Maksupoliitika

Nii et ma annan praegu seitsmendaks küsimuseks sõna kolleeg Züleyxa Izmailovale. Vastab peaminister Kristen Michal ja teemaks on maksupoliitika. Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Eesti Panga värske prognoosi järgi ulatub tänavune inflatsioon 6%-ni ja inimeste ostujõud väheneb veelgi. Tänases Eesti Ekspressis tunnistab isegi Urmas Sõõrumaa, et toiduainete käibemaks on Eestis liiga kõrge. Sõõrumaa märgib, et paljud riigid on toidu käibemaksu langetanud, sest toit on inimesele ikkagi vältimatu kulu. Tõepoolest, Eestis on toiduainete käibemaks võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega üks kõrgeimaid, mistõttu aina enamad Eesti [inimesed] on sunnitud kõhutäie arvelt kokku hoidma või sõitma isegi naaberriikidesse, et perele soodsamalt süüa osta. Kas teie, austatud peaminister, ise üldse käite toidupoes ja näete, et kõrge toidu hind on probleem? Milliseid lahendusi te pakute, et toidu hinda alla tuua?

Aitäh, hea küsija! No kujutage ette, ka peaminister käib tõepoolest vahel toidupoes. Ja tänapäeval muuseas linnastunud inimestel juhtub vahel ka nii, et tellitakse toitu koju. See on tõepoolest midagi ennenägematut. Kui te arvasite, et tabate mind ootamatult, siis seda ei juhtunud. Seda esiteks. Nüüd, kui iroonia kõrvale jätta, siis toiduainete madalama käibemaksu soov, ma saan aru, on sotsiaaldemokraatide programmiline seisukoht. Kui aga vaadata seda nii-öelda positsiooni, siis isegi ettevõtjad ise ja ka toiduliidu juht Sirje Potisepp on tegelikult öelnud erinevaid asju sellesama käibemaksu alandamise idee kohta. Jah, ma viitan neile täiesti vaba tekstina, mitte tsiteerides, aga mõte on lihtsalt, et kui teha selliseid käibemaksuerisusi, siis tuleks tegelikult öelda, millega see saamata jäänud tulu asendatakse. Eestis saab maksusüsteem olema selline, et me kaotame ettevõtte kasumimaksu ja kaotame esimesest eurost tulumaksu. See on sotsiaalselt õiglasem ja jätab just väiksema sissetulekuga inimestele rohkem raha kätte. Tulumaksuvaba miinimum tõuseb 700 euroni, mis ka on sotsiaalselt õiglasem ja jätab väiksema sissetulekuga inimestele rohkem raha kätte. Kui me hakkaksime tegema käibemaksuerisusi, siis peaksime vastama ja ma soovitan teilgi otsida vastust sellele, kuidas me kataksime kaitsekulutused, mille me tõstame 5%-ni. Oma riiki me ju ometi tahame hoida. Ma arvan, et isegi sotsiaaldemokraadid ei võitle selle vastu, et seda riiki tuleb kaitsta ja anda nii sõpradele kui ka vaenlastele sõnum, et me võtame oma kaitsmist väga tõsiselt. Kui nüüd vaadata kogupilti, ka seda, [kuidas on riikides], kus käibemaks on alanenud, siis sellegi kohta on tegelikult toiduainesektori ettevõtjad ise öelnud, et pigem hinnad langevad tihedas konkurentsis, mitte selle [mõjul], et korraks makse alandatakse. Üsna kiiresti tõstab turg või õigemini tõstavad vahendajad hinnad tagasi. See kasu kahjuks, [nagu näitavad] erinevad kogemused, ei jõua inimesteni. Ja kui vaadata inflatsiooni ja käibemaksumäära seost, siis näiteks 2024. aasta septembris – võtan siitsamast toiduainete inflatsiooni statistikat – oli Lätis toiduainete käibemaksumäär 5%, aga inflatsioon 4,5%, Poolas 4,7% inflatsioon, käibemaksumäär madalam, Küprosel samamoodi inflatsioon 5%, käibemaksumäär madalam. Nii et ma ütleks niimoodi, et madalam käibemaksumäär ei taga seda, et toiduainete hinnad ei tõuse või et see soodustus jõuab tarbijani. See pigem jääb vahendajate, nendesamade kaubanduskettide kasumisse. Ja kui vaadata, mida ettevõtjad ise on öelnud, ka suurte kaubanduskettide omanikud hiljuti, siis võib-olla meil on ikkagi liiga palju ruutmeetreid poepinda, mis tegelikult lõpuks kajastub ka hindades.

