Постановления правительства

Tänane kolmas küsimus on rahandusminister Jürgen Ligile. Küsib Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja teema on valitsuse otsused. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, hea esimees! Austatud rahandusminister! Mul on teile küsimus Enefit Greeni kohta. Täpsemalt, vaatame tagasi Reformierakonna eelnevate rahandusministrite otsustele seoses Eesti Energiaga. Alguses Reformierakonna rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus tegi otsuse erastada üks osa Eesti Energiast, Enefit Green viidi börsile. Siis rahandusminister Mart Võrklaev ütles, et tuleks veel kolm Eesti Energia tütarettevõtet erastada, nii et umbes 49% Eesti Energiast oleks börsil. Nüüd teie rahandusministrina teete täiesti vastupidise otsuse ja ostate Enefit Greeni riigi omandisse tagasi, kusjuures veel palju suurema hinnaga, tehakse ülevõtmispakkumine aktsionäridele. See otsus tuli põhimõtteliselt paar päeva pärast seda, kui niinimetatud uus valitsus tuli välja uue, parempoolse koalitsioonileppe kavandiga, kus oli eraldi rõhk sellel, et liigutakse hoopis selle poole, et hakatakse riigiettevõtteid erastama. Ma saan aru, et see oli tegelikult põhjus, miks te olite selle otsuse suhtes kriitilised. Ja nüüd need põhjendused, miks Enefit Green tagasi ostetakse – no tegelikult olid need probleemid teada juba siis, kui ta erastati. Kas või see, et Eesti Energia ja Enefit Greeni vaheline koostöö muutub palju raskemaks, sest börsireeglid ei luba teatud infot jagada, muidugi ei luba ka raha jagada, kõik peab olema eraldi. Lisaks, Enefitil kui taastuvenergiatootjal oli lõpuks ka päris keeruline ilma riikliku dotatsiooni ja abita hakkama saada. Ja nüüd läheb kogu see börsile viimine ja börsilt äratulek maksumaksjale maksma umbes 68 miljonit eurot. Kas te arvate, et see börsile minek ehk otsus, mille tollane rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus tegi, oli piisavalt läbi mõeldud ja riskid läbi analüüsitud või siiski mitte? Kas teie näiteks oleksite teinud midagi teistmoodi?

