Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (566 SE) esimene lugemine

Läheme tänase teise päevakorrapunkti juurde: Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 566 esimene lugemine. Ettekandja on Riigikogu liige Rain Epler. Palun! (Elevus saalis. Helistab kella.) Kuulame ettekandjat!

Aitäh, härra istungi juhataja! Head kolleegid! Ma tutvustan teile eelnõu, (Juhataja helistab kella.) mille sisu on iseenesest lühike ja lihtne. Tegemist on eelnõuga …

Head Riigikogu liikmed, kuulame ettekandjat! Kui soovite rääkida, siis paluks seda teha koridoris. See käib kõikide fraktsioonide kohta. Aitäh! Kõikide fraktsioonide kohta, ka fraktsioonitute kohta käib see.

(Naerab.) Pole viga, saame edasi minna. Inimesed on rõõmsad ja kihevil, ma vaatasin, need fraktsioonitud saadikud ja reformierakondlased, sest automaks jäi ikkagi kehtima. Mina ei saa nende rõõmu jagada. Läheme selle eelnõu juurde, mida ma siin tutvustamas olen. Tegemist on eelnõuga, mis rahva seas on tuntud kui pangamaksu eelnõu. Siin on ka teisi fraktsioone olnud, kes on mõneti analoogse eelnõu esitanud. Aga nendes teistes eelnõudes olnud ettepanek oli võib-olla mõnevõrra radikaalsem, et lihtsalt võtta ühe sektori kasumist pool ära ja kogu lugu. Meie eelnõu ei pruugigi kedagi maksustada, ta annab raami selleks puhuks, kui krediidiasutused tegutsevad ja näiteks toimub midagi sarnast, nagu toimus intressidega mõni aeg tagasi. Siis hakkasid intressid väga kiiresti kerkima, meie pangad kandsid selle intressitõusu väga kiiresti ja sujuvalt üle laenuvõtjatele, küll aga unustasid selle edasi kanda hoiustajatele. Juba siis, see oli 2023. aasta alguses, kui me esimest korda selle eelnõu sisse andsime, algas ühiskonnas debatt selle üle. Pankurid tulid muidugi välja PR‑kampaaniaga. Hakati rääkima midagi sellist, et kui ettevõtja on olnud innovaatiline või kuidagi eriti produktiivne, siis ta saabki rohkem kasumit ja ebaõiglane oleks seda maksustama hakata. Tegelikult oli selles jutus tõetera sees selles mõttes, et tõepoolest, kui mõni ettevõtja on innovaatiline või suudab eriti tootlikult oma asja teha ja saab suuremat kasumit, siis ei tohiks seda kasumit kuidagi ekstra maksustada. Aga pankade puhul midagi sellist ei olnud. Pangad ei teinud oma tööd kuidagi efektiivsemalt, nad ei tulnud ka turule mingite uute toodetega, rääkimata sellest, et nad oleksid näiteks teenustasusid või intresse kohendanud nii, et need oleksid jõudnud sinna [tasemele], nagu nende emapankades näiteks Rootsis. Pangad lihtsalt kandsid intressitõusu üle ühele segmendile oma klientidest ja teisele jätsid kandmata. Seetõttu me olemegi tulnud välja eelnõuga, mis ütleb, et just selliselt tekkinud erakorralisest kasumist pool tuleks riigile maksta. Teine variant oleks, et pangad korrigeeriksid intressi kohe mõlemas otsas, mis väldiks erakorralise kasumi tekkimist ja piltlikult öeldes selles erakorralises olukorras käitutaks ühiskonna suhtes õiglaselt. Sellisel juhul mingit maksu ei tuleks, mingit erakorralist kasumit ei tuleks. Kusjuures see erakorraline osa, mida maksustatakse, ei oleks mingi võrdlusbaasi aastate kasum ja kõik, mis seda ületab, vaid [võetaks] võrdlusbaasi aastate kasum pluss veel 50% erakorralist [kasumit], ja seda ületavast osast tuleks pool maksta maksuks. Ma ütleksin, et rohkem kui mingisuguse täiendava maksu [kehtestamise] eelnõu on see krediidisektorile raami andmise eelnõu. Ma saan aru, et praegu on üks vastuargumente see, et intressiralli on möödas, intressid on pigem alla tulemas, kuigi maailm on jätkuvalt väga volatiilne, me ei tea, kuhu siin miski liikuda võib. Aga mõnes mõttes ongi hea praegusel rahulikumal ajal see raam paika panna, siis on pankadel ka ettevaatavalt olemas raamistik ja teadmine ning sõnum riigi poolt, kuidas võiks käituda. Seni ei ole seda laadi mõtted koalitsioonis head kõlapinda leidnud. Me mäletame kõik, ma arvan, seda pilti, mis ajakirjanduses oli, kuidas tol hetkel, kui diskussioon võimaliku pangamaksu kehtestamise üle algas, sellised tõsiste nägudega pankurid sisenesid toonase peaministri Kaja Kallase tööruumidesse, pidasid seal väga efektiivse koosoleku, milleks ei läinud tundi aegagi, ja siis me nägime pilte, kuidas nad hõlmade lehvides ja naerul näoga tulid sealt välja, sest peaministriga oli kokku lepitud, et mingit pangamaksu ei tule. Mina kutsun kolleege üles, et paneme selle raamistiku edaspidiseks paika. Leedu suutis väga kiiresti reageerida ja sai ka riigi tuludesse pankade erakorraliste kasumite pealt hulgaliselt raha. Ei saaks öelda, et midagi märkimisväärselt negatiivset oleks Leedu pangandussektoriga selle tulemusena juhtunud. Aitäh! Ma pikemalt praegu aega ei kulutaks.

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh! Esmalt kiidan head eelnõu. Sellest on ju varem juttu olnud ja on esile toodud probleemi, et ei jõuta piisavalt kiiresti reageerida, kui kõnealune olukord ette tuleb. Aga toon mõned numbrid. Eelmise aasta sügisel võisime lugeda, et Swedbank teenib Eestis kliendi kohta enim kasumit. Just Eesti klient ongi kõige kasumlikum: Eesti kliendi kohta teenis Swedbank kasumit 272 eurot, Rootsi kliendi kohta teeniti kasumit 233 eurot ja Lätis ainult 213 eurot. Huvitav on see pankade selline käitumine. Kas see eelnõu aitaks tasakaalu luua, nii et suured pangad kuidagi võrdsemalt oma kliente kohtlema hakkaksid?

