Ehitusseadustiku, halduskoostöö seaduse ja veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (531 SE) kolmas lugemine

Tänane neljas päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku, halduskoostöö seaduse ja veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 531 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Andres Metsoja, palun, Isamaa fraktsioonist!

Teisel lugemisel läks [arutelu] üsna kirglikuks. Nende kirgede keskel on oluline korrata üle see sisupool, mis selles eelnõus kahtlemata oluline on. Oluline on see, et üritatakse meie bürokraatiaruumi korrastada või õigemini bürokraatiat vähendada selliselt, et anda kohaliku omavalitsuse pädevusse see, mis puudutab konkreetselt joogiveekaevude puurimist. Iseenesest ei tehta seda täielikult, vaid osaliselt. See õigus antakse omavalitsuse pädevusse nendel aladel, kus puuduvad nii-öelda kaitsealused loodusväärtused. Kus on kaitsealused loodusväärtused olemas, seal jääb vastutajaks ikkagi Keskkonnaamet, kes peab siis loa menetleja olema. Iseenesest ei ole Isamaal midagi selle vastu, kui omavalitsused saavad juurde otsustuspädevust ja otsustusõigust, suurendades seeläbi oma autonoomiat. Aga meile on jäänud arusaamatuks kogu selle menetluse sisuga kaasnev. Menetluse käigus selgus, et üks kaevude puurimise metoodika, meetod, tehnoloogiline lähenemine on saanud eriliselt tähelepanu. Algul ei olnud küll see selle eelnõu eesmärk, aga protsessi käigus tuldi välja ideega, et üks puurimismeetod ehk selline puurimine, millega käib kaasas ka vibratsioon ja löök, edaspidi põhjaveekomisjoni arvamuse kohaselt keelatakse. Asjaosalised huvigrupid juhtisid kohe tähelepanu, et omavalitsusele selline autonoomia antakse, ja viidati ikkagi sellele, kas see on põhiseadusekohane. Siis viidi läbi analüüs ja jõuti tõdemusele, et päris korrektne see ei ole, ning leiti lahendus, et tuleb määrusega see valdkond täpsemaks reguleerida. Me loodame tõesti, et see regulatsioon saab määruses olema õiglane, ja kui hakatakse midagi reguleerima, siis analüüsitakse läbi ka see pool, kui palju selle ODEX-meetodiga puurimise tõttu on tekkinud joogivee puurkaevudega probleeme. Küsisin ka komisjonis, et palun tooge see statistika välja. Paraku see statistika minuni ei ole jõudnud. Küll aga öeldakse kohe, et puurkaevu puurimine, selle rajamine läheb majapidamisele ja ettevõttele kordades kallimaks, kui seda meetodit kasutada ei saa. Segaseks teeb selle ka asjaolu, et seesama meetod ikkagi ju puuraukude rajamise kontekstis saab olla seaduslik ja võimalik, ainult mitte joogivee puurkaevude kontekstis. Tekib lihtne küsimus. Kui mina oma puurkaevuga kinnistule või sellisele kinnistule, kus vahetus läheduses on naabri puurkaev, puurin puuraugu, siis sellega kaasneb reaalne oht põhjavee kvaliteedile, mille kohta öeldakse küll, et see on ajutine, et mõne aja möödudes vesi selgineb, aga seda enam tekib see küsimus, mida me siis ikkagi ära hoida tahame, kui otsest ohtu põhjaveekihile ei ole, vaid see häiring on ajutine. Me teeme selle tegevuse oluliselt kallimaks, teades, et riik ja kohalik omavalitsus on pidanud minema appi väga paljudele majapidamistele, sest meil on joogivee kvaliteediga probleeme. Selles olukorras ei ole võimalik olla nõus selle käsitlusega, sest analüüs on poolik ja sellise muudatuse sissetoomine on Isamaa fraktsioonile arusaamatu. Seepärast kinnitame uuesti üle, et me ei saa seda seadusemuudatuse eelnõu toetada. Aitäh!

