Mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (571 SE) esimene lugemine

Läheme edasi tänase teise päevakorrapunkti juurde. Selleks on Isamaa fraktsiooni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu 571 esimene lugemine. Ettekandjaks palun Riigikogu liikme Aivar Koka.

Hea juhataja! Head kolleegid! Eelnõu eesmärk on mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamine tagasiulatuvalt juba 1. jaanuarist käesolevast aastast. Vaatamata sellele, et tarbijahinnad tõusevad Eestis jätkuvalt kiiresti ning meie majanduslangus on olnud Euroopa Liidu kõige pikaajalisem, soovib Vabariigi Valitsus jätkuvalt tõsta makse ja jõustada ka uusi makse. Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogus läbi surutud automaks jõustus selle aasta alguses ja on juba halvendanud Eesti inimeste majanduslikku kindlustatust ja ettevõtete konkurentsivõimet. Automaksu läbisurumise näol on tegemist suurejoonelise valijate petmisega, kuna ükski valitsuskoalitsiooni erakond ei lubanud enne valimisi sellise maksu kehtestamist. Reformierakond lubas enne valimisi oma programmis: "Hoiame maksukoormuse nii madala kui võimalik ja ühiste kulude rahastamiseks hädavajalik. Maksusüsteem peab koormama kodanikke ja majandust võimalikult vähe ning motiveerima riiki oma tulusid targalt kasutama." Eesti 200 kinnitas enne valimisi, et automaksu ei kehtestata. Tsitaat: "Me ei karista autoomanikke maksudega, vaid loome head toimivad lahendused." Nüüd aga on uut poliitikat ja pikka plaani lubanud erakond hakanud oma sõnu süües inimesi ja ettevõtteid just automaksuga karistama. Valitsuskoalitsioon tegelikult eirab fakti, et Eestis on juba varasemalt kehtestatud mootorsõidukimaks. Selleks on kütuseaktsiis. Kütuseaktsiis on oma olemuselt selleks kõige loogilisem maksustamisviis, sest mida rohkem sõidad, seda rohkem maksad. Valitsuskoalitsioon sisuliselt maksustab tänaseid ja tulevasi autoomanikke seega kahekordselt, mis ei ole majanduslikult põhjendatud ning on sotsiaalselt ebaõiglane. Isamaa on olnud automaksu vastu ja leiab, et mootorsõidukimaksu seadus tuleb tunnistada kehtetuks tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist käesolevast aastast. Eriti valusalt mõjub automaks lastega peredele, pensionäridele ja maapiirkondade elanikele. Kahetsusväärselt pole Vabariigi Valitsus pidanud isegi vajalikuks analüüsida automaksu mõjusid lastega peredele. Mingeid maksusoodustusi ega ‑erisusi mootorsõidukimaksu seadus lastega peredele ette ei näe. Lastega perede jaoks ei ole aga auto omamine mitte luksus, vaid auto on tarbeese näiteks laste kooli ja huviringidesse viimiseks ja sealt koju toomiseks. Lasterikkad pered kasutavad enamate istekohtadega autosid, mis on suuremad ja mida maksustatakse ka kõrgemalt. Just maapiirkondades, kus ühistranspordivõrk on hõre või puudub sootuks, on auto sageli ainus võimalus laste kooli ja huviringidesse viimiseks. Mõned nädalad tagasi alustati inimestele automaksuteadete väljasaatmist. Väga paljud lastega pered on saanud šokeerivalt suuri automaksuarveid. Näiteks on teada juhus, kus kuuelapseline pere sai automaksu[arve] summas 875 eurot. Lasterikka pere toetus on kuuelapselise pere puhul 450 eurot kuus. Seega võtab Reformierakonna valitsus sellelt perelt ära peaaegu kahe kuu lasterikka pere toetuse. Automaks põhjustab väga suuri probleeme ka puuetega inimestele. Näiteks on teada juhtum, kus ratastoolilast kasvatav üksikvanem peab maksma automaksu 864 eurot. Kusjuures selle pere jaoks pole auto jällegi mitte luksus, vaid see on ümber ehitatud ratastoolis inimeste veoks ja ainuvõimalik viis lapse transportimiseks. Selline lastega perede ja puuetega isikute automaksuga maksustamine on äärmiselt rumal ja ebaõiglane. Ka ettevõtete maksukoormuse kasvatamine automaksu kaudu on vale otsus. Olukorras, kus majandus langeb juba pikka aega ja tööpuudus suureneb, peaks Vabariigi Valitsus rakendama meetmeid majanduse kasvule pööramiseks, mitte karistama ettevõtjaid uute maksudega. On ilmselge, et maksutõusudega ja uute maksude kehtestamisega ei ole võimalik Eesti majandust kasvule pöörata ja riigi rahandust korrastada, mida valitsuskoalitsioon vähemasti oma sõnade järgi teha soovib. Eesti valitsus peaks maksutõusude asemel suunama oma tähelepanu kulude kärpimisele, bürokraatia vähendamisele ja riigi efektiivsemaks muutmisele. Eestis on maksumaksja raha kasutamine põhimõtteliselt olnud seotud selge loogikaga: maksud laekuvad ja vastutasuks pakutakse konkreetseid teenuseid või suunatakse vahendeid tagasi samasse valdkonda. Sotsiaalmaks katab tervishoiukulusid, hasartmängumaksu abil võideldakse sõltuvusega ning kütuseaktsiisi tuluga peaks hoidma korras teed. See loogiline ja selge süsteem on aidanud kodanikel mõista, mille nimel neid maksustatakse. Viimastel aastatel on aga see loogika hakanud hägustuma, eriti Reformierakonna juhtimisel. Teedeehituse lahutamine kütuseaktsiisist ja hasartmängumaksu raha suunamine mujale on kaasa toonud olukorra, kus [teatud] sektorid on jäetud rahaliste vahenditeta. Automaks on selles protsessis just kõikide vigade kulminatsioon. Automaksu kehtestamine on üks silmapaistvamaid näiteid maksuanarhiast. Omanikelt nõutakse maksu, kuid vastutasuks ei pakuta midagi. Teed jäävad auklikuks, hooldusraha ei suurendata ning kütuseaktsiisi tõstmine lisab veelgi koormust. Tekib põhjendatud küsimus: mille eest seda maksu siis võetakse? Veelgi enam, valitsus ei analüüsinud automaksu mõju haavatavatele rühmadele, nagu lastega pered ja maapiirkondade elanikud, kellele auto on tihti ainus liikumisvahend. Selline olukord on äärmiselt ebaõiglane ja rumal. Automaks ja muud maksutõusud võtavad inimestelt raha, mis võiks minna tarbimisse või investeeringutesse. Majanduslanguse ja elukalliduse tõusu tingimustes peaks valitsus hoopis investeerima, looma uusi töövõimalusi, mitte koormama inimesi uute maksudega. Suurenenud maksukoormus viib meid ajas tagasi, taastades probleemid, mille lahendamise nimel oleme aastaid tööd teinud. Ettevõtted võivad oma tegevuse koomale tõmmata või sootuks tegevuse lõpetada, inimesed lahkuvad Eestist ja meie majandus jääb sabassörkijaks. Praegune automaks on pettus ja koormab ebaõiglaselt peresid, maapiirkondade elanikke ja ettevõtteid. Valitsusel on aeg loobuda automaksust ja suunata oma tähelepanu hoopis kulude kokkuhoidmisele, bürokraatia vähendamisele ja investeeringutele, mis elavdaksid meie majandust. Rahvas vajab selgeid ja ausaid maksulahendusi, mis tõesti täidavad oma eesmärki ja toetavad inimeste heaolu. Maksutõusude asemel tuleb ellu viia mõistlikku ja vastutustundlikku poliitikat, mis vähendaks ebakindlust ja looks inimestele uusi võimalusi. Rahanduskomisjonis arutasime eile ja arutame ka täna erinevate ministeeriumide [eelarvest järgmisse aastasse] üleminevaid jääke. Küsitakse, kust leida raha. 8% meie riigieelarvest on üleminev raha. Ja kui komisjoni liikmed küsivad ministrite käest, miks te seda üle kannate, siis enamikul juhtudel jäävad vastused saamata või põhjendatakse lihtsalt sellega, et igaks juhuks peaks ministril portfellis 50–60 miljonit olema, et vajadusel saaks seda kuhugi panna. No me näeme seda üleminevat raha. Eile kuulasime kahte [ministrit]. Üks minister ütles, et ega neid remondirahasid vaja ei ole, aga RKAS tahab. Teine minister ütles, et RKAS ei jõua neid töid ära teha, mille jaoks raha on. Siis küsiti numbreid. Ühel puhul, kui ei taheta RKAS-ile seda raha anda, on see [summa] 40 miljoni juures, ja teisel puhul RKAS ei suuda 2 miljonit koolide jaoks ära kasutada. Aastast aastasse jagatakse miljoneid kuhugi, aga on arusaamatu, kuhu. Ja kõige toredam on näha, et 2024. aastal olid eelarves need read mingiks muuks tegevuseks, aga nüüd tahetakse ülemineva rahaga hakata hoopis teisi asju lahendama, selle asemel et [arvestada] tänast rasket majandusolukorda, kus peaks panustama spordile, kultuurile. Riigieelarves olid planeeritud ka lasketiirud. Kui me räägime relvastamisest ja inimeste puhul relva saamisest, siis on lasketiirud väga olulised. Mulle meeldib, et Võru esindaja väga selgelt soovib väga head lasketiiru Võrru. Aga nendest vahenditest saaks valmis teha nii Võru kui ka Põlva [lasketiiru]. Nad omavahel konkureerivad ja poliitikud vaidlevad siin saalis, kumb maakond peaks selle raha saama. Ma arvan, et igas maakonnas peaks olema väga korralikud lasketiirud, väga korralikud jalgpalli‑ ja korvpallihallid ning kergejõustiku [harrastamise] võimalused, et meie inimesed oleksid terved. Aga tegelikult jagatakse see raha kuhugi mujale. Kui me räägime siin automaksust, siis ega keegi sellest aru ei saa, mis see tegelikkuses valitsusele või meie riigile toob. Tegelikkus on ju väga lihtne: Reformierakond tahab kõrgepalgaliste tulumaksu[soodustust]. Selle hinnasilt on alates poolest miljardist, hakkab jõudma juba 600 miljoni juurde, ja selle raha peaks järgmisel aastal kuskilt leidma. Proovitakse siis automaksuga seda saada. Mul on hea meel, et vähemalt eelmine rahandusminister sai Škoda. Mis sul oli enne? Üks vanem auto. Hea kampaania, õigel ajal ostetud. Aga [mis saab] neist inimestest, kes täna tahaks [auto] osta? Kas keegi on vaadanud, kui palju peab juurde maksma autole? Kui me räägime suurperedest, siis neil tõesti ei ole võimalik väikese autoga sõita. Ja me näeme, kui vähe raha läks eelmisel aastal ja kui palju on sellel aastal planeeritud teede ehitusse – seda praktiliselt ju ei ole. Alarahastus on, vähemalt 2,5 korda vähem [raha], kui näeb ette prognoos selle kohta, kui palju tegelikult peaks teedele raha minema. Aga me räägime siin ikkagi mingist maksust, mis tegelikkuses kaotab töökohti. Me näeme, mis toimub ka majanduses. Meil siin hõisati, et näete, neljandas kvartalis oli meeletu majanduskasv. Aga unustati lisada, et majanduskasvu üks suurim komponent oli autode ost viimastel kuudel, mis oli ajaloo suurim, ja teine [komponent] see, et 1. jaanuarist tõusis tulumaks ning kõik mõistlikud ettevõtjad maksid palgad välja mitte jaanuari alguses, vaid detsembris. Nad maksid hirmuga ka maksud ära, et jumala pärast ei oleks kuskil 10%‑list tulumaksu tõusu. Need on põhjused, miks ühel hetkel tundus majanduses, et nina hakkab vee peale tulema. Aga kui me vaatame nüüd märtsikuu numbreid, inflatsiooniprognoosi, siis need näitavad, et Eesti on jätkuvalt ainuke Euroopa riik, kus majandus on punases, inflatsioon kasvab, inimeste ostujõud väheneb ja toidukaupade hind jätkuvalt tõuseb. Siis ma kuulen, et vahel öeldakse, et näed, ettevõtjad püüavad röövida. Ettevõtjad peavad maksma makse. Kui kütuseaktsiis igal aastal tõuseb, siis on selge, et transpordikulu suureneb. Ja meil on energia hinnad tõusutrendis olnud võrreldes nelja aasta taguse [ajaga]. Praegu küll tänu Ameerika presidendile on õnneks mõned päevad hinnad langustrendis olnud. Aga [vaadates] otsuseid, mis on tehtud Eleringi poolt, ja lugedes Eleringi juhi viimast artiklit, kus ta ütleb, et tema ei peagi muretsema Eesti inimeste pärast, vaid ta peab vaatama, et Euroopas hästi läheks, tekib küll küsimusi. Eelmine juht ehitas ühendusi "vales suunas" ning miljard kadus inimeste ja ettevõtjate taskutest. Nüüd on järgmine riigiettevõtte juht, kes ütleb, et ei ole oluline, kuidas Eestis läheb, oluline on, kuidas naabritel läheb. Ma loodan, et ka koalitsioonipartnerid, eriti Eesti 200 poliitikud, on aru saanud, et valimislubadusi tuleb täita. Ma saan öelda, et Isamaa Erakond on olnud siin saalis see erakond, kes on kõik eelneva kolme-nelja Riigikogu valimiste pealubadused täitnud. Tänane koalitsioon proovib neid küll kogu aeg ära nüsida. Aga tegelikkuses ikkagi peaks koalitsiooni eesmärk olema täita need lubadused, mis valimistel välja öeldi ja milleks valimistel neile mandaat anti. Aga automaks, käibemaksu ja tulumaksu [tõstmine], suurte perede toetuste vähendamine ning pensionäridelt raha äravõtmine ei olnud ühegi erakonna lubadus. Ma vaatan Facebookis reklaami: Reformierakonnas räägitakse, et 1. aprillist pension tõusis. Aga kaks punkti jäetakse sealjuures märkimata. Seetõttu, et sellest aastast keskmine pension ei ole enam tulumaksuvaba, kaotavad juba sellel aastal Eesti pensionärid 17 miljonit eurot. Aga kui palju nad kaotavad veel sellepärast, et tulumaks on tõusnud 10%, käibemaksu tõus on olnud 10% ja nüüd tahetakse juulist veel tõsta 10%? Need numbrid kurnavad meie inimesi ja meie majandust. Ja automaks on üks kõige rumalam maks, mis on siin saalis vastu võetud. Isamaa Erakond on väga selgelt esimesest hetkest alates olnud selle seaduse vastu. Õnneks on siin saalis ka teisi erakondi, kes on väga selgelt öelnud, et automaks ei ole mõistlik. Ma olen siin kõnepuldis öelnud, et mitte ainult maainimesed ei sõida autoga. Kui ma täna hommikulgi poole üheksa aeg siia tulin, siis prantsuse lütseumi teelõigul oli auto autos kinni, sest lapsevanemad viivad oma lapsi kooli, mis siis, et Tallinna linnas on tasuta ühistransport. Aga mõelge nüüd: kui te asute maapiirkonnas, kuidas teie lapsed jõuavad siis kooli või huviringi, muusikakooli või trenni tegema või kunstikooli? Ei olegi teist võimalust kui auto. Ja paljudes peredes ei piisa ühest autost. Kui mõlemad vanemad käivad tööl erinevates kohtades, lapsed käivad [eri] koolides või lasteaedades, siis tahes või tahtmata peab kodus olema mitu autot. Ja kui sa elad kuskil maal, kus ei ole esimeses järjekorras lumi lükatud või kevadel, nagu tänase ilmaga, teed lagunevad, siis mõnusa elektriautoga on hea sõita küll, aga see peab piisavalt kõrge olema. Järgmised uued seadused tulevad: igasse parklasse peaks kiirlaadimis[jaamad] tulema. Aga kodudesse neid kiirlaadimise [võimalusi] ei tule, meil ei jõua isegi internet igale poole koju. Mõtleme oma inimeste peale! Nad ei vaja seda maksu ja riik ei vaja seda 200 miljonit ja natuke peale, mis on planeeritud selle maksuga [saada]. Jätame järgmisel aastal ära kõrgepalgaliste tulumaksu[soodustuse] ja jätame ära üleminevate rahade viimise ministeeriumidele. Me eilse päeva jooksul, mulle küll komisjonis tundus, [kõik] saime aru, et pool sellest rahast võiks võtta ära nii, et ei ole isegi vaja arutada. Teise poole puhul tuleks arutada, kas äkki on mõni investeering, mis selle raha eest tuleks ära teha. Nii et ma soovin veel kord kõigile Riigikogu liikmetele julget otsustamist, ise mõtlemist. Paljud teist kandideerivad sügisel ka kohalikel valimistel. Kuidas te sinna lähete, kui teile [öeldakse]: "Ma valisin sind Riigikogusse ja sa lubasid, et automaksu ei tule." Ma ei tea, me Tartu linnas hakkame sinuga konkureerima. No kuidas sa lähed? No ei ole võimalik. Nüüd sa oled volikogu liige ka, taastasid oma … (Saalist öeldakse midagi.) Ei ole, ei noh, küsi. Ma tulen ise küsin su käest. Sama on siin Harjumaal, probleemid on, rääkimata Saaremaast ja kõigest muust. Nii et veel kord kõigile palju mõistust! Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud ettekandja, selle ülevaate eest! Mul on küsimus. Sa oled rahanduskomisjoni inimene ja informeeritud rahandusasjadest. Mis on Eesti riigile sinu arvates odavam: kas arendada ja hoida üleval ühistransporti – pean silmas eelkõige hajaasustusega piirkondi, kus me ei ole suutnud aastakümnete jooksul inimesi rahuldavat ühistranspordivõrku välja arendada, küll me teeme Saaremaal nõudepõhisuse eksperimenti ja siis räägime liikuvusreformist ja kõigest muust, aga mitte midagi sellest ei ole ellu viidud ja riigil ei jätku raha olemasoleva mitterahuldava võrgu ülalpidamiseks – või jätta raha inimestele kätte? Siis inimesed korraldaks ise oma transpordi, ostaks autod, kütuse ja maksaks sealt pealt aktsiisi ning riik ei karistaks neid selle eest enam täiendava automaksuga. Või on teie arvates praegune valitsus õigel teel, kui nad karistavad inimesi automaksuga ja käituvad – minu arvates – ebamõistlikult? Mis on sinu kui eksperdi arvamus?