Aitäh! Ilmselt aitaks veidi see, kui me paneksime paika raamistiku, mis ütleks pankadele, et riigi vaates ei ole see aktsepteeritav, kui niimoodi röövellikult oma klientidelt raha võetakse. Võib-olla paneb see neid ka laiemalt oma tegevuse üle mõtlema ja võrdlema seda tegevust näiteks emapankade tegevusega Rootsis, mõtlema, kuidas ka siin parema hinnatasemega teenuseid pakkuda. Teine asi, mis muidugi aitaks pankadel klientidele soodsamalt teenust pakkuda, oleks konkurents. Eestis on pikki aastaid räägitud, et küll oleks hea, kui siia tuleks pankasid juurde, ja neid tuleks kusagilt mujalt, olgu siis Austriast või tuleks näiteks mõni Saksa pank. Paraku ei ole neid tulnud. Aga maailm on tänapäeval niivõrd hästi ühendatud, et tegelikult otsest vajadust selle järele, et mõni pank ka füüsiliselt siia oma kontori teeks, enam ei pruugigi olla. Juba on võimalik kasutada välispankade teenuseid ka selliselt, et Eesti resident saab endale nii pangakonto, pangakaardi kui ka kõik vajalikud makselahendused, ja seda oluliselt soodsamalt kui Eesti pangad [pakuvad]. Nii et selles mõttes, lisaks sellele eelnõule, ma arvan, [oleks hea, kui] ka inimesed oma käitumisega pankadele näitaksid, et naabruskonnas on krediidiasutusi, mis suudavad pakkuda paremat teenust soodsama hinnaga.

Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Teie eelnõu suhteliselt lühikeses seletuskirjas on prominentsel kohal selline väide: "Võib eeldada, et intressid jäävad kõrgeks ja võivad isegi tõusta, mistõttu on aasta lõpuni pigem oodata selle tulu suurenemine." Ma juhin tähelepanu sellele, et Euroopa Keskpank alustas intressilangetust 2024. aasta juunist. Sel aastal on intressid langenud, märtsis langesid viimati, ka järgmisel nädalal neid tõenäoliselt langetatakse. Sellest kirjutab Reuters, viidates juhtivate ökonomistide seisukohale, ja samamoodi viitab Reuters, et ökonomistide arvates on ees veel kaks intressi[langetust]. Opositsiooni eelnõud, jah, tavaliselt ongi hästi pealiskaudsed ja vigadega. Aga kas selline lause siin ei ole juba natukene ülemäärane praak? Kas teil on see teema üldse läbi töötatud? Ma küsin selliselt.

Aitäh! Kõigepealt ma tunnustan sind, Aivar. Tore on, kui mõnikord siin debatis osalevad ka koalitsiooni esindajad. Nii et selles mõttes aitäh tulemast! Vastuseks su küsimusele ütlen, et ma ei nõustu sinuga, nagu see lause oleks kuidagi ekstra prominentsel kohal. Ma tulen tagasi selle juurde, mis ma enne rääkisin. Nagu ma enne eelnõu tutvustades ütlesin – see, usun, annab sulle võib-olla teatava kindluse, et teema on läbi mõeldud ja läbi töötatud –, tõesti, hetkel ei ole intresside järsk tõus aktuaalne ja mõnes mõttes ongi parem sellises rahulikus õhkkonnas see raamistik ettevaatavalt paika panna, sõltumata sellest, millised on prognoosid või kuidas elu läheb. Aga kui peaks minema nii, nagu juhtus 2023. aastal, et intressid hakkavad järsult tõusma, siis me oleme pankadele juba ette saatnud sõnumi, et ärge sellisel juhul tehke niimoodi, et te kannate selle [tõusu] kohe päevapealt üle laenuvõtjatele, aga ei kanna seda üle hoiustajatele, mis on tegelikult, ma ütleks, röövkapitalism, eks ole. Nii et ma ei nõustu sinuga, see väide ei ole kuidagi ekstra prominentsel kohal.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Neid eelnõusid on opositsioon esitanud siin saalis küll ja küll, esitati ka eelmisel aastal, siis, kui euribor oli päris kõrge ja pangad teenisid päris korralikku kasumit, kuni miljard eurot aastas. Aga miks teie arvates ei ole koalitsioon tahtnud nendest jätkuvalt mitte midagi kuulda? Kehtestati uusi makse, vähendati peretoetusi, suurendati erinevate maksude määrasid, aga pangamaks on selline asi, millest koalitsioon ei ole tahtnud midagi kuulda.

Ma alustan oma vastust ühes kunagises tuntud huumorisketšis kõlanud lausega: kahtlusi ei ole, aga kõhklusi on. [Põhjus], miks koalitsioon ei taha teemaga tegeleda, võib olla seotud sellesama koosolekuga, mille pidasid maha meie toonane peaminister Kaja Kallas ja [Eestis] asuvate pankade juhid. Fotodelt oli näha, et pangajuhid olid tõesti ülevoolavalt rõõmsad, kui nad Stenbocki majast ära jalutasid. Ju seal midagi sellist kokku lepiti ja mingeid lubadusi anti. Milliseid [lubadusi anti ning] kas üldse ja milliseid vastulubadusi anti, sellest me täna kahjuks informeeritud ei ole.

Anti Poolamets, palun!

Aitäh, hea juhataja! Eks Reformierakonna sünnitrauma ongi seotud pankadega, selle pärast neil ongi mingisugune traumaatiline suhe nendega. Kõik algas ju sellest, et 10 miljonit dollarit läks seiklema ja Siim Kallase allkirjaga tegi reisi ümber maakera, läks New Yorgi panka ja siis Šveitsi panka ning siis mätsiti ja mätsiti ja mätsiti, et ikka partei alles jääks. Ja näed, siiamaani särab. Nii see asi käibki, pankade kaudu, ja südametunnistuse piinasid on vähestel. Aga asi on selles, et meil on laual Leedu kogemus. Niipalju kui mina olen neid asjaolusid vaadelnud, [selle põhjal mulle] tundub, et neil on väga hästi läinud, pangad toimivad hästi, riigi rahakotti saadi raha. Äkki sa suudad veel võrrelda [ja öelda], millise maksu oleks võinud siis ära jätta? Minu meelest oleks see olnud täpselt see, millest me täna rääkisime: automaks oleks ära jäänud.

