Kvalifitseeritud tööjõu täiendav sissetoomine

Ja üheksas küsimus on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Priit Sibul ja teemaks on kvalifitseeritud tööjõu täiendav sissetoomine. Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister! Ka teie teise valitsuse tegevus kogub tuure. Esimeses valitsuses oli teil ka palju suuri tegusid ja nüüd võtate vaikselt kokku, milles seisnesid takistused. Uues koalitsioonileppes on kirjas, et Eesti kutse- ja rakendushariduses arvestatakse ettevõtete vajadusi kõrgemat lisandväärtust loovate töötajate järele. Teine lause on sealsamas: võimaldame ettevõtetele kõrge kvalifikatsiooniga oskustöötajate palkamist läbi vajaliku erandi. No see esimene lause on eriti kohmakas, aga kuigi tõenäoliselt on võimalik aru saada, mida sellega silmas on peetud, tasub see üle vaadata. Vähe selgemalt on väljendunud teiega ühes reas istuv majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, kes on öelnud, et meil on oma töökätest lihtsalt puudus ja neid on vaja juurde värvata mitte enda inimeste seast, vaid [ka muude] oskustöötajate kaasamine on meie kõigi huvides, et kasvaks majandus ja läbi selle Eesti ühiskonna jõukus. Möödunud nädalal ütles SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor, et tööjõu sissetoomise reeglite lihtsustamine üksi Eesti töötlevat tööstust jalule ei tõsta. Kui me vaatame Eesti töötlevat tööstust tervikuna, siis on tegu ikka kahaneva haruga, mille panus tööhõives ja majanduses tervikuna on olnud pidevalt langustrendis. Ma kardan, et ainuüksi see, kui on natuke lihtsam välistööjõudu sisse tuua, tööstuse suurt pilti väga palju ei muuda. Mul on selle ilusa jutu juures, kus räägitakse oskustöötajate palkamisest, selline küsimus. Avalikkusesse on [jõudnud info], et tahetakse reegleid lihtsustada, tahetakse võrreldes tänasega juurde tuua odavamat tööjõudu. Millist sektorit see odavam tööjõud [aitaks] ja kui [palju seda võiks siia tulla]? Täna on juttu olnud, eks ju, ka kultuuriminister ütles, et kvooti ei muudeta. Aga kui palju siis odavamat tööjõudu sisse tahetakse tuua ja millistesse sektoritesse?

Aitäh, hea küsija! No vot, ma nüüd kordan, te ei olnud enne saalis, et majandus- ja tööstusminister on siin infotunnis, nagu ta ütles, neljandat korda, ja kolmel korral pole talle küsimusi olnud. Ja ometi see on täpselt selline küsimus, millele tal oleks hea vastata. Ma südamest loodan, et ühel hetkel saabub temagi tähetund ja ta saab teie küsimustele siin vastata, saate head vastused. Ja kui siin ei õnnestu, siis äkki ta tuleb kas komisjoni või fraktsiooni ja hea meelega vastab teile. Õnneks ta on seda ajakirjanduse, nii ühe kui teise väljaande vahendusel teinud ja kindlasti saab veel teha. Noor mees, energiat on. Seda esiteks. Nüüd teiseks. Loomulikult, esimene [lahendus] on, nagu ma kirjeldasin – see on olnud ka varasemates koalitsiooniprintsiipides kirjas ja ilmselt paneme nüüd ka kirja, nagu me oleme ka öelnud –, oma inimestele nende oskuste andmine, mida meie majandusele on vaja. Tööstuse puhul seesama eilne Eesti Panga majandusprognoos kirjeldab ühte lihtsat asja. On üks mõnus slaid, mis näitab, mis valdkonnas on kõige suurem kasvuvõimalus või kus võiks oodata kasvuvõimalust: see on töötlev tööstus. Tegelikult sellele hoo andmine aitab meie jõukuse kasvule kaasa, aitab meie majanduse kasvule kaasa, aitab meie inimeste jõukuse kasvule kaasa. Nii et sinna tuleb hoogu anda. Loomulikult tähendab meie inimestele oskuste andmine haridussüsteemis erinevate kutseharidusvõimaluste ülevaatamist ja nii edasi. See on kindlasti prioriteet number üks. Aga kahjuks on nii, et olenemata sellest, kui palju me inimesi harime, vaeva näeme, kõiki erialasid, kõiki spetsiifikaid meil ei õnnestu Eestis alati sellises koguses [arendada], nagu meie majanduse kasvuks on vaja. Ja majanduskasvu me ometi tahame, vähemalt mulle on selline mulje jäänud. Ja kui me tahame majanduse kasvu, jõukuse kasvu, siis selleks, et viis või kümme Eesti inimest saaksid kõrgema lisandväärtusega tööd teha, on meil vaja mõnda kohta sisse tuua näiteks toiduainetehnoloog või mõne konstruktsiooni kokkupanija või mõne pingi operaator. Ja siin on nüüd oluline – teiegi peaksite oma retoorikat parandama, kui see õnnestub – tuua sisse mitte odavat tööjõudu. Meie ei taha odavat tööjõudu sisse tuua, võib-olla teie tahate, aga meie tahame tuua oskustega tööjõudu. Need on sarnased sõnad, aga siiski erinevad. Oskustega tööjõud on tegelikult see, mida Eestil on vaja. Ja seesama tööjõu ja töö valik tuleb ikkagi sellestsamast OSKA raportist. Loomulikult see OSKA raport ei ole ainutõde, [selles toodu] ei ole ainuvõimalik lahendus, aga see kirjeldab, mida meil vaja on: keda meil on lõpetajate hulgas puudu, [keda me vajame], et Eesti majandus saaks kasvada, tööstus saaks kasvada. Ja uus valitsus, jah, on tsentrist paremal. Me langetame makse, muu hulgas ka ettevõtlusele suunatud maksu ja eraisikute tulumaksukoormust, ja näeme vaeva ka selleks, et Eesti inimesed saaksid paremad oskused ja et oleks need spetsialistid võtta, tänu kellele Eesti inimesed saavad kõrgema lisandväärtusega tööd teha.

