Varia

Tänane teine küsimus on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder ja teema on varia. Aga enne, Helir-Valdor Seeder, kui ma teile sõna annan, ma ikkagi toonitan üle, et Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 144 ütleb väga selgelt, et taotluses märgib Riigikogu liige valitsusliikme, kellele ta soovib küsimuse esitada ning tema valitsemisalast või avaliku elu valdkonnast probleemi, mida küsimus puudutab. Teie teema "Varia" ei viita küll sellele probleemile, aga ma loodan, et te edaspidi täpsustate oma teemat, mille kohta siin infotunnis küsimuse püstitate. Järgnevalt on hea meel sõna anda kolleeg Helir-Valdor Seederile. Palun!

Aitäh, austatud esimees! Probleeme on praegune valitsus nii palju tekitanud, et neid ei ole muud moodi võimalik kokku võtta kui ainult teemaga "Varia". Ja erinevalt Riigikogu esimehest mina ei kahtle peaministri võimekuses vastata küsimustele. Aga mu küsimus on järgmine. Me kohtusime fraktsioonis, auväärt peaminister, täna Eesti Panga esindajatega, seal olid president ja teised tähtsad isikud. Nad andsid ülevaate Eesti majanduse olukorrast. Ja nad käisid ka Reformierakonna fraktsioonis ehk teie fraktsioonis, nii et meil on vist enam‑vähem ühesugune informatsioon ja taust teada. Ja sõnum on lühidalt väga kurb: hinnatõusuks planeeritakse Eestis selleks aastaks Euroopa rekordiline 6%. Palga ostujõud 2025. aastal Eesti inimestel väheneb Eesti Panga prognooside kohaselt. Lisaks, see tollisõda, mis käib, tõstab loomulikult hindu veelgi, vähendab majanduse konkurentsivõimet ja pidurdab eelkõige majanduskasvu. Samal ajal on valitsuse liikmete sõnumid eelarvepoliitika kujundamisel ääretult vastuolulised. Ja minu küsimus ongi, milline on siis tegelik valitsuse poliitika lähematel aastatel. Tsahkna, Eesti 200 minister, teatab, et on vaja viia ellu jõhkraid kärpeid. Samal ajal Riigikontroll teatab, et teie soov ja algatus keskvalitsuse kulusid vähendada lõppes 150-miljonilise keskvalitsuse kulutuste suurenemisega. Siseminister Taro räägib, et ei ole võimalik kärpida ja samal ajal võimekusi suurendada, nii et ei mingit kärpimist, tuleb politseinikele rohkem palka maksta ja sisejulgeolekut rohkem rahastada. Kristina Kallas räägib, et õpetajate palgad peavad kasvama, sinna kulub veel 97 miljonit eurot, samas nõuab ta pensionide vähendamist ja indekseerimise muutmist. Minister Terras ütleb, et tema läheb toiduainete käibemaksu vähendamise teemaga edasi, samas teie kõrval istuv siseminister ütleb, et see on täielik rumalus. Öelge, mis tegelikult toimub ja milline on tegelikult valitsuse eelarve- ja maksupoliitika. Mille arvel on kas või indikatiivselt võimalik kokku hoida ja riiki efektiivsemaks teha?