Jaa, kui me oleksime reageerinud niisama otsustavalt kui leedulased, siis, ma olen sinuga täiesti nõus, suurusjärkude mõttes olekski automaksu saanud ära jätta ja võib-olla oleks saanud ära jätta ka sellised muudatused, mis puudutavad suurperede toetamise vähendamist või kas või seda, et laste pealt ei saa pered enam tulumaksu tagasi ja nii edasi ja nii edasi. Tõepoolest, Leedu riigikassa on saanud sellest tublisti turgutust ja pangandussektori toimimise mõttes mingisugust katastroofi ei ole seal juhtunud, midagi negatiivset ei ole juhtunud. Eks pankurid said ka aru, et saigi palju [raha] võetud, ja tõmbasid tagasi. Aga ma olen leedulastega oma varasemas karjääris palju koos töötanud. Nendega on teinekord päris keeruline koostööd teha. Nad on nagu kanged, selles mõttes, et nad ajavad oma asja. Aga neid tuleb kiita selle eest, et see asi on selline Leedu asi. Isegi eraettevõtluses puutud sa kokku sellega, et leedulased väga vaatavad, kuidas Leedul paremini läheks. Ma vaatan, kuidas kas või sellesama maksuga on käitunud Reformierakond ja tema väiksemad koalitsioonipartnerid, aga mõtleme ka nendele numbrimaagiast kantud plaanidele näiteks tuuleenergeetika arendamisel või muul puhul. Kohati tundub, et paraku kipub Reformierakond rohkem hoolima ikkagi suurtest välismaa onudest kui oma riigist ja rahvast. Jällegi, võib-olla see ei olegi hoolimine suurtest välismaa onudest, see võib olla ikkagi seotud mingisuguse vastastikuse üksteise toetamisega.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Meie Eesti kommertspankade omakapitali tootlus on suurem kui Skandinaavia erakapitalil [põhinevatel] pankadel. See on üleüldiselt teada tõde. Lisaks sellele, kui oli selline turbulentne aeg – me ei saa öelda, et nüüd ta oleks vähem turbulentne –, siis võeti keskpangas vastu otsus, et hakatakse euribori tõstma. Iseenesest oli näha, kuidas pankade kasum veelgi suurenes, ja oli ka väike lootus, kui pangajuhid käisid tollase peaministri juures. Aga nad tulid sealt väga lõbusalt välja ja selge oli see, et sealt mingit otsust ei tulnud. Kogu selle asja juures paneb imestama, et neil on niigi suur omakapitali tootlus ehk kasumid on suured ja euriboriga need kasumid veelgi suurenesid, aga teisest küljest …

Teie aeg!

… Vabariigi Valitsus ei teinud midagi, et panna peale kohustusi, nii et need pangad hakkaksid solidaarselt vastutama ja panustama, selleks et riigi olukord paraneks.

Teie küsimus!

Jah, ma nõustun teiega. Meie valitsus mitte et ei teinud piisavalt, vaid ei teinud midagi. Isegi sõnumid olid kas olematud või suisa nagu tagurpidised.

Aivar Sõerd, palun!

Austatud juhataja! Austatud ettekandja! Teie eelnõu eesmärk on just nagu maksustada netointressitulu kasvu, [võttes aluseks] kolm viimast aastat. Aga ma räägin, et alates 2023. aastast on olnud euribori langustrend ja see ju jätkub. Netointressitulu sõltub otseselt euribori muutusest. See tähendab, et lähiaastatel ei too teie eelnõu eelarvesse mitte sentigi maksutulu. Mõned aastad tagasi oli olukord, kus euribor sisuliselt 0‑st kerkis kuni 4%‑ni, see oli 2022. aastal. Mis teie seisukoht või arvamus on, mis teie positsioon on, millal teie eelnõu tõttu mingisugune tulu hakkab laekuma? Millal võiks jälle tulla selline olukord, kus euribor kerkib lühikese ajaga 0‑st 4%-ni?

Aitäh! Selle prognoosi puhul peab arvestama just praegu maailmas toimuvat. Me teame, et seni kehtinud maailmakord on kõvas raputuses. Kuhu need raputused välja viivad, seda on täna raske prognoosida nii minul kui ka, ma arvan, kõigil analüütikutel, kes istuvad ilusates klaasist majades. Seda prognoosi ma ei oska öelda. Retrospektiivselt oskan ma öelda seda, et kui me oleksime reageerinud sama kiiresti, kui seda tegi Leedu, siis oleksid meil tulud riigieelarvesse juba laekunud. Aga ma tahan, Aivar, öelda veel kord seda, mida ma olen juba kaks korda rääkinud. Me paneme pankade jaoks praegu paika raamistiku, mis ütleb neile, et kui saabub erakorraline aeg ja intressid hakkavad erakordselt kiiresti tõusma, siis ei ole õige ega õiglane kanda seda üle ainult laenuvõtjatele ja mitte kanda seda üle hoiustajatele. Minu arvates on ka pankade jaoks hea, kui on selline ettenähtavus ja riik on sellise raamistiku paika pannud. Võib-olla juhtubki tõepoolest see, et riigieelarvesse lisatulusid ei laeku, küll aga on ühiskonnas intressi mõju ikkagi sedapidi tasakaalus, et mitte ainult ei koorita laenuvõtjaid, vaid kõrgema intressiga antakse tulu tagasi hoiustajatele. Ma arvan, et siis me olemegi heas kohas. Ma veel kord ütlen: teha seda praegu, intresside valguses rahulikul ajal, mitte üleüldises mõttes rahulikul ajal, ongi hea. See pankade nii-öelda vastupropaganda oligi ju selline, et öeldi, et nüüd te [maksustate] tagantjärele ja pole ettenähtavust ja nii edasi. Väldiks seda. Teeme selle asja rahulikult ära ja järgmine kord oleme riigina juba palju paremas kohas.

Mart Helme, palun!

Aitäh! See on mul niisugune spekulatiivne küsimus. Kui me vaatame seda, mis toimub vastastikuste tollide kehtestamisega, seda, mis toimub riikide võlakirjadega, seda, mis toimub börsidel, siis minul isiklikult tekib küll väga tõsine kahtlus, et meid ootab ees kogu maailma rahandussüsteemi krahh. Põhimõtteliselt võime jälle kasutada seda levinud väljendit: nii-öelda taksomeetri nulli keeramine rahvusvahelises rahanduses. Võib-olla tulevad mingid uued Bretton Woodsi kokkulepped, võib-olla viiakse raha uuesti kullastandardi alusele, sest suurriigid on viimastel aastatel kõvasti kulda kokku ostnud. Sellisel juhul kukub muidugi kogu Eesti maksusüsteem ka kokku. Eesti ei ole selleks absoluutselt valmistunud, absoluutselt ei ole valmistunud! Siim Kallase juhtimisel müüsime oma kullavarud ka mingisuguste kahtlase väärtusega ja tänaseks mitteeksisteerivate aktsiate eest maha.

Aitäh!

Mis siis Eesti majandusest ja Eesti riigi ülalpidamisest üldse saab? Oled sa mingit teoreetilist konstruktsiooni siin mõelnud? Väga spekulatiivne küsimus.

Aitäh! Aitäh, hea kolleeg!

Aitäh, Mart! Tõesti, nagu ma Aivarile vastates juba ütlesin, mina praeguses situatsioonis prognoose teha väga ei julge. Tõepoolest, ka mulle tundub, et raputus on praegu nii kõva, et võrrelgemgi seda maavärinaga, millele võib järgneda tsunami, mis pühibki platsi puhtaks, ja siis tuleb hakata kõike otsast peale tegema. Aga ka siis, kui me siis oleme veel kohas, kus me saame seda teha, ma kutsuks Aivarit ka siis üles, et kui intressitemaatika pole veel kusagile jõudnud, siis mis selles halba on, kui me panganduse regulatsiooni paneme selliselt paika, et riik liigkasuvõtmist ei aktsepteeri. Minu arust oleks see igati mõistlik. Aga raputus on praegu tugev ja mulle tundub, et tugevnev. Kuhu see välja viib? Ma ei julge sellel teemal siin spekuleerima hakata. Ma arvan, Mart, et kui sa mõne küsimuse raames saad minu asemel siia tulla, siis on sul huvitavaid prognoose selle kohta pakkuda.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma tean, et sa oled väga hea sõnaseadja ning räägid pikalt ja laialt, mida sa oled siin juba tükk aega ka teinud, eks. Aga ma annan sulle praegu sihukese hästi keerulise ülesande. Kas võib? Ütle ühe või maksimaalselt kahe lausega, nii et ka koalitsioonisaadikud aru saaksid, miks see tulumaksuseaduse muutmine on vajalik. Ma loodan, et sa saad hakkama. Lõpeta minu lause: see tulumaksu[seaduse] muutmise seaduse eelnõu on Eestile vajalik selle pärast, et … Ja nüüd palun jätka.

… et tulevikus ei oleks kiiresti kerkivate intresside perioodil pankadel võimalik viljeleda sellist röövkapitalismi või liigkasuvõtmist, kus intressitõus kantakse üle ainult ühele poolele oma portfellist ehk laenuvõtjatele, aga see jäetakse üle kandmata hoiustajatele.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Donald Trump esines eile või paar päeva tagasi kõnega, kus oli juttu sellest, kuidas need tema tariifid mõjuvad ja et näe, börsid langevad. Ta ütles väga ilusad sõnad: ta on väga hea meelega keskklassi ja tööinimeste poolel, et lõpuks ometi peab ju olema ka mõni president, kes astub keskklassi ja tööinimeste poolele, et siiamaani on kõik presidendid ja kõik valitsused olnud kogu aeg pankurite poolel. Tegelikult lähtub meie eelnõu ju samast mõtteviisist. Ma nüüd küsin. Meile üritatakse praegu selgeks teha, et nii ei tohi teha, sest majandus hakkab siis koledal kombel kannatama, kui pankadel on halb elu. Esiteks, kas nendel pankadel on ikka nii hull elu, et neilt ei võiks natuke rohkem maksu võtta? Teiseks, kas see on üldse tõsi, et majandus hakkab siis kannatama?

Ma mõtlesin, et ma vastan lühidalt: need inimesed valetavad. Meil on lähedalt võtta Leedu näide. Leedu tegi selle maksu ära. Veel kord: nii nagu meie eelnõu, ei taha ka meie minna ettevõtjaid maksustama lihtsalt selle eest, et nad saavad kasumit, et võtaks sealt ühe osa ära. Seda tahtis hiljaaegu teha Reformierakond, kes tahtis teha kõikidele ettevõtetele tulumaksu. Meie ei taha seda teha. Meie tahame seda, et kui pank ei ole turule tulnud mingisuguse tõesti turgu raputava innovatsiooniga, mis tooks talle tohutult kliente juurde või võimaldaks rohkem tulusid teenida või väga odavalt oma teenust pakkuda, ta lihtsalt kasutab kõrgele tõusnud intresse selleks, et koorida laenuvõtjaid ja mitte sentigi sellest [rahast] ei anna hoiustajatele, [siis oleks selge, et] nii ei tohi teha. Sisuliselt paneb see eelnõu pankade jaoks paika tegevusraamid. Meie ei taha minna ettevõtjate kasumit asja ees, teist taga maksustama, mida veel mõni kuu tagasi tahtis läbi suruda Reformierakond. Nüüd on nad õnneks selles asjas mõistuse pähe võtnud. Mine tea, ma olen siin mitu korda seletanud sama asja, võib-olla nad kuulavad kabinettides, tulevad siia, me läheme edasi ja panemegi selle raamistiku paika.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Palun juhtivkomisjoni ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi.

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas antud eelnõu esimeseks lugemiseks ettevalmistamist oma 25. märtsi istungil. Eelnõu algatajate poolt tutvustas eelnõu Siim Pohlak. Nii. Komisjon langetas järgmised otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 8. aprillil, kuid see [arutelu] on paraku nihkunud tänasesse päeva, määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, ja kolmandaks, lükata eelnõu esimesel lugemisel tagasi. Head kolleegid, ma annan ka ülevaate komisjonis toimunud arutelust. Kõigepealt andis komisjoni esimees Annely Akkermann teada, et Vabariigi Valitsus ei toeta antud eelnõu. Põhjenduseks oli, et erinevalt teistest ettevõtetest maksavad krediidiasutused tekkepõhiselt kasumilt avansilist tulumaksu. Samuti oli valitsuse seisukohtades öeldud, et Eesti huvides on tugev pangandussektor, majanduse finantseerimine on Eestis tugevalt panganduspõhine ja kohalikel ettevõtetel on keeruline leida alternatiivseid finantseerimisvõimalusi. Eelnõu mõju oleks soovitule vastupidine, see nõrgestaks pangandussektorit ja ka Eesti majanduskeskkonda laiemalt. Nii. Seejärel oli meil arutelu. Ma ise alustasin küsimustega. Ma küsisin, et kuna seletuskirjas puudusid andmed viimase kolme aasta netointressitulu kohta, aga need on maksustamise aluseks, siis kas algatajal neid andmeid on. Siim Pohlak ütles, et täpset numbrit ta ei oska hetkel öelda, aga ta lubas mulle need andmed saata või anda või öelda või … Ma hetkeseisuga ei ole neid veel saanud. Võib-olla need ettekande ajal tulevad. Siis ma küsisin selle kohta, et euribori languse tõttu ei ole netointressitulu kasv nagu võimalik ja siis ei ole ka seda 50% ületavat osa, mida maksustada. Sellega algataja ka nõustus. Siis küsis komisjoni esimees … Ei, mina küsisin veel, ma küsisin seda, kas see 1,24 miljardit käesoleva aasta netotulu on ikka õige number. Seda kommenteeris Rahandusministeeriumi esindaja. Ta viitas ühele memole, mille ma ka sain, ja seal olid natuke teistsugused numbrid. Rahandusministeeriumi esindaja Lemmi Oro ütles veel sinna juurde, et eelnõu algataja eesmärk on pankadelt rohkem maksu võtta, aga siin tekib küsimus, kas see peaks olema tehtud selliselt, et selleks oleks vaja nagu uut maksusüsteemi või uut regulatsiooni välja töötada. Tegelikult viitas ta sellele, et meil on juba tegelikult pangamaks. Avansiline maksumäär on pankadel 18%, erinevalt ülejäänud ettevõtlussektorist, ja lõplik maksumäär, kui nad dividende jagavad, on 22%, mis sel aastal kerkis, muuseas. Me võime teiste riikidega võrrelda küll, aga seal on hoopis teistsugune taust ja teistsugune maksusüsteem, ka Leedu näite puhul siinkohal. Nii et see eelnõu nagu ei täida eesmärki. Tanel Kiik, hea kolleeg, ütles, et eelnõu eesmärk võib küll õilis olla, aga ta nõustub minu seisukohaga, et mineviku põhjal uue maksu kehtestamine võib tulevikus [suurema] tulu asemel tuua kaasa hoopis tulu vähenemise, ja et kogu eelnõu vajab nagu läbitöötamist. Nii. Ma küsisin ka euribori prognoosi kohta. Siis läks jutt sellele, et prognoosid on meil üldse ebatäpsed. Jutt läks siin Rahandusministeeriumi ja Eesti Panga majandusprognoosidele. Aga ütleme kokkuvõtlikult, et kui meie majandusprognoosid või Eesti Panga prognoosid ongi olnud ebatäpsed, siis praegu on ikkagi jutt euribori prognoosidest ja see on Euroopa Keskpanga valitsemisala. Nii. Komisjoni esimees Annely Akkermann esitas sellise mõttekäigu, et meil on ka muid valdkondi, kus on hea konjunktuur ja kus võib olukord paremaks minna. Näiteks ta tõi siin, et majutus‑ ja toitlustusvaldkonnad on olnud viimasel ajal kasumis. Kas EKRE ei tahaks ka neid maksustada? Siim Pohlak vastas, et ei, seda nad kindlasti ei soovi. Nii. Arutlesime veel Euroopa Keskpanga mandaadi teemadel ja rahapoliitika ennustatavuse teemadel. Lõpuks tõi Rahandusministeeriumi esindaja välja ühe õigusliku probleemi. Asi on selles, et kui maksustamise aluseks on kolm viimast aastat, siis toimub nagu tagantjärele maksustamine ja sellist asja meie põhiseaduse kontekstis ei tohiks olla. Kolleeg Andrei Korobeinik küsis selle peale, et aga Leedu ju tegi seda, nemad ka maksustasid kolme viimase aasta keskmist, kuidas nendel see niimoodi saab olla ja miks meil ei saa. Rahandusministeeriumi esindaja vastas, et nii täpselt ta Leedu põhiseadust ei tunne, küll aga Eesti põhiseaduse mõttes on põhiseadusega vastuolus selline asi, kui maksubaase arvutatakse eelmiste aastate tulemuste põhjal. Maksumaksja ei saa ju eelmise aasta tulemusi enam mõjutada ja siit tekib see vastuolu põhiseadusega. Nii. See oligi see arutelu meil komisjonis. Veel kord: otsused olid, nagu ma ütlesin, need, et võtta eelnõu päevakorda 8. aprillil, see oli konsensuslik, määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, selle poolt oli 11 komisjoni liiget, ja teha ettepanek eelnõu tagasi lükata, poolt oli 6 ja vastu 3. Nii. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Teile on ka mõned küsimused. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! No kui Reformierakond ei ole nõus pangamaksuga ükskõik mis kujul – eks siin opositsioon ole neid seaduseelnõusid juba esitanud ka –, siis on ju probleem selles, et me teame, et meie kommertspankade omakapitali tootlused ehk kasumid on suured, aga teiselt poolt nende valmisolek tulla ettevõtjatele või eluasemelaenu võtjatele intresside asjus vastu suur nagu ei ole. Me ei näinud ka tol ajal, kui euribor oli tõesti kõrge, et mingil viisil oleks laenulepingutes intressi baasosa muudetud. Seda ei olnud. Meie ülesanne on tekitada olukord, kus intressid langeks. Ka Eesti Panga president käis eelmine aasta välja mõned ettepanekud. Näiteks, kui panka vahetada …

Aitäh!

… siis pangavahetus läheb väga palju maksma. Seal on hüpoteegid, laenulepingud ja nii edasi, hindamised.

Hea kolleeg, teie aeg on täis.

Ma toon lihtsalt ühe näite. Kui meie mobiilteenuse pakkujad omal ajal, kui võeti seadus vastu …

Hea kolleeg, seda ma ei saa küll lubada, et see [küsimus] läheb lubamatult pikaks. Teil on vist üks küsimus veel varuks.

Aitäh, austatud küsija! Ütleme, kogu see pangandussüsteemi temaatika on muidugi hästi lai, ma möönan, keeruline ja nüansirohke. Mis puudutab pangavahetust ja seda, mis teil veel oli mainitud, mobiilsideoperaatori vahetust, siis see läheb antud eelnõust ikka väga kaugelt mööda. Teiseks, te küsisite nagu erakondade poliitiliste hoiakute kohta mingite asjade maksustamise suhtes. Peale minu ettekannet tuleb läbirääkimiste voor. Mul on praegu tagasihoidlik ettekanne, ma räägin, mis meil komisjonis toimus. Peale seda, läbirääkimiste voorus saavad erakonnad oma positsioone laiemalt avada.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Aivar, kõigepealt tahan sind tänada selle eest, et sa teed meile väga ilusti ülevaateid komisjoni tööst. See on siin koosseisus erandlik, et komisjoni arutelusid normaalselt vahendatakse. Aga ma tahtsin küsida selle kohta, et korra käis sinu ettekandest läbi see, mis on euribori liikumise prognoos. Sina oled meil finantsturgudega palju tegelenud. Mis on sinu prognoos, läheb see üles või läheb alla või jääb [paigale]? See on oluline selle seaduse kontekstis.

