Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seaduse muutmise seaduse (merejulgeoleku tugevdamine) eelnõu (565 SE) teine lugemine

Läheme seitsmenda päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seaduse muutmise seaduse (merejulgeoleku tugevdamine) eelnõu 565 teine lugemine. Ettekandjaks palun riigikaitsekomisjoni liikme Meelis Kiili.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 2025. aasta 21. jaanuaril. Eelnõu esimene lugemine lõpetati 2025. aasta 19. veebruaril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 2025. aasta 6. märtsil kella 17.15‑ks, ei esitatud eelnõu kohta väljastpoolt juhtivkomisjoni ühtegi muudatusettepanekut. Riigikaitsekomisjon esitas juhtivkomisjonina eelnõu kohta kaks muudatusettepanekut. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist käesoleva aasta 17. ja 24. märtsi istungil. Riigikaitsekomisjoni 2025. aasta 17. märtsi istungil osalesid Kaitseministeeriumi, Eesti mereväe, Kaitseliidu peastaabi, Telia Eesti Aktsiaseltsi ja Eleringi Aktsiaseltsi esindajad ning ekspert doktor Heiki Lindpere. Mereõiguse ekspert doktor Heiki Lindpere tõi esile, et Eestil ei ole mandrilava, territoriaalmere, sisemere, merepõhja ja selle all asuva maapõue seadusi. Merepõhja ja selle all asuva maapõue seadused on olulised, kaitsmaks juriidilises mõttes kaableid ja torujuhtmeid. Kaablid ja torujuhtmed ei ole loodusvarad, vaid mandrilava objektid. Välja tuleb töötada mandrilava seadus ja vastu võtta territoriaalmere seadus, õiguslikult korrektselt kaitsmaks mandrilaval asuvaid objekte. Heiki Lindpere ei osanud kommenteerida, kas Soomel on vastavad seadused olemas. Riigikaitsekomisjonis juhiti tähelepanu, et on olemas Riigikogus 18. oktoobril 1996 ratifitseeritud leping Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi vahel merealapiirist Soome lahel ja Läänemere põhjaosas. Kaitseministeeriumi asekantsleri Margit Grossi sõnul mandrilava seadust ei ole, aga mis puudutab tänaseid vajadusi ja sekkumist võimaldavate piiravate meetmete võimaluse andmist Kaitseväele, siis see võimalus on olemas eelnõus, millega sätestatakse need õigused Kaitseväe korralduse seaduses. Margit Gross selgitas majandusvööndi seaduse muutmise eesmärki: oluline on anda Kaitseväele veealuse taristu kaitseks vajalikud volitused. Doktor Heiki Lindpere soovitas eelnõuga muuta riigipiiri seadust. Koos riigikaitsekomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja Aivar Engeliga valmistati ette eelnõu täiendamine riigipiiri seaduse muudatusega, mille kohaselt täiendataks riigipiiri seaduse § 13 lõiget 12 punktiga 13: "Laeva ankru tahtlik või hooletusest tingitud lohistamine merepõhjas, millega tekitatakse kahju seal lebavatele või sinna paigaldatud kaablitele või torujuhtmetele." Muudatust toetab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni UNCLOS artiklis 19 toodud loetelu, mis lubab territoriaalmeres rakendada kaablite ja torujuhtmete kaitset. Riigikaitsekomisjoni liige Vladimir Arhipov juhtis tähelepanu, et ankur ei ole ainus vahend kaablite ja torujuhtmete kahjustamiseks, traalimisega on samuti võimalik neid kahjustada. Märgin siinkohal seisukohana, et traalimise puhul oleks keeruline tõestada tahtlust ja hooletust, mida saaks teha kümneid kilomeetreid järel lohiseva ankru puhul. Kaitseministeeriumi asekantsler Margit Gross ütles, et selline muudatus on vajalik, kuid ettevalmistamisel on teine seadusemuudatuste pakett, millega on kavas muuta ka riigipiiri seadust, ning valitsusse peaks see eelnõu jõudma käesoleva aasta kevadel. Tulenevalt eeltoodust ei täiendanud riigikaitsekomisjon eelnõu riigipiiri seaduse muutmise sätetega. 2025. aasta 24. märtsi istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensusega heaks eelnõu teise lugemise teksti, muudatusettepanekute tervikloetelu ja seletuskirja. Mõni sõna muudatusettepanekutest. Kokku on muudatusettepanekute loetelus kaks juhtivkomisjoni muudatusettepanekut, millest esimene on sätet täpsustav ja teine võimaldab arutluse all oleva seaduseelnõu kiiremat seadusena jõustumist. Muudatusettepanekute detailne selgitus on muudatusettepanekute loetelus. Paraku on Läänemerel jätkunud elutähtsa taristu kahjustamine, mistõttu tuleb seadus jõustada võimalikult kiiresti. Muudatusettepaneku tulemusel jõustuks seadus üheksa päeva varem. Keeletoimetaja ja riigikaitsekomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja ettepanekul ning eelnõu algataja esindajatega kooskõlastatult tegi riigikaitsekomisjon seaduseelnõus mitmeid keelelisi ja normitehnilisi täpsustusi. Eelnõu teksti viidud keelelised ja normitehnilised täpsustused ning juhtivkomisjoni arvestatud muudatusettepanekud on alla joonitud. Lõpetuseks riigikaitsekomisjoni ettepanekut sisaldav menetluslik otsus. Riigikaitsekomisjon otsustas käesoleva aasta 17. märtsi istungil konsensuslikult, et tehakse Riigikogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada. Tänan!

Aitäh ettekande eest! Küsimusi teile ei ole. Nüüd avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta on tehtud kaks muudatusettepanekut juhtivkomisjonilt ja alustame nende läbivaatamist. Muudatusettepaneku nr 1 on teinud riigikaitsekomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 2 on teinud riigikaitsekomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 565 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.