Aitäh! Alustame sellest, et viimased kaks aastat on kaks koalitsiooni tegelenud ainult sellega, et Eesti majandus oleks veel suuremas languses. Ja kindlasti üks nendest [põhjustest] on automaks. Ma olen alati küsinud iseenda käest, et mis jama see ikka on, et ma maksan auto eest, auto pealt käibemaksu, käin teeninduses, maksan käibemaksu, ostan kütust, maksan aktsiisi, maksan käibemaksu ja maksan kinni ka ühistranspordi. Ma mõtlesin, et tõesti, okei, me saame aru, et teatud kohtades ühistransport on oluline. Aga viga tehti sel hetkel – kahjuks ei ole ühtegi Keskerakonna poliitikut siin saalis –, kui tehti nii, et see on tasuta. Sel hetkel maksis üks bussipilet keskmiselt 0,75 eurot ehk 75 senti. Kui oleks lepitud see piletihind kokku, poleks võib-olla probleeme olnud, aga kuna tehti tasuta [ühis]transport, siis erasektori bussiliiklus praktiliselt lõpetas tegevuse maapiirkondades. Jah, suurte tõmbekeskuste vahele see jäi. Aga nüüd ma naeran, et tasuta ühistransport jõudis lõpuks selleni, et Pärnusse jõudis buss, Tartusse ka tasuta ja Jõgevalt ka Tartusse. See ületas maakonna piiri, kuigi varem oli ühistranspordiseaduses väga selgelt [öeldud], et peab küll ületama valla piire, aga mitte maakonna piire. Ja loomulikult on kuritegelik see, et maksustatakse inimesi, kes püüavad hakkama saada seal, kus ei ole lihtsalt sellist ühistransporti, et iga veerand tunni järel võiks kuhugi minna. On selge, et see on ebaaus. Maapiirkondades ei ole enamikul juhtudel võimalik ilma isikliku autota hakkama saada.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Aitäh! Järgmiseks on juhtivkomisjonis toimunud arutelu kokkuvõte. Rahanduskomisjoni liige Mart Võrklaev, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 25. märtsil. Algataja ehk Isamaa fraktsiooni poolt eelnõu tutvustamist ei toimunud ja arutelu ka ei toimunud. Tõdeti, et valitsus eelnõu ei toeta. Komisjoni ettepanek on eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Seda toetas 6 komisjoni liiget, vastu oli 3, erapooletuid 0 ja 2 liiget ei hääletanud. Ja muud menetlusotsused, komisjoni ettekandja määramine ja ettepanek [eelnõu] täiskogu päevakorda võtmiseks, olid konsensuslikud. Aitäh!