Aitäh küsimuse eest! Minu tagasihoidlik prognoos vaevalt selle teema või selle minu rolliga kokku läheb. See pole koht, kus seda ette kanda. Mul ei ole ka sellist võimekust ja selliseid tööriistu, et neid prognoose teha. Ma ka püüan asjadest aru saada, seda muidugi. Aga praegu on majandusanalüütikute hoiak või prognoos, ka turgude ootus ju ikkagi selline … Ärme räägime USA asjadest, millega teie nagu kõvasti tegelete. Föderaalreservi intressitõusud või intressilangetused ei puutu praegu väga palju asjasse. Me räägime Euroopa Keskpanga rahapoliitikast ja siin on ikkagi majandusanalüütikute seas suhteliselt suur konsensus. Me nägime juba sellel nädalal, et suuresti muuseas selle tollitariifisõja mõjul euribor ju jälle kukkus. Natukene on ta taastunud, aga ta on ikkagi 2,2%, 4%-lt on 2%‑le kukkunud. Praegu on selline ootus, et järgmisel nädalal Euroopa Keskpank langetab [intressi] 0,25 protsendipunkti ja sellel aastal oodatakse juunis veel ühte intressilangetust ja järgmisel poolaastal veel kahte intressilangetust Euroopa Keskpanga valitsemisalas. Ehk euribor võiks 2%‑st allapoole langeda, see on praegu turgude ootus. Aga ma möönan muidugi, et praegu on olukord üsna turbulentne ja raskesti ennustatav.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Aivar, sa enne kirjeldasid seda arutelu. Ma arvan, et me mõlemad mõistame, et Tanel Kiik päris täpselt ei saanud aru, mis on selle eelnõu sisu. Aga mulle tundub, et sina siiski said, kuigi sa esindad oma erakonda ja sellest võib-olla tuleneb sinu vastuseis sellele [eelnõule]. Aga minu küsimus. Mis sa arvad sellest, kui me seda laadi raamistiku paneks ikkagi pankade jaoks paika, et kui peaks tulema järgmine kiire intresside tõusu ralli, siis ei käitutaks nii, nagu käituti möödunud korral, kui intressitõus kanti kohe üle laenuvõtjatele, aga mitte hoiustajatele? Kas sellise raamistiku seadmine sinu arvates oleks mõistlik, kas või mõne muu eelnõu abil, või ei peaks seda üldse tegema?

Aitäh! Ma arvan, et see ei ole mõistlik. Teile meeldib üldse kopeerida oma mingisuguseid autoriteete. See on ju üsna [täpselt] kopeeritud Leedu praktikast. Kõigepealt, te olete lootusetult hiljaks jäänud. Selle euribori asja hiilgeaeg jääb aastate taha, siis ka Leedu ju seda rakendas. See mõju oli aastatel 2022, 2023 ja 2024. See on juba eilne päev, eks. Teiseks, Leedu kontekst on [meie omast] väga erinev. Meil tegelikult on pangamaks, pangad maksavad avansilist tulumaksu sel aastal 18% ja lõplikku tulumaksu 22%, kui nad maksavad dividende välja. Nii et, ühesõnaga, [pankadel] on suurem maksukoormus, kui on ülejäänud ettevõtlussektoril, ja seda võib käsitleda pangamaksuna. Teiseks, lihtsalt tuletan teile meelde, et Leedus on üldine ettevõtte tulumaksumäär palju madalam kui meil. Neil oli see 15%, seoses kaitsekulude rahastamise vajadusega nad tõstsid selle 16%‑le. Kontekst on hoopis teine. Nii et ma ei toeta mõtet, et selline raamistik oleks vaja välja töötada. Pealegi, teil on see niivõrd puudulikult ette valmistatud, et seda ei tahaks siin isegi väga tõsiselt arutada.

Kiitus ei saanud vastukiitust. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea ettekandja! Teatavasti see praegune pangamaksu arutelu ei ole mitte selle üle, et pankadele tahetaks panna lihtsalt lisamaksu peale. Niipalju kui mina aru saan, on [arutelu all see], et euribori tõusust sõltuvalt tekib erakordne kasum ühel ettevõttel, mis on eraettevõte. Ühelgi teisel ettevõtlusvormil sellist asja ei ole, et kusagilt Euroopast tuleb üks direktiiv või suunis, antud juhul siis keskpangalt, paneme intresse otsa ja siis tekib erakordne kasum. Hetkel ei ole see enam aktuaalne, seda küll, aga jutt käib ju sellest, kui see muutub jälle aktuaalseks. See käib ikka mööda sinusoidi, aeg-ajalt tuleb jälle inflatsiooni ohjeldada, ja selle jaoks oleks see instrument hea. Aga kas te leiate, et see on õige, et inflatsiooni ohjeldamiseks peab raha voolama konkreetse ettevõtja taskusse? Mõte võiks ju olla see, et mitte jagada seda ainult hoiustajatele, siis ei oleks inflatsiooni ohjeldamise puhul mitte mingit vahet …

Suur tänu, hea kolleeg! Aitäh!

… vaid see läheks pigem osaliselt riigikassasse, et sellega saaks midagi asjalikku teha.

Aitäh! See oli väga-väga pikk küsimus ja natuke segane. Aga ma ütleksin, et maksustamist üldiselt ei saa ikkagi niimoodi üles ehitada, et kui mingis majandusvaldkonnas või mingil ettevõtete grupil tekib soodne konjunktuur ja erakorraline kasum, siis riik muudab kohe oma maksusüsteemi ja hakkab seal toimetama. Konjunktuur käib ka üles-alla. Mingil ajal on soodne konjunktuur, aga olukord võib järsult halveneda ja sama seltskond võib hoopis kahjumit hakata teenima. Tulen nüüd pangandussektori juurde tagasi. Tõesti, see oli üsna haruldane olukord, kus euribor kerkis paari aastaga 0‑st 4%‑ni. Inflatsioon ju kerkis ka üsna ootamatult, üsna erakordsed asjaolud olid pandeemiajärgsetel aastatel. Sellist olukorda ei julge vist lähiaastateks prognoosida. Ka selle tariifimöllu raames on oodata pigem majanduslangust või negatiivset mõju majanduskasvule. Muidugi, inflatsioon võib teha läbi ootamatuid arenguid. Aga jah, maksustamist ei saa üles ehitada sellele, et kui kuskil tekib soodne konjunktuur, siis hakatakse kohe maksusüsteemi muutma. Nii ei tohiks asjad olla.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Aga kas nii tohib olla, et kui valitsusel on rohkem raha vaja, siis minnakse suurperede toetuste kallale, siis minnakse autoomanike vara kallale, siis hakatakse maamaksu tõstma ja minnakse koduomanike vara kallale? Seda kõike te olete ise ju toetanud, olete siin uljalt nuppu vajutanud. Kohe, kui raha on vaja, läheme kallale. Ise ütlete, et konjunktuurist ei tohi lähtuda. Pankade kaitsel seisate siin vankumatult, otsides ühe argumendi teise järel, millele toetudes õigustada seda, et sealt ei tohi küll mitte midagi haugata, olgugi et on selgelt erakorralised kasumid. Seda ei ole eriti hea kuulata, ausalt öeldes. Minu küsimus puudutab seda, et te ütlesite, et meile siin kangesti meeldib kopeerida, kuidagi niimoodi halvustavas toonis. Milles see probleem on? Kui leedukad on mõelnud välja toimiva skeemi – te ei saa ju eitada, et see skeem on osutunud toimivaks ja toonud neile riigieelarvesse vajalikke vahendeid keerulisel ajal, kui on tarvis neid vahendeid suunata julgeolekuvõimekuse tõstmiseks –, siis milles see probleem on? Kui jalgratas on kellegi poolt leiutatud, siis miks mitte seda kopeerida, miks peaks hakkama ise seda uuesti leiutama?