Aitäh! See küsimus on mitte lihtsalt mitteküsimus, vaid ka eksitav küsimus, sest te küsite valitsuse otsuse kohta, millega siin tegemist ei ole. Aktsiaemissioonid ja tagasikutsumised – selleks on äriseadustiku protseduur ja valitsus siin otsuseid ei langeta. Nii et katsuge rohkem varjata oma küsimust, siis saate ka kehvemad vastused. Aga loomulikult, ma olen teemaga kursis ja püüan teie uudishimu rahuldada. Otsus viia Enefit Green börsile ei olnud tegelikult rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse algatus, see oli EKREIKE valitsuse aegne algatus. Martin Helme andis loa, et kui COVID-i takistused kaovad, siis esimese asjana, nii kiiresti kui võimalik – te võite guugeldada – viiakse Enefit Green börsile. Ja loomulikult järgmine rahandusminister võttis selle know-how, mis tollel ajal talle esitati. Ideoloogiliselt kindlasti börs, aktsiaemissioonid ja eraraha kaasamine turult on väga arusaadav lahendus. Sellega tema roll nähtavasti piirdus, kuna ta kiitis heaks need ettepanekud, mille algatas Eesti Energia juhatus. Enefit Greeni juhatus oli sellega tõenäoliselt seotud ja ettevõtete nõukogud. See on ministri roll, valitsus ei otsusta neid asju. Minu küsimus on sama: kas tol hetkel riske kaaluti? Ma ei ole sellele vastust saanud. Kas Eesti Energia juhtkond, praegune tööandjate keskliidu juht, kaalus riske? Ma ei ole talt vastust kuulnud, ei ole ka kokkusaamist teinud. See, et ei ole, ütleme niimoodi, kahe kehandi omavaheline koostöö ja energiaportfelli ja tarbijaportfelli optimeerimine niimoodi võimalik, oleks pidanud tookord olema kaalumisel. See oli hurraaoptimism ja valearvestus. Portfell tegelikult pandi kõik ühte korvi, need olid sisuliselt ühe tootmisviisi aktsiad.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Austatud rahandusminister! No see on muidugi tavaline, et Reformierakond midagi teeb, aga süüdi on kõik teised, nagu ka täna peaminister end kiitis, kuidas ta langetab makse – ega keegi ei tea küll, kes neid tõstis. Me teame, et erakond, kes seda tegi, oli ka Reformierakond. Ja kõik maksutõusud pole veel ju rakendunud, 1. juulil tõuseb käibemaks, uuel aastal tõuseb veel tulumaks. Te ütlete, et valitsus ei tee neid otsuseid. Aga valitsus ja rahandusminister vastutavad nende otsuste eest, sest see on just rahandusministri vastutusala. Ja nüüd veel üks aspekt. Enne seda, kui tuli uudis sellest, et riik ostab Enefit Greeni tagasi, teeb hea hinnaga, helde pakkumise Enefit Greeni aktsionäridele, enne uudise avalikustamist toimus aktsiatega märkimisväärne kauplemine, kusjuures mitmel päeval ületas kauplemisaktiivsus põhimõtteliselt kolme-neljakordselt seda, mis on varem toimunud. See omakorda võib viidata sellele, et oli võimalik siseteabe kasutamine või infoleke. Ehk siis keegi siseringist – keegi, kes oli nende otsuste juures ja oli teadlik ülevõtmispakkumise hinnast – võis seda infot kas meelega või kogemata jagada. Korruptsioonivastane erikomisjon soovis välja selgitada, kes kuulusid kitsasse ringi, kes neid otsuseid tegid, eriti tagasiostupakkumise hinna kohta, mis oli väga helde. Ehk siis soovisime saada Eesti Energialt niinimetatud insaiderite nimekirja. Eesti Energia juhtkond ütles, et nemad seda infot meiega jagama ei hakka. Samal istungil, kus toimus see arutelu, oli meil ka Finantsinspektsioon kohal. Finantsinspektsioon kohe reageeris sellele ja ütles, et nemad ei näe mitte ühtegi põhjust, miks Eesti Energia ei saa seda nimekirja jagada Riigikogu liikmetega, kes teevad samuti järelevalvet riigifirma üle. Ja veel üks aspekt. On ka huvide konflikti küsimus. Me teame, et Eesti Energia juhatusel ja nõukogu liikmetel, kes olid otsuste juures, on Enefit Greeni aktsiad. Need aktsiad on valitsuse liikmetel. Mul on küsimus: kas te jagate seda Eesti Energia seisukohta, et Riigikogu liikmetel pole õigust seda infot küsida ja saada, või te jagate Finantsinspektsiooni seisukohta, et Riigikogu liikmetega tuleb seda infot jagada?

Aitäh! Härra minister, palun!