Suur tänu! Ja Priit Sibul, täpsustav küsimus, palun!

Suur tänu! Mul on küsimus siiski, kui paljudest töötajatest me räägime. Meil on täna kvoot 0,1, siis meil on terve hulk erandeid, nii et inimesed saavad tulla Eestisse, kellele makstakse pooleteisekordne Eesti keskmine palk. Teil koalitsioonileppes on kirjas väga konkreetselt, et te teete vajaliku erandi. Keda ja mis osas see puudutab? Kui see ei ole reeglite lihtsustamine, et me saaksime tuua odavamat tööjõudu, siis milles see erand täpselt seisneb, mida koalitsioonilepinguga on silmas peetud? Ja kas teie ja koalitsioonipartnerid saate sellest ühetaoliselt aru? Veel on mul küsimus, et kui me räägime tähtajaks tulevatest töötajatest, siis milline on teie tänase parima arusaamise järgi see mehhanism, kuidas need inimesed Eestist lahkuvad? Kas meil on olemas arusaam, millised on need reeglid, kuidas nad lahkuvad, kas neid jälgitakse, [kui jah], siis kes neid jälgib? Ühesõnaga, kuidas see on korraldatud?

Aitäh! Lahkumise ja tagasisaatmise osas on Eesti väga tõhus. Seda võib kohe öelda. Täpse numbri võin teile hiljem otsida, aga Eesti on väga tõhus selles, kuidas saata inimesi tagasi ja välja. Mis puudutab seda OSKA raportit, siis võib-olla see vajab teile rohkem tutvustamist. OSKA raport kirjeldabki, millise valdkonna inimesi meil on tööturul vaja, aga lõpetajate hulgast neid ei tule. See on Kutsekoja tehtav raport ja sinna kuuluvad lisaks tööandjatele, kes loomulikult on huvitatud osapool oskusliku tööjõu saamisel, ka näiteks ametiühingud, ka näiteks Siseministeerium, riigi esindajad. Nii et see on väga laiapõhjalise koja tellitud raport. Ma ütleksin, et see on üsna selline, või mitte üsna, vaid täiesti erapooletu dokument, mis kirjeldab, mida täpselt on vaja selleks, et me tulevikus saaksime kõrgemat lisandväärtust luua. Kui te küsite, kas kõik saavad sellest ühtemoodi aru, siis ma arvan, et eks debatti kindlasti tuleb ka valitsuse sees. Ütleme nii, et Siseministeerium hindab seda just sisejulgeoleku seisukohast, ütleb, mis on võimalik, mida nad suudavad teha, majanduse poole pealt hindab seda majandus- ja tööstusminister. Aga seda ma võin küll ette lubada, et valitsus pigem hoiab siiski seda joont, mis on veidi konservatiivsem. Kõigepealt tuleb Eesti inimestele anda head oskused, hea haridus, ja siis võtta [appi muud] töötajad, kes aitavad luua kõrgemat lisandväärtust mingis konkreetses sektoris. Kindlasti ei saa see olema valimatu massiline sisseränne, nagu ta on toimunud mõnes riigis mingil ajastul, kui seda peeti heaks poliitikaks. Meie vaade on ikkagi majanduse ja jõukuse kasvuks vajalike oskuslike töötajate toomine täpselt sinna, kus seda on vaja. Selle nimel on palju eeltööd tehtud ja kindlasti nendes debattides osalevad nii julgeolekupool, majanduspool kui ka rändespetsialistid ja paljud teised. Nii et see saab olema kindlasti sisuline debatt.

Suur tänu, härra peaminister! Kuna meil on küsimusteks kaks minutit ja vastamiseks kolm minutit, siis rohkemateks küsimusteks tänases infotunnis enam ruumi ei ole. Ma tänan lugupeetud valitsuse liikmeid, ma tänan kõiki kolleege väga sisuka arutelu eest! Me jätkame täpselt kell 2 algava Riigikogu täiskogu istungiga, kus tuleb esimese päevakorrapunktina arutlusele Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmine.