Ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (655 SE) esimene lugemine

Järgnevalt tänane viies päevakorrapunkt ja selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 655 esimene lugemine. Ma palun ettekandjana Riigikogu kõnetooli justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta. Palun!

Järgnevalt tänane viies päevakorrapunkt. Selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 655 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta. Palun!

Suur tänu! Mul on väga hea meel olla teie ees nüüd järgmise eelnõuga, mis on märksa sisulisem. See aitab Eesti inimestel saada mõistlikuma, madalama hinnaga sideteenuseid ja mobiilipakette ning aitab ka meie ettevõtetel, kes Eestis neid teenuseid pakuvad, märksa väiksemate kuludega märksa operatiivsemalt toimetada. Nii et igati kasulik eelnõu kõikidele osapooltele. Nimelt, eelnõu muudab ehitusseadustikku. Ja ma ei kurnaks teid juriidiliste nüanssidega, vaid selgitan ära, mis on nende asjade mõte. Ja loomulikult olen valmis seda detailsemalt tutvustama, kui on küsimusi. Esimene asi, mida inimesed on võib-olla tähele pannud, [on see,] et sageli juhtub niimoodi, et kõigepealt kaevatakse tänav üles, pannakse sinna üks toru, siis möödub õige pisut aega ja kaevatakse tänav uuesti üles, et panna sinna järgmine toru. Nüüd me selle [probleemi] lahendame. Me lahendame selle niimoodi, et konkreetselt sidetaristu puhul, mis väga sageli ära unustatakse, on ette nähtud selle koos rajamine teiste trassidega. See tähendab seda, et me täiendame Maa- ja Ruumiameti poolt, et eeskätt sideettevõtjatel, aga ka kõikidel teistel taristuprojektide huvilistel oleks võimalus saada Eesti kaardi pealt operatiivselt andmeid, missugused taristuarendused on kuskil plaanis ja kui kaugel nad täpselt on bürokraatiaga, ehituslubadega. Ja siis ehitisregister saab anda kenasti andmeid. Kui te kavandate kuskile midagi, siis te näete, kes teised sinna taristut kavandavad, ja ehitajad või mis tahes huvitatud osapooled saavad seda kõike koos teha. See loomulikult ei puuduta mitte ainult ehitajaid. Kui ka näiteks majaomanik näeb, et seal on mingisugune üleskaevamine plaanis, saab ta endale vajalikke trasse sinna oluliselt odavamalt lisada. Samuti aitab see kohalikke omavalitsusi. Ühtlasi hakkab ehitisregister täitma ühtse teabepunkti rolli Euroopa Liidu gigabititaristu määruse mõistes, ehk see on see koht, kus kogu see informatsioon on hästi nähtav ja võimaldab erinevate infrastruktuuri elementide või taristuliikide koos ehitamist. Oluline on siin ka see, et see oluliselt lihtsustab seda ehitajate jaoks. Iga konkreetse trassi arendaja peab vähem dokumente täitma ja ta saab selle loa kiiremini ja lihtsamini kätte. Euroopa Liit on kõikidele liikmesriikidele ette pannud seda, et sellist koos ehitamist tuleks teha. Nemad on sellest välja arvutanud üle terve Euroopa Liidu märkimisväärse kulude kokkuhoiu ettevõtjatele ja sedapidi loomulikult ka tarbijatele. Nüüd, teine oluline asi, mis aitab inimeste jaoks, aga ka ettevõtete jaoks, muidugi, sidepakettide hindu alla tuua, on nõuded kaablikõri läbimõõdule. Lihtsustatult selgitades on tegemist toruga, kuhu saab sisse lükata eri sideoperaatorite kaableid. Praegune praktika on sageli olnud selline, et üks [sideettevõtja] ehitab näiteks välja ainult iseenda kaabli[kõri], näiteks kortermajani, ja pakub seal kortermajas siis sideteenuseid. Aga see ei taga korteriomanikele konkurentsiolukorda, see ei taga sellist võimalust, et korteriomanikud saaksid tegelikult valida selle, kes kõige odavamat hinda pakub, sest neil on üksainuke sideteenuse osutaja. Nüüd me muudame seda olukorda niimoodi, et tekivad uued nõuded – teie lahkel kaasabil –, et kaablikõrisse peab mahtuma mitme erineva sideettevõtja kaabel. Niimoodi me tagame olukorra, kus tarbijal on alati võimalik valida kõige odavam pakkuja. Teenuseosutajate vahel tekib reaalne konkurents ja niimoodi lähevad ka sideteenuste hinnad alla. Ja kolmas ning võib-olla olulisim asi on see. Te olete võib-olla tähele pannud mööda Eestit liikudes, et meil on siiamaani kohti, kus ei ole väga head mobiililevi. See väga hea mobiililevi puudumine on sageli tingitud sellest, et ei ole mobiilimasti. Mobiilimasti omakorda ei ole jälle selle tõttu, et mobiilioperaatorid