Teile on ka küsimus. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh selle ülevaate eest, auväärt komisjoni esindaja! Kas ma saan õigesti aru, et komisjonis sisulist arutelu selle eelnõu puhul ei toimunud, kuna te seda ei tutvustanud? Mis teie hinnangul see põhjus oli: kas see, et kõik said kõigest aru või keegi ei saanud millestki aru?

Aitäh! Sisulist arutelu ei toimunud sellepärast, et eelnõu esitajat ehk Isamaa fraktsiooni esindajat ei olnud kohal. Siis ei olnud ka mõtet seda arutada.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Siis, kui te olite rahandusminister, teie ju selle [mootorsõidukimaksu] seaduse eelnõu meile saali tõite ja algatasite. Te põhjendasite erinevalt, mispärast on vaja sellist maksu nagu automaks. Esialgu tulite rohetemaatikaga, et tegemist on sellise keskkonnamaksuga, mis peaks vähendama autode arvu ja nii edasi. Ja kui keskkonnatemaatika rohkem [vett] ei pidanud, siis ka teised osalised ikkagi ütlesid, et tegelikult on see maks, mida riigikassa ehk valitsus tahab lihtsalt saada. Kas te nüüd suudaksite meile selgitada, mis otstarbel on automaks Eestis kehtestatud?

