Valitsuse otsused

Aga läheme edasi. Kaheksas küsimus on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja teemaks on valitsuse otsused. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Esiteks mulle muidugi teeb nalja, kuidas nüüd sotsid äkitselt on hakanud muretsema perede toimetuleku pärast, ostukorvi hinna pärast, maksutõusude pärast. Ometigi nad ise on valitsuses olles kõik need maksud kehtestanud, kaasa arvatud käibemaksutõusud, mis meie peresid täna kõige rohkem mõjutavad. Nüüd, kui nad on valitsusest välja visatud, on hakatud muret tundma ja küsimusi esitama. Aga lähen enda küsimuse juurde. Hiljuti oli uudis sellest, et Eesti kavandab uut suurt maksu, aga selle all peeti silmas direktiivi, mida Eesti pole siiani üle võtnud, aga mida Euroopa Liit nõuab. See direktiiv on see, mille sisuks on maksustada transpordikütused ja toasoe. Nüüd te olete igal pool rääkinud, et te ei soovi seda maksu, on soov seda edasi lükata, Eestil on ka valminud vastav seisukoht. Esiteks see seisukoht on mingil määral umbmäärane. Sealt ei loe täpselt välja, kas soovitakse edasi lükata või soovitakse tühistada. Ja teiseks on ikkagi küsimus selles, miks Reformierakond üldse algselt seda toetas, selle poolt hääletas. Mul on lihtsalt siin ees protokoll selle direktiivi hääletusest, kuidas iga riik hääletas 25. aprillil 2023. Siis oli Reformierakonna, Kaja Kallase valitsus juba moodustatud, teie olite siis kliimaminister, mis tähendab, et ka teie andsite oma positiivse seisukoha. Ja ka laiemalt koalitsioonis oli antud positiivne seisukoht, et Eesti hääletaks poolt. Tol hetkel teie ja Reformierakond olite väga hästi teadlikud sellest, kui palju te soovite makse kehtestada. Te kirjutasite alla koalitsioonilepingule, te teadsite, kuidas see mõjutab meie majandust. Ometigi too hetk te andsite heakskiidu sellele direktiivile ja Eesti hääletas poolt. Ehk siis mul ongi küsimus: kuidas juhtus nii, et täna te ütlete, et see ei ole maks ja direktiiv, mida Eesti peaks toetama, aga ise andsite sellele kunagi heakskiidu?

Jaa, aitäh! Elus ikka on nii, et mis valesti, see tuleb ära parandada. Ma arvan, et selles on alati [mängus] ka lisanduvate teadmiste osakaal. Kui sa näed, et midagi ajas muutub, et ajas on olud muutunud, ka Eesti inimeste ja majanduse huvid on muutunud, siis tuleb [mõni] seisukoht üle vaadata. Ma ütleks, et Euroopas tegelikult kogu selle hoonete ja maanteetranspordiga [seotud süsiniku kvootide] turu puhul, sellesama ETS2 puhul on ikkagi oluliselt rohkem detaile selgeks saanud. Me oleme vahepeal läbinud selle kliimakindla majanduse seaduse ettevalmistamise protsessi, mis on väga põhjalik olnud ja millest on [tõusnud] ka palju kasu, sest palju debatte on selle käigus ära peetud ja palju erinevaid positsioone on läbi vaieldud. Ma ütleks nii, et nende debattide käigus on Eestis – ja sama asi on ka Euroopa Liidus – selgemaks saanud, et see süsteem on ikkagi päris keeruline. See oleks keeruline ja ka koormav ettevõtetele ning inimestele ja selle süsinikuheidet vähendav mõju Eestile oleks üsna marginaalne. Kui me Euroopa Liidus selle õigusakti kokku leppisime – küllap oli see juba enne teie mainitud kuupäeva –, siis ei olnud selged sõja mõjud Eestile, meie ettevõtetele, inimeste toimetulekule. Tänaseks on ju kogu see pilt muutunud. Ja viimasel ülemkogul, mis oli üsna hiljuti, ütlesin ka mina Eesti [esindajana], et minu soov on ikkagi leida toetust selle edasilükkamisele ja hiljem ka tühistamisele. See on meie positsioon. Ma ei näe, et selles midagi ebaselget oleks, vastupidi, kõik on väga selge. Teisi riike selle toetuseks on ka juba olemas. Osa on selle [enne] avalikult välja öelnud, mõned ütlesid selle välja sellel ülemkogul. Ütleme nii, et me ei ole veel selles hetkes, et me saame öelda, et selle taga on Euroopa riikide enamik, aga igal juhul me teeme juba koostööd teiste riikidega, et üritada leida [üksmeelt], et alustada sellest edasilükkamisest ja saavutada see positsioon, et komisjon võtaks meid kuulda ja me saaksime edasi lükata. Ma loodan, et ma mälu järgi ütlen õigesti, et pooled või veidi üle poole Euroopa riikidest ei ole seda rakendama hakanud, kuna peavad seda kõike väga keeruliseks. Nii et kõigepealt, jah, ETS2 tuleb edasi lükata – sellele saada toetus ja siis tühistada. See on meie positsioon ja selle nimel me töötame, aga Euroopas miski ei ole garanteeritud. See tähendab seda, et me peame saama teised riigid sellele toetuseks taha. Mõned juba on ja ehk oleme seal poole lähedal, aga mitte veel üle.

