Mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (592 SE) esimese lugemise jätkamine

Läheme siis tänase päevakorra juurde. Päevakorra täpsustamine: jätkame sealt, kus eile pooleli jäime. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu 592 esimene lugemine. Ja palun Riigikogu liikmete küsimustele vastamiseks tagasi Riigikogu kõnetooli algatajate esindaja Rene Koka.

Aitäh! Jah.

Ja kui oled valmis, siis Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Nagu me kõik teame, asus õiguskantsler hiljuti seisukohale, et automaksuseadus ei ole põhiseadusega kooskõlas, sellepärast et selles ei ole sätteid, mis arvestaks vara hävimise või muude kasutusest väljalangemise juhtumitega, ja nii edasi. Ma mõtlesin teie käest küsida, milline teie tunnetus on. Kas see on piisav põhjendus, toomaks esile mootorsõidukimaksu seaduse võimalikku vastuolu põhiseadusega, või on siin tegelikult ka fundamentaalsemaid probleeme? Ma ise olen mõelnud, et küsimus on väga selgelt seotud ka põhiseaduse § 28 lõikega 4, mis ütleb, et lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Ma ise olen küll mõelnud, et kui seadus on vastu võetud ikkagi sellisel kujul, et see ei arvesta asjaoluga, et lasterikastel peredel on lihtsalt suuremast laste hulgast tulenevalt tarvis suuremaid ja raskemaid autosid – see ei ole nende valik, vaid see on paratamatus –, või ei arvesta sellega, et puuetega inimesed ei saa kasutada sarnaselt teistega ühistransporti, siis see ei ole kooskõlas selle sättega. Või kuidas teie leiate?

Tänan, hea küsija! Ma olen täiesti nõus teie küsimusepüstitusega. Ja kahjuks peab ütlema, et ma oleks lootnud, et õiguskantsler võtab ette kogu mootorsõidukimaksu eelnõu sisuliselt, mitte ainult ühe punkti, mis on kahtlemata ka väga oluline. Aga selle ühe punkti parendamine ei muuda suures pildis seadust väga palju paremaks. Tegelikult on ikkagi vaja see seadus tervikuna kehtetuks tunnistada. See teie osundus on absoluutselt õige. Me täna karistame rahaliselt suurperesid ja abi vajavaid inimesi, puuetega inimesi, nagu te välja tõite. Kui sul on ikkagi üle viie pereliikme, kellega on vaja kuskile sõita, siis on vaja suuremat sõidukit ja sa maksad selle eest oluliselt suuremat registreerimistasu. Sellise tavalise sõiduauto eest, [näiteks] mõne Škoda eest maksad aastas võib-olla 200–300 euro kandis. Aga nendesamade sõidukite puhul, mida vajavad suuremad pered ja puuetega inimesed liikumiseks, on aastane kulu, mis tuli juurde, 600–800 eurot ja rohkem. Nii et tegemist on minu hinnangul täiesti ebavõrdse kohtlemisega. Ja mitte vähem tähtis ei ole see aspekt, et inimesi suunatakse taotlema erinevaid toetusi. See on minu arust üks väga oluline inimväärikuse küsimus. Kui sa oled siiamaani hakkama saanud oma perega ja toimetanud ilusti, siis nüüd öeldakse, et pöörduge sotsiaalabi saamiseks valda või kuskile. See ei ole inimväärikuse seisukohalt vähetähtis.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Kahtlemata, automaks on ebaõiglane maks. Isamaa on oma eelneva eelnõuga täpselt samamoodi seda kinnitanud. Paraku ei tulnud sellest asjast midagi, ilmselt läheb selle eelnõuga samamoodi. See ebaõiglane maks jääb kehtima. Teate, Eestis on hästi palju erinevaid kaameraid, on liikluskaamerad, on keskkonnakaamerad, on ilmakaamerad, on teekaamerad. Aga mina ei ole ühtegi teekaamerat märganud kruusateel. Äkki opositsioon paneb seljad kokku ja teeb valitsusele ettepaneku, et paneks mõned kaamerad kruusateedele, kus sõidavad need rasked ja suurema mootoriga autod. Millegipärast kruusateede olukorrast ei räägita seoses kliimamuutustega. Aga seal elavad inimesed, nende ääres elavad inimesed. Sinna tuleb varsti ilmselt neli korda kuus raske prügiauto. See teeks selle asja natuke selgemaks, kui inimesed saaks Tallinnas kaamerast vaadata, milline see kruusatee siis tegelikult välja näeb. Mis sa arvad?

Aitäh! Isamaal on kahtlemata võimalus ja võimekus see eelnõu teha ja me saame seda siis menetleda. Aga kui me räägime teedest tervikuna, siis kruusateed tuleb teha kõvakattega teedeks, et inimesed saaksid elada mujal ka kui ainult meie tõmbekeskustes. Kaamerate puhul võime edasi vaadata. Aga läbi huumoriprisma ma [ütlen, et ma] võib-olla ei paneks seda kaamerat. Mul tekib küsimus, kas härra Metsoja tahab veel karistada maainimest, pannes sinna kaamera, et siis kaamerasse püüda inimesi, keda meil on terve hulk, kes täna tegelikult ei jõua autokindlustust enam teha ja sõidavad maal ringi [kindlustamata] autodega. Võib-olla jätaks selle regulatsiooni esialgu tegemata. Ärme koormame inimesi veel ja paneme neid veel suuremasse kahvlisse riigi poolt.

Anti Poolamets, palun! Vabandust! Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma arvan, et on enam-vähem selge, mis on eri fraktsioonide arvamused selles küsimuses. Noh, siin nii Isamaa, EKRE kui ka loomulikult Keskerakonna fraktsioon on juba korduvalt öelnud, et automaks tuleks tühistada, eelkõige selle pärast, et see on vastuolus põhiseadusega. Ja nüüd vist õiguskantsler sai ka sellest aru, homme me arutame tema muudatusettepanekuid. Selge see, et Reformierakond ja Eesti 200 on [maksu] poolt, nemad vist väga seda kaotada ei taha. Aga kas te olete aru saanud sotside lähenemisest ja seisukohast? Me eile nägime enam-vähem analoogse eelnõu hääletamisel, et koos opositsiooniga hääletas tühistamise poolt ainult kolleeg Anti Allas, kes on ka täna siin olemas, aga ülejäänud sotsiaaldemokraadid kahjuks ei viibinud saalis.

Teie aeg!

Kas nemad siis pooldavad või ei poolda seda?

Aitäh, hea küsija! Eks selle ühe sotside esindaja käest oma paremal käel saad sa seda kohe küsida. Aga minu vastus on selline, et sama raske kui teil on ka minul aru saada, mida sotsid üldse mõtlevad. Nagu ma eile ütlesin, praeguse koalitsiooni poolt oli kahtlemata geniaalne käik sotsid valitsusest välja visata. Piltlikult öeldes on [nüüd] laua taga vähem suid, kes tahavad asjade jagamist. Aga toetus valitsuse eelnõudele, mis on tihti täiesti asendustegevus, on siin jätkuvalt olemas. Ehk siis ongi raske öelda. Me näeme siin viimasel ajal, kuidas sotsid püüavad [küsida] kriitilisi küsimusi või anda siin eelnõusid üle, mida nad mõnda aega tagasi kuidagi ei suutnud teha. Nüüd nad imiteerivad opositsiooni. Aga kui läheb selliste eelnõude hääletamiseks, mis on tegelikult Eesti inimestele kahjulikud või koormavad, siis neid nad siiski toetavad. Eks me näeme. Ja loodame, et Võrumaa esindaja minu vasakul käel, sinu paremal käel siiski mõistab seda, et ka Võru inimesed on hädas selle automaksuga, ja toetab automaksuseaduse kehtetuks tunnistamist.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kuidas te hindate automaksu valguses sellist olukorda, et automaks korjatakse kokku vaesematelt ühiskonnaliikmetelt ja samas makstakse elektriauto soetamise toetuseks 4000 eurot?

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, väga hea küsimus! Ma ka eile markeerisin selle ära, et me teame väga hästi, et elektriauto soetavad pigem jõukamad inimesed, jõukam [osa] ühiskonnast. Elektriautotoetus on olnud üks meede, millel varasemalt võib-olla isegi oli mingisugune mõte sees, kui me üritasime, ütleme, neli-viis aastat tagasi ühiskonda rohkem elektriautosid tuua. Siis oli see toetus uute autode jaoks. Mis minu jaoks on küll kurioosne, [on see, et me oleme] täna olukorras, kus me räägime, et meil ei jagu riigieelarve vahendeid sinna, tänna, kolmandasse kohta, me peame igalt poolt kokku hoidma, aga ikkagi toetame kasutatud elektriautode ostmist. See on minu arust rohkem kui kummaline. Ma mitte mingil juhul ei toeta seda. Ma loodan, et terve mõistus viimaks ikkagi saab aru, et meil on oluliselt tähtsamaid kohti, kuhu raha panna, kui see, et toetada kasutatud elektriautode soetamist.

Varro Vooglaid, palun!

Ma kasutan võimalust ja toon ühe näite. See seondub sellega, mille kohta ma eelnevalt juba küsisin. Võib-olla saate oma täiendava kommentaari anda. Kui ma tahaksin praegu osta kasutatud auto, 2005. aasta Porsche 911 – 3,6 liitrit, 239 kilovatti, maksab 47 900 eurot –, sellisel juhul ma pean selle auto eest hakkama aastamaksu maksma 128 eurot. Alternatiivina ma võin osta 2020. aasta Volkswagen Caravelle bussi suurperele tarviliku kohtade arvuga. See on kaheliitrise diisel[mootoriga], 110 kilovatti, selle eest peame maksma 33 500 eurot, et seda osta. Ja aastamaks on sellel mitte 128 eurot nagu eelnevalt mainitud Porsche puhul, vaid 780 eurot. Minu meelest on hea seda küsimust selliste konkreetsete numbritega vaadata. Kui me paneme siia kõrvale põhiseaduse formulatsiooni, et suured pered on riigi erilise hoole all, siis mulle tundub, et siin on tegemist lausa pilkega.

