USA ja Eesti suhted

Tänane kaheksas küsimus on rahandusminister Jürgen Ligile, küsib Riigikogu liige Anti Poolamets ning teema on USA ja Eesti suhted. Anti Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Mul on tõepoolest mure. Kuude kaupa on Eesti avalikkuses näha olnud, et meie võtmeliitlast rünnatakse üsna valimatute sõnadega, seda ka ministrite tasemel. Eriti on silma jäänud rahandusminister Jürgen Ligi. Ja see ei ole üksik, emotsionaalselt üles köetud meesterahva hüüatus, vaid see on üsna järjepidev USA ühiskonnakorra halvustamine. Võin tsiteerida mõningaid kohti, kus Jürgen Ligi ütleb, et Trump teeb Putiniga koostööd raketirünnakutes Ukrainale. Me loeme sellest välja, et sisuliselt ta tapab inimesi Ukrainas. Selline on [Jürgen Ligi] arvamus. Siis ta ütleb veel, et Trumpi eemaldumine demokraatiast tähendab lähenemist Aasiale. Eks ole huvitav, et USA on nüüd ebademokraatlik riik, kellega meie peame kuidagi hakkama saama nagu Putini Venemaa või Puna-Hiinaga. Ja sellist teksti kogu aeg tuleb. See inimene ise ütleb, et ta on olnud välisminister, aga ma ei tahaks seda kohe uskudagi, sest väga järjekindlalt lendavad sellised väljendused, et USA ei ole enam demokraatlik riik ja nii edasi. See halvendab oluliselt meie liitlassuhteid. Õigupoolest on see vihjamisi küsimus ka peaministrile. Äkki te võtate midagi ette? Sellepärast et ministrite tasemel ei saa sellist lamedust ja rämedust lubada. No kui USA-s ei ole enam demokraatia, kellega me siis veel suhtleme? Kust meil siis veel liitlasi võtta on? Ministri selline labane ebateadlik laiamine kahjustab meie liitlassuhteid. Me oleme paarkümmend aastat rääkinud, et liitlassuhteid tuleb hoida. Mu küsimus ongi see: kas Jürgen Ligi kavatseb hoogu maha võtta või peab ta USA-d edasi ebademokraatiaks?

Aitäh! Härra minister, palun!

Aitäh! Huvitav, et te tunnete muret selle üle, et USA saab kriitikat. Ta saab kriitikat üle maailma ja ma võin kõiki neid väiteid konteksti pannes avada, kaasa arvatud USA demokraatia tendentse. Aga te ei tunne muret ainuüksi tänase pealkirja pärast, mis kõlab niimoodi: "Trump teatas, et diile anuvad välisriikide juhid [Diile anuvad välisriikide juhid, ütleb ta oma liitlaste kohta, diile anuvad välisriikide juhid. – J. L.] suudlevad ta tagumikku." Teid ei häiri see? Teie arvates on see normaalne suhtlemine maailmaga. Kas teid ei häiri see, et liitlane lihtsalt diilide nimel kehtestab kõigile mitmekümneprotsendilised tollid? Ei häiri teid? Ei tohi kritiseerida seda või? See on minu eriala, see on hulk minu akadeemilisi erialasid, mida ma õppisin kahes järgus ülikoolis. Mille üle te muret tunnete? Tollid. Kui [meil] on juttu käibemaksu [tõusu]st, siis on teil hüsteeria lahti, riik ei tohi makse kehtestada. Aga siin kehtestatakse just inimestele maksud. USA kehtestab oma ettevõtetele ja inimestele maksud, mis diskrimineerivad, mis on ebaproportsionaalsed, mis karistavad, kutsuvad neid diilitama, mitte ühishuve teenima ja majandust arendama, vaid diilitama kuidagi. Äärmiselt huvitav! Tollide suhtes on lauskriitika, isegi Elon Musk on öelnud, et see nõuandja, kes sellise tollipoliitika on kujundanud, on loll nagu kotitäis telliskive. Tollide efektiivsus ja tasuvus võib olla tõsi sel juhul, kui üks pool kuidagi subsideerib, kas või sotsiaalselt, olgu keskkondlikult või ka otse peale makstes oma tootjat, ja siis teine riik, kes tunneb ebavõrdset konkurentsi ja on seda tõestanud, kehtestab tollimaksu. Meie näiteks kehtestasime minu nõusolekul – või pigem kaitsekõne järel – [tollimaksu] Hiina autodele, sellepärast et seal on väga palju subsideerimist. Hiina elektriautod said tollid valitsuse otsusega. Aga selline tollimaksustamine, et mul lihtsalt ei ole neile midagi müüa, järelikult ma kehtestan neile tollimaksud, sest neil meile on müüa – vaat see on rumalus! Ma võin teile rääkida maksebilansist. Kust see raha tuleb, mille eest USA rohkem kaupu ostab, kui müüb? Kõik algab ikkagi sellest, et USA on saanud …

Teie aeg!

… endale kasumlikuma majanduse ja ostab kaupu, millega raha teenida on raskem välismaalt. Ja seda ei korrigeeri olulisel määral mitte tollidega, see tähendab tegelikult vaese majanduse endale meelitamist.

Aitäh! Aga me saame seda diskussiooni jätkata, sest Anti Poolametsal on täpsustav küsimus. Palun!

Tänan, juhataja! Te läksite kohe teise teema juurde. Ma nimetasin mõned väga konkreetsed juhtumid, mida te kasutate siin. See, et USA ei ole enam normaalne demokraatia, on väga räige seisukohavõtt. See tähendab, et te ei tunnista sealseid valimisi, te ei tunnista sisuliselt selle valitsuse legitiimsust. Te väljendate, et meie võtmeliitlane ei ole tegelikult adekvaatne riik, see on sisuliselt võrreldav Mongoolia või Puna-Hiinaga, kus ei ole demokraatiat. Aga see on väga ohtlik. Ja see ohustab minu hinnangul meie liitlassuhteid päris selgelt. Oleme nüüd ausad, siin on teravusi öeldud varemgi, aga vähemalt mitte sellisel moel nagu teie ministrina seda siin jätkuvalt teete. Juhtub emotsioone, ma saan aru, te olete pidevalt emotsionaalselt üles köetud. Aga see on süsteemne. Praegu nimetasite Trumpi mingiks lollpeaks, kellel on seljakotitäis telliskive kaelas. No kas see on adekvaatne? Kas see on adekvaatne jutt? Demokraatia halvustamine. Siis seesama, mida ma nimetasin, et Trump koos Putiniga pidavat hävitama ukrainlasi. No kuulge, kas te ise mäletate neid jutte, mida te rääkisite liitlaste hoidmisest? Me oleme väike riik, me ei saa niimoodi teha, et üks minister praalib, elab ennast välja. Ja siis on meie liitlassuhted kahjustatud, teised peavad neid üles ehitama hakkama, peaminister peab hakkama vabandama. Ma tean, et mitmed reformierakondlased on mõistlikuma tooni võtnud, muretsevad selle pärast, kaitseminister eriti. Aga te teete jälle maatasa kõik selle vaeva, mida teised proovivad olukorra parandamiseks teha. Kuidas teie ikkagi seda näete? Mida teie peaksite tegema? Äkki peaks vabandama? Äkki USA ikkagi on demokraatia?