Kui te tahate kopeerida, siis peate võtma arvesse kõiki aspekte, niimoodi kõikehõlmavalt. Ma juba rääkisin, et meie maksusüsteemid on erinevad. Leedu üldine tulumaksumäär on palju madalam kui meil. Nüüd nad tõstsid küll seda maksu ühe protsendipunkti võrra, aga ainult 16%‑ni. Neil ei ole sellist olukorda kui meil. Kogu ettevõtlussektor meil maksab, ütleme, tulumaksu kasumi jaotamisel, aga kommertspankadel on ju eriolukord. Kommertspangad maksavad 18% teenitud kasumilt avansilise maksena. Nii et siin on palju aspekte, mida tuleb arvestada, kui te tahate mingi riigi [tegevust] või midagi muud kopeerida.

Varro Vooglaid, palun!

Kas ma sain õigesti aru, et te ütlesite, et Leedus on ettevõtte tulumaks 16% ja meil makstakse avansilist tulumaksu 18%? Ma küll siin nagu eriti suurt vahet ei näe, ausalt öeldes, vähemalt kindlasti mitte kontseptuaalset põhimõttelist vahet, mis paneks meid olukorda, kus meie maksusüsteemid oleks fundamentaalselt, põhimõtteliselt erinevad, nii et see lahendus, mis on kasutusele võetud Leedus, ei võiks meile sobilik olla.

Ei, on küll … Aitäh küsimuse eest! (Lause ei ole saalis selgelt kuulda. Naer saalis.) Ei, on küll põhimõtteline vahe, et meil on …

Lugupeetud ettekandja, see märkus ei olnud kohane.

(Paus.) Meil on üldine tulumaksumäär 22% ja erinevalt ülejäänud ettevõtlussektorist maksavad kommertspangad ka avansilist tulumaksu teenitud kasumilt, mis ülejäänud ettevõtlussektorile ei kohaldu. (Hääled saalis.)

Anti Allas, palun!

Austatud eesistuja! Hea ettekandja! Kasutan võimalust küsida spetsialistilt. Miks Eestis kommertspangad ei paku fiksmarginaaliga laene? Äkki põhjendate seda? Mis teie arvamus on? Mujal Euroopas on meil valik, kas me seome ennast euriboriga või mitte, niimoodi kaudses mõttes, aga on võimalik ka nii-ütelda teada, võttes 30 aastaks laenu, kui suur see ühtlane protsent on. Mis see põhjus võib olla?

Aitäh selle küsimuse eest! Kahjuks me seda teemat komisjonis ei arutanud. Aga praegu ma just vaatasin, uudistes oli, et EfTEN-i esindaja – võin eksida, vabandust, kui ma eksin –, üks ettevõtja kommenteeris, et kuna euribor on langenud üsna madalale ja üsna kiiresti, siis praegu on õige aeg [intress] fikseerida. No järelikult on selline toode olemas.