ei ole saanud kokkuleppele, et sinna maale oma mobiilimast ehitada, sest näiteks eraomanikud ei soovi oma maale lasta seda paigaldada või ei sobi naabrile see, et naaberkrundile mobiilimast pandaks. Me lahendame selle niimoodi, et kui mobiilsideantenni paigaldamiseks ei leia mobiilsideettevõtja sobivat pinda, siis tekib neil uus võimalus ning riigil ja kohalikel omavalitsustel tekib uus kohustus. Ja see kohustus tähendab seda, et [kohalik omavalitsus] peab laskma paigaldada tugijaamu või antenne oma ehitiste külge. Näiteks kui on kohaliku omavalitsuse katlamaja, siis selle külge saaks mobiilimasti panna. Niimoodi paraneb piirkonnas mobiililevi. Ja mõned tehnilised muudatused on siin veel. TTJA saab täiendavaid järelevalveülesandeid. Näiteks kui kortermaja elanik avastab, et tal on küll täisremont tehtud majas, aga ikkagi ei ole võimalust kõikidel teistel [sideettevõtjatel] talle hinnapakkumisi teha, siis ta saab kaebuse TTJA-le esitada. Ja üks selline pealtnäha pisikene asi, mis aga päriselus on päris palju probleeme tekitanud, on see, et kui on kortermaja ja ühe korteri omanik näiteks soovib kasutada väga suure mahuga internetiteenust, aga ta avastab, et tema korterini tegelikult seda kaabeldust ei jõua, siis selleks, et seda olukorda lahendada … Ja probleem tegelikult laieneb. Vabandust! Ma tulen üks lause tagasi. Probleem laieneb veel sedapidi, et [sideettevõtjad] ei ole nõus sinna ühe korterini seda kaabeldust ehitama ja ülejäänud korteriühistu näiteks ei ole nõus, et trepikoja seinale need kaablid pannakse. Väga halb olukord Eesti inimeste jaoks, sellepärast et me ju oleme digiühiskond ja me soovime, et inimesed, kes soovivad seda teenust, soovivad selle eest maksta, siiski saaks oma kodus seda teenust kasutada. Seda olukorda lahendame me niimoodi, et kõikides majades, kus tehakse suuremahuline kapitaalremont, või kõikides uutes majades on ette nähtud, et sidekaabeldus ikkagi korteriteni viiakse. Loomulikult selle hiljem juurde ehitamine on oluliselt kallim ja sageli ka oluliselt koledam. Nii et kokkuvõttes, kui see eelnõu saab Riigikogus toetuse, siis on see väga suur ja oluline samm selles suunas, et inimeste jaoks läheksid internetipaketid ja mobiilipaketid odavamaks ja et [side]ettevõtjatel oleks palju rohkem põhjust omavahel konkureerida paremate pakettidega, paremate teenustega ja odavamate hindadega. Ja teiseks [on see oluline selleks], et meil oleks oleks trepikodades vähem neid seinte peale veetud kaableid ning et need asjad lahendataks kiiresti ja väga palju odavamalt ära juba ehitustööde käigus. Need on kõige olulisemad asjad selles eelnõus. Aitäh!

Suur tänu! Mul on väga hea meel olla teie ees nüüd järgmise eelnõuga, mis on märksa sisulisem. See aitab Eesti inimestel saada mõistlikuma, madalama hinnaga sideteenuseid ja mobiilipakette ning aitab ka meie ettevõtetel, kes Eestis neid teenuseid pakuvad, märksa väiksemate kuludega märksa operatiivsemalt toimetada. Nii et igati kasulik eelnõu kõikidele osapooltele. Nimelt, eelnõu muudab ehitusseadustikku. Ja ma ei kurnaks teid juriidiliste nüanssidega, vaid selgitan ära, mis on nende asjade mõte. Ja loomulikult olen valmis seda detailsemalt tutvustama, kui on küsimusi. Kõigepealt esimene asi, mida inimesed on võib-olla tähele pannud, [on see,] et sageli juhtub niimoodi, et kõigepealt kaevatakse tänav üles, pannakse sinna üks toru, siis möödub õige pisut aega ja kaevatakse tänav uuesti üles, et panna sinna järgmine toru. Nüüd me selle [probleemi] lahendame. Me lahendame selle niimoodi, et konkreetselt sidetaristu puhul, mis väga sageli ära unustatakse, on ette nähtud selle koos rajamine teiste trassidega. See tähendab seda, et me täiendame Maa- ja Ruumiameti poolt, et eeskätt sideettevõtjatel, aga ka kõikidel teistel taristuprojektide huvilistel oleks võimalus saada Eesti kaardi pealt operatiivselt andmeid, missugused taristuarendused on kuskil plaanis ja kui kaugel nad täpselt on bürokraatiaga, ehituslubadega. Ja siis ehitisregister saab anda kenasti andmeid. Kui te kavandate kuskile midagi, siis te näete, kes teised sinna taristut kavandavad, ja ehitajad või mis tahes huvitatud osapool saavad seda kõike koos teha. See loomulikult ei puuduta mitte ainult ehitajaid. Kui ka näiteks majaomanik näeb, et