Aitäh, hea küsija! Noh, te ei oleks pidanud häbelikult "Varia" taha peituma, kui te oleks tahtnud teada, mis on valitsuse tegelik poliitika. Ma siis räägin. Kõigepealt, me alandame maksukoormust: kõige olulisem on majanduse vaatest kindlasti see, et maksusüsteem saab korda. Vahepeal, tuleb tunnistada, koalitsioonis, kus ka meie olime, kehtestati ettevõtetele kasumimaks. Mul on teile väga hea uudis, ehkki see enam uudis ei ole: me oleme kokku leppinud, et ettevõtete kasumimaksu, mis on seadustatud, me kaotame. See on majanduse vaatest kindlasti väga oluline, eriti siis, kui me oleme kasvutsükli alguses. Nagu Eesti Pank ka kirjeldab: majanduskasvu tsükkel on algamas. Siis on majandusele hoo andmine investeeringute tegemiseks kindlasti ülitähtis. Seda esiteks. Teiseks, valitsuse poliitika – see on kokku lepitud, loodetavasti tuleb ka sellekohane eelnõu – on kaotada esimesest eurost tulumaks, mis on samamoodi seadustatud. Selle mõju, ma arvan, on sotsiaalselt päris õiglane seetõttu, et just madalama sissetulekuga inimesed tõenäoliselt oleksid saanud suurema maksukoormuse. See tähendab seda, et pensionärid, madalama sissetulekuga inimesed võidavad sellest rohkem. Nii et need kaks esimest sammu: ettevõtluse kasumimaksu kaotamine, millele ma loodan teie tuge, ja see, et esimesest eurost kaob tulumaks, mis alandab ka eraisikute tulumaksukoormust. Ka ettevõtjatele jääb rohkem raha investeeringute tegemiseks. Eelmisel aastal, nagu ma siin parlamendi ees esinedes kirjeldasin ka teile: teadus- ja arendustegevuse investeeringud on kasvanud, ehkki me võiks ju arvata, et keerulisel ajal need vähenesid. Vastupidi, teaduskraadiga töötajate arv on kasvanud. Aga sellest kõigest ma jõuan edaspidi rääkida. Eraisikutele jääb samamoodi rohkem raha kätte. Lisaks, see maksuküür, mis on tõepoolest Isamaa ja Keskerakonna ühine looming, kana-põder-tüüpi‑maksuküür, seegi kaob. Sedagi me ei sea kahtluse alla, ehkki siin vahepeal on üritatud seda kahtluse alla seada. See tähendab seda, et 2026. aastal tulumaksuvaba miinimum tõuseb 700 euroni. Kui te nüüd küsite, mis on valitsuse tegelik poliitika, siis need on reaalsed sammud, et ettevõtlus kasvaks. Eesti maksusüsteem, mida [ettevõtted] on pidanud väga heaks, et investeerida ja siia tulla, jääb selliseks, [igasugused] lisandid kaovad ning maksusüsteem muutub tagasi ühetaoliseks ja lihtsaks. Maksumäär kindlasti jääb kõrgemale, kui meile kellelegi meeldiks, aga selle põhjus on Putin ja Putini veetav sõda. Mitte sellepärast, et meile endale meeldiks kõrgem maksumäär, vaid sellepärast, et järgmisest aastast me tõstame kaitsekulud vähemalt 5%-ni [SKT-st]. Seegi on ajalooline otsus. Ma loodan sellele parlamendi tuge – teie kindlasti ka toetate. Kaitsekulude kasvatamine on selle valitsuse prioriteet, sest julgeolek on midagi sellist, milles tingida ei saa. Aga küsige veel ja siis ma saan veel "Varia" teemal rääkida.

Suur tänu! Helir-Valdor Seeder, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Valitsuse küürakat poliitikat peate te muidugi õgvendama. Meie aitame kaasa, aga tegemist ei ole mitte ühe ega kahe küüruga, vaid neid küüre on hästi palju. Nii et jõudu tööle teile! Meie kindlasti aitame teid maksude vähendamisel. Aga minul on nüüd korduv küsimus, mida ma siin juba mitu infotundi tagasi küsisin. Siis oli küsimus sõnastatud täpselt, see oli energiapoliitika ja tuulikute kohta, aga tookord ma teilt vastust ei saanud. Tagantjärgi ei ole ma samuti täpsustavat infot saanud. Olen vahepeal ka riigisekretäri käest infot küsinud, sest teie päritolujuurikas on ju mõlemal Kliimaministeeriumist ja seda teemat peaksite valdama. Nüüd on mul sõnastatud teema "Variana", võib-olla ma saan teilt parema vastuse kui eelmine kord. Nimelt, Eesti-Läti piiri äärde on Läti riik planeerinud mitmeid tuulealasid. Need mõjutavad ka Eesti riigi territooriumil elavaid inimesi. Milline on piiriülene koostöö ja millised on Eesti riigi võimalused kaasa rääkida nende tuuleparkide planeerimisel? Üks konkreetne näide on Viljandimaal vastu Mulgi valda – Lode tuulepark. See on lausa planeeritud piiriülese tuulepargina, 19 tuulikut, mis on peaaegu Tallinna telemasti kõrgused, Läti poolele ja 14 Eesti poolele. Eelnevad tegevused on algatatud. Kohalik omavalitsus ja kohalikud inimesed ei saa kaasa rääkida, nad on pöördunud ka Kliimaministeeriumi poole. Selgus puudub. Millised on nende võimalused kaasa rääkida? Ma olen selle kohta korduvalt küsinud ja palun siin valitsuse ja Kliimaministeeriumi abi ning selgust inimestele ja minule kui Riigikogu liikmele, kuna [tuulealasid] on planeeritud rohkem vastu Eesti piiri. Milline on tegelikult meie võimalus kaasa rääkida niisuguste piiriüleste projektide puhul? Mu teine küsimus puudutab kutseharidust. See väidetavalt läheb tasuliseks neile, kes on viis aastat tagasi kutsekooli lõpetanud või kümme aastat tagasi kõrgkooli lõpetanud, aga [tasuliseks muutub] ka võõrkeelne kutseharidus, mida on väga vähe. Minu küsimus on lihtne. Ida-Virumaa kutsekeskus, mis on riigiasutus ja peaks olema 100% eestikeelne – tegelikult 95% õppest toimub vene keeles. Kas see läheb nüüd tasuliseks?

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh! No vot, mõlema asjaga on niimoodi, et kui te oleksite küsinud täpse küsimuse, pannud siia "Varia" rubriiki kirja ka eraldi, mis need teemad on, siis ma oleksin saanud anda ka täpse vastuse. Nii lihtne ongi. Ma kindlasti võtan teie muret uurida ja kontrollin mõlemas küsimuses esitatud väited üle. Energeetika ja erinevate objektide kohta võib öelda, et tervisekaitsenõuded kehtivad igal juhul, selles pole kahtlust. Aga kui on mure, millele pole vastust saadud, siis ma kindlasti küsin, miks te ei ole murele vastust saanud, ja palun selle vastuse teile edastada. Ma korra tulen tagasi eelmise küsimuse juurde. Ma rääkisin teile valitsuse poliitikast, mille kohta te küsisite, aga ma vaatan, et mul on ees ka need Eesti Panga slaidid, mis, ma loodan, on teilgi, ja ma soovitan teil ikkagi vaadata kogu see slaidimaterjal läbi, sest Eesti Pank on päris kvaliteetselt seda esitanud. Kui te avate slaidi nr 13, siis te näete, siin on selline joonis nagu "Reaalne kasutatav tulu", ma võin seda piltigi näidata, aga teil on ka kindlasti seesama materjal olemas. (Saalis aevastatakse.) Tervist! See kirjeldab seda, kuidas majapidamistele jääb rohkem raha kätte juba praegu, hoolimata sellest, et ajad on mõnevõrra keerulisemad ja maksud tõusevad sõjakoormuse katmiseks. Nii et ma ütleks nii, et majanduskasv on algamas, 2026. aastast kindlasti kõigil läheb lihtsamaks. Jah, õige ja täpne oleks öelda, et majanduskasv on alanud. Maksude poole pealt me kaotame ettevõtte kasumimaksu ja eraisikute esimesest eurost tulumaksu ja maksuküür kaob, see tähendab 700-eurost tulumaksuvaba miinimumi kõigile. Ja see on tõesti asi, mida me peame ära parandama teie valitsuse ajast. Tihti peaministri elus on nii, et parandad põhiliselt teiste vigu, enda omadeni sageli ei jõuagi.

Suur tänu! Mart Maastik, lisaküsimus, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Riigikogu esimehe algatatud teema teemade esitamise kohta. "Varia" on liiga laialivalguv. Aga vaatame siis teisi tänaseid teemasid: valitsuse otsused, poliitika, julgeolek, valitsuse prioriteedid. Ma natuke põhjendan, miks pannakse selliseid laialivalguvaid teemasid. Muidu, vastasel juhul vastaja lihtsalt ütleb, et see läheb teemast mööda, kui sa natukene kuskilt mujalt kompad, sellepärast seda tehakse. Aga samas on see ka selge, et ükskõik, mida sa siit küsid, ega vastatakse ikka täpselt sama plaadi pealt ja enamasti sa saad ju tegelikult ikkagi suvalise vastuse – täpselt selle, mis vastaja on pähe õppinud. Nüüd ma siis kordan oma eelmistel infotundidel esitatud küsimust härra peaministrile. Teatavasti meretuuleparkide temaatika on ajutiselt vist maha võetud. Ma olen teilt küsinud mitu korda, miks on vaja teha Eesti-Läti neljandat ühendust üle Saaremaa, mis maksab hinnanguliselt viis-kuus korda rohkem, kui maksaks selle maismaad mööda vedamine, eriti veel situatsioonis, kus meretuuleparke sinna väidetavalt ei tule. Kogu aeg ma olen saanud selliseid ümmargusi vastuseid, peaminister on vastanud, et puhast energiat on vaja, ja viinud jutu fossiilsetele kütustele. Täpselt seesama plaat kogu aeg. Ma küsin teie käest uuesti: kas ikka jätkub eriplaneering, mis läheb maksma vähemalt 1,5 miljonit Läti neljanda ühenduse tegemiseks läbi Saaremaa? Ja kas oleks mõistlik lõpetada selline viljatu tegevus, mis ilmselgelt käib Eestile üle jõu?

Kas-küsimusele saab vastata ei. Kui te peate viljatuks tegevuseks ühenduste loomist, siis sellega me muidugi vist ühele nõule ei saa, sest Eestil on vaja ühendusi. Ütleme, ettekujutus energiasüsteemist, mis toimib saarena, läheb alati kallimaks. Kui te vaatate energeetikasüsteemi ekspertide erinevaid hinnanguid või nii-öelda tavamõistusestki püüate lähtuda, siis te saate aru, et kui iseseisva tegevuse piires püüda siin energiat toota, siis see on kahjuks kallim. Kui meil ühendused toimivad, siis on hind odavam, hinnatipudki teinekord madalamad, vahel kasutame Soome tuumaenergiat, ja nii edasi. Jah, loomulikult ettekujutus, et me rebime Baltimaadest lahti ja oleme täiesti iseseisvad oma energiategevuses – see ilmselt ei ole ka adekvaatne. Aga jätame selle korraks kõrvale. Nende ühenduste rajamise kohta on Kalle Kilk tegelikult andnud päris korraliku ülevaate. Ma aja kokkuhoiu mõttes soovitan teil tema intervjuu läbi lugeda ja kutsuda ta fraktsiooni, ta kindlasti kirjeldab seda.

Suur tänu! Lõpetame tänase teise küsimuse käsitlemise.