Kaitsetööstuspark

Tänane kuues küsimus on kaitseminister Hanno Pevkurile, küsib Riigikogu liige Andres Metsoja ja teema on kaitsetööstuspark. Andres Metsoja, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! No ma vabandan, et minu küsimus ei ole ka liiga täpne – sõna "kaitsetööstuspark" on ainsuses –, aga tegelikult uudiste valguses saab vist rääkida Eestis mitmest võimalikust kaitsetööstuspargi asukohast. Siin rõdul just istusid Ermistu kandi inimesed, nad olid täna juhuslikult parlamendis külas. Mitte, et see teema oleks olnud väga oodatud, aga nad tahtsid siiski osa saada ja kuulda, mis te selle kohta kostate, kuid pidid enne lahkuma. Vaatavad ilmselt järele. Ma saan aru, et kaks potentsiaalset parki on Eestisse tulemas: üks Pärnumaale ja teine Põhja-Kiviõli kanti. Nende parkidega on plaanis minna edasi, planeeringuastmes. Loomulikult on igal uuel asjal nii pooldajaid kui ka vastaseid. Aga võib-olla te annate ikkagi natukene täpsemat informatsiooni Ermistu kandi inimestele, et nad teaksid, millega nad peavad silmitsi seisma. Me saame aru, et 50 miljonit eurot on see panus, mida riik selle pargi arendamisse Kaitseministeeriumi kaudu on valmis panema. Küsimus: kuidas see täpsemalt hakkab välja nägema? Kes hakkab seda parki haldama? Kuidas tekib see valik, millised tööstusettevõtted saavad sinna tulla? Ja milline see planeeringuprotsess ikkagi hakkab olema? Sest öeldakse, et seda kõike tehakse väga kiirelt: juba selle aasta lõpus võiks justkui kopa maasse lüüa ja ehitama hakata. Vaieldamatult on seal piirkonnas ka taastuvenergeetika tootmise huvilisi, ka see menetlus ju paralleelselt käib. Äkki te natukene valgustaksite meid ning annaksite selle kandi rahvale ja kogu Eesti rahvale sellest rohkem teada?

Jaa, hea meelega. Ma arvan, et see on väga hea algatus ja väga vajalik algatus. Aitäh selle teema tõstmise eest! Ja ma usun, et kogu Pärnumaa sellest võidab, ja palju võidab. Kogu Eesti võidab sellest, Eesti majandus võidab sellest. Kindlasti teeb see ka Jürgenile rõõmu, sellepärast et see toob maksutulu. No meile ka. Meile ka, jaa. Aga põhimõtteliselt on nii, meenutan siis, et eelmise aasta veebruaris algatas Vabariigi Valitsus riigi eriplaneeringu. Selle eesmärk oli kaardistada ära kaitsetööstuspargi võimalikud asukohad. Nüüd, eelmisel nädalal lõpuks me jõudsime sellesse faasi, et meie välisekspert, välispartner Hendrikson & Ko oli jõudnud sinnamaani, et oli ära teinud kõik vajalikud analüüsid. Me oleme teinud esimesed rahvakohtumised. Kõik see, mida riigi eriplaneering nõuab, on tehtud. Ja me saime välja öelda: jah, meie esimene eelistatud ala on Pärnumaal Ermistu kandis ja teine eelistatud ala on Põhja-Kiviõlis. Aga esimeses järjekorras me läheme edasi Pärnumaa alaga, sest arvestades nii sotsiaal-majanduslikke mõjusid, julgeolekukaalutlusi kui ka juba sinna planeeritud riigikaitselisi tegevusi, on mõistlik, et me alustame sealt. Kuidas see protsess edasi läheb? Täna me loodetavasti jõuame sinnamaani, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus kuulutab välja valikpakkumise, et leida ettevõtted, kes võiks Eestisse mürsu- või moonatootmise tuua. Aga loomulikult on sinna oodatud ka kõik teised kaitsetööstusettevõtted, kes ohualasid arvestades ära mahuvad. Me räägime circa 200-hektarilisest alast seal Ermistu kandis. Ja järgmine etapp on see, kus ettevõtted esitavad oma pakkumise. Samal ajal me läheme edasi planeeringu vajalike menetlusosadega. Ja kuna seaduses on teatud protseduurid, mis me peame läbi tegema, siis augustikuuks jõuame selleni, et me kinnitame riigi eriplaneeringu, mille järgselt on võimalik hakata rajama sinna taristut. See, mida riik sinna rajab, on eelkõige taristu: kommunikatsioonid, tee, elekter, vesi, kanal ja aed – kõik selleks, et investorid saaksid tulla ja hakata rajama sinna oma tehaseid. Protsessi mõttes on investoritel mai lõpuni võimalik teha meile oma pakkumised. Siis suve jooksul me teeme valiku ära. Ehk selleks ajaks, kui me kinnitame riigi eriplaneeringu, on teada, kes on see ankurrentnik, kes hakkab oma tegevusi korraldama, et sinna tehas püsti panna. Teil Pärnumaalt valitud saadikuna soovitan kindlasti toetada seda, et ka Pärnu linn vastavad menetlusload ja ehitusload võimalikult kiiresti välja annaks. Sest lõpuks sõltub linnast …

Teie aeg!