Suur tänu! Ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Jaa, aitäh! Austatud peaminister, jah, seda olen ka mina mitu korda kuulnud, et uus valitsus erineb eelmisest nagu öö ja päev. Ja sellest tulenevalt on mul küsimus automaksu kohta. Keskerakond on üle aasta rääkinud, et automaks on põhiseadusega vastuolus, kuna see ei näe ette erisusi puuetega inimestele, lasterikastele peredele, vähekindlustatud peredele. Ometi just need grupid on põhiseaduse järgi meil riigi erilise hoole all. Kahjuks te olete nad nüüd üksi jätnud ja pannud olukorda, kus nad peavad autost loobuma. Need inimesed ei saa hakkama. Ja kõiki neid argumente, mida mina olen [esitanud], mida Keskerakond on [esitanud], on kinnitanud ka õiguskantsler ja teinud pöördumise Riigikogu poole, et automaks on vastuolus põhiseadusega. Ma tuletan meelde, et president juba korra jättis automaksu seaduse välja kuulutamata, sest esimeses versioonis oli kirjas, et puuetega inimesed said automaksuvabastust vaid juhul, kui auto oli ümber ehitatud. See pani puuetega inimesed ebavõrdsesse olukorda ja paljude jaoks oleks auto ümberehitamine tähendanud veel suuremat kulutust kui automaks. Ja mida te siis tegite? Te tegite veel hullema versiooni automaksu seadusest. Selle asemel, et anda kõigile [puuetega inimestele] automaksuvabastus – tegelikult seda soovis president –, te otsustasite: aga me võtame üldse igasuguse erisuse välja, mitte keegi neist ei saa maksuvabastust. Kui me esitasime siis muudatusettepanekud, kus me arvestasime huvirühmadega, arvestasime puuetega inimeste koja pöördumisi, siis te isegi ei lasknud neid muudatusi hääletada, neid ei lastud suurde saali hääletusele. Sellest tulenevalt on Keskerakond teinud kaks kaebust halduskohtusse automaksu tühistamiseks, need on menetluses. Tänaseks on õiguskantsler oma pöördumises kinnitanud, et suure tõenäosusega kohus algatab põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse. Ja ükspäev, kui te olite Riigikogus, te väitsite vastuses, et te ei ole automaksu fänn. Eelmisele küsimusele vastates te ütlesite, et need asjad, mis on valesti tehtud, peab ümber vaatama ja tegema paremini või lihtsalt tühistama. Kas tulenevalt sellest te olete valmis tühistama ka automaksu?

Aitäh! Eelmisel korral – kui ma nüüd õigesti mäletan – või üle-eelmisel korral me käsitlesime siin sedasama automaksu teemat ja ma kõike juba öeldut üle kordama ei hakka. See on eelmiste kordade stenogrammist kindlasti leitav. Jah, algselt oli ju automaksu eelnõus tegelikult ka erand puuetega inimestele, aga Vabariigi President leidis kaaludes, et sellisel viisil see ei olnud vastuvõetav. See tuli tagasi parlamenti, tehti muudatused, loodi toetusmehhanism. Ja eelmine kord teile vastates ma ütlesin ka, et kui seal on vigu, mida parandada, siis need vead tuleb ära parandada. Minu seisukoht pole selles muutunud. Ma tean, et rahanduskomisjon sellega tegeleb. Siin on vahepeal üritatud isegi selliseid veidraid avantüüre, et on toimunud koosolekuid, mis pole komisjoni koosolekud, aga mida on üritatud nimetada komisjoni koosolekuteks. Vist teie fraktsiooni eestvedamisel toimus siin mingisugune selline avantüür. Aga sellest hoolimata, jättes need avantüürid korraks kõrvale, ma ütlen, et loomulikult, kui seal on vead, mida parandada, siis need vead tuleb ära parandada. Minu positsioon siin pole muutunud ja ma loodan, et te teete komisjonis koostööd ja otsite parima võimaliku lahenduse.