Aitäh! Sellised repliigid nagu "kui partei midagi teeb, vot siis on teised süüdi" kuuluvad väga hästi kokku nõukoguliku ilmavaatega – partei ja valitsus juhivad kõike. Ei, partei ei [puutu] üldse asjasse. Reformierakond ei korralda aktsiaemissioone, ei kujunda hindu ega ole insaider mitte kuidagi. Selline tänitamine on tegelikult üsna lame. Praegusel juhul erakonnad ei puutu asjasse. Ja mina ei süüdistanud Martin Helmet. Ma tegelikult viitasin, et ministrite know-how, mis puudutab aktsiaemissioone, peab tulema juhatuselt ja nõukogult. Seal on ekspertiis, seal on aparaat, kes teab börsireegleid ja börsiolukorda. Teie seate kahtluse alla selle protseduuri aususe. Mina sean teie aususe kahtluse alla, sest te kuulute kolm korda kriminaalselt karistatud erakonda ja kuritarvitate järjepidevalt oma ametit, kutsute inimesi korruptsioonikomisjoni, [ilma et neil oleks] seost korruptsiooniga, sildistate nad ära. Mina näiteks selliseid kutseid vastu ei võta, olgu see üle kinnitatud. See, et Eesti Energia juhtkond tuli, on arusaadav, ta püüab parlamenti suhtuda lugupidavalt. Aga tulemus on ikkagi see, et teid ei usaldata. Teile ei taheta anda neid andmeid, sest need lähevad tõenäoliselt rändama. Te kasutate neid hommikustes pressiteadetes, Facebooki-postitustes, õhtustes seitsmeteistkümnesekundilistes kuulsuseminutites. Ja selle poolest ma saan täiesti aru inimesest, kellel on suu vett täis ja kes vaatab teid umbusuga. Te ei aja õiget asja, te püüate inimesi sildistada. Siin on saalis olnud väga piinlikke juhtumeid, mida korruptsioonikomisjon võiks tegelikult arutada. Te ei ole seda teinud, sest need, [kes on nende asjade taga,] on ühtlasi teie opositsioonikaaslased. Aga kauplemisaktiivsusega on küll selline lugu, et kui aktsiahind kiiresti kukub, siis see ongi nii tunnus kui ka tulemus, et ostetakse ja müüakse. See on kahepoolne tegevus: üks pool müüb, teine ostab. Oleks enne seda toimunud aktsiahinna tõus, siis võiks rääkida sellest, et keegi teadis midagi. Aga ei teadnud, toimus langus. Need olid paanikamüügid. Osa inimesi lihtsalt müüs, mõni teine kasutas hetke ära. Ja aktiivsuse tõus oli väga väike. See oli väga väike. See oli pikalt vinduv aktsia. Te räägite siin ilmavaatelistest asjadest. Aga meie arvame, et jah, ettevõtteid tuleb erastada, aga seejuures ei tohi investoreid tüssata. Praegusel juhul oli see ebaõnnestunud emissioon, see ei kaalunud riski mitu aastat ette. See oli tolleaegne entusiasm, aga me ei taha seda korrata.

Teie aeg!

Me tahame aktsiaemissiooni korraldada, aga siis juba tervele Eesti Energiale.

Aitäh! Helir-Valdor Seeder, lisaküsimus, palun!

Aitäh! Austatud rahandusminister! Peaminister ei osanud mulle suurt midagi kosta valitsuse eelarve ja maksupoliitika kohta, soovitas tutvuda Eesti Panga joonistega ja ettekandega, millega ma olen tutvunud ja tervikuna, mitte valikuliselt mingite üksikute slaididega. Aga ma küsin teie käest, kes te rahandusministrina valitsuses tegutsete, sugugi mitte üle jõu käiva küsimuse. See ei puuduta terviklikult maksupoliitikat, eks ole. Ääretult vastuolulised ja segased sõnumid tulevad valitsusest. Räägitakse kärpimisest, samal ajal räägitakse kulutuste suurenemisest. Kristina Kallas, Eesti 200 juht, on teinud ettepaneku pensione kärpida ja indekseerimist muuta. Osa valitsuseliikmeid raputab seepeale pead, ei ole nõus. Mis selle toiduainete käibemaksuga siis on? Sotsid olid justkui need, kes survestasid valitsust, nüüd on sotsid valitsusest läinud, aga teema on ikka üleval. Terras regionaal- ja põllumajandusministrina ütleb, et tema läheb selle teemaga edasi. Teie ütlete, et see ei kõlba kuhugi. Missugune see tegelik valitsuse poliitika siis on? Kas on aktuaalne ka toiduainete käibemaksu alandamine ja millised on selle võimalikud mõjud? Või on see lihtsalt teema, mida keerutatakse üles, et olla nii-öelda orbiidis, tähelepanu all, aga tegelikult valitsusel mingeid selliseid plaane ei ole?