Aitäh! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Jüri Jaanson, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Reformierakonna esindajana on mul hea meel kõigepealt kuulutada, et Reformierakond toetab seda eelnõu. Samuti on mul väga hea meel, et meie koalitsioonipartner Eesti 200 samuti toetab seda eelnõu. Ilmselt nende esindaja võib seda siin kinnitada, aga eks näeb. Selle eelnõu teisel lugemisel me tõesti arutasime seda päris sisuliselt, sest kolleegid Isamaa Erakonnast on hakanud seda eelnõu vastustama ja on toonud välja hulga asjaolusid, mis ei mahu selle eelnõu raamesse, vaid [need probleemid] tuleb tegelikult lahendada ministeeriumide tasandil. Osaliselt on need probleemid [tõesti olemas], aga neid tuleb lahendada just volitusnormi alusel ministri määrusega. Mina ei taha täna enam keskenduda selle eelnõu sisule, mis sai teisel lugemisel just tänu sellele arutelule päris põhjalikult välja toodud. Ma toon välja need strateegilised põhipunktid, millele see eelnõu tegelikult vastab. Kõigepealt vähendab ta riigis bürokraatiat ja tõmbab ka riiki, riigivalitsemist kokku. Näiteks veeproovivõttude atesteerimise üleandmine ministeeriumilt eraõiguslikule isikule või reoveekogumisalade määramise viimine ministeeriumi haldusalast Keskkonnaameti haldusalasse – see kõik muudab ju riiki küll vähe, aga see muudab teda siiski efektiivsemaks. Samamoodi, kui me räägime siin topeltkinnitusest, et puurkaevude ja puuraukude kinnitamismenetluse puhul lihtsamatel juhtudel tõesti Keskkonnaamet ei pea enam seda kinnitama, siis meil terviklikult on tegemist ikkagi väga hea eelnõuga. Aga ma tahaks paar asjaolu välja tuua, rõhutada neid oma kolleegidele Isamaast. Kõigepealt, meie diskussioon ja seisukohad baseeruvad ikkagi sellel, mille põhjaveekomisjon on välja toonud ja mis tuleb lahendada ministeeriumi tasandil. See väljub eelnõu raamidest ja seda ei saa eelnõuga lahendada. Seetõttu see tagasilükkamise ja eelnõu [lugemise] mittelõpetamise argument ei päde. See eelnõu tuleks [seadusena] vastu võtta, sest ta tegelikult ju aitab ka põhiseadusliku korra parandamisele kaasa. Ma ütleks, et Advokaadibüroo Sorainen tõi välja väga õige asjaolu, et eelnevalt võis seal esineda põhiseaduse riive. Aga sellega seoses me just ju viisimegi sisse need täpsustused: puuraukude puurimise meetodid, puuraukude sügavused. See tegelikult põhiseaduse riivet ju vähendab. Teine asjaolu. Hea Isamaa, ma ju tõin siin välja ka need asjaolud, mis muudavad selle eelnõu eesmärgipäraseks. Ma vaatasin ka Isamaa põhikirja, tegevusprogramme ja väärtushinnanguid, ma tõesti töötasin need läbi. See eelnõu vastab nendele täiesti. Ainus konflikt, mis meil tekib, on seotud ministeeriumiga. See väljub Riigikogu töö raamidest, eelnõu raamidest. See on see asi. Eraldi sooviks ma pöörduda sotside poole. Sotse siin saalis ei ole, aga nad loodetavasti jälgivad [ülekannet]. Ma tahaks välja tuua asjaolu, et selle eelnõu tõi saali siiski sotside minister. Ma meenutan, et esimesel lugemisel kaitses ta Riigikokku toodud eelnõu samuti kui head tööd, ja meil keskkonnakomisjonis olid head diskussioonid ja arutelud. Ma kutsun ka sotsiaaldemokraate üles selle eelnõu poolt hääletama just sel põhimõttel, et nad väärtustaksid omaenda ministri tööd. Kokkuvõtteks tahan ma öelda, et tegemist on hea eelnõuga. Tegemist on eelnõuga, mis vastab ka uue, alustanud valitsuse kehtestatud suurematele strateegilistele eesmärkidele. Kutsun kõiki kolleege siin saalis üles seda eelnõu toetama. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 531 lõpphääletus. Alustame selle hääletuse ettevalmistamist. Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku, halduskoostöö seaduse ja veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 531. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 55 Riigikogu liiget, vastu 10, erapooletuks jäi 1. Eelnõu 531 on seadusena vastu võetud.