Aitäh! Väga hea näitlikustamine. Ja see on sedapidi veel kurioossem, et kogu aeg räägitakse: "Inimesed, sõitke rohkem ühe autoga, oleme keskkonnasäästlikumad. Ärme sõidame üksinda autos! Kõige soodsam ja puhtam on raudteetransport!" Seda meile kogu aeg räägitakse ja räägitakse ja räägitakse. Ja nüüd seesama pere või seltskond inimesi, kes tahaks kulude kokkuhoiu mõttes sõita sisuliselt oluliselt väiksema mootoriga sõiduautoga, kuhu [mahub] seitse, kaheksa inimest peale, siis see maksab kordi ja kordi rohkem. Ja siis meie ametnikud ja poliitikud ütlevad meile ausa näoga, et nii peab olema, see ongi väga õige lähenemine. See on täiesti absurd. Ja see on see põhjus, miks opositsioon tõi kogu selle menetluse käigus välja neid kitsaskohti. Seda aga lihtsalt ei kuulatud. Täpselt nagu seesama õiguskantsleri [ettepanek], mida me hakkame homme siin arutama. Seda räägiti ju kogu aeg, aga seda lihtsalt ei võetud üleolevuse tõttu kuulda. Opositsiooni ei võeta kuulda ja see on väga suur probleem. Võimulolijad, ükskõik, kes võimul on, peavad saama üle sellest kompleksist, et nad ei kuula ainuüksi selle pärast, et opositsioon teeb ettepanekuid. Me teame seda ütlust, et vahet ei ole, mis värvi on kass, kui ta hiiri püüab, eks. Me kõik oleme siin ju selle jaoks ning meie valitsus ja ametkonnad töötavad selle jaoks, et teha asju paremaks Eesti riigi ja Eesti rahva jaoks. Ma ei tea, peaks nagu üle saama sellest ärategemise soovist või valehäbist. Kui opositsioonilt tuleb ettepanek, mis on õige ja hea ettepanek, siis tuleb seda menetleda ja tunnistada, et jah, kahju, et me ise selle peale tulnud, aga see on hea ettepanek, teeme ära. Aga seda riigimehelikkust ei ole. Meil on sinnamaani veel pikalt minna.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Jah, nagu tuli jutuks, on õiguskantsler juhtinud tähelepanu selle seaduse puudustele, kuigi, hea ettekandja, teie olite just esimene, kes sellele puudusele hakkas viitama. See näitab teatud tendentsi, et seaduseid tehakse ülepeakaela ja ilma mõjuhinnanguteta. Või kuidas teile tundub?

Noh, siin püütakse meile kogu aeg rääkida, et automaks on üks kehtestatud maksudest, mille [arutellu] on kaasatud enim [huvigruppe], ja nii edasi. Väga suur vahe, oluline vahe on selles, kas kaasatakse selle jaoks, et saada linnukene [kirja], et kaasamisprotsess on läbi viidud, või küsitakse inimeste, organisatsioonide, kõikide huvigruppide arvamust selle jaoks, et päriselt ka saada tagasisidet ja proovida teha seadust selliselt, et kõikvõimalikud murekohad, mida vähegi ette nähakse, on juba eos läbi töötatud. Ja ei ole vaja [eelnõu] rammida läbi selleks, et eelarve on vaja vastu võtta mingil ajal ja [eelnõu] tahetakse kangesti vastu võtta, kuigi see on toores. Siis ei ole midagi teha. Siis tuleb lasta kas või järgmise aastani seda menetleda, nii kaua, kuni on jõutud sinnamaani, et seadus on vettpidav. See võib mulle meeldida või mitte meeldida. Kahtlemata see [seadus] ei meeldi mulle ja ma olen selle vastu ja toetan selle kehtetuks tunnistamist. Aga selle seaduse läbisurujad, menetlejad ja esitajad oleks pidanud aru saama ja peaks ka tulevikus aru saama, et ei ole mõtet tulla siia mingisuguse sellise eelnõuga, mille eesmärk on eelarvesse raha [saada], ja see jõuga lihtsalt läbi suruda. Tegelikult on kodutöö tegemata. Ja kõikidele nendele probleemidele tegelikult viitasid erinevad erakonnad. Neid arutati erinevates komisjonides, aga neid lihtsalt ei võetud kuulda. Ja ma ikka pean selle jälle välja tooma. Ühes komisjonis, kus ma küsisin, kuidas te hindate transpordivõimaluste kättesaadavust erinevates Eesti piirkondades, vastas ametnik minu küsimusele, et Rahandusministeerium ei ole täheldanud suuri erinevusi transpordivõimaluste kättesaadavuse osas Tallinna kesklinnas ja maapiirkondades. Noh, ma pean ütlema, et ma olen ikka pehmelt öeldes üllatunud, et kas tõesti nii ongi. Ma olen neid näiteid toonud, et me [peaks] vaatama, kus on sõidujagamisteenused, taksod, trammid ja nii edasi, ja siis [võrdlema] mõne väiksema asukohaga Eestis. Ja kui ministeeriumi ametnik ütleb, et nad ei ole täheldanud analüüsi käigus suurt erinevust, siis me saamegi aru, miks me oleme sellises olukorras, nagu me oleme. Kodutöö on täiesti tegemata.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Austatud ettekandja! Me näeme, et eelmise koalitsiooni esimene otsus oli suurperede kallale minna. Ja sotsid, ma saan aru, nautisid seda kõige rohkem, sest nad on kogu aeg arvanud, et kolmas laps on juba liiast. Reform on arvanud, et rikkad peavad saama rohkem raha. Nüüd on kõrgepalgaliste tulumaksu[soodustus] lükatud järgmisesse aastasse. Me vaatasime eile – me arutame seda rahanduskomisjonis juba mitmendat päeva –, kui palju on ministeeriumidel raha, mis ühest aastast teise kantakse, ja noh, nägime – oh üllatust! –, et see on iga aasta pooleteise miljardi juures. Ja nende arvutuste käigus me näeme, et sellest ühe kolmandiku võiks kohe nii-öelda kustutada või kuhugi mõistlikumasse kohta panna. Ma vaatan, et sealt saaks pool miljardit, ja kõrgepalgaliste tulumaksu[soodustuse] ära jätmisest saaks pool miljardit. See on miljard kokku. Kas tõesti peab suurelt perelt toetuse ära võtma ja nüüd veel automaksu ka otsa panema? Või oleks mõistlikum jätta ikkagi kõrgepalgaliste tulumaksu[soodustus] tegemata? Mis on sinu arvamus?

Aitäh, hea küsija! Ma olen kahtlemata sellega nõus, et meil ei ole täna probleem niivõrd selles, et Eesti riigil ei ole raha, vaid probleem on selles, et meil puudub ülevaade sellest, kus meil raha on ja mille jaoks meil raha on. Ma eile tõin näite, et mõned aastad tagasi oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarves kahel real 100 miljonit ühe ja sama tegevuse jaoks. Ühel real oli see veel kirjeldamata tegevusteks. 100 miljonit! 100 miljonit ja peale! Ja seda ei avastanud tükk aega ei [Majandus- ja Kommunikatsiooni]ministeerium ega Rahandusministeerium. Midagi on ikka väga halvasti. Kõik me mäletame seda lugu, kuidas selle aasta alguses käis jagelemine selle üle, kas on 100 miljonit gaasijaama tegemiseks või ei ole. Valitsuse liikmed ei suutnud ära otsustada, kas on või ei ole, kes oli koosolekul, kes ei olnud koosolekul, kas me panime eelarvesse sisse või ei pannud eelarvesse sisse. No mida see näitab? See näitab seda, et meil on täielik korralagedus. Automaksu puhul tuldi algul välja summaga 100–120 miljonit. Kuhu me jõudsime? Üle 200 miljonini jõudsime. Tuldi välja oma rohemaksuga. Täna oleme olukorras, kus tegelikult ei räägita rohemaksust midagi. Rohemaksuga või keskkonnasäästuga pole siin mitte mingit pistmist, sest tegelikult me soodustame vanade autode [alles] jäämist ja nendega sõitmist. Eriti kurioosne kogu selle asja juures on see. Ma loodan, et see ei ole nüüd meie riigi juhtide ja meie riigiasutuste juhtide valdav arusaamine, ja ma loodan, et ka Kalle Kilk ei mõelnud niimoodi, nagu pealkiri ühele intervjuule pandi. Siin oli alles hiljuti üks intervjuu Kalle Kilgiga ehk siis meie elektri suure juhiga. Ta ütles, et energeetikas ei tohi teha Eesti huvidest lähtuvaid otsuseid. Ja kui ma sellist pealkirja loen ajakirjanduses, siis ma olen ikka väga nõutu. Ma olen nüüd mitmes komisjonis küsinud ka ministeeriumi esindajate käest, kas see on meie valitsuse ja ministeeriumi üleüldine seisukoht, et Eestis ei tohi teha otsuseid Eesti riigi ja rahva parema heaolu seisukohalt, et saaks aru, kas see on valdav seisukoht. Ma ei ole vastuseid saanud. Õigemini vahest on isegi nii juhtunud, et esimese korraga ei saa vastust, aga teisel korral saan mingi vastuse, et ikkagi üldiselt Eesti rahva huvides. Aga see on probleem. Tegelikult see pealkiri on väga kõnekas ja meil oleks vaja aru saada, kas meie riik tegutseb Eesti rahva ja riigi huvides või ongi võetud seisukoht, et me ei tohi seda teha. Siis hakkaksid asjad paika loksuma ka teatud maksude osas ja nii edasi. See on päris oluline. Ma arvan, et seda peaks ka teised jõud opositsioonist küsima erinevates komisjonides erinevate ministeeriumi esindajate, sealhulgas ministrite käest. Võib-olla saamegi vastuse, et kõik töötavad mingi muu jõu huvides, mitte Eesti riigi huvides. Ja siis, ma arvan, loksub paika päris palju asju, miks me midagi arutame ühte- või teistmoodi.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma tulen jällegi sotside juurde, kes on nüüd meie kolleegid opositsioonis. Ma lugesin, mida Anti Allas eile rääkis. Ta rääkis, et automaks tuleks ringi teha, et see oleks ainult Tallinnas. Täitsa huvitav oleks kuulata, mida Jevgeni Ossinovski järgmisel koosolekul Antile selle kohta ütleb. Aga Anti ütles välja, et peaks tegema seda paremaks ja õppima teiste riikide kogemusest, ja kõike muud. Iseenesest on hea, kui inimesed õpivad ja ennast arendavad. Millised sinu lootused on? Kui nad valitsuses olid, siis nad pidid olema nagu tehasetöölised, et Reformierakond annab ette ja muudkui teed ja teed ja teed. Kas sinul on lootust, et neil on nüüd rohkem aega ja nad saavadki õppida? Võib-olla tekib meil seal saali teises ääres selline tiib, kellega saab mingeid mõistlikke eelnõusid siin edasi viia. Näiteks üks mõistlik asi oleks see automaks praegu tühistada, kuna, nagu sotsidki tunnistavad, see tehti nii, et ise ka ei saadud aru, mida tehti. Seda lootust mul ei ole, et nad kohe niimoodi pöörduvad. Aga kas sul on mingi lootus, et äkki nad võtavad aega ja õpivad?

