindustoetust, olgu selle suuruseks 16, 26 või 50 eurot taru kohta. Aitäh!

Suur tänu teile! Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Vähesed kolleegid! Ühe kilo mee saamiseks peab mesilind külastama ligi 3 miljonit õit ja tegema kolm ringi ümber maakera, tagasihoidlikult öeldes, ja see töö on ülimalt oluline kogu meie toidulaua või vähemalt sellest suure osa katmisel. Nüüd, sel aastal nii-öelda väikemesinikke, kellel on alla 16 taru, on hakatud eirama, nad ei ole olulised. Eesti riigil on raha vähe ja on ainult üks ministeerium, kuhu me raha anname, kust me seda maha ei võta – Kaitseministeerium. Igalt poolt mujalt roogime maha. Mäletate, Riigikontrolli hiljutine audit näitas, et raha on tõesti, nagu vanasti öeldi, ratsahobuse sedasamust ja tuleb veel juurde, aga kontroll on minimaalne, kümned miljonid lendavad siia-sinna. Selles valguses on väga valus kuulda, kuidas mingisugune väike osa rahast kraabitakse kokku praegu nende väikemesinike toetamise pealt, et nende töö nagu ei olegi nii oluline. Nende töö on ülimalt oluline. Võib-olla peaks seda toetust nimetama üldse tolmeldamistoetuseks. Tolmeldamine ongi see põhiline. Meekilod, mida üks või teine taru toodab, on sellest kasust, mida mesilased meile annavad, väike osa, kümnendik võib-olla. Need, kes jäid seekord [toetusest] ilma, on valdavalt pensionärid, kes elavad siin ja seal üle Eesti väikestes kohtades ja kelle hoolealused tegelevad tolmeldamistööga, pöörase tööga, millest sõltub ka nende põllumeeste [saak], kelle põllud on nende tarude ümber või vastupidi, kui [tarud on sinna] viidud. Nii et neid diskrimineerida ei ole ilus. Eriti veel sellel taustal, kui raha tegelikult ühes otsas põleb või sellest ei hoolita, aga kusagil pigistatakse mingisuguse protsendiga. Nii nagu Politsei‑ ja Piirivalveamet, kust iga aasta tuleb 9% inimestest vähemaks võtta. Kuhu me niimoodi jõuame? Mingi mehaanika. Samas kusagil see raha põleb, ei tea, mida sellega tehakse, ja nii edasi. Muidugi oli valus kuulata siin ministrihärrat, kes on nüüd vist siit lahkunud. Või ma eksin? Ah, mingid mesilased siin ja mingid rahvasaadikud, totud! Tal on tähtsamaid töid teha, ma ei tea, sead, võib-olla lähevad juba neljandat korda paaritama selle aasta jooksul, võib-olla tegeleb sellega. Aga öelda, et 80 eurot ja alla selle ei maksa toetusi maksta, pole efektiivne! Ma vaatasin järele, võib-olla keegi tunneb sotsiaalvaldkonda paremini: last üksi kasvatava inimese toetus on 19,18 eurot. Koristame ära! Milleks seda maksta? Või puudega inimese [sotsiaaltoetus] 13–41 eurot, koristame rahulikult ära, anname jälle sõjamoolokile, et riigikontrolör saaks tulla jälle välja, et ei tea, kuhu raha on pandud ja milleks ja nii edasi. Neid alla 80‑euroseid makseid ei ole mõtet teha, need pole olulised! Niimoodi ei tohiks üks normaalne minister käituda, üldse valitsejad ei tohiks nii käituda. Aitäh!

Suur tänu teile! Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eesti mesi on üks meie maa puhta looduse sümboleid. See ei ole ainult kaup poeletil, see on meie kultuuritraditsioonide ja looduskeskkonna osa. Kuid nüüd on meie väikemesinikud sattunud olukorda, kus riik on jätnud nad üksi. 2024. aastal taotles mesilasperetoetust ligi 2000 mesinikku. Neist suur osa olid väheste [mesilas]peredega hobimesinikud. Aga 2025. aastal taotles juba uue korra järgi toetust vaid 334 ettevõtet ehk ligi kuus korda vähem. Umbes 1600 väikemesinikku jäid ukse taha. Mida tähendab see Eesti jaoks? Esiteks, väikemesinikud on need, kes hoiavad elu ka väikestes külades ja hajaasustuses. Nad on need, kelle tarud seisavad talude õuedes, metsaservades, pakkudes meie põldudele ja aedadele hädavajalikku tolmeldamist. Kui riik neid ei toeta, on oht, et paljud neist loobuvad. Sellega kaotame mitte ainult meetootjad, vaid ka tolmeldajad ja seega julgeoleku aluse. Teiseks, väikemesinikud on registri ja haiguste tõrje võtmeosa. Kui inimene tunneb, et riik teda ei tunnusta ega toeta, kaob motivatsioon mesilasperesid ametlikult registreerida. See aga tähendab, et varroalesta ja teiste haiguste levik muutub raskemini kontrollitavaks. Kui üks [mesilas]pere jääb ravimata, on ohus kogu ümbruskond. Kolmandaks, meie mesinikud peavad vabaturu tingimustes konkureerima välismaise meega. Aga mis olukord on mujal? Näiteks Ungaris makstakse igale mesilasperele 42 eurot toetust, Hispaanias ja Prantsusmaal toetatakse sektori arengut kümnete ja sadade tuhandete eurodega, alates varroalestavastasest võitlusest kuni mee turustamiseni. Eestis aga kärbitakse eelarvet ja tõrjutakse välja just need, kes kõige enam panustavad looduse ja kogukonna heaks. Me ei saanud ministrilt vastust, kas tal on üldse ülevaadet, kui suur osa Eestis toodetud meest tuleb väikemesinikelt. Kas on tehtud analüüsi, millist mõju avaldab nende väljajätmine meie põllumajandusele, ökosüsteemile ja regionaalarengule? Kas üldse on arvestatud, et konkurendid mujal Euroopas saavad palju suuremat tuge ning meie mesinikud jäävad ebaõiglasesse olukorda? Head kuulajad! See ei ole ainult mesinduse teema. See on küsimus riigi suhtumisest oma inimestesse: kas me toetame neid, kes hoiavad elu maal ja annavad meile puhta toidu, või laseme neil vaikselt kaduda. Aitäh!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Oleme ka teise päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.