Suur tänu! Züleyxa Izmailova, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Hea Kristen Michal! Urmas Sõõrumaa on ka ettevõtja. Kuulake ikka erinevaid ettevõtjaid! Aga Eestis on toidu hindade tõus olnud üks Euroopa kiireimaid. Ka teie mainitud Sirje Potisepp on välja toonud, et toiduainete hinnad on viimastel aastatel tõusnud pea 40%. Kui võrrelda toidu hindu 2021. aastaga, siis on kasv isegi enam kui 50%. Eesti Konjunktuuriinstituut on välja toonud, et Euroopa Liidu keskmisest hinnatasemest oleme juba praegu 9% kõrgemal. Euroopa Liidus oleme toidu hindade poolest koguni esikümnes. Millised maksumuudatused siis teie kui valitsusjuhi hinnangul võiksid aidata toidu hinda langetada ja miks ei võiks toiduainete käibemaks sarnaselt teiste Euroopa Liidu riikidega ka Eestis madalam olla? Miks peab näiteks porgandi eest Eesti inimene maksma sama käibemaksumääraga kui luksuskauba eest? Ma toon lihtsalt näiteks, et Poolas on toiduainete käibemaks 5%, Hispaanias 4, Prantsusmaal 5,5, Saksamaal 7, Leedus 9, Lätis 12, Rootsis 12, Soomes 14, meil on 24%. Palun vastake sellele küsimusele!

Jah, ma vastan sellele küsimusele, vastasin ka enne. Toon näiteid Euroopa Liidu statistikast, kui me numbritest räägime. 2023. aastal olid Eestiga võrreldes toiduainete hinnad kallimad näiteks Luksemburgis, Iirimaal, Soomes. Ja nendes riikides kõigil on seesama vähendatud käibemaksumäär. Samamoodi, nagu ma teile kirjeldasin, hinnatõus ja inflatsioon on ka kõikides nendes riikides, kus on toiduainete käibemaksumäär madalam. Inflatsiooni see iseenesest ei pidurda ega hinnatõusu. Ja vaadake, minu peamine mõte on selles, mida ütleb ka Sirje Potisepp: kui me hakkame neid erisusi tegema, siis me peame selle raha kuskilt mujalt maksudena tagasi võtma. Tänased maksusüsteemi muudatused, need, mis tulevad – ma loodan, et te toetate neid –, [tähendavad] ettevõtlusele hoo andmist. Tehakse kõrgema lisandväärtusega investeeringuid. Muu hulgas aitab see ka toiduainetööstusel, ma arvan, paremini konkureerida. Konkurents toob hindu alla. Teiseks, sotsiaalselt õiglane otsus ehk esimesest eurost tulumaksukoormuse kaotamine, mis on täna seadustatud. Selle me kaotame, muidu oleks see 2026. aastal rohkem löönud just pensionäre ja [teisi] madalama sissetulekuga inimesi. Inimestele jääb rohkem võimalusi oma raha kasutada, osta seda, mida neil vaja on. Ja tulumaksuvaba miinimum tõuseb 700 euroni ehk seesama maksuküür kaob ja inimestele jääb rohkem raha kätte, et osta seda, mida vaja on. Me saame inimeste elu lihtsamaks teha ja needsamad maksuleevendused teevadki inimeste elu lihtsamaks. Teie ettekujutus on, et teeme selle käibemaksuerisuse, aga selle puhul me ei ole veel vastanud, millest me selle kinni maksame. Ma kardan, et nagu Läti näide näitab, see kasum jääb üldiselt ikkagi kellelegi teisele, mitte inimestele. Ka Hispaania näide näitab sama: see tegelikult jääb vahendajate kätte, mitte ei jõua tarbijateni. Ja ma arvan, et me ei taha lahendada probleemi, et vahendajate kasumid on väikesed. Ma vähemalt südamest loodan seda.

Ja lisaküsimus, Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Täna on korduvalt viidatud nii Eesti Panga kui teistele prognoosidele, mis näitavad majanduse taastumise märke. Tõsi, tempot nähakse erinevalt. Prognoosijad on aga ühel meelel, et inimeste toimetulek majanduse kasvust osa ei saa. Eesti Panga sõnul ostujõud suisa halveneb. Annan siia kodusaare konteksti. Möödunud aastal oli Hiiumaa mediaanpalk 1373 eurot. Tasub selle numbri peale mõelda! Oma eelnevas vastuses te põhjendasite kolleegi küsimuse peale Eesti ülikalli toidukorvi maksumuse soodsamaks mittemuutmist riigikaitsekulude katmise vajadusega. Küsin siis, miks valis tänane valitsus [lahenduse], et ettevõtjate panus riigikaitsesse võetakse maha, aga perede toimetulekut kõige enam mõjutava käibemaksu tõusu muutsite ajutisest püsivaks. Miks kaalub väheste ärihuvide toetamine – võiks vist suisa öelda, et kingituste tegemine – üles Eesti inimeste toimetuleku ja heaolu?