Ja lisaküsimus, Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Mind ajendas praegu sõna võtma või teie käest küsima eelnev sotsiaaldemokraatide küsimus, mis puudutas toiduainete käibemaksu langetamist. Tüdrukud on praegu jalga lasknud, ei julge vist rohkem saalis olla. Aga kuidagi on see olukord tragikoomiline: [nad on] selle erakonna liikmed, kes on kolm aastat viljelenud hoopis teistsugust poliitikat, kelle poliitika tagajärjel on tõstetud erinevaid makse ja juurutatud uus maks automaksu näol, mis on selgelt inimeste toimetulekut ja ostujõudu [vähendanud]. Ja nüüd on järsku nagu tulnud välja, et tegelikult, nii nagu nad küsimuses [viitasidki], meil on regionaalne ebavõrdsus palkade osas, toiduainete käibemaksu ja ka teisi makse tõstetakse, ja see on väga suur probleem. Mul on küsimus, mis te nende sotsidega seal valitsuses tegite? Kuidas te suutsite neid niimoodi ohjata, et nad käitusid ja võtsid otsuseid vastu risti vastupidiselt sellele, mida nad praegu siin räägivad? Ja kas üldse on võimalik sotse usaldada, kui ühest küljest nad näitavad ennast nii, nagu nad on näidanud need kolm aastat kõikide nende otsustega, ja nüüd, kui te olete nad valitsusest välja visanud, ütlevad nad, et tegelikult meil on ikkagi väga suured probleemid ja kõik need kolm aastat, mis me Reformierakonnaga koos olime, ega see meile väga ei meeldinud, kõik oli meile vastumeelt? Mina ei saa aru, kuidas Reformierakond teie ja endise peaministri vedamisel suutis neid niimoodi juhtida, et nad ikkagi nende kolme aasta jooksul tegid endale vastumeelseid otsuseid.

Aitäh, hea küsija! Ma vaatan, mis selle küsimuse teema on. "Valitsuse otsused" on selle küsimuse teema, aga ma püüan siiski vastata. Kõigepealt, ma kutsun teid stenogrammi huvides üles kolleegide kohta öeldut parandama. Minu meelest ei ole väärikas öelda kolleegide kohta, et "tüdrukud on jalga lasknud". See on inetu. Aga ma arvan, et saate ise ka aru, et see vajab parandamist, ja parandate ära. Seda esiteks. Teiseks, jah, meie teed on sotsiaaldemokraatidega valitsuses lahku läinud, aga seda tuleb väärikalt teha. Ja ma ütleksin nii, et kindlasti oli palju olulisi asju, mida me tegime koos. Ma tänan neid selle eest. See, et meie vaated on erinevad, on arusaadav. Ja lahku me tegelikult läksime ikkagi selle pärast, et meie nägemused majanduse, otsuste kiiruse ja bürokraatia lõikumise, kärpimise osas [on erinevad]. Seda me oleme ka korduvalt kirjeldanud. Kas või needsamad otsused, mida on majanduse jaoks vaja. Kas te kujutate ette, et me oleks sotsiaaldemokraatidega koos saanud näiteks inimeste tulumaksukoormat alandada ja ettevõtete kasumimaksu kaotada? Tõenäoliselt mitte. Aga oli ka muud, näiteks reeglite lihtsustamine, mis jäi lõpuks seisma, ja palju muid asju. Need olid põhjused, miks me lahku läksime. Aga ma kuidagi ei taha selles suhtes ebaviisakas olla, sest pigem tuleb hinnata seda, mis me koos saime tehtud. Ma tänan neid selle tegevuse eest! Ja mul on vist õigesti meeles, et ka teil on hiljutine sotsidega lahkumineku kogemus Tallinnast olemas. Soovitan kõikidel sihukeste mälestuste puhul jääda väärikaks ja tänada partnereid tehtu eest ja püüda tulevikus parem olla.

Suur tänu! Nii, lõpetame kõigepealt selle küsimuse käsitlemise. Aga enne, kui me läheme üheksanda küsimuse juurde, on Lauri Laatsil käsi püsti. Protseduuriline küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Ma kindlasti ei soovinud oma naiskolleege solvata, see oli pigem kompliment. Aga kui see tundus teisiti, siis vabandan! Jah, ikkagi "naiskolleegid".

Suur tänu, hea kolleeg! Aga me liigume nüüd edasi.