Suur tänu teile! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kaheksa minutit.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid ja head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Kahjuks ei jõudnud ma oma küsimust lõpuni küsida, aga minu arust see näide, mis ma tahtsin tuua ja mis puudutab mobiilioperaatoreid, on siin täitsa kohane. Kui me räägime konkurentsi suurendamisest ning meie inimestele ja ettevõtetele soodsama teenuse pakkumisest, siis see on hea näide. Ma tuletan lihtsalt meelde, et kui mobiilioperaatorid said kohustuse mitte hoida kinni numbritest, vaid tekkis nii-öelda numbrite vaba liikumine, kui sooviti mobiilioperaatorit vahetada, siis mobiilioperaatorite hinnad läksid alla. Inimesed said numbrit liigutada ühe operaatori juurest sinna, kus oli soodsam. Mis puudutab panku, siis selge on ju see – ja see on fakt –, et meie kommertspankade kasumitootlus on suurem kui Skandinaavia pankade kasumitootlus. Me räägime omakapitali tootlusest. Teiselt poolt me näeme, et need intressid, mida küsitakse klientidelt ehk eluasemelaenu võtjatelt … (Sumin saalis.) Head kolleegid! (Paus.) Või siis nendel laenudel, mida antakse ka ettevõtjatele, on need intressimarginaalid kõrgemad. Mis on see seletus, miks nad on kõrgemad? Väga head seletust ei olegi. Aga on toodud välja, et meil peaks olema rohkem panku, meil peaks olema selline konkurents, mis tooks need intressid alla. Kuulasin ka Eesti Panga presidendi mõtteid, mis ta eelmisel aastal avalikult välja ütles. Tegelikult on täiesti olemas need meetmed, kuidas saada kommertspankade intressid alla. Kui soovitakse laenulepingut viia teise panka ehk võtta pakkumisi konkureerivatelt kommertspankadelt, siis see takerdub selle taha, et kliendid saavad aru, et kui nad tahavad laenu viia üle teise panka, siis see üleviimine on väga kallis. Me räägime laenulepingu tasust, me räägime hindamisakti eest tasumisest, me räägime ka notaritasust. Iga laenuga kaasneb reeglina ka hüpoteek. Siin me saame pakkuda seadusandja poolt leevendust. Sellised leevendused on olemas nii Soomes kui ka Rootsis. Kui klient soovib lepingu ühest pangast teise üle viia, siis administratiivsed tasud on seal tunduvalt väiksemad kui meie kommertspankadel. See on üks võimalus, kuidas me saaksime intressid alla viia. Meil seda võimalust ei ole. Me nägime selgelt, et kui alates 2022. aastast hakkas euribor tõusma, siis ei olnud pankadel valmisolekut ise intressi alandada, vaatamata sellele, et väga paljud kliendid – see info on tulnud nii ettevõtjatelt kui ka eraisikutelt – käisid pangas ja juhtisid tähelepanu, et euribor on tõusnud, neil on raske, võlakoormus on tagasimaksete tõttu suurenenud, ning küsisid, kas oleks võimalik intressi langetada. Pangad seda reeglina ei teinud. Mis siis juhtus? Juhtus see, mida me nägime ka pankade aruannetes: 2023 ja 2024 pankade kasumid kahekordistusid. Kahekordistusid! 2023. aastal esitas opositsioon ettepanekuid, kus öeldi selgelt, et see on ebanormaalne olukord ja tuleb rakendada pangamaksu liigkasumi pealt. Järjepidevalt ütles koalitsioon ei. Keskerakond andis minu arust sisse neli seaduseelnõu sellel teemal, kindlasti andis ka EKRE niisama palju, kolm või neli. Aga järjepidevalt hääletati meie ettepanekud ikkagi maha. Mis siis kokkuvõttes juhtus? Juhtus see, mida me näeme praegu majanduses. Selle asemel et investeerida majandusse, pidid ettevõtjad, kellel olid laenud, sel perioodil maksma tagasi tunduvalt rohkem raha. Inimesed, kes oleks võinud rohkem tarbida, maksid euribori tõusu tõttu [rohkem] laenu [tagasi] ja tarbimine kahanes. Need on probleemid, mida oleks saanud lahendada pangamaksuga. Me oleks pidanud pankasid kohustama vähemalt selleks, et nad langetaks selleks ajaks baasintresse, mis oleks langetanud ka laenuvõtjate maksukoormust. Või siis oleks tulnud tõesti panustada riigile, riik oleks leidnud meetmed, kuidas inimesi aidata ja nende olukorda leevendada. Mitte midagi sellist ei toimunud! Nüüd öeldakse meile, et teate, te olete selle eelnõuga hiljaks jäänud. Mina küsin: miks te ei ole kahe aasta jooksul mitte midagi teinud? Lugupeetud kolleegi Aivar Sõerdi suust kõlasid siin lausa valed. Ma tulen Leedu juurde tagasi. Kordan veel: ei ole mõtet ajada sassi kahte asja. Üks on klassikaline ettevõtte tulumaks ja teine on avansiline tulumaks, mis on selleks aastaks pankadel tõesti 18%. Te kehtestasite ettevõtjatele ka nii-öelda klassikalise ettevõtte tulumaksu, mille kohta te olete ju uues koalitsioonis võtnud vastu otsuse, et järgmisest aastast, kui see oleks pidanud kehtima hakkama, see enam ei kehti. Ehk te võtsite tegelikult selle otsuse tagasi. Leedus on kehtestatud lisaks klassikalisele ettevõtte tulumaksule, mida pangad maksavad, intressikasumi maks. Need on kaks erinevat asja minu arust. Aivar on kaks või isegi kolm korda siit puldist rääkinud täpselt sama juttu, mida ta ka täna rääkis ja mis ei vasta lihtsalt tõele. Ma ei saa aru, miks ta seda räägib. Ärme palun ajame sassi! Avansiline tulumaks, see, mis on pankadele kehtestatud, on 18%. See on kõik õige, see ongi avansiline tulumaks. Leedus maksavad klassikalist ettevõtte tulumaksu mitte ainult pangad, vaid ka teised ettevõtted. Lisaks maksavad pangad ajutiselt tulumaksu intressikasumi pealt saadavalt tulult. Igal juhul kutsun ma koalitsioonisaadikuid üles mõtlema selle peale, et kui praegu tõesti ei ole võib-olla õige aeg kehtestada pangamaksu, siis me peame ette vaatama ja selleks valmis olema. Teiselt poolt me peame väga tõsiselt mõtlema selle peale, kuidas saada meie inimeste intressimaksed madalamaks. Selleks on olemas meetmed ja nendega tuleb tegeleda. Tegelikult tuleb need otsused vastu võtta Kordan üle. Selleks et tekiks normaalne konkurents pankade vahel ja inimesed saaks pangalaene tõesti väga kergelt ühest pangast teise viia ehk vahetada partnerit, nii nagu on see võimalus mobiilioperaatorite puhul, tuleb need küsimused, mis puudutavad hüpoteegi seadmist, mis puudutavad pankade laenulepinguid, mis puudutavad laenulepingute katkestamist, hindamisakte, ära reguleerida. Siis me saame intressid samale tasemele, nagu on Skandinaavia turul. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt on mul au paluda Riigikogu kõnetooli uue nime saanud erakonna EKRE – Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel kõnelema Martin Helme. Niikaua kuni sa saabud: kas juhatajad võivad ka edaspidi kasutada lühendit EKRE?

Veel ei ole [parandus] B-kaardil, aga tulevikus saab olema. Kui kanne tehakse registrisse, siis hakkame siin ka muutma. Võtame asja kokku. Jah, nii nagu Lauri ütles, ka meie oleme siia korduvalt tulnud eelnõuga, et kehtestataks erakorraline pangamaks. Loogika on ju väga lihtne. Meil on koalitsioon, nüüd on meil parempoolne koalitsioon, kes nüüd tuleb oma jutu järgi makse langetama. Ta on kehtestanud automaksu, on tõstnud tulumaksu, on tõstnud käibemaksu mitu korda – tulumaksu ka mitu korda –, on tõstnud kõiki aktsiise, on tõstnud maamaksu, on ära võtnud peretoetusi, on ära võtnud lastega kodus oleva ema tervisekindlustuse, on kinni pannud maakoole, on vähendanud tee-ehitust ja teehooldust, on kärpinud huviharidust, sest raha ei ole ja kuskilt peab raha ju riigieelarvesse tulema. Aga siis on üks püha lehm, mida me ei saa puudutada, mitte mingil juhul ei saa puudutada, sest muidu kukub taevas alla, majandus kukub kokku, ettevõtlus jääb seisma. Noh, ei tohi! Aivar Sõerd räägib meile siin põlgliku muigega, kuidas me kopeerisime Leedust üks ühele maha seaduse, mis on nii kehv, et seda ei saa üldse menetledagi, see seadus on nii praak. Ma ei tea, kas koopiapaber oli praak või leedukad tegid kehva tööd. Igatahes tuli Leedu eelarvesse sellega kõvasti raha, sadu miljoneid. Aga meie, näe, arutame siin, mida järgmiseks kärpida. Nii see loogika meil on. Meil on valitsus, kelle esimene instinkt on alati, et tuleb võtta raha lihtsa inimese taskust, siis ta võtab raha Eesti ettevõtja taskust ja siis võtab kõikidelt avalikelt teenustelt raha ära. Aga vaata, Rootsi pangalt ta raha ei võta. No ei võta, ei saa võtta! See on põlastusväärne. See mõtteviis on põlastusväärne! Mina mõtlen samamoodi, nagu ütles Donald Trump, et ma olen uhkusega tavaliste inimeste poolel, mitte pankurite poolel. Ma soovitan siiski hoolikalt järele mõelda, enne kui te selle eelnõu jälle prügikasti loobite. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 566 esimesel lugemisel tagasi lükata. Peame seda ettepanekut hääletama. Asume selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamise juurde. Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 566 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 46 Riigikogu liiget, vastu 20, erapooletuks jäi 0. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 566 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.