Kes juhib Eesti rahandust

Tänane seitsmes küsimus on rahandusminister Jürgen Ligile, küsib Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin ja küsimus on selle kohta, kes juhib Eesti rahandust. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Hiljutisele küsimusele, kas Eesti rahandus on praegu kindlates kätes, vastasite teie, et ei ole. Tsitaat: "See ei ole minu kätes, see on peamiselt Putini kätes." Varem olete väitnud, et ka makse tõstab Eestis Putin. Minu küsimus: millega tegeleb siis meie rahandusminister?

Aitäh! Väga konkreetne küsimus, aga ikka tingimata tahaks näha allikat, mis kontekstis ma midagi sellist ütlesin. Aga loomulikult, see vastab laias laastus tõele. Kas ta on selles sõnastuses? Ei ole kindel. Putin maksustab praegu kogu maailma, eelkõige Euroopat, sellega, et ta on alustanud agressioonisõda. Teile võib see sobida, minule ei sobi. Ja selle poolest mina ei kavatse neid tagajärgi kunagi ilustada. Kogu Euroopa on aru saanud, et tuleb tõsta kaitsekulusid. See on väga kulukas olukorras, kus enamik riike tegelikult on oma eelarveruumi juba ära kasutanud. Ka Eesti eelarve oli sügavas miinuses juba enne kaitsekulude tõstmise uusi otsuseid, seetõttu võib seda nimetada maksustamiseks, jah. See "kindlates kätes" oli loomulikult öeldud irooniaga. See käib ka kogu majanduse kohta. On üsna naiivne kujutleda, et majandust juhib valitsus ja et kõik on valitsuse teha. Eelarve läks meil lappama Jüri Ratase esimese valitsuse ajal, see süvenes järgmise valitsuse ajal. Selleks, et ta lappama saaks minna, muudeti ära eelarvereeglid, lõdvendati neid. Tol ajal ei olnud selleks mingit otsest vajadust. See oli lihtsalt soov rohkem kulutada ja teenida oma valimistel püstitatud puuslikke. Selles mõttes mul on selle meenutamine alati valus, sest omal ajal sai tehtud eelarve struktuurses väikeses ülejäägis, varuga, aga järgmine valitsus kuritarvitas seda, tegi endale reeglid, mis lubasid just nimelt seda teiste säästetut, teiste tugevusvaru enda poliitilistes huvides ära kasutada. Nüüd ma mõtlen, et mis te seal veel küsisite.

Millega tegeleb Eesti rahandusminister? See oli väga konkreetne küsimus.

Rahandusminister praegu tegeleb sellega, et vastab küsimusele ja püüab selgitada, mida võis tähendada üks fraas ja mis kontekstis see oli öeldud. Aga ma arvan, et ma oma loogikas küll ei eksinud tookord ega eksi ka praegu.

Aitäh! Nii, aga Aleksandr Tšaplõgin, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Kui ma hiljuti küsisin teilt, miks valitsus kulutab sadu miljoneid eurosid tuulepargiomanike subsiidiumidele, vastasite, et Eestis puudub turumajandus. Kui ma küsisin sama teie kolleegilt majandusminister Erkki Keldolt, ütles tema, et Eestis on turumajandus olemas. Keda teist peaks uskuma? Ja kuidas peaksid käituma ettevõtjad, kes ei saa aru, millistel põhimõtetel meie majandus toimib?

Aitäh! See on erakordselt huvitav, jälle, et te veerite kuskilt paberilt mingisuguseid fraase. Ei, ma ei ütle, et Eestis puudub turumajandus, mitte kunagi. Turumajanduse puudujäägid, kõrvalekalded või turutõrked, kes kuidas seda nimetab – tavaliselt ma ei kasutata väga täpselt neid fraase, jah, vahel puudutan [seda teemat ja ütlen], kus turg toimib hästi ja kus ei toimi. Aga et Eestis puudub turumajandus – see on teil küll läinud tõlkes kaduma. Ma tuuleparkide koha peal pean teid kohe korrigeerima, et valitsus ei kuluta tuuleparkidele – mis need summad olid? – miljoneid või miljardeid. See ei ole asi, kuhu raha tuleb riigieelarvest. On väga suur erinevus, kas tarbimise eest maksab maksumaksja ehk riik või maksab tarbija, ja siin on jutt tarbija maksmisest. Taastuvenergia toetamise süsteemi juures pannakse turg sedapidi käima, et luuakse turulepääsu võimalus tuuleparkidele. Selle tulemusena [saavutatakse], juhul kui see ei ole puhtalt turupõhine – ja meie ambitsioon on kõrgem kui puhtalt turupõhine areng –, kokkuvõttes odavam ja puhtam energia. Ja selliste pöörete tegemiseks on riigi sekkumine teinekord vajalik. Kui palju ta meile on vajalik, see ongi praegu selline otsimise küsimus. Me teeme nii palju, kui saame, vähempakkumise põhimõttel, ilma hinda lubamata, hinnagarantiid andmata. Aga see, mida praegu tuuleenergia programm ette näeb, on teatud hinnagarantiid. See mehhanism on üsna keeruline, ma ei hakka teile seda siin refereerima.

Suur tänu, lugupeetud minister! Kuna siin lisaküsimust teistelt Riigikogu liikmetelt ei ole, siis on meil varasema praktika järgi küsijal võimalik ka lisaküsimuse võimalus ära kasutada. Seega läheme sedasama teed pidi edasi. Aleksandr Tšaplõgin, te saate ka lisaküsimuse. Palun!

See ei olegi küsimus, see on täpsustus. See, et te ütlesite, et meie rahandust juhib peamiselt Putin, on ERR-i tsitaat. See, et te väitsite, et meil tõstab makse Putin, on olemas Riigikogu stenogrammis. See, et te väitsite, et Eestis puudub turumajandus, on ka olemas Riigikogu stenogrammis. Palun vaadake!

Jaa, härra minister!

Aitäh! See kõlas nagu küsimus.

Te võite …

Loomulikult, ülekantud tähenduses võib selliseid fraase mu tekstidest välja lõigata. Ja väga tubli teist, et te ikkagi klassikuid tundma õpite. Tarkade inimeste pealt õppimine on kindlasti väga arendav teile. Aga mis mulle asja juures ei meeldi, on see, kuidas te viskute ambrasuurile, kui küsimus on Putini rollist Eesti majanduses ja Euroopa majanduses. See on absoluutne fakt, see on kõige tugevam välistegur, mis meil on olnud alates 2021. aastast, et kui Putin alustas gaasikraanide koomaletõmbamist, siis Euroopa hoidlad jäid tühjaks, sellele järgnes energiakriis. Energiakriisi harjal Putin lootis, et lääs ei lähe Ukrainale appi ja et ta saab sealt kolme päevaga üle rullida. Õnneks ei juhtunud niimoodi. Mina hoian endistviisi pöialt Ukrainale. Hoidke teie ka! See tegelikult aitab teil siin Eesti ühiskonnas paremini hakkama saama, kui te mõtlete sarnaselt enamusega.

Suur tänu! Lõpetame tänase seitsmenda küsimuse käsitlemise.