Aitäh, hea küsija! Meil on igasuguseid erinevaid häid ütlusi eesti keeles, näiteks "lootus kustub viimasena" ja "kui tervet ei jõua, tee pool rehkendust". Ja ma võiks veel mõned öelda. Antile mul on küll ettepanek, et kui tervet ei suuda, siis tehku pool rehkendust. Kui Anti oleks valmis sotsiaaldemokraatide poolt täna [meie] paati tulema ja hääletama selle poolt, et mootorsõidukimaks kehtetuks tunnistada, siis ma ütleksin, et võib-olla üks väike valguskiir paistab. Ütleme nii, et me vaatame täna lootusega sinnapoole, et kas näidatakse head tahet ja näidatakse, et tegelikult on sellest aru saadud. Ja eks siis võib arutada ka seda, kas ainult tallinlastest teha automaksu maksjad. See on arutelu tulevikuks.

Peaks Anti Poolametsa [kord] olema, aga Anti Poolametsa ei ole. Nii et Anti Allas, palun!

Anti saabki vastata kohe.

Aitäh! Nii ruttu jõudis [kord] minuni, ei pannud tähelegi. Minu küsimus on see. Kõigepealt, ma hääletasin eile Isamaa sarnase eelnõu poolt …

Väga hea!

… et selle menetlemisega jätkata. Eesti rahvale teadmiseks [ütlen], et tegin seda selle pärast, nagu siin öeldi, et pool rehkendust on tihtipeale kõige mõistlikum. Ma näitasin tegelikult protesti, et me ei saanud eelmises koosseisus mootorsõidukimaksu seadust menetleda nii, et see oleks mõistlik ja et need vead, mis seal selgelt sees on, oleks saanud välja võtta. Neid tookord välja võtta ei saanud ja seetõttu ma eile sellise otsuse tegin. Aga nüüd, kuna ma olen valmis ka täna menetlemise jätkamist toetama, ma küsin headelt kolleegidelt teisest servast, kas teie olete ka valmis tunnistama fakti, et meil riigis igasuguste kuludega käriseb, et meil on paljud strateegilised valdkonnad väga alarahastatud ja sellest tulevad suured probleemid. Kas te olete valmis ka toetama sotsiaaldemokraatide ettepanekut kehtestada astmeline tulumaks? Et siis ka Isamaa mõte …

Teie aeg!

… nii-ütelda maksuküüru kaotamine [tühistada], oleks veel 300 miljonit plussi.

Teie aeg! Aitäh!

Nii, kuna mul see info puudus, et Anti eile ka hääletas selle poolt, et mootorsõidukimaks kehtetuks tunnistada, siis [ütlen nüüd, et] igal juhul on tore, et sa seda tegid. Ja kuna positiivne areng peaks olema progresseeruv, siis mul on ettepanek, et äkki räägid täna veel ühe või kaks sotsi ära. Näitame head tahet ja katsume täna saada peale sinu veel mõne sotsiaaldemokraadi siia juurde, et automaksu kehtetuks tunnistamise seadust edasi menetleda.

Nii, Antit ei ole. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Jah, loomulikult, teema on hästi aktuaalne ja puudutab hästi paljusid inimesi ja perekondi, eriti neid inimesi, kes elavad maal ja kasutavad igapäevasteks toimetusteks autot. Teist võimalust ju neil ei ole. Ja nüüd siis riik karistab neid inimesi. Võiks selle otsuse tagasi võtta, seda me ju praegu arutamegi. Huvitav on ikkagi sotside positsioon. Noh, Anti Allasel, mul on selline tunne, on südametunnistus olemas. Ei tea, kas teised sotsiaaldemokraadid või sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liikmed leiavad ka selle ning tõesti ütlevad, et no see oli vale otsus, mis me tol ajal tegime koos Reformierakonna ja Eesti 200-ga. Või seda ikkagi ei paista? Ma ka tõesti ei saa aru, mis on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna positsioon automaksu osas. Kas nad pooldavad seda inimeste nii-öelda piinamist, eriti nende [piinamist], kes elavad maal ja vajavadki igapäevaselt autot?

Aitäh! Ega mina ka ei ole sellest päris hästi aru saanud, pean tunnistama. Aga noh, Anti Allas siin kinnitas, et ta eile juba toetas [eelnõu edasi menetlemist]. Ma tegin ettepaneku leida tänaseks veel kaks-kolm sotsi juurde. Kui ta seda suudab, siis on igal juhul lootust, et opositsioonis istumine on juba positiivselt mõjunud ja hakatakse nägema ka seda, mis tegelikult inimestele muret teeb ja millega oleks vaja aidata.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Kordan oma eelmist küsimust. Kaotame automaksu ära, aga teeme astmelise tulumaksu. Siis saaks ka riigi vajadused, hädavajadused kaetud. Kas tulete [seda ideed] toetama?

Hea Anti! Valitsuse prioriteedid on ju prioriteedid, mille panevad poliitikud paika. Me alles hiljuti arutasime siin seda … Sina praegu räägid, kuidas riigil raha ei ole ja kõik on väga halvasti. Ise alles arutasite valitsuses seda, et anda 2,5 miljardit tuulikutele. 2,5 miljardit tuulikutele! Praegu tehakse Eesti ja Läti vahele neljandat elektriühendust, millega kaasneb tohutu raadamine, meeletu raadamine. Te ei räägi sellest mitte midagi. Te räägite, et te olete suured loodusesõbrad. Te ei räägi mitte midagi sellest, et [pärast] raadamist seal lihtsalt metsa enam mitte kunagi ei ole. Et kõik saaks aru, siis [ütlen, et] raadamine ei ole metsa uuendusraie, kus mets võetakse maha, istutatakse uus ja 16 aasta pärast on jälle midagi võtta. Raadamine tähendab seda, et seal ei ole enam kunagi metsa, kännud võetakse ka ära, kõik on puhas. Sellest te ei räägi. Te räägite, et raha ei ole. Te peate üle vaatama [oma otsused]. Nüüd teil on muidugi teine positsioon, aga need ongi poliitilised otsused. Tegelikult ei ole küsimus selles, et raha ei ole, vaid raha kasutamises ja kulukohtades on küsimus.

Martin Helme, palun!

Aitäh! No Anti Allas siin räägib, kuidas eelarve käriseb. Sa juba juhtisid tähelepanu, et Rail Balticule [läheb] 5 miljardit …

Absoluutselt!

… 6 miljardit, eks ole, tuulikutele 3 miljardit. Käriseb! Käriseb! Siis me võtame igal aastal 200 miljonit suurperedelt ja maainimestelt ja nutame, et ikka veel [raha] ei jätku. Ja ma vaatasin järgi, Anti Allas tõepoolest hääletas eile selle poolt, et minna edasi automaksu tühistamisega. See on ikka suurepärane meelemuutus. Tee Damaskusesse on [alanud]! Valitsuses olles hääletas ta selle maksu kehtestamise poolt, hääletas tagasilükkamiste vastu, hääletas muudatusettepanekuid maha. On väga selge, et seal akna all istuvad sihukesed printsipiaalsed inimesed, kes valitsuses olles kehtestavad makse ja opositsioonis olles on enda kehtestatud maksude vastu ja räägivad, kuidas nad neid ei tahtnudki. Ma tahan selles mõttes hoopis küsida sinult, kas sina võid lubada meie valijatele, et kui me valitsusse saame, siis me ei muuda meelt automaksu suhtes.

Aitäh! Mina võin küll lubada, et kui me saame valitsusse, siis me automaksu kehtetuks tunnistame. Mina võin seda lubada. Aga ma isegi ei oleks nii kriitiline, ma püüan alati inimestes head leida. Seda on teinekord raske leida, seda väikest head, seda lootust. See, et täna tuuakse peale Anti Allase veel kolm sotsi siia toetama automaksu kehtetuks [tunnistamist ja selle] poolt hääletama, oleks nagu esimene samm. Noh, anname võimaluse, katsume ikkagi inimestesse uskuda. Ma millegipärast muidugi eeldan, et ma saan jälle petta või pettun selles, sest üldiselt kipub niimoodi minema. Aga selleks on mõni minut veel aega. Anname Antile võimaluse vähemalt proovida seda ümbersündi, et nüüd siis edasi [minna] samas suunas, kuhu on [mindud], et olla progressiivne. (Hääl saalist.) Ja KOV-i valimised on tulemas, just nimelt. Ma tahtsingi enne öelda, et automaksu kehtestajad võitlevad ja võimlevad üle Eesti selle eest, et jumala eest KOV-i valimistel räägitaks ainult KOV-i teemadest. Ei, head sõbrad, kõik poliitilised jõud siin ja valimisliidud kuskil mujal, kindlasti peate te tuletama meelde kõigile oma valijatele ka KOV-i [valimistel], kes automaksu kehtestasid ja mille pärast nad sellises olukorras on. Ei, ärge laske [ennast suruda] sinna narratiivi, et KOV-i [valimistel] räägitakse ainult KOV-i asjadest! Seda proovitakse kogu aeg teha. Ei, kindlasti peab rääkima ka KOV‑i valimiste vaates, kes olid teie kandist need poliitikud ja poliitilised jõud, kes tõid Eesti maksumaksjale selle koormuse peale.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Hea kolleeg Anti Allas tõstatas siin küsimuse, et kui me automaksu ära jätame, kust siis seda raha võtta. No andke andeks, minu arust on rahapuudus just valitsuse tegemata töö. Sotsiaaldemokraadid olid selles valitsuses lausa kolm aastat. Ehk siis minu arust sellele küsimusele võiks Anti Allas ise vastata või vähemalt oma fraktsiooni liikmetelt küsida, kus see raha on. Aga minu arust oli ka alternatiive, millele me juhtisime tähelepanu, [näiteks] pangamaks. Me oleme, nii nagu ka teie fraktsioon on mitmeid kordi, pangamaksu seaduseelnõuga välja tulnud ja täpselt samamoodi me oleme näinud, kuidas koalitsioon, kus olid ka sotsiaaldemokraadid, on järjepidevalt selle maha hääletanud. Ja tegelikult, kui vaadata ühte ja teist summat, pangamaksu ja automaksu, siis on need enam-vähem üks ühele, pangamaksust saaks isegi rohkem. Aga ikkagi otsustati minna ja võtta nii-öelda tavainimese taskust see maks, selle asemel et võtta pankadelt. No mida see ütleb selle valitsuse kohta?