seal on mingisugune üleskaevamine plaanis, saab ta endale vajalikke trasse sinna oluliselt odavamalt lisada. Samuti aitab see kohalikke omavalitsusi. Ühtlasi hakkab ehitisregister täitma ühtse teabepunkti rolli Euroopa Liidu gigabititaristu määruse mõistes, ehk see on see koht, kus kogu see informatsioon on hästi nähtav ja võimaldab erinevate infrastruktuuri elementide või taristuliikide koos ehitamist. Oluline on siin ka see, et see oluliselt lihtsustub seda ehitajate jaoks. Iga konkreetse trassi arendaja peab vähem dokumente täitma ja ta saab selle loa kiiremini ja lihtsamini kätte. Euroopa Liit on kõikidele liikmesriikidele ette pannud seda, et sellist koos ehitamist tuleks teha. Nemad on sellest välja arvutanud üle terve Euroopa Liidu märkimisväärse kulude kokkuhoiu ettevõtjatele ja sedapidi loomulikult ka tarbijatele. Nüüd, teine oluline asi, mis aitab inimeste jaoks, aga ka ettevõtete jaoks, muidugi, sidepakettide hindu alla tuua, on nõuded kaablikõri läbimõõdule. Lihtsustatult selgitades on tegemist toruga, kuhu saab sisse lükata eri sideoperaatorite kaableid. Praegune praktika on sageli olnud selline, et üks [sideettevõtja] ehitab näiteks välja ainult iseenda sidekaabli, näiteks kortermajani, ja pakub seal kortermajas siis sideteenuseid. Aga see ei taga korteriomanikele konkurentsiolukorda, see ei taga sellist võimalust, et korteriomanikud saaksid tegelikult valida selle, kes kõige odavamat hinda pakub, sest neil on üksainuke sideteenuse osutaja. Nüüd me muudame seda olukorda niimoodi, et tekivad uued nõuded – teie lahkel kaasabil –, et kaablikõrisse peab mahtuma mitme erineva sideettevõtja kaabel. Niimoodi me tagame olukorra, kus tarbijal on alati võimalik valida kõige odavam pakkuja. Teenuseosutajate vahel tekib reaalne konkurents ja niimoodi lähevad ka hinnad sideteenuste eest alla. Ja kolmas ning võib-olla olulisim asi on see. Te olete võib-olla tähele pannud mööda Eestit liikudes, et meil on siiamaani kohti, kus ei ole väga head mobiililevi. See väga hea mobiililevi puudumine on sageli tingitud sellest, et ei ole mobiilimasti. Mobiilimasti omakorda ei ole jälle selle tõttu, et mobiilioperaatorid ei ole saanud kokkuleppele, et sinna maale oma mobiilimast ehitada, sest näiteks eraomanikud ei soovi oma maale lasta seda paigaldada või ei sobi naabrile see, et naaberkrundile mobiilimast pandaks. Me lahendame selle niimoodi, et kui mobiilsideantenni paigaldamiseks ei leia mobiilsideettevõtja sobivat pinda, siis tekib neil uus võimalus ning riigil ja kohalikel omavalitsustel tekib uus kohustus. Ja see kohustus tähendab seda, et [kohalik omavalitsus] peab laskma paigaldada tugijaamu või antenne oma ehitiste külge. Näiteks kui on kohaliku omavalitsuse katlamaja, siis selle külge saaks mobiilimasti panna. Niimoodi paraneb piirkonnas mobiililevi. Ja mõned tehnilised muudatused on siin veel. TTJA saab täiendavaid järelevalveülesandeid. Näiteks kui kortermaja elanik avastab, et tal on küll täisremont tehtud majas, aga ikkagi ei ole võimalust kõikidel teistel [sideettevõtjatel] talle hinnapakkumisi teha, siis ta saab kaebuse TTJA-le esitada. Ja üks selline pealtnäha pisikene asi, mis aga päriselus on päris palju probleeme tekitanud, on see, et kui on kortermaja ja ühe korteri omanik näiteks soovib kasutada väga suure mahuga internetiteenust, aga ta avastab, et tema korterini tegelikult seda kaabeldust ei jõua, siis selleks, et seda olukorda lahendada … Ja probleem tegelikult laieneb. Vabandust! Ma tulen üks lause tagasi. Probleem laieneb veel sedapidi, et [sideettevõtjad] ei ole nõus sinna ühe korterini seda kaabeldust ehitama ja ülejäänud korteriühistu näiteks ei ole nõus, et trepikoja seinale need kaablid pannakse. Väga halb olukord Eesti inimeste jaoks, sellepärast et me ju oleme digiühiskond ja me soovime, et inimesed, kes soovivad seda teenust, soovivad selle eest maksta, siiski saaks oma kodus seda teenust kasutada. Seda olukorda lahendame me niimoodi, et kõikides majades, kus tehakse suuremahuline kapitaalremont, või kõikides uutes majades on ette nähtud, et sidekaabeldus ikkagi korteriteni viiakse. Loomulikult selle hiljem juurde ehitamine on oluliselt kallim ja sageli ka oluliselt koledam. Nii et kokkuvõttes, kui see eelnõu saab Riigikogus toetuse, siis on