Aitäh! Ma ikka vaatan, kuidas EKREIKE muutub järjest rohkem enda sarnaseks. Te lausa kopeerite seda stiili, mis kunagi oli siin Marika Tuusil, eile hommikul ja eile õhtul oli Martin Helmel: loetakse ette, vurr-vurr-vurr, mingisugused tsitaadid kellestki, kes midagi on öelnud, ja siis omistatakse midagi mulle või valitsusele. Ei, nii see ikkagi [ei käi]. Kui te tahate midagi küsida, siis püsige teemas. Väga raske oli üles noppida, mida te siis mulle ette heidate – kas seda, mida ütles Lauri Läänemets, või seda, mida ütles … (Helir-Valdor Seeder räägib saalist.) Aga mis see kogu eelmine jutt oli, viited neljandatele-viiendatele inimestele, kellega mul tegelikult on üksikuid kokkupuuteid vaadetes, aga ka suuri erinevusi? Ja olimegi Lauri Läänemetsaga [koos valitsuses], aga enam ei ole. Ja see, et sotsid meid survestasid – nüüd nad enam ei survesta või survestavad teise tooli pealt, sest see oli kohatu survestamine. Jah, toiduainete käibemaksu alandamine on suur rumalus ja mina väga loodan, et ka Eesti kõige populaarsem erakond ei lase sellel kunagi juhtuda. See on väga palju läbi uuritud teema. See on väga ebaefektiivne viis inimesi toetada. See kordades eelistab kõige jõukamaid. Ta maksab riigieelarvele sadu miljoneid, samas ei saa kuidagi öelda, et Eestis valitseks nälg, et peaks väga spetsiifiliselt just toiduainete tarbimise järgi inimesi toetama. Ei ole nii, et kõik on ühtmoodi näljas ja siis antakse tasuta toitu või maksusoodustusega toitu. See on erakordselt kallis ja erakordselt ebaefektiivne viis. Ma hirmsasti loodan, et EKREIKE ei ole päris monoliitne ja te ei lase seda läbi, kui te nüüd oma suure toetusega valitsusse peaksite pääsema. See on lihtsalt küüniline. Ja ma ütlen seda – seda ütleb iga ekspert teile, kui te tahate teada –, et maksusoodustus sotsiaaltoetuste [asemel] tähendab tugevamate eelistamist äärmiselt suurte summadega.

Lisan, et nüüd selle vastuse teine pool puudutas väga täpselt küsimust. Ehk siis see ongi ju see, mida me siin infotunnis soovime saavutada: kui on küsimus, siis kõlab ka vastus. Aitäh nii küsijale kui ka vastajale! Aga enne, kui me edasi läheme, on küsimusi istungi läbiviimise protseduuri kohta. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra Riigikogu esimees! Te täna alustasite siin teemaga "Varia", mis puudutab just nimelt protseduurikat, [ja palusite,] et küsimuse[püstitused] ei oleks nii laialivalguvad. Täna ma esitasin härra peaministrile väga konkreetse küsimuse: miks on vaja teha Läti ühendust läbi Saaremaa, mis on viis ja tunduvalt rohkem korda kallim, kui seda teha otse? Aga vastust ma jälle, järjekordselt ei saanud, sain ainult sellise vastuse, et riigifirma juht, Eleringi juht on öelnud, et energeetikas ei tohigi teha Eesti huvidest lähtuvaid otsuseid …

Aitäh! Aga protseduuriline küsimus?

… on teinud … Ma kohe jõuan selleni. Ma jõuan sinna.

Nii?

Jaa. Tema on teinud ülevaate ja ma peaksin seda lugema. Ma olen lugenud Eleringi arengukava kuni 2035. aastani ja seal on selgelt öeldud, et kõige soodsam oleks teha otseühendus, Saaremaa ja Hiiumaa probleeme lahendab kõige paremini üle Hiiumaa viidav 110-kilovoldine kaabel, mis maksab tunduvalt vähem kui seesama Läti neljas ühendus üle Saaremaa. Minu küsimus teile ongi see: kas teie saate nüüd aru, miks varia-küsimused pannakse sinna sisse? Esiteks, me saame tegelikult vastuseid alati (Helir‑Valdor Seeder: "Varia-vastuse saame.") varia's.