Aitäh! See ütleb seda, et tegelikult räägitakse üht ja tehakse teist. Me mäletame seda, kui koalitsioon võitles siin pangamaksu vastu. Siis üks peamisi argumente oli see, et me ei saa pangamaksu kehtestada selle pärast, et siis meil kaob ära pankade likviidsus, laenuturg läheb sassi, intressid lähevad kõrgeks ja nii edasi ja nii edasi. Ehk siis tegelikult lubati, et pangad hakkavad andma meie ettevõtlusele ja meie inimestele odavama intressiga laenu. See oli üks argument, mida palju räägiti. Aga praktikas seda juhtunud ei ole. See, millest meile räägiti, seda juhtunud ei ole. Tõsi, see oli koht, kust oleks saanud võtta pankadele absoluutselt liiga tegemata ära selle raha, millest me täna räägime. Kõik ju saavad aru ja teavad, et euribori tõus, mis järsku toimus, oli meeletu. Ja see kuidagi ei oleks olnud pankadele liigategemine, ja poleks ära võetud ju kõike. See oleks olnud täpselt see osa, mis oleks olnud mõistlik ära võtta, ilma pankadele liiga tegemata, ja tegelikult seesama osa, mis korjati kokku väga-väga suure euribori tõusu pealt lihtsalt niimoodi, et laenuvõtjad maksid intresse. Nii et [see on] tõsi. See viide on väga asjakohane, et kui sotsid otsivad kohta, kust raha oleks saanud võtta, kust oleks õiglane olnud võtta ja mis poleks kedagi väga riivanud, siis ei saa öelda, et neid kohti ei ole pakutud. Opositsioon on neid kohti pakkunud siin kordi ja kordi. Ja ühel päeval laiutati käsi ja öeldi, et nüüd on kahjuks aeg möödas, enam midagi teha ei saa. Tõsi, peab peeglisse vaatama. Aga nii praeguse kui ka eelmise valitsuse üks fundamentaalne probleem oli ilmselt see, et ministrid ei saanud üksteisest aru, [ei saanud aru,] mida nad räägivad, või ei suhelnud, mis tuli täna väga teravalt välja infotunnis, kui peaminister ja endine siseminister siin arutasid [teemasid ja peaminister] vastas küsimustele. Siis mitu korda peaminister ütles, et te ei saa asjadest aru ja te ei saanud ka siis aru. Ehk tundub nii, et tegelikult valitsuses vist ei saadud [üksteisest] aru või kommunikatsioon oli kuidagi halb, ka siis, kui sotsid valitsuses olid. Nad vist ei mõistnud üksteist hästi.

Andres Metsoja, palun!

Minul on küll hea meel, et härra Allas on asumas õigele teele. Isamaa Erakond kutsus opositsioonierakondi üles ühinema maksuseaduste tagasipööramisega ja tundub, et tegelikult see üleskutse kannab juba samm-sammult vilja. Eks me kõik koos saame tugevamaks, kui on head ideed, millest kinni hoida. Aga mulle tegelikult teeb rohkem muret see mõttelaad, et kui üks maks ära jäetakse, siis tuleb see asendada kohe järgmise maksuga. Kas teie arvates see loogika peab paika? Me ju oleme rääkinud, et riiki tuleb kärpida, riik peab olema jõukohane nii kodanikule, ettevõtjale kui ka riigiaparaadile enesele. Kuidagi me ikkagi jõuame sinnamaani, et jumala pärast, kui ühe maksu ära jätame, siis tuleb kohe uus asemele teha, astmeline tulumaks või midagi. Kuidas teie sellest aru saate?

Aitäh! Ma [alustan] jälle sellest, et minu arust hakkab see kõik pihta sellest, et tegelikult meie valitsus, riik peab aru saama, milline on meie rahanduspoliitika ja miks me üldse midagi teeme. Ma kuulasin alles hiljuti ühte erikomisjoni istungit, kus oli juttu Transpordiameti liitmisest. Audit vaatas sisse sellesse, kuidas Transpordiameti liitmine ühendasutuseks on läinud. Sealt tuli välja päris skisofreeniline olukord. Tegelikult on riigiasutustele antud kärpeülesanne, aga teenuseid peab jätkama samas mastaabis. Vaatame seda, mis on viimastel aastatel toimunud riigiametnike arvuga ja avaliku sektori kuludega – need on tõusnud meeletult. Ehk siis vägisi tuleb jälle see ütlus meelde, et käige minu sõnade, mitte minu tegude järgi. Sõnades räägiti kogu aeg seda, kuidas riiki tuleb õhemaks teha, ametnikke vähendada. Nüüd on meil uus parempoolne valitsus, kes on ainult sõnades parempoolne valitsus, aga tegelikke samme ei ole, ikka lastakse samamoodi edasi. Ei, ma ei ole nõus sellega, et ilmtingimata ühte maksu ära kaotades peame kohe teise tegema. Ma tuletan meelde, et me alustasime automaksu puhul 100 või 120 miljonist, aga 2023. aastal 100 miljonit tegelikult lihtsalt seisis jõude kuskil arve peal. Ja see aasta ka 100 miljonit oli või ei olnud gaasijaamade jaoks. Lõpuks leiti kuskilt. Mina ütlen, et meil tuleb teha ikkagi selgeks, kui palju meil üldse raha on ja kuhu raha kulub.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Ma kuulsin siin saalis nüüd sellist ettepanekut, et võiks teha astmelise tulumaksu. Ma saan aru, et noored kolleegid Riigikogus ei ole veel kahe aastaga aru saanud, milline maks kellele täna Eesti riigis kehtib. Täna on tegelikult madalapalgaliste tulumaksuvabastus ehk võib ka öelda, et see on astmeline tulumaks. Aga sotsiaaldemokraadid olid selles valitsuses, kes otsustas, et mingisugust madalapalgaliste toetust ei ole mõtet teha, vaid tuleb teha kõrgepalgalistele toetus, ja nad teevad tulumaksuvabastuse kõigile 700 euro ulatuses. Kas ma olen õigesti aru saanud, et see tulumaksuvabastus, mida sotsiaaldemokraadid toetasid, võtab järgmine aasta riigieelarvest ära üle poole miljardi euro? Kui seda ei tehtaks, siis ei oleks automaksu vaja, sest automaksu planeeritav tulu on veerand miljardi euro juures.

Aitäh! Eks sotsid saavad tulla siia kõnet [pidama] ja rääkima, mis plaanid neil olid, mida nemad mõtlesid. Aga suures pildis ei ole mina teps mitte kindel, et need summad, mida tegelikult eelarvesse oodati, automaksuga sinna tegelikult üldse jõuavad. Ja eks keeruline on seda mõõta. Aga me näeme seda, kuidas on ära kukkunud autode müük Eestis – üle 56% võrreldes sama ajaga aasta tagasi –, kuidas järjest tuleb sisendit sellest, et autoremonditöökodadel ei ole enam tööd, kuna inimesed on hakanud ise tegema asju, mis vähegi võimalik, põlve otsas kodus, ja nii edasi. Sellega võib juhtuda sama lugu, et lõpuks kogu see administreerimise kulu, ettevalmistamine, maksude väljanõudmine ja majanduse suretamine võivad anda veel sellise efekti, et tegelikult ei saada suurt midagi sellest rahast, mida loodeti.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma vaatan, et istung on juba 47 minutit käinud. Rene, sa ju tead, nagu me kõik teame, et selle eelnõu surmaotsus on juba langetatud. Ma küsin, teades küll su vastust, mis tunne on esitleda eelnõu, mille kohta on surmaotsus koalitsiooni poolt juba langetatud, sõltumata sellest, mida me siin arutame, räägime. Eila oli samasugune, analoogne eelnõu. Kaine peaga tõsiselt räägime olulistest asjadest, aga valitsev vähemusvalitsus on [selle kohta teinud] surmaotsuse.

Aitäh, hea küsija! Küsimus on väga asjakohane. Mitte ainult selle eelnõu puhul, vaid siin on olnud ka palju teisi eelnõusid, mille puhul on väga nördima panev see, et need ühe või teise eelnõu mahahääletajad tegelikult ei ole iseendale selgeks teinud isegi seda sisendit, mida üks või teine eelnõu muudab. Meil on siin olnud eelnõud, mille [menetluses] küsimuste käigus on tulnud välja, et koalitsioonisaadikud ei ole eelnõuga tutvunud, ja siis jooksevad siin ühte‑ või teistpidi. Ja on ka komisjoni poolt tagasi võetud eelnõu, kui saadi aru, et eelnõu mitteläbilugemine võib teinekord saalis karistuse kaasa tuua. Aga miks me neid siin hääletame ja miks me neist üldse räägime? Ma arvan, et see on väga vajalik. See on väga vajalik selleks, et meil on ikkagi oma sihtgrupp, kes tegelikult Riigikogu istungeid jälgib, kuulab. Ja nagu ma ennegi välja tõin, kas või selles vaates, et meil tulevad kohe-kohe kohalike omavalitsuste valimised. Me vähemalt tuletame inimestele ka nende valimiste vaates meelde, kes olid need, kes automaksu läbi surusid, ja piltlikult öeldes uuendame siin seda mandaati. See uus parempoolne koalitsioon saab uuesti vajutada nuppu ja öelda, et ei, automaksu ei tule kehtetuks tunnistada, kõik on hästi. Nad saavad seda uuesti teha. Meie ülesanne opositsioonis on seda jälle näidata, sellest rääkida ja viia see teadmine ka KOV-idesse KOV‑i valimiste ajaks. Sõbrad, head valijad, ärge laske ennast eksitada sellest [soovist], et me ei räägiks KOV‑i valimiste ajal riigiasjadest, vaid räägiks ainult KOV-i teede ja lasteaia muredest. Ei, just nimelt me peame rääkima ka sellest, kes on inimesed vaesumisse viinud, miks me oleme [sellises] olukorras. Viimased valitsused on KOV-idelt väga palju raha ära võtnud ja pannud KOV‑id sellise surve alla, et paljud vaaguvad täna hinge. Ehk siis jah, ühest küljest, Peeter, ma tean, mismoodi see hääletus siin lõpeb. Ega mul ei ole illusiooni. Aga me peame opositsioonis kõik seda tööd siin tegema ja lootma. Vaatan jälle Anti Allase poole. Ikkagi väike lootus on, et äkki ta suudab täna vähemalt ühe sotsigi juurde tuua ja näidata … (Hääl saalist.) Ühe iseendale juurde tuua. (Hääl saalist.) Jaa, noh, ma ei julge loota, et kolm [juurde tuleb]. Aga muidugi, kui kolmese rehkenduse ära teed, siis on veel toredam.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! No sotsiaaldemokraadid on mitu korda öelnud, et raha ei ole riigieelarves. Aga kui palju teil on meeles see, mis toimus enne 2023. aasta parlamendivalimisi, kui sotsiaaldemokraadid olid koos Reformierakonnaga valitsuses? Siis jagati toetusi vasakule ja paremale, kõigil tõsteti palkasid, teades seejuures väga hästi, mis seisus on riigieelarve. Aga muidugi seda tehti, sest oli vaja hääli saada vahetult enne valimisi. Ja muidugi see Kaja Kallase kuulus ütlus, et maksud ei tõuse, kuigi ta teadis ka siis väga hästi, mis seisus riigieelarve on. Ma mäletan, et Keskerakond, aga ka EKRE fraktsioon on mitu korda sisse andnud pangamaksu eelnõu. Sotsiaaldemokraadid on öelnud, et nemad ka väga hea meelega toetaksid seda, aga mitte kordagi ei ole nad ilmunud hääletusele. Mis te arvate, kui oleks pangamaks õigel ajal sisse viidud automaksu asemel, kas siis täna meil oleks seda arutelu?

Aitäh! Ma ei julge loota, et see oleks kuidagi teistpidi olnud. Aga nagu te ise ka ütlesite, siis tegelikult kogu selle suhtumise võtab väga hästi kokku Kaja Kallase ütlus "[…] lugege mu huultelt: maksud ei tõuse." Ja pärast seda siis teatas ta televisioonis, et ta ei saanud ju tõtt rääkida, sest muidu poleks teda valitud. Ja kahjuks nii lihtne see asi ongi. Murekoht lihtsalt on see, et meie oma elanikud, meie inimesed on nii hõivatud oma igapäevamurede ja ellujäämisega, et need sõnumid ei jõua inimesteni. Kui sa inimestega tänaval räägid erinevatest asjadest ja tuletad neile meelde, siis neile hakkab kuskilt meenuma, et nii oli, aga meie peavoolumeedia ei lase neid asju läbi. Inimesed on nii seotud oma igapäevategevustega, paljud inimesed ei maksa ka tasu ühe või teise portaali lugemise õiguse eest, neil on hoopis olulisemaid kulusid. Ja siis tekibki see olukord, et teatud poliitikutel on võimalik ühel päeval rääkida ühte juttu, ja kui nad valitsuses on, siis nad räägivad teist juttu. Enne valimisi räägib [inimene] ühte juttu ning valitsusse saades ei räägi midagi ja teeb hoopis teisi otsuseid. Meie ülesanne opositsioonis ongi, nagu te küsisite, kogu aeg küsida neid küsimusi, tuua neid välja ja tuletada meelde, kes on ühe või teise kobarkäki autor, et nendel oleks nimi ja nägu.

Mart Helme, palun!

Aitäh! No mind elektrifitseeris see jutt surmaotsusest. Meil kõigil on ilmselt juba sündimise hetkel kusagil surmaotsus kirjas, sest keegi ei ela igavesti, aga see ei tähenda, et me juba sündimise hetkel peaks kohe surema. Seetõttu on mul pöördumine kõigi nende poole, kes siin, ma ei tea, võbelevad kuidagi. Eelkõige puudutab see sotsiaaldemokraate, aga ilmselt ka aknaaluseid. Tulge opositsioonile appi, tühistame selle automaksu! Tühistame ühiselt selle automaksu! Meil on tegelikult see jõud olemas, koalitsioon on ju õhkõrn. Ja võib-olla on ka koalitsioonisaadikute hulgas mõni, kellel ärkab südametunnistus, ja ta lihtsalt ei tule saali või hääletab koos opositsiooniga. Siin ei ole midagi keerulist, mingeid surmaotsuseid siin ei ole. Meie põhimõtteliselt tegeleme ikkagi eluotsusega.

Aitäh! Nagu ma enne ütlesin, lootus kustub alati viimasena. Aga reaalsustaju ei saa ka ära kaotada. Loomulikult, meil on siin Riigikogus mitmeid uusi kolleege. Ma usun, et osa kolleege hääletab selle poolt, et mootorsõidukimaks kehtetuks tunnistada. Aga siin on ka kolleege, kes peaksid tegelema natuke sisekaemusega ja mõtlema, milleks nad siia tulid, keda nad siin esindavad. Ka koalitsiooni pool peaks hääletama selle poolt, et mootorsõidukimaksu seadus kehtetuks tunnistada. Ma arvan, et enne, kui me hääletama hakkame, on kindlasti paslik võtta kümme minutit pausi ja anda võimalus kõigil inimestel, ka uutel saadikutel mõelda rahulikult läbi, mis nende roll on, keda nad esindavad siin saalis, et nad [saaksid] teha vastavalt sellele otsuse hääletamisel.

Anti Poolametsa ei ole. Rohkem küsimusi teile ei ole. Ei saa, Aivar Kokk. Kaks küsimust on.

Aitäh!

Aitäh ettekandjale! Läheme edasi juhtivkomisjonis toimunud arutelu juurde, mida tutvustab rahanduskomisjoni liige Mart Võrklaev. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas antud eelnõu 25. märtsil. Algatajapoolne eelnõu tutvustus ja arutelu olid suhteliselt napid. Komisjoni ettepanek on eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Seda toetas komisjonis 6 saadikut, vastu oli 3, erapooletuid oli 0. Ja muud menetlusotsused, komisjonipoolse ettekandja määramine ja ettepanek täiskogu päevakorda võtmiseks, olid konsensuslikud. Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja ja hea Mart! Sa olid vahepeal rahandusminister ja see automaks on ju sisuliselt sinu laps. Ja loomulikult ei ole ükski isa nõus, et tema laps tapetakse. Mis tunne sul, Mart, on, kui sa maal käid – käid sa üldse maal? – ja sel teemal kohalike inimestega, maainimestega räägid? Kas nad on sinu suhtes muutunud vägivaldseks, kas või verbaalselt, või kiidavad takka, et tubli, Mart, sa oled tubli poiss, et tegid nii, nagu Kaja ja koalitsioon ütlesid? Mis tunne sul on maal käia?

Aitäh! Ma olen siin praegu komisjonipoolse ettekandjana, mul ei ole võimalik ega põhjust isiklikku arvamust avaldada. Kui me saalist väljaspool seda arutelu jätkame, siis saan vastata, aga siin on mul korrektne jääda komisjoni arutelu juurde. Komisjonis me seda teemat ei arutanud.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Komisjonipoolne ettekandja! Ma eile kuulasin saalis läbirääkimisi ja vastusõnavõtus sotsiaaldemokraatidele te ütlesite, et tegelikkuses tahtsid sotsiaaldemokraadid teilt palju karmimat maksustamist, palju kõrgemat maksustamist. Ja te tõite välja, et Ossinovski nõudis läbirääkimiste käigus just CO2 karmimat maksustamist. Võib-olla te saaksite selle kohta mingit infot anda. Nagu ma saan aru, seda komisjonis võib-olla ei arutatud, aga kindlasti on rahanduskomisjonis olnud varem automaksuteema palju laiem arutelu.

Aitäh! Kõik, mis ma eile ütlesin, vastab tõele. Aga jällegi, praegu antud eelnõu puhul saan ma jääda ikkagi komisjoni arutelu juurde, mis toimus selle eelnõu raames, ja seda teemat me seal ei arutanud.

Rene Kokk.

Lugupeetud aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Praegusest vastusest, mis te tõite välja komisjonipoolse arutelu kohta, jäi mulje, et te ei arutanud mitte midagi. Kas komisjonile tundus, et automaksu eelnõu on selline eelnõu, mida nagu sisuliselt arutada pole vaja? Ma olen ka ise rahanduskomisjoni liige olnud. Tollel ajal me arutasime asju sisuliselt. Praegu te ei rääkinud arutelust mitte midagi. Kas see nägigi nii välja, et [mõeldi, et] jälle mingi rutiinne eelnõu, surume jõuga maha ja las läheb, või oli mingi arutelu ka nende asjade üle? Kuidagi kummaline on. Kas me nii teemegi tööd? Varasemalt tehti ikka sisulisemat tööd rahanduskomisjonis.

Aitäh! Eks arutelu kvaliteet sõltub ikkagi tellija materjalist. EKRE oli eelnõu esitaja ja Siim Pohlak selle tutvustaja. Ainukene tutvustus, mille Siim Pohlak komisjonis tegi, oli see, et ta ütles, et mootorsõidukimaksu eelnõu tunnistatakse kehtetuks selle eelnõuga. Sellest me saime aru jah, aga rohkem ta selle sisu ei avanud. Tõsi, seal oli küsimus, et seletuskirjast on mõned punktid puudu. Tanel Kiik küsis, kas need on riigisaladusega kaetud, et need sealt puudu on. Pohlak vastas, et ei, tegemist on veaga. Mis siin veel on? Tanel küsis, kas tühistamine on mõeldud ettevaatavalt või tagasiulatuvalt. Siim Pohlak vastas, et tehnilised detailid alles selguvad. Selline see arutelu oli. Ma ei hakanud tõesti selle peale aega kulutama, kuna sisu selles on suhteliselt vähe. Eelnõu on vigane ja punktid puudu, nii et peab küsima, kas need on riigisaladusega kaetud. Selline see arutelu oli. Ka minul on kahju. Lihtne on ju visata menetlusse eelnõusid, et justkui siin mingit populismi taotleda, aga kui sisu selle taga ei ole, no siis on see hõre. Ma muidugi tunnustan teid, et siin saalis on selle eelnõu arutelu olnud sisukas ja te seisategi oma maailmavaate eest ja selgitate seda. Kas ma kõigega nõus olen, seda mitte, aga vähemalt te selgitate seda. Komisjonis seda ei olnud.

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te räägite, et me seisame oma maailmavaate eest. Ei, meie seisame selle eest, et seadus, mis vastu võetakse, oleks põhiseadusega kooskõlas. Eile menetleti siin automaksu kaotamise eelnõu, praegu menetleme jälle. Ja põhiargument on see, et nimetatud eelnõu ei ole põhiseadusega kooskõlas. Me saame tuge muidugi ka veel sellest, et õiguskantsler teeb ettepaneku mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Selle [arutelu] toimub juba neljapäeval. See on ilmselge viide sellele, et tegelikult opositsioonil on absoluutselt õigus olnud, et see mootorsõidukimaks on põhiseadusevastane, vähemalt osaliselt. Minu küsimus: kes olid komisjonis need põhiseaduse eksperdid, kes ütlesid, et siin riivet ei ole. Tahaks kohe nimeliselt teada. Siin ei saa olla mingit konsensust. Kes on konkreetselt need isikud, kes võtsid selle vastutuse ja ütlesid, et asjad on korras?

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Ma pean nüüd tunnistama, et te ruttate ajas natukene ette. Tõsi, homme me arutame mootorsõidukimaksu ja põhiseadusega seotud küsimusi. Õiguskantsler on öelnud, et seal võib olla teatud vastuolu põhiseadusega, või tema nägemus on, et seal on teatud vastuolu. Aga selle eelnõu puhul, millest me praegu räägime, mina ei leia selle tekstist, seletuskirjast ega ka [protokollist, mis kajastab] eelnõu ettekandja Siim Pohlaku [komisjonis lausutut], ühtegi sõna selle kohta, et see oleks põhiseadusega vastuolus. Ehk siis seda teemat me antud eelnõu raames komisjonis ei arutanud. Me arutasime seda seoses õiguskantsleri kirjaga. See [arutelu] on homme saalis ja siis saame sel teemal debateerida.

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Noh, teie vastus minu küsimusele oli väga oluline. Me saime nüüd vähemalt teada, et Tanel Kiik ilkus selle eelnõu üle komisjonis. Ja seda on väga oluline teada. Kui ma poleks küsinud, poleks te seda rääkinud. Ka Eesti rahvas sai teada. Ma [võin] üsna kindel olla, et ka nendes eelnõudes, mis tulid tollel ajal, kui Tanel Kiik oli minister, oli vigasid sees. Ja noh, kes teavad, siis meil on siin eelnõudel kolm lugemist ja lugemiste vahel saab teha parandusi, ettepanekuid, muuta [eelnõu] ja nii edasi. Aga see on väga hea, et te selle välja tõite. Te, kes te meid kuulate, pange tähele: Tanel Kiik ilkus selle üle. Selle eelnõu sisu on mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamine. See oli hea sisu. Aga te ütlesite selle ära. On oluline, et te räägite, mis komisjonis toimus. Kas kellelegi ei tulnud siis [mõttesse] küsimusi mootorsõidukimaksu kui terviku kohta? Kas tõesti keegi ei küsinud nende probleemide kohta, mis [mootorsõidukimaks] on kaasa toonud? Te vaatasite ainult kitsalt seda eelnõu ja [otsustasite, et] lükkame selle tagasi, ja kogu lugu.

Rene Kokk, palun!

Jah, kõigepealt aitäh heade sõnade eest! Aga tõsi ta on. Miks ma ei hakanudki sellest rääkima? See tundus selline sisutühi punkt, et noh, kui on vead, siis on vead. Ja ilmselgelt on see arusaadav. Me keegi ei ole eksimatu. Ja kuna te küsisite, siis ma nüüd pidin ütlema, et, jah, oli sihuke arutelu, kas need punktid on riigisaladusega kaetud või mitte. Nüüd siis täpsustan veel, kuna see arutelu oli hästi lühike. Andrei Korobeinik küsis, kas on lootust, et maksuraha saab tagasi, kui komisjon konsensuslikult toetab automaksu tühistamist. Siim Pohlak vastas, et valitsuse seisukoht tuleks ära oodata. Ja Annely Akkermann ütles, et valitsuse seisukohta meil antud eelnõu kohta veel pole. Küll on olemas valitsuse seisukoht seaduseelnõu 571 kohta, mida me eile arutasime, ja see oli, et valitsus ei toeta mootorsõidukimaksu kehtetuks tunnistamist. Praeguseks on olemas ka rahandusministri seisukoht, mis on saadetud Vabariigi Valitsusele, kus nad samamoodi kinnitavad, et nad jätkuvalt ei toeta mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamist. Ja Vabariigi Valitsus kujundab nüüd lähipäevil oma seisukoha. Nüüd ma vist olen küll ammendavalt üle käinud kõik detailid, mida me seal täpselt arutasime. Aga tõesti, kuna selles midagi väga uut ega põhjapanevat ei olnud, siis ma enne ei hakanud kõiki neid detaile üle käima.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Nüüd avan fraktsioonidele läbirääkimised. Rain Epler, palun, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel!

Aitäh, härra istungi juhataja! Head kolleegid! No eilse ja tänase päeva jooksul on sellest automaksust üsna palju räägitud ja palju detaile on selle arutelu käigus selgemaks saanud. Ma võib-olla sellel maksul rohkem ei peatu, kuid lihtsalt rõhutan veel kord üle, et selgelt saavad selle maksuga valusamalt pihta need inimesed, kellel on peres lapsi, eriti kui neid on palju, ja inimesed, kes elavad väljaspool suuri linnasid. Kui sa elad väljaspool suurt linna või kui sul on lapsed, siis sul on vaja kas mitut autot või suuremat autot. Ja siis on sinu maksukoormus suurem. Aga ma peatuksin hoopis teisel teemal. Nüüd, kui opositsioon asub selle saali mõlemal tiival ehk ka sotsid on opositsiooni ridades ja samal ajal lähenevad kohalike omavalitsuste valimised, on teema käsitlus nende poolt, kes selle maksu kehtestasid, läinud põnevaks. Sotsid ütlevad, et nemad tahtsid teha hoopis paremat maksu. Anti Allas siin täna [ütles], et nemad isegi [kaotaks] võib-olla automaksu ära ja teeks hoopis astmelise tulumaksu ja ilmselt veel mõne maksu. Iseenesest tore, kui te automaksu tühistamisele kaasa aitaksite. Aga jah, ütleme, sotside käsitluse järgi oli ikkagi Reformierakonna surve see, mis automaksu meile tõi. Meil käis just siin puldis endine rahandusminister Mart Võrklaev, kes lisaks sellele, mis ta rääkis, kinnitas üle, et kõik, mis ma rääkisin, on tõde. Ja tõde on siis selline, et maksu väljatöötamise ajal nõudsid sotsid veel jõulisemat inimeste maksustamist. Noh, millest see meile räägib? See räägib tegelikult sellest, et istuti koos ja otsustati maksukirves inimestele turja lüüa. Aga nüüd, kui valimised lähenevad, püütakse inimestele kuidagi jätta muljet, et ei tea, teised tegid, nemad tegelikult ei tahtnudki ja nii edasi. Ma lõpetuseks ütlekski, et inimesed, valimistel on mõistlik anda poliitikutele märku, kui nad on teinud valesid otsuseid. Ja automaksu kehtestamine oli selgelt ebaõiglane ja vale otsus. Selle kehtestasid sotsiaaldemokraadid, Reformierakond ja Eesti 200. Ärge siis unustage seda! Eks ma sügise poole tuletan veel kord meelde, aga olgu see ka nüüd öeldud. Aitäh!

Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimel Anti Allas, palun! Fraktsiooni nimel, vabandust!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud kolleegid! Taas tuleb veidike [kommenteerida] neid mõtteid, mida meile üritatakse [omistada], aga mida ei ole ei sotsiaaldemokraadid ega mina ütelnud. Tegelikult sellest, mis puudutab automaksu ja kuidas seda muutma peaks, ma rääkisin eile Isamaa eelnõu juures. Täna on sama eelnõu EKRE kolleegide [algatatuna menetluses]. Väga ei hakka üle kordama, aga hästi lühidalt küsin veel kord, mis on sellel automaksul häda luksusautode ummikusse uppuvas Tallinnas. Ega ei olegi tegelikult. Seda me teame kõik Eesti riigis, et meil on kulud ja need kulud tuleb katta. Ainult et minule isiklikult ei meeldi selline lähenemine, et me opositsioonis olles nagu kaotame reaalsusega igasuguse sideme ära ja räägime kohe julgelt inimestele mingisugust umbluujuttu. Olgu see isamaalik erakond või väga konservatiivne erakond või mõni muu – head inimesed, see on meie oma riik. Täpselt nagu meil igaühel on oma pere. Mingi vastutustunne võiks olla. Ja see vastutustunne on see, et isegi kõige parematel aastatel, kui automaksust ei olnud veel haisugi, me tegelikult elasime võlgu. Me elasime reaalselt võlgu. Ja mille pärast? Selle pärast, et me tegime pidevalt populistlikke otsuseid. Tuletan teile ühe asja meelde, kuidas on nii Isamaa – ega ma täpselt ei oska öeldagi –, aga ka Reformierakond ja veel paljud teised erakonnad osalenud nendes otsustes. Üks väga-väga oluline otsus oli see, et inimestele öeldi, et tulumaks aina langeb. Kunagi oli 26%, jõudsime 18%-le. Aga mis hinnaga? Tegelikult selle hinnaga, et Euroopa Liit andis meile teede jaoks hästi palju toetust, me mingil lühikesel perioodil remontisime ja ehitasime väga palju teid ja selle pärast saime [maksud] alla lasta. Sidusime kütuseaktsiisi lahti teederemondist, et see läheks milleks? Tulumaksu langetamise katteks. Tegelikult olgem ausad, nii see täpselt oli! Ja nüüd, kui aastad lähevad edasi, need toetused vähenevad. Aga needsamad teed, mis said tookord ehitatud, vajavad remonti. Ja me näeme, et meil koguneb tohutu võlg omavalitsuse teede osas. Ei tasu siin EKRE inimestel puldis rääkida, et kuulge, paneme kõik kruusateed mustkatte alla. Sellist poliitikat [tehes] ja sellist juttu ajades siin Riigikogus ei pane me neid teid mitte kunagi mustkatte alla. Need teed pannakse mustkatte alla siis, kui vastutustundlik pereisa korjab raha kokku, mitte ei luba oma perele, et lähme sõidame reisile, lähme teeme seda-toda, [ostame] väga ilusaid asju. Aga kes siis need vajalikud kulud katab, head kolleegid? Mitte keegi teine ei kata meie eest neid vajalikke kulusid kui meie ise. (Saalist hõigatakse midagi.) Nii. Aga teeme niimoodi, et kuna mina ei sega teid mitte kunagi, siis ärge segage mind ka. Ma räägin oma [jutu] lõpuni. Ja millega see päädib? Kui me niimoodi populistlikku juttu siin ajame, siis see päädib sellega, et tegelikult siit paremalt tiivalt annavad inimesed sõnumeid, et pensione oleks vaja kärpida, õpetajate palgad on liiga kõrged, ravijärjekordi meil ei ole üldse. Me anname siit väga valet sõnumit, härrased ja prouad. Vaat niimoodi on. Kokkuvõtteks, ma lihtsalt kutsun kõiki kolleege üles, et me oleksime koos vastutustundlikumad, ja kui me maksudest räägime, siis räägime nendest tervikuna. Ei meeldi minule ka see automaks, aga mingil kujul on see mõistlik nendeks hädapärasteks kuludeks. Ja et näiteks hajaasustusega piirkonnad oleksid automaksuvabad, et suured pered ei peaks maksma automaksu, et automaksus ei oleks selliseid … Palun kolm minutit lisaks.