Aitäh! Järelikult, nagu ma teie küsimusest aru saan, kui teie saaksite, siis teie käiksite Trumpi tagumikku lakkumas. Sest tema seda ootab, ta on nii öelnud. Mis puudutab telliskive, siis seda ei öelnud mina, seda ütles Elon Musk Trumpi kaubandusnõuniku kohta, kes on selle tollijama kokku keeranud. Ta ütles, et ta on lollim kui kotitäis telliskive. Ma tsiteerisin seda. See ei olnud minu mõte. Mis puudutab seda demokraatia teemat, siis jah, on väga olulisi taandumisi tavapärasest USA demokraatiast, on väga palju kohtuasju. Õnneks kohus seal töötab, aga massiivselt antakse ju USA otsuseid, Trumpi otsuseid kohtusse. See, et üks uus valitsus, uus president võimule asudes oma korraldustega tühistab sadade viisi eelmise valitsuse otsuseid – lihtsalt tühistab, lihtsalt kirjutab alla –, ei ole demokraatlik käitumine, see on diktaatori stiil. USA-s on see juriidiliselt võimalik, see võib olla vaieldav, aga see on teistmoodi demokraatia. Meie ei kujuta sellist asja ette. Ajakirjandus. Kui üks president ütleb, et nüüd saavad tema pressikonverentsidele ainult need ja need ajalehed, siis näevad need pressikonverentsid välja niimoodi, et need väljavalitud – see on muide Putini stiil, väljavalitud ajakirjanikud – küsivad: "Kuidas te küll saite olla nii tubli? Kuidas see teil ikkagi õnnestus?" Sellest on konkreetsed videod, tõendid olemas. See ei ole enam vaba ajakirjandus, kui selekteeritakse, kes pääseb küsima ja kes mida küsida tohib. See on kohutav tegelikult, kui kohtud on umbes valitsuse, presidendi otsuste tõttu. See ei ole ka toimiv liberaalne demokraatia. Teil, EKRE-l, on ettekujutus, et kes enamuse saab, sellel on kõik õigused. Euroopalik, seni ka ameerikalik liberaalne demokraatia, vaba maailm tegelikult, päris demokraatia tähendab seda, et valitute võim on väga rangelt piiratud võimude lahususe, seadustega – neid tühistatakse praegu! –, vaba ajakirjandusega, inimõigustega, majandusvabaduse ja muude selliste asjadega. Ka majandusvabadust tegelikult Trump hakkas ju piirama sellega, et ta kaubandusele sellised maksud kehtestas. See on vabaduse ahistamine, see ei ole tavapärane maksustamine. Nii et mõelge järele, mis asi on demokraatia, mis on arenenud demokraatia, ja kas USA-s on ikka kõik hästi, kui sealt tuleb selliseid poliitilisi otsuseid ja sellist retoorikat. Muide, mulle omistada selliseid asju ei saa, nagu teie esimees [on teinud] ... Tema nimetas Ameerika presidenti korrumpeerunud närakaks ja siitsamast puldist karjus ...

Teie aeg!

… saadikute peale, et olgu vait, nimetas neid põmmpeadeks ja nii edasi. Vaadake ikkagi endale otsa ja mõelge …

Aitäh!

… kas te olete legitiimne selliseid süüdistusi esitama.

Teie aeg! Aitäh! Nii, läheme edasi. Lisaküsimusele on end registreerinud kolleeg Rain Epler. Palun!

Aitäh, härra eesistuja! Härra minister! Ma kõigepealt sissejuhatuseks kommenteerin mõnda teemat, mis te siin oma viimases vastuses rääkisite. No see süüdistus, mida te ütlesite, et meie nägemus on, et enamusel on õigus ja enamus võib kõike teha – ma ütleks, et see oli nüüd küll demagoogia, selles mõttes, et peale viimaseid Riigikogu valimisi siin Riigikogu saalis tööle asunud koalitsioon ja tema teerullipoliitika on olnud silmapaistev ja erandlik. Ja selle poliitika elluviimise tööriist on selgelt olnud härra Riigikogu esimees, aga koalitsioon on seda ühiselt surunud. See, et sa kirusid USA demokraatiat ja presidendi korraldusi – jällegi, ma ütleksin, kahepalgelisus. Ma ei mäleta su kriitikat, kui Biden oma täitevkorraldustega kõvasti USA-s elu korraldas. Sa jätad osa infot rääkimata. Mis puudutab ajakirjandust või sinu kriitikat selle kohta, et mõnda ajakirjandusväljaannet enam Valge Maja pressiruumi ei oodata – vaat ajakirjandusega, CNN-i ja AP ja selliste nii-öelda lipulaevadega juhtus ju see, et nad tagusid inimestele pähe seda, et see, mis teie silmad näevad, ei ole tõsi, Biden on väga teravas ja heas vormis ja nii edasi. Siis toimus Bideni ja Trumpi debatt ja seesama ajakirjandus oli sunnitud tunnistama, et nad valetasid terve selle perioodi, kui Biden oli kandidaat. Aga see selleks. See oli sissejuhatuseks, nüüd ma jõuan küsimuse juurde. Te olete, nagu enne viitasite, korüfee ka välissuhtluse ja diplomaatia alal, te olete seda õppinud ja nii edasi. Võib-olla te annate siis oma nägemuse Soome presidendi Stubbi või näiteks NATO juhi Mark Rutte käitumisest. Nemad püüavad tegelikult hoida väga häid suhteid Donald Trumpiga. Kuidas te nende tegevust hindate selle kõige valguses, mis te siin rääkisite? Kuidas siis peaks või ei peaks käituma? Minu arvates nemad on lähtunud sellest, et Ameerikaga tuleb häid suhteid hoida, ja on ka vastavalt tegutsenud.

Aitäh! Ikkagi see demokraatia küsimus. Te tõestasite, et te tegelikult ei saa aru, kuidas vabas maailmas demokraatia toimib. See ei ole nii, et kellel on kõige rohkem hääli, saab kõike teha. Selles ongi vahe. On küll tore selline arusaamine võimude lahususest, et kui täitevvõimult küsitakse küsimus, siis vastust ei tohi kuulata. Seda oleks muidugi natukene piinlik kuulata. Tuletan meelde, et see, mis toimus siin Riigikogu saalis, kui parlament sisuliselt blokeeriti, oli kõrgema võimu väljalülitamine. Riigikohus, demokraatlik ja liberaalne institutsioon, tunnistas, et Riigikogu peab saama teha tööd ning juhataja ja juhatuse kohustus on see tagada. Ajakirjandus. Ei ole olnud ühtegi etteheidet, et valimiste võitja oleks kuidagi ahistanud ajakirjandust. Mitte kunagi. Meil ei ole ka sellist parteiliste kanalite võrgustikku, nagu on konservatiividel, nii teil kui ka Isamaal. Liberaalne demokraatia tegelikult ei tohiks lubada selliseid nähtusi, nagu on parteiga ühtekuuluv suur päevaleht, isiklikud saated ja see, et valdavalt avaldatakse ainult ühe partei toetajate artikleid. See ei ole enam vaba ajakirjandus Eestil. Aga meie nii ei teinud. Ameerikas on sama tendents. Ma kirjeldasin seda. See, kas meile miski meeldib või ei meeldi, kas meile meeldib näiteks Hillary Clinton, ei puutu praegu üldse asjasse. Mina ei ole Bideni valija olnud, et te peate mulle siin Bidenist ja Clintonist rääkima. Räägime ikkagi demokraatia toimimisest. Ja mis need etteheited veel olid? Kas ma olen korüfee või mitte? See, millele ma viitasin, on see, et minu eriala on tegelikult selline, kus majandusmiks paikneb – välismajandus, majandusgeograafia. Selles mõttes ma võin – mitte küll selles formaadis – pikalt selgitada, miks tollimaksud ei muuda tootmise paiknemist maailmas USA-le kasulikult. Nad muudavad kahjulikult. Nad saavad mingi kübekese vaesemat majandust juurde, aga see ei vasta nende konkurentsieelistele ja kokku võttes see heaolu ei loo. Nii et tollimaksude koha pealt on ökonomistidel konsensus. Võib-olla ei ole konsensust selles, kas see kaubandusnõunik on loll nagu kotitäis telliskive. Selles, ma arvan, on eriarvamusi. Aga need nõuanded, mis ta on andnud, kriitikat ei kannata. Ja kriitikat ei kannata ka see retoorika, millega Ameerika president tervitab oma liitlasi.

Aitäh! Meie tänane infotund on lõppenud. Ma tänan kõiki valitsuse liikmeid ja kolleege aktiivse osaluse ja sisuka arutelu eest. Me jätkame täpselt kell kaks algava Riigikogu täiskogu istungiga.