Aitäh, hea kolleeg! Ma saan aru, et varia on praegu teemaks. "Varia" on küll, tõsi, teema, mida tõstatas tänane teine küsija, ehk siis, et see oli teema, mida ta välja pakkus. Ma olen täna juba esile toonud ka meie kodu- ja töökorra seaduse § 144 lõike 2, mis ütleb, et küsimus võiks ikkagi puudutada konkreetselt valitsemisala või avaliku elu valdkonna probleemi. Teemapüstitus "Varia" on pisut lai. See on vastus teie küsimuse esimesele poolele. Ja vastus teie küsimuse teisele poolele on seotud sellega, et kui teemapüstitus on väga lai, siis tõenäoliselt on ka vastused laialivalguvad. Nii kaua, kui vastaja püsib teemas, istungi juhataja ei saa sekkuda. Ma ei saa kohustada ministreid vastama sõna‑sõnalt nii, nagu küsimus eeldab. Nii kaua, kui püsitakse teemas, ei ole istungi juhatajal võimalik siinkohal sekkuda. Vastasel juhul võiks istungi juhataja ise hakata siin vastama, sest miks siis peaksid üldse ministrid vastama, sel juhul vastab juba istungi juhataja ise. Aga see ei ole tänase infotunni mõte. Nii, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, Anastassia Kovalenko‑Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud esimees! Te siin kiitsite vastajat, aga minu hinnangul te oleksite pidanud sekkuma siis, kui minister ei olnud väga korrektne oma vastamises. Esiteks, mulle heideti ette minu küsimuse stiili. Teiseks anti hinnang korruptsioonivastase erikomisjoni tööle ja sellele, mida Riigikogu liikmed päevakorda panevad. Aga see on ikkagi Riigikogu liikmete õigus. See, kuidas päevakord tekib, ei ole ministri otsustada ja hinnata. Ja kolmandaks olid süüdistused mulle, justkui mingisugune info lekib või materjalid lekivad minu juhtimise all. Aga korruptsioonivastasest erikomisjonist pole mitte mingit infot ega mitte ühtegi dokumenti mitte ühegi ajakirjaniku kätte lekitatud.

Aitäh! See oli nüüd vastulause, aga protseduur…?

Palun selliste süüdistustega mitte siin esineda. Selline info, mille puhul on palutud, et see oleks kas salajane või seal oleks AK-märge peal, pole mitte kunagi kuskile lekkinud. Selliste süüdistustega palun mitte esineda. Ja järgmine kord, kui esitatakse konkreetne küsimus, siis ikkagi sooviks saada sellele vastust ja et ka Riigikogu esimees sellele tähelepanu juhiks.

Aitäh, hea kolleeg! Te kasutasite küll praegu vastulausena seda kohta. Mul on väga kahju, et te ennast halvasti tundsite, ja ma loodan, et esineja on tulevikus oluliselt lugupidavam ja te suudate siin selle olulistel teemadel vestluse, mis puudutab nii Enefit Greeni kui loomulikult ka laiemalt seda, kuidas teostab Riigikogu oma järelevalvet valitsuse tegevuse üle, üksteisest lugupidavalt ära pidada. Tanel Kiik, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Austatud Riigikogu esimees! Mul on ka kogemus olla mõlemal pool lauda, nii vastaja rollis kui ka küsija rollis. Mina ei mäleta, et ma oleksin selle kolme [valitsuses oldud] aasta jooksul pidanud vajalikuks anda hinnanguid Riigikogu liikmetele, nende küsimustele ja tegevusele või võrrelda neid teiste saadikutega. Mu küsimus teile kui Riigikogu juhatajale on see: kas teie hinnangul Riigikogu infotund ongi selline koht, kus Vabariigi Valitsuse liikmed hakkavad küsimustele vastamise asemel teisi arvustama või arutlema, millist saadikut üks või teine küsija neile meenutab, kuidas miski kunagi vanasti käis, ja üldse andma hinnanguid küsijate vaimsele võimekusele või mis tahes muudele teemadele? Või peaks Riigikogu infotund olema ikkagi koht, kus vastatakse saadikute küsimustele? Ega opositsioonis olevatel saadikutel väga palju võimalusi valitsuse liikmetelt küsimusi küsida ja vastuseid saada tegelikult ju ei ole.

Aitäh! Riigikogu infotund on koht, kus Riigikogu liikmed küsivad ja valitsuse liikmed vastavad Riigikogu liikmete küsimustele. Nii see peaks käima. See toon peaks olema üksteist arvestav ja üksteisest lugupidav nii küsimuste kui vastuste poolest. Seda seisukohta ma olen siin istungi juhatajana korduvalt esitanud.