Kolm minutit lisaks.

Need vead, mis said tehtud, parandame koos ära! See oleks selle saali üks siuke normaalne kompromiss. Siin on koalitsioonis ka väga palju inimesi, nagu Tanel Tein, kes toetasid neid mõistlikke ettepanekuid, aga me jäime ikkagi … Noh, ühesõnaga ei langenud seeme viljakale pinnasele, see kuivas ära, tuli ikaldus peale. Aga nüüd see oleks võimalik. Ja ma usun, et peale homset, kui õiguskantsler tuleb oma ettepanekutega … Ka seda ettepanekut [tehti] korduvalt. Me vist Taneliga mõlemad selles töögrupis isegi juhtisime tähelepanu, et sellist viga ei tohiks teha. Ikkagi on see täna sees. Homme tuleb õiguskantsler, tõenäoliselt Riigikogu toetab [tema ettepanekut] ja siis on võimalik need muudatused sisse viia. Ja [tuleb] kuulata ka ettevõtjaid, et me ei kahjustaks väga majanduskeskkonda. Ja kui juba jutuks läks, hoogsaks jutuks, siis ütlen ka selle välja, et mina igal juhul toetan tänase valitsuse mõistlikke kärpeplaane, mis on suunatud just sellise bürokraatia vastu, mis ei anna kellelegi mingit lisaväärtust. Just sellised asjad, mis mõttetult aega kulutavad, panevad ettevõtjaid aega raiskama, tuleb ära likvideerida. Aga sellest hoolimata ma tahan, head sõbrad, head kolleegid, teile öelda, et ilma mõistliku astmelise tulumaksuta me tugevat Eesti riiki kahjuks ei ehita. 800 miljonit oleks see raha, kui näiteks esimese kuni 3000 euro pealt maksaksime umbes sama tulumaksu nagu praegu või isegi veidi madalamat. Aga Riigikogu liikmed võiksid vabalt 3000 eurost edasi igalt eurolt maksta näiteks 40%. See tooks Eesti riigile sisse 800 miljonit, mis võimaldaks isegi automaksu ära jätta ja ka selle maksuküüru ära muuta, võimaldaks ka maksuvaba miinimumi tõsta. Sellised mõtted. Ühtegi maksu ei tohi üksinda käsitleda. Neid tuleb käsitleda selles kontekstis, et me oleme vastutustundlikud. Ja [tuleb] täpselt nii [käsitleda], nagu me oma peres käitume, et ei luba [mõttetuid] ilusaid asju, vaid kõik hädavajalikud kulud tuleb ära katta. Aitäh!

Isamaa fraktsiooni nimel Andres Metsoja, palun!

Aitäh, austatud esimees! Head kolleegid! Ma kuulasin eelnevat kõnelejat väga tähelepanelikult ja ma pean veel sünteesima seda infot. Millestki ma sain aru, aga väga paljust mitte. Kõlas see, et normaalne kompromiss siin saalis oleks vead parandada. Ma saan aru, et meid lahutabki see, et normaalne kompromiss siin saalis puudub. Me oleme seisukohal, et automaks on viga. Automaks oma loomult loob ebaõiglust. Ja justkui parandada [midagi] ebaõigluse sees või luua seal õiglust on võimatu. See lihtsalt ei ole mõistlik. Ma arvan, et see on esimene veelahe, see on väga suur probleem. Ei ole võimalik midagi parandada, kui see on oma loomult täiesti vildakas. Ja see, mis puudutab üldist maksuloogikat, et väga tähtis on astmeline tulumaks – vabandust, Eestile on väga tähtis toimiv majandus! Eestil on vaja toimivat majandust, kus tekiks jõukust, kus tekiks üldse maksuraha. Siis on, mida ümber jagada. See on minu meelest see paradigma, milles peab olema ühisosa. Me räägime ja mulle tundub, et ka tänane koalitsioon väga palju räägib sellest, et majanduskeskkond on väga oluline. Aga siis me jõuame täpselt sinna auku tagasi, et kuidas kehtestada uusi makse. No ei saa kehtestada uusi makse, kui majandus ei toimi. Tegelikult saab, aga see on ju rumal. Ja siit lühidalt kokku võttes võikski öelda, et meil on reaalsustajuga probleem. Härra Allas ka mainis, et tuleb olla realist meie riigis. Ma arvan, me kõik siin saalis armastame Eestit, see ei ole ühe erakonna bränd ega midagi sellist. Me kõik peame Eestit väga oluliseks. Lihtsalt erisus on selles, kuidas seda Eestit arendada, kuidas [teha nii, et] Eesti oleks konkurentsivõimeline majanduse mõttes ja et inimesed tahaks siin elada, kuidas investeeringuid siia tuua. [Nende asjade puhul] me oleme väga-väga erineval positsioonil. Võtame kas või sellesama "Elame võlgu" [ütluse] eelnevast kõnest. Lugupeetud Heido Vitsur ütles väga selgelt ühes oma ettekandes, et ükski riik ei ole sündinud ilma võlgu elamata. Me kõik võtame krediiti. See on reaalsus, millega me peame arvestama. Ilma laenurahata, ettetehtavate investeeringuteta ei teki olevikku ega ilmselt [pole tekkinud] ka minevikku. Või tekib, aga võib-olla mitte selle lipu all, mida me tahaksime. Nii et see, et kasutatakse kreeditoride vahendeid, et kasutatakse laenuraha, on normaalsus. Loomulikult tuleb alati hinnata seda, kus seda laenuraha kulutatakse ja mis on see [sõnum], mida ühiskonnale sellega antakse. Kas see pannakse reaalsesse projekti, mille taga on kitsalt ärihuvi, või pannakse see riigi taristusse, mis tegelikult peaks tagama kindlustunde, peaks tagama kõikidele ettevõtetele mingisuguse võrdsuse? See on seesama lugu, nagu alles ükspäev minu käest küsis üks puutöökoja omanik, et ta tahaks ka nii äri teha, et ta teeb investeeringu ära, teeb endale tisleritöökoja, ostab inventari sisse, ja kui näiteks neli kuud tal tööd ei ole, siis oleks mingi subsiidium, et riik maksab kinni selle lävendi, selle baasraha. Tema äririsk, aga tislereid on ju Eestile vaja. Ja see on võib-olla tõesti hea võrdlus juhuenergia kontekstis. See on ju äri ja seda saab teha siis, kui äril on jumet. Kui äril jumet ei ole, siis seda kinni maksta kellegi poolt võib olla vägagi vale. Me alustasime kõik peale rahareformi kümne euroga. Kõik alustasime kümne euroga, kui sisuliselt anti 150 krooni pereliikme kohta. Alati kui Eestis käivad väliskülalised ja küsitakse Eesti kohta, siis ma toon selle näite. Väike paindlik majandus, kiirelt kohanev, muutuv. See on inimeste jaoks uskumatu, et me oleme jõudnud tegelikult sellest alguspunktist siiamaani. Ma palun lisaaega kolm minutit.

Kolm minutit lisaks.

Ja me oleme [siiamaani] jõudnud sellepärast, et Eesti on julgenud otsustada, on julgenud võtta vastutust, on julgenud teatud valdkondades jääda kindlameelseks. Aga mulle tundub, et täna tehakse kõike selle nimel, et lappida auke. Ja sisuliselt puudub strateegia, mis viiks meid mingile uuele tasemele. Me tegelikult tahaks kuskilt need tähed alla tuua, tahaks neid kõrgemaid ladvaõunu kätte saada, millest me kogu aeg räägime. Aga no redelit ehitada ei oska ja kõrgust ka kardame ja mine tea, äkki oleks selle õunapuu pidanud lõikama juba varem madalamaks, et üldse maa pealt oleks need õunad kätte saanud. Üks häda ajab teist taga. Aga vaata, see ongi reaalsus. Äpud oleme. Julgust ei ole. Selle asemel, et tegelikult öelda, et meie riik tuleks tõmmata meile jõukohaseks, me räägime, et uued maksud oleks ilmselt lahendus, midagi ei ole ju teha, neid uusi makse on vaja. Aga vabandust, neid inimesi, kes on tegelikult Eesti loojad selle 150 [krooni] pealt, kurnatakse igapäevaselt. Neile räägitakse mingit udujuttu, et sõida maapiirkonnas jalgrattaga. Vabandust, jalgrattaga on maal sõidetud läbi aegade. Öeldakse, sõida väiksema autoga maapiirkonnas. Räägitakse kliimamuutustest, kõigest sellest, kuidas peab jäätmeid sorteerima. Aga inimene tegelikult varsti reaalselt ei pääse enam enda koju selle väikese autoga. Ta peab traktori ostma, sellepärast et teed lihtsalt ei kannata kriitikat. Aga sellest on räägitud läbi aegade, kuidas me viime [teed] varsti mustkatte alla ning parema elektriühenduse ja võib-olla ka interneti kodudeni, majapidamisteni. Ja siis me loodame valimispäeval, olgu need kohalikud valimised või parlamendivalimised või isegi Euroopa Parlamendi valimised või presidendivalimised, ja räägime ilukõnesid sellest, kuidas me oleme täis kindlust, tahet ja hakkamist ning ehitame kõike uuemaks. Ütleme lihtsalt, et teate, mõned probleemid meil Eestis on, te lihtsalt elate vales kohas. No kas Eesti on siis vale koht? See poliitika peab muutuma, meie strateegiline vaade sõnades ja tegudes peab saama tegelikult hoopis teise pilgu. Kui me seda ei julge teha, siis ilmselgelt tekib see, mis on tekkinud juba meie omandi ja omavalitsuste suhtes, et usaldust ei ole. Kui omanikku ei usaldata, omavalitsust ei usaldata, siis lõpuks ei usaldata ka riiki. Ja sellest väljatulemiseks, uskuge mind, ei aita ei NATO ega ilmselt ka Euroopa ühehäälsus. Selleks on vaja riigis ise olla, otsustada ja teha tegusid. Aitäh!

Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eestis on käimas maksupoliitiline eksperiment, mille hind on liiga suur, ja seda mitte ainult rahalises mõttes. Automaks tegelikult pole lihtsalt niisama maks. Reaalselt see on test, kui palju on Eesti pered suutelised veel taluma. Testitakse, kui palju kannatavad veel välja lasterikkad pered; pered, kus on erivajadusega laps või pereliige; pered, kes elavad maal; ja pered, kellel on väike sissetulek. Reformierakonna valitsus katsetab praegu, kui kaugele võib minna, kui palju saab veel neid peresid koorida. Automaksu puhul me räägime neljakordsest maksustamisest. Ma olen seda mitu korda rääkinud. Eelmisel aastal tõusis käibemaks. Selle tõttu läksid kallimaks autod, varuosad ja teenused. Täna oli isegi uudis, et inimestel pole enam raha, et käia autohoolduses. Juulis tõuseb meil käibemaks, kõik kallineb veelgi. Teiseks, meil väga korralikult tõsteti kütuseaktsiisi, mis on tegelikult nagu CO2-maks. Kolmandaks rakendati eraldi registreerimistasu kõikidele autodele ja neljandaks, automaksu aastatasu. Kusjuures see pole ka kõik. Ma olen varem rääkinud sellest, kuidas meil on parkimistrahvid juba jõudnud 80 euroni. Need on isegi suuremad kui Soomes. Nii et põhimõtteliselt võib öelda, et viiel erineval moel kooritakse inimesi, kooritakse peresid, kellel on sõiduk. Kusjuures, eile tuli läbirääkimiste käigus välja, et sotsiaaldemokraadid soovisid veel palju suuremat maksu. Võrklaev tõi välja, et Ossinovski palus maksustada CO2 veelgi kõrgemalt ja palju karmimalt. Nüüd, kui automaks läheb suure tõenäosusega muutmisele, ma loodan, et ei suruta midagi sarnast läbi. Siiani on iga uue automaksuversiooniga läinud see ainult hullemaks. Ja tahaks tegelikult loetleda ka asju, mida siis valitsus vastu pakub, korjates kõik need maksud kokku. Teehoiukava järgi investeeritakse teedeehitusse kaks korda vähem. Ma olen naljaga pooleks rääkinud, et see võib-olla ongi valitsuse plaan. Kui automaksu tulemusel on kaks korda vähem autosid, siis ei olegi vaja teedetaristusse investeerida, investeeritaksegi kaks korda vähem. Ja kui keegi soovibki autost loobuda, olla keskkonnasõbralik, kasutada ühistransporti, siis ka siin on juba Reformierakond, sotsiaaldemokraadid ja Eesti 200 kingituse teinud – tasuta ühistransport muudeti maapiirkondades tasuliseks. Lubati, et maapiirkondades [muutub] liikuvusreformi [tulemusel] kogu ühistransport palju kättesaadavamaks, tõhusamaks ja kiiremaks. ERR-is oli hiljuti uudis "Plaan automaksuga koos liikuvusreform ellu viia pole tõeks saanud". Kas keegi üldse imestab? Ma arvan, et eelkõneleja tegelikult väga hästi rääkis mobiilsusest maapiirkondades ja üldse sellest, kuidas pered maal hakkama saavad. Mina tegelikult üldse ei kujuta ette, kuidas pered seal hakkama saavad. Nüüd aga automaksust ja põhiseadusest. Tänaseks on juba rohkem kui aasta täis, kui Keskerakond on rääkinud, et automaks on põhiseadusega vastuolus, kuna ei näe ette erisusi puuetega inimestele ja lasterikastele peredele. Ja ma veel kord selgitan, kus see vastuolu on. Põhiseaduse § 28 ütleb, et puuetega inimestele ja lasterikastele peredele peab olema tagatud riigi poolt kaitse, sest nad on riigi erilise hoole all. Ja põhjus, miks see nii on, on selles, et just nendel on kõige suurem risk langeda vaesusesse. Automaks kahjuks seda olukorda tekitab ning leevendusmeetmeid pole. Meil on juhtumeid, kus lasterikkad pered või pered, kus on erivajadusega pereliige, on olnud sunnitud automaksu tõttu hädavajalikust autost loobuma. See ebaõiglane automaks tuleb tühistada. Ma tuletan uuesti meelde kõik sammud, mis Keskerakond on [astunud], et automaks tühistada. Rohkem kui aasta tagasi tellisime õigusliku analüüsi, mis kinnitas põhiseadusevastasust, mida me mainisime saalis. Selle najal me pöördusime presidendi poole, et ta jätaks automaksu[seaduse] välja kuulutamata. Ta tegigi seda ja viitas sellele, et puuetega inimesed on ebavõrdses olukorras, sest esimeses versioonis said vabastuse vaid need, kellel oli auto ümber ehitatud. Mida siis tegi koalitsioon? Selle asemel, et teha kõigile puuetega inimestele maksuvabastus, tegi ta veel hullema eelnõu – võeti ära igasugune erisus puuetega inimestele. Selle peale esitasime kaebuse Riigikohtusse. Kohus möönis, et kui seadus jõustub, on igaühel võimalus automaks vaidlustada, ja [leidis,] et Riigikogu menetles [eelnõu] sellisel kujul, et piirati parlamendi vähemuse õigusi, kuna ei lastud hääletada muudatusettepanekuid, mis olid koos huvirühmadega koostatud. Me koostasime need koos lasterikaste perede liiduga ja puuetega inimeste kojaga. Sellega piirati rahva häält, et neid muudatusettepanekuid isegi ei lastud suurde saali hääletusele. Kõigi nendesamade põhjendustega me pöördusime juba augustis õiguskantsleri poole, [öeldes,] et automaks on põhiseadusega vastuolus. Aga huvitaval kombel too hetk õiguskantsler ei näinud selles midagi põhiseadusevastast. Selle peale me jaanuari alguses esitasime kaks kaebust halduskohtusse, et automaks tühistada. Huvitaval kombel tuli nüüd õiguskantslerilt pöördumine ja sõnum, millega ta tuleb ka Riigikokku, et automaks ikkagi on vastuolus põhiseadusega. Mis kõige huvitavam, oma põhjendustes kasutab ta neidsamu teese, millega meie pöördusime õiguskantsleri poole, ehk siis [teese], et ei ole vabastusi ega erisusi puuetega inimestele ega lasterikastele peredele. Eraldi ta ütleb, et halduskohus võib algatada põhiseaduslikkuse järelevalve. Muidugi võib algatada, sest meie kaebused on juba praegu halduskohtus. Meie võitlus on alati olnud süsteemne, sisuline, mitte loosunglik. Ja Keskerakond kindlasti jätkab võitlust automaksu vastu siin saalis ja kohtusaalis. Vajadusel lähme Riigikohtuni välja. Kui meil täna ei õnnestu see koos kogu opositsiooniga maha hääletada, siis ma palun inimestel uskuda, et ükskord me selle tühistame niikuinii. Ja kui varem meil ei õnnestu seda teha, tühistame selle 2027. aastal, kui tuleme pärast Riigikogu valimisi võimule. Senikaua käime kohut ja kasutame kõikvõimalikke õiguslikke instrumente. Ja Tallinnas me lubame kompenseerida automaksu lastega peredele ja puuetega inimestele. Seda saame teha juba selle aasta oktoobrist, kui Keskerakond tuleb Tallinnas tagasi võimule. Me oleme selle[teemalise] eelnõu juba Tallinna Linnavolikogus esitanud. Aitäh!

Aitäh! Ja Eesti 200 fraktsiooni nimel Toomas Uibo, palun!

Hea juhataja ja head kolleegid! Mul tegelikult ei olnud üldse plaanis pulti tulla ja kõnet pidada, aga vaatasin, et meil on siin täna palju külalisi. Tere tulemast Riigikokku! No näete siis, kui lihtne on olla opositsioonis ja kui raske on tegelikult olla koalitsioonis, kui riigirahandus tuleb korda teha. Ja siin jäetakse mulje kas automaksu või mõne muu maksu [kontekstis], et justkui Riigikogu maja all on üks kelder, kuhu seda raha kokku kraabitakse ja siin koos ära süüakse. Tegelikkuses läheb see raha Eesti ühiskonda tagasi: läheb Eesti ühiskonna kaitseks, et meie riik püsiks iseseisvana ja oleks kaitstud, [ja selleks,] et meie õpetajad oleks hästi makstud, et me päästjad ja politseinikud saaksid normaalset palka. See julgeolekuolukord, mis täna maailmas on, tingib selle, et me kõik peame midagi natuke ära andma, et oma riiki hoida. Aga sellest opositsioon ju ei räägi. Jäetakse mulje, nagu siin ongi sellised inimesed, kes röövivad Eesti kodanikke. Mõelge natukene selle peale, see päris nii ei ole. Meil on vastutus oma riigi ees. Meil on vastutus selle ees, et meie rahandus oleks korras ja et meie rahandus oleks jätkusuutlik. 2023. aastal, kui ma Riigikokku tulin, ma nägin päriselt, milline on Eesti rahanduslik seis. Selles rahakotis oli üks suur sügav auk, sest headel aegadel olid kõik varud ära kasutatud, sest elu oleks ilus. Eesti riik laenas raha selleks, et inimestele palka maksta. Kas te kujutate ette ühte ettevõtet, kes iga kuu võtab pangast laenu, et oma töötajatele palka maksta? Kui kaua selline ettevõte vastu peab? Ei pea kaua. Tulud ja kulud peavad olema sellisel määral tasakaalus, et riigirahandus oleks jätkusuutlik. Ja minule ka ei meeldi automaks. Mulle see ei meeldi, ma võin öelda. Mulle võib-olla ei meeldi ükski maks. Noh, tegelikult ei saa ilma maksudeta, olgem ausad. See on meie kõigi ühine raha ja nii me seda Eesti riiki peame üleval pidama. Ja Eesti riigi ülalpidamine ongi kallis, väga kallis. Aga see on meie oma riik. Meil ei ole muud riiki kui see riik. Ma lihtsalt ei taha, et teile jääks selline ühepoolne mulje, et siin on üks ülimalt kuri valitsus, kes koorib Eesti kodanikke. See päris nii ei ole. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 592 esimesel lugemisel tagasi lükata. Peame seda ettepanekut hakkama hääletama. Valmistume hääletuseks. Lugupeetud Riigikogu liikmed! Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 592 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 47 Riigikogu liiget, vastu 25, erapooletuid oli 0. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 592 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.