Aitäh, hea küsija! No see on hoolega konstrueeritud küsimus, aga maksusüsteemi mõttes kahjuks vildakalt. Vabandust, aga nii on. Kui te oleksite kuulanud minu vastust teie kolleegile – ma olen püüdnud seda lihtsalt teha, võib-olla ma seletasin halvasti –, siis need maksumuudatused, kõik see, mis puudutab ettevõtluse kasvu, tõenäoliselt loob jõukust igal pool üle Eesti. Investeeringuid tehakse muu hulgas ka Hiiumaal, Saaremaal ja igal pool mujal. Ja majanduskasvu tsükli alguses, kus me oleme, on mõistlik ettevõtlusele hoogu anda, et meil oleks kõrgema lisandväärtusega, parema palgaga töökohad, kus meie inimesed saavad ennast kindlustada ja ennast realiseerida. Minu meelest see on parim sotsiaalpoliitika tegelikult, kui meie inimestel üle Eesti igal pool läheb hästi. Ma ei leia ühtegi seisukohta, mis seda ümber lükkaks. Teiseks, maksumuudatused, mida me tahame teha. Seesama tulumaksukohustus [esimesest eurost], mis nüüd on seadustatud. Meil tuleb seadust muuta – ma loodan, et teiegi hääletate selle poolt –, [tühistada] tulumaksukohustus esimesest eurost. Esimesest eurost tulumaksukoormus oleks kõige rohkem mõjunud just madala sissetulekuga inimestele. Te ütlete, et justkui perede kindlustunnet need maksumuudatused halvendavad, aga vastupidi: parandavad, peredele jääb rohkem raha kätte. Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt esimesest eurost tulumaksukohustuse kaotamine [läheb maksma] ligikaudu 150 miljonit eurot. See tähendab, et see raha tegelikult küll jääb riigieelarvesse laekumata, aga jääb inimestele kätte, et osta seda, mida vaja on. Inimesed ja pered saavad oma tulevikku kindlustada. Ja see on, meeldib see või ei meeldi, sotsiaalselt õiglane. Minu meelest tervemõistuslik maksusüsteem on lihtsam ja me saame ka sõjakulusid maksta. See on tõsi. Ja on veel teine asi, mida me teeme ja mida ma olen siin saalis näinud ka korduvalt kahtluse alla seatavat. Näen ka aeg-ajalt, kuidas meedias erinevad poliitikud ütlevad, et äkki jätaks ikkagi selle tulumaksuküüru kaotamise ära. Mina sellega nõus ei ole. Tulumaksuvaba miinimum, mille me oleme seadustanud, et see on järgmisel aastal 700 eurot – see maksuküür peab kaduma. Ja need mõlemad koos – esimesest eurost tulumaksukohustuse kaotamine ja tulumaksuvaba miinimumi tõus – annavad inimestele, eeskätt just madalama sissetulekuga inimestele, rohkem võitu. Nii et jah, see küsimus võib-olla oli küll elegantselt püstitatud, aga oli eesmärgist mööda. Maksumuudatused see-eest on jälle eesmärgile pihta. Väiksema sissetulekuga inimestel läheb elu lihtsamaks.

Aitäh! Lõpetame selle küsimuse käsitlemise. Aga enne kui edasi liigume, on käsi püsti kolleeg Reili Rannal. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Minul on ikkagi selline küsimus. Olles siin infotunnis üpriski värske küsija, [soovin teada], millised on minu võimalused uuesti küsimus püstitada või saada oma küsimusele vastus. Nimelt, peaminister jättis oma vastuses totaalselt käsitlemata selle, miks siis ettevõtjate riigikaitsesse panustamine ära jäetakse. Miks eelistatakse väheseid ettevõtjaid laiemalt inimestele?

Aitäh! Ma sain teie küsimusest aru ja annan ka vastuse. Teil on võimalik juba järgmises infotunnis esitada oma küsimus peaministrile ja teil on võimalik esitada ka arupärimine peaministrile. Samuti on teil loodetavasti võimalik peaministril siin pärast infotunni lõppu nööbist kinni võtta ja küsida veel täpsemalt üle. Ehk siis neid võimalusi on päris palju. Te saate esitada peaministrile ka kirjaliku küsimuse. Nii et neid võimalusi on õnneks Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses päris palju, kuidas saab peaministrilt küsida.