Aitäh! Praegu ma olen siin komisjoni ettekandjana ja saan edasi anda komisjoni arutelu sisu. Antud küsimust me komisjonis ei arutanud. Nagu ma ütlesin, komisjonis arutelu ei toimunud.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Aitäh! Küll on aga küsimus istungi juhatajale. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Tõesti, minu küsimus tuleneb komisjoni ettekandja vastusest, et algatajat ei olnud komisjonis kohal. Tõepoolest, see oli õige vastus. Aga teie kui Riigikogu juhatusse kuuluv inimene peaksite selle eest hoolitsema, et meie komisjonid töötaksid heast [töö]kultuurist lähtuvalt, nii et kui algataja ei saa ühel või teisel põhjusel komisjoni istungil osaleda, siis seda eelnõu ei menetleta. See on suhteliselt ennekuulmatu ja harv juhus, kui seda nii tehakse. Ma tean, et seal oli väikene segadus, et komisjoni erakorralise [istungi] kokkukutsumise järel otsustati see saata saali, aga hiljem see tühistati ja nii edasi. Aga hea tava on ikka see, et algataja saab oma eelnõusid kaitsta. Nii et mul on palve juhatusele: jälgige seda.

Aitäh! Nii, komisjoni ettekanne oli ära, läheme läbirääkimiste juurde. Avan läbirääkimised. Lauri Laats, palun, Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Automaks ei ole kindlasti keskkonnamaks, nii nagu ta kunagi siia saali tuli. Oli selline loosung, et automaksu tuleb rakendada selleks, et autode arv väheneks ja et me säästaks loodust ja keskkonda. Me oleme sel teemal siin päris palju rääkinud ja selle arutelu käigus tegelikult päris kiiresti selgus, et keskkonnaaspekt on kogu selle asja juures kõrvaline ja eelkõige me räägime ikkagi maksuga raha kogumisest. Loomulikult kõige rohkem kannatavad selle tõttu inimesed, kaasa arvatud ettevõtjad. Mis puudutab inimesi, siis on see löönud kõige rohkem nende pihta, kes teenivad väikest ja keskmist tulu ning kellel on peres palju lapsi – paljulapselised pered –, ja loomulikult maapiirkonna inimesi. Nendest aspektidest me oleme siin saalis rääkinud mitmeid kordi, sama seaduse vastuvõtmisel ja ka erinevate ettepanekute puhul, mis on tulnud erinevatelt fraktsioonidelt. Täna on siin Isamaa fraktsiooni [eelnõu], aga sarnaseid eelnõusid on ka Keskerakond esitanud, ma tean, et EKRE täpselt samamoodi. Seda diskussiooni on siin olnud palju ja igal juhul see teema väärib ka edaspidist arutelu, senikaua, kuni seda automaksu muudetakse või see tühistatakse. Ja selle nimel opositsioon praegu ka toimetab, mis on õige. Arvestades seda tagasisidet, mida me oleme saanud just nimelt maapiirkonna inimestelt, [võib öelda, et] see maks on tekitanud väga suuri probleeme. Väga suuri probleeme! Me oleme ju selgelt näinud, et alguses, kui siin esitleti seda maksu, räägiti sellest, et hakatakse ühistransporti rohkem raha lisama, ka ühistranspordivõrku maakondlikult laiendama ja nii edasi, aga reaalsuses on vastupidi: raha võetakse ära ja liinide arv väheneb. Ehk siis ka selle kaudu ei ole leevendust tulnud nendele inimestele, kellel praegu on juba väga raske autosid ülal pidada. Ja see on reaalsus. See on reaalsus, et selleks et saada maapiirkonnas oma lapsed kooli, lasteaeda, huviringidesse, on vaja läbida kilomeetreid, hommikust õhtuni, ja selleks on vaja autot, sellepärast et ei ole ühistransporti. Ja nüüd siis valitsus otsustas … Noh, sotsid olid ka seal. Ma ei tea, kas nad opositsioonis hakkavad automaksu kohta teist arvamust kujundama, seda näeme. Aga igal juhul see otsus, mis selle maksu kujul tehti, pani väga paljud inimesed väga suure finantssurve alla, ja see on vale. Ma saan aru, et Aivar ka sellest siin rääkis. Täpselt samamoodi nagu Keskerakonnal on ka teistel opositsiooni fraktsioonidel see informatsioon olemas. Sellepärast, et – ma tean seda – me oleme kõik aktiivsed, käime eriti maapiirkondades ringi ja seda infot tuleb uksest ja aknast, et need otsused, mis valitsus on teinud, ei ole olnud õiged. Jätame kõrvale kogu majandusliku aspekti. Me teame väga hästi, kui halvas olukorras on majandus, ja ega turgutamist ei ole ka kuskilt näha. Tõsi on ka see, et me oleme globaalselt hästi palju seotud erinevate tõmbetuultega, tormidega. Praegu on see tegelikult juba torm, mis maailma väärtpaberiturgudel toimub. See mõjutab kindlasti otseselt ka meie majandust, ja mitte positiivses võtmes. Ma arvan, et kõikide nende uute asjaolude selginemisel, väljatulemisel me peame perspektiivis, tulevikku vaadates, igal juhul inimestele leevendust pakkuma. Ja maksude vähendamine vähemalt või automaksu ärajätmine oleks õige tegu. Ma kindlasti kutsun Riigikogu liikmeid üles toetama seda ettepanekut. Palun veel mõned minutid juurde.

Kaks minutit lisaks.