… kas ehitusluba tuleb või mitte.

Aitäh! Andres Metsoja, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Kindlasti mina isiklikult toetan seda, et kaitsetööstus Eestis peab arenema. Tegelikult see pikk ambitsioon läbi kaitsetööstuse liidu, mida on püütud ajada, on saanud mingisuguse kulminatsiooni, ja kindlasti on see positiivne, et me suudame Eestis endale ka moona varustuskindlust tagada. Kui Ermistu rahvas oli siinsamas Riigikogus, siis me tegime ka väikese hääletuse, et saada teada, mis selle kandi rahvas arvab. Valdavalt inimesed arvasid, et see on ikkagi vajalik investeering, aga oli kahtlejaid – miks minu tagaaeda, see on ikkagi oht, ja nii edasi. Tekkis ka kohe küsimus, et kui see ala tuleb, 200 hektarit, siis kas see on piiratud ala. Kas sinna tõmmatakse aed ümber, et keegi ei saagi sinna juurdepääsu? Kas see tähendab seda, mis tavapäraselt investeeringutega kipub olema, nagu meil näiteks Lõuna-Pärnumaa otsas seoses Rail Balticu trassikoridoriga oli – tekkisid kompensatsioonialad looduskaitselises mõttes, mis tulid ümber tõsta, võtta täiendavalt kaitse alla? Mida see tegelikult tähendab maaomanikele? Kas see piirdub ikka ainult riigimaaga või on sellel kokkupuude ka eraomandiga? Täpselt seesama haldusmudeli küsimus, et kuidas hallatakse. Ja kas selliste investeeringute puhul võiks ikkagi rakendada ka seda komponenti, et kui see on riigi strateegiline investeering, siis Euroopa raha kasutusele on need reeglid, et kui ehitatakse haigla või rajatakse mõni riigi olulise funktsiooni täitmise objekt, siis pannakse mingi protsent kunsti? Võib-olla võiks seda laiendada ja mõelda selle peale, et mitte panna kunsti, vaid panna sellesse kohalikku taristusse, sest ilmselgelt iga sellise suuremahulise objektiga kaasneb surve kohalikele teedele, kohalikule taristule. Äkki riik võiks toetada sellest väljaspool olevaid objekte, et see oleks ühine asi?

Aitäh! Kindlasti selle kandi inimestele see taristu olukord seal paraneb. Esiteks, nagu ma ütlesin, see puudutab elektrit ja vett. Kuigi see ala on kõik riigimaade peal, seal ei ole ühtegi eramaad. Ja ka esimesed eluhooned on ikkagi päris kaugel konkreetsest asukohast. See ei tähenda kindlasti seda, et 200 hektarit piiratakse aiaga. See aiaga ala puudutab ikkagi ainult tööstusala, kus hooned füüsiliselt hakkavad paiknema. Miks ta on suur? Eelkõige ohualade pärast, et ei oleks ohtu inimestele ega ümbritsevale keskkonnale nii suures mahus. Ma olen veendunud, et me leiame kindlasti võimalusi ka selleks, kuidas need teeotsad, mis sellele alale viima hakkavad, saaksid paremasse seisu, kui nad praegu on. Esialgse eskiislahenduse on planeerijad välja pakkunud, ka teedevõrgu koha pealt, nii et ma usun, et kui tulevad järgmised [kohtumised], siis me saame neid asju kohalike elanikega arutada. Ja me peamegi arutama, see on igati mõistlik. Eks me siis kuuleme, et kas kohalikel on veel mingi soov, näiteks külakeskuse vaatest või midagi sellist. Ma kindlasti ei välista seda, et nii suure mõjuga ja nii suure investeeringu toomine Pärnumaale loob töökohti, kohalikel on seal võimalik seeläbi leida rohkem rakendust. Teiseks, me elavdame seal majandust ja kaasuvaid teenuseid, mis sellega seonduvad. Ja kolmandaks, ma arvan, et Pärnumaal meil tegelikult pikema vaate peale on riigikaitsega seotud veel hulk erinevaid tegevusi. Nii et Pärnumaa on meie jaoks oluline. Sulle kui Pärnumaa saadikule palju häid uudiseid.

Suur tänu! Lõpetan meie tänase kuuenda küsimuse käsitlemise.