Asi on väga tõsine ja inimeste appikarje on ka väga tõsine. Vaatame selle aasta prognoose, kus ka inflatsioonimäär on selgelt välja toodud. Veel vanade analüüside põhjal tehtud [prognoosi kohaselt] on inflatsioon 6%. Tegelikult ühe kolmandiku sellest moodustavad maksutõusud, mis on rakendatud, ja uued maksud, täpselt samamoodi automaks, mis on juurutatud. See ongi see, mis kindlasti kiirendab inflatsiooni, ja see on see [põhjus], miks inimeste ostujõud siis langeb. Täpselt samamoodi me oleme rääkinud toiduainete käibemaksu langetamisest. Selle seaduseelnõu me oleme Keskerakonna poolt mitmeid kordi sisse andnud ja jällegi on sotsiaaldemokraadid selle siinsamas saalis mitmeid kordi maha hääletanud. Ka täna toimub rahanduskomisjonis seaduseelnõu esimeseks lugemiseks [ettevalmistamine]. Ma loodan, et sotsiaaldemokraadid nüüd opositsioonis olles toetavad vähemalt toiduainete käibemaksu alandamist. Nii et kordan üle, et kui automaks toodi siia saali, siis see oli hoopis teise loosungi all, räägiti hästi palju keskkonnaaspektidest. Väga kiiresti selgus, et tegelikult keskkonnaaspektidest ei ole siin juttugi, vaid on lihtsalt eesmärk saada inimestelt raha kätte. See on mõjutanud inimeste toimetulekut ja seoses praegu [kiireneva] inflatsiooniga on õige aeg need otsused tagasi pöörata. Aitäh!

Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun!

Kolm minutit lisaaega, palun.

Kolm minutit lisaks.

Hea parlament! Veebruarikuu inflatsioon Eestis: Euroopa Liidu kõrgeim. Märtsikuu inflatsioon Eestis kiirhinnangu järgi: Euroopa Liidu kõrgeim. Eesti Panga kahe nädala tagune prognoos ütleb meile, et Eesti selle aasta inflatsioon saab olema 6% ning toiduainetel 7%. See tähendab Euroopa Liidu kõikide liikmesriikide seas kõrgeimat prognoositavat inflatsiooninumbrit. Inflatsioonil on rida objektiivseid majanduslikke põhjuseid, kuid kui me võrdleme Eesti inflatsiooni Läti ja Leedu inflatsiooniga, siis nende prognoosid selleks aastaks on üle kahe korra madalamad. Milles on küsimus? Vastus on selge. Eesti valitsusel puudub poliitika, kuidas leevendada ja tõrjuda inflatsiooni, selle valitsuse poliitika on lausa vastupidine: see on maksutõusudega inflatsiooni suurendav poliitika. Sellel aastal asetatakse maksudega enam kui miljardi eurone täiendav koormus Eesti inimestele ja ettevõtetele. Meil seisavad kevadel ees valitsuse läbisurutud energiaaktsiiside tõusud: elektrienergia puhul 45%, gaasiaktsiisi tõus, bensiiniaktsiisi tõus, diisliaktsiisi tõus. See tipneb käibemaksu 2%‑lise tõusuga 1. juulil. Isamaa üleskutse siin parlamendisaalis on lihtne. Sellel valitsusel on ahtaim enamus, vaid 52 parlamendiliiget. Mitmed nende seast on kõnelenud ja öelnud, et ka nendel on raske nõustuda sellega, et valitsuse poliitika veab Eesti Euroopas hinnatõusu mustaks tšempioniks. Minu üleskutse siit parlamendisaalist on üks ja selge: moodustame siin ühisjõu hinnatõusude vastu. Kui kõik opositsioonijõud ning ka kõik sõltumatud saadikud – Enn, Peeter ja teised –, ühinevad üheks jõuks, on juba 49 saadikut ja meil on vaja veel kahte koalitsioonisaadikut. Ma vaatan isegi väikese lootusega härra Stig Rästa poole, kes on värske parlamendi liige ja kes kindlasti omab head ühiskonna tagasisidet valitsuse praegusele poliitikale. Lootusega vähemalt [vaatan]. Kui meil õnnestuks tagasi pöörata valitsuse hinnatõusud, siis see tähendaks, et Eesti ei oleks sellel aastal Euroopa inflatsioonitšempion. Näete, kui lihtne see on, see on meie ülesanne ja meie pingutuse küsimus siin parlamendisaalis. Isamaa ettepanek on jätta ära kaudsete maksude tõus. Selleks et leevendada inflatsiooni, on meie ettepanek teha ka negatiivne lisaeelarve 300 miljoni euro ulatuses, mille mõju samuti leevendaks inflatsiooni. Negatiivse lisaeelarve sisu peaks olema valitsemiskulude vähendamine 5% ehk selles suurusjärgus, mida valitsus lubas eelmise aasta sügisel, kuid jooksis lati alt läbi. Vähendamise asemel on valitsemiskulud, nagu Riigikontroll on sedastanud, baasalusega võrreldes sellel aastal hoopis kasvanud 155 miljonit eurot. Kõneledes automaksust, on meie sõnum üks ja selge: see Kartaago hävitatakse. Tuleb aeg, hiljemalt 2027. aastal, kui Eesti inimesed annavad meile selleks mandaadi. Isamaa lubadus on üks ja selge: me mitte ei lihvi automaksu nüansse, me ei muuda seda voolujoonelisemaks, vaid see maks läheb täies mahus tühistamisele. Ja 2027. aastal, kui me seda teeme, teeme me seda tagasiulatuvalt alates 2027. aasta 1. jaanuarist. See on väga oluline, et Eesti inimesed teaksid arvestada, et kui nad on valmis panustama ja andma oma häälega selleks mandaadi, siis see maks on tegelikult efektiivselt tähtajaline maks, ja nii tulebki elada. See on tähtajaline maks kaheks aastaks, selle valitsuse poliitilise agenda tulemus. Me oleme näinud, et automaks halvendab inimeste toimetulekut. Väga nukker oli tegelikult Maalehes – kes luges? – eakate inimeste tagasiside toimetuleku kohta, sealhulgas ka eakate autoomanike toimetulek: keda aitavad lapsed, kes käivad tööl ja teenivad ka pensionit või kellel sõna otseses mõttes on kuu lõpul raske ots otsaga [kokku] tulla. Ja täna on seoses valitsuse kavandatud kaudsete maksude [tõttu tekkiva] inflatsioonilise survega olukord selline, et see vastavalt seadusele [rakendunud] üle 5%‑line nominaalne pensionitõus süüakse ära, sest on 6%‑line inflatsioon ning eakate puhul on inflatsiooniline mõju seoses nende tarbimiskorviga palju ulatuslikum. Mida see reaalsuses tähendab? Nagu on öelnud Swedbank töötavate inimeste puhul, nende jaoks tähendab hinnatõus kombineerituna maksutõusudega seda, et nende ostujõud on aasta lõpuks halvem. Ehk Eesti eakad seoses sellega, et inflatsioon ületab pensionitõusu, ning töötavad inimesed, kellele on mõju nii tõusnud maksudel kui ka inflatsioonil kombineeritult, elavad aasta lõpul paraku oma elukvaliteedi mõttes kehvemalt kui aasta alul. Ja see on puhtal kujul regulatiivsete valikute [tulemus]. Isamaa sõnum on üks ja selge: hääletame siin saalis täna automaksu tühistamise poolt. Nad hääletavad vastu, me teame seda. Aga saabub hetk ja päev, kui Eesti kodanikud annavad mandaadi selleks, et see maks siin saalis tühistataks. Ma luban, et see päev tuleb. Ja teiseks, meie üleskutse kõigile parlamendi liikmetele on ka üks ja selge: moodustame ühisjõu hinnatõusude vastu. Ma näen, härra Allas tegelikult suhtub möönvalt sellesse. See ühisjõu tulemus, kui meil õnnestub need lähikuudel eesseisvad kaudsete maksude tõusud ära jätta, tähendab seda, et inimeste ostujõud Eestis saab olema parem. Teiseks, sisetarbimine ja seeläbi ka majanduslik aktiivsus saab olema vilkam. Ja kolmandaks, see annab positiivse tõuke meie majanduse väljavaadetele. Aeg on tegutseda! Viimase Eurobaromeetri uuringu järgi on kuue kuu taguse küsitlusega võrrelduna 18% kasvanud nende Eesti perede arv, kes ütlevad, et nad prognoosivad, et tulevikus nende toimetulek läheb kehvemaks. See on paraku ka rea objektiivsete asjaolude kõrval olnud valitsuse kehva poliitika tulemus …

Teie aeg!

… mis on halvendanud inimeste toimetulekut ja majanduse väljavaateid. Aitäh, härra Aller!

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Anti Allas, palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Minu ülesanne on siis ka seekord tuua siia saali veidike tasakaalukam vaade. Kõigepealt, olgu algatuseks öeldud, et sotsiaaldemokraadid kindlasti ei ole rahul praeguse automaksu ülesehitusega. See vajab sisulist remonti, mõistlikumaks, õiglasemaks ja talutavamaks tegemist. Aga meie seast kõik kindlasti ei ole sada protsenti veendunud, et automaksu kaotamine näiteks luksusautode ummikutesse uppuvas Tallinnas oleks kõige õigem tegu olukorras, kus me peame niikuinii rohkem vahendeid kokku koguma, et suuri ja järjest kasvavaid kulutusi kinni maksta. Te kindlasti küsite selle kohta ja tegelikult Eesti rahval oleks mõistlik kuulda ka, et ma olen selles veendunud, et me peame tegema kõik selleks, et inflatsiooni [aeglustada], võib-olla ka maksutempot alla tooma, aga sellest hoolimata oleme reaalse fakti ees, et meil on väga-väga suured kulud katta. Ja kulutusi tahavad peaaegu kõik erakonnad siin saalis järjest rohkem ja kiiremas tempos teha. Me teame, et me seisame Eesti riigina eksistentsiaalsete küsimuste ees, mille tõttu meil on riigikaitsesse vaja panustada tohutult suured summad. Aga kust see raha tuleb? Samamoodi ma tuletan meelde oma headele kolleegidele siin saalis, et tegelikult nii Isamaa kui ka Reformierakonna eestvedamisel oleme aastakümneid elanud selgelt võlgu, ja võlgu kõige kahjulikumal kombel. Ma seletan teile selle ära. See ei käi niimoodi, et me võtame laenu ja teeme vajalikke kulutusi, vaid vastupidi, me ei tee vajalikke tegevusi. Need tegevused jäävad tegemata ja see mõjub ühiskonna arengule fataalselt. Väga lihtne näide teile olgu see, et kui väike hambaauk ära parandada, siis pääseb väga väikese kuluga ja väga väikese valuga, aga kui lasta aasta edasi minna, siis see kulu suureneb, tuleb teha juureravi ja ei tea, kas sellest hambast üldse asja saab. Täpselt selline olukord on meil juhtumas teedevaldkonnas, kus täna piisaks katete vahetusest, aga paari aasta pärast tuleb kõik aluspõhjad välja vahetada. Meil on seal tohutud vahendid puudu. Kaua me pea liiva alla peidame? Järgmine konkreetne näide on haridusvaldkonnast, kus me oleme aastaid õpetajatele ebaõiglaselt madalat palka maksnud. Selle tulemuseks täna on see, et isegi Eesti tippkoolid suurtes keskustes ei leia enam füüsikaõpetajaid, keemiaõpetajaid. Ja neid valdkondi, mille õpetajaid enam ei leita, tuleb iga päevaga, iga aastaga järjest juurde. Selliseid probleeme lisandub ja tegelikult me ei saa Eesti riigis lihtsalt lõpmatult sellist populistlikku poliitikat viljeleda, kus me ütleme, et meil on vaja Eesti riiki ehitada, Eesti riigi jätkusuutlikkus on oluline, aga me ei tee mitte midagi selle heaks. Kõike tuleb teha: inflatsiooni tuleb [pidurdada], tuleb vaadata maksud üle, maksude sisu tuleb üle vaadata. Ehk siis, mis ma tahtsin teile ütelda? Sotsiaaldemokraadid teevad kindlasti kõik, et muuta seda automaksu mõistlikumaks, oluliselt mõistlikumaks. Ja mis see siis tähendab? Ma arvan, et Eesti ei saa toimida paremini või targemini kui teised riigid. Palun kolm minutit lisaks.

Kolm minutit lisaks.

Automaksuga on kogemus ju olemas. Riigi erinevaid piirkondi tuleb maksustada erinevalt ehk hajaasustusega piirkonnad tuleb automaksust vabastada. Maal elaval perel lihtsalt ei ole alternatiivi. Tallinnas on see võimalus ju olemas ehk saab ühistranspordiga liikuda, maksumaksja raha eest saab lausa tasuta liikuda, aga maal seda võimalust ei ole. Samuti tuleb leida lahendus puuetega ja eakatele inimestele, et me nende isiklikku või iseseisvat toimetulekut ei halvendaks. Kui riik hakkab seda [toetama], siis see läheb riigile sootuks kallimaks. Loomulikult tuleb lasterikkad pered automaksust vabastada ja üle tuleb vaadata ka autosid müüvate ettevõtjate ettepanekud selle kohta, mis meil on praegu valesti läinud, ja anomaalselt kõrged tasud tuleb likvideerida. Loomulikult me toetame ka siia saali neljapäeval tulevat õiguskantsleri ettepanekut. Ja sisu on palju veel. Kui te küsite, et aga miks me oleme täna siia jõudnud, siis vastus on väga lihtne. Need ettepanekud, millest ma siin räägin, olid ju automaksu arutelude käigus pidevalt laual, aga kahjuks siis automaksu väljatöötamist juhtinud Mart Võrklaev koos oma koduparteiga – noh, tema puhul need lihtsalt langesid nagu jonnakalt viljatule pinnasele. Need on kogu aeg laual olnud, aga nüüd me läheme uuele katsele, äkki õnnestub koos asi vähemalt mõistlikumaks teha. Aitäh!

Aitäh! Väike kiire vahetus. Ja Mart Võrklaeva nime mainiti, nii et teie vastusõnavõtt, palun!

Aitäh! Minu nime mainiti ja tõsi, Mart Võrklaev seisis selle vastu. Kui sotside esindaja Jevgeni Ossinovski järjekindlalt nõudis, et automaksu aluseks olevad CO2 vahemikud peaksid olema kõrgemad ehk me peaksime jõulisemalt ja kõrgemalt inimesi maksustama, siis selle vastu ma tõesti seisin. Ma saan aru, et sotsid on valitsusest ära läinud, otsivad oma kohta opositsioonis, aga ei tasu tulla siin valesüüdistustega välja ja süüdistada selles, et justkui Reformierakond või mina oleks selle maksu autor. Ei, seda nõudsid sotsiaaldemokraadid ja sotsiaaldemokraadid põhimõtteliselt lõpuni nõudsid, et see maks oleks veel kõrgem, et me peaksime veel rohkem oma inimestelt maksu korjama. Ja mina sellega ei nõustunud. Aitäh!

Aitäh! Urmas Reinsalu nime ei mainitud, küll aga mainiti Isamaad. Urmas Reinsalu, vastusõnavõtt.

Härra Allas! Te kõnelesite riigieelarve tasakaalu küsimustest. Ma tuletan meelde, et eelmisel aastal, eelmise valitsuse ajal, ütleme nii, oli meil Euroopa kiireimalt kasvav võlakoormus. Tegelikult see automaksuraha läheb ju, esiteks, pikemas vaates Reformierakonna maksuküüru teenindamiseks, seda on härra Läänemets välja öelnud ja tunnistanud. Ja teiseks, see läheb minu veendumuse järgi ka mittekriitiliste kulude jaoks, mida on öelnud välja rida ametnikke. Näiteks, kuhu valitsus otsustas samas suurusjärgus automaksuga raha eraldada jaanuarikuus? 100 miljoni euro ulatuses serverite hanke tegemiseks. See iseloomustab majanduslikku perspektiivi. [Esiteks,] eeskõneleja viitas sellele, et automaksuraha eest ehitatakse teid. See on tegelikult vale. Me näeme hoopis riigi teedeehitus‑ ja teehooldeportfelli katastroofilist vähendamist. Teiseks oli viide sellele, et ühistransport kompenseerib automaksu, või tähendab, autost loobumise sundvalikut. Ka see on osutunud valeks. Niinimetatud ähmane ühistranspordireform, mida meile on lubatud, on tegelikkuses osutunud lihtsalt õõnsaks retoorikaks. Ja kolmandaks, eeskõneleja kutsus üles võitlema inflatsiooniga. Aga automaksul on inflatsiooniga väga selge kvantitatiivne seos, üle 1% inflatsioonilisest survest moodustabki tervikuna automaks. See on vale ettekujutus, et seda kimääri remontida oleks põhjendatud. See kimäär tuleb likvideerida sajaprotsendiliselt. Osutatakse sellele, et teistes Euroopa riikides see on. Aga vaadake, kui me hakkame võrdlevaid näiteid tooma, siis mu küsimus ongi: mida teeb Eesti tänane valitsus valesti, et Eesti on sellel aastal prognoositavalt hinnatõusu must tšempion? Kui me võtame näiteks võrdluse, siis me ei tohi leppida, et me oleme mustal esikohal. Sellepärast peabki parlament tegutsema ja otsima ühisosa, et moodustada ühisjõud hinnatõusu vastu …

Teie aeg!

… nagu kutsub üles Isamaa. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole ja sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 571 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame [hääletuse] ettevalmistamist. Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 571 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 47 Riigikogu liiget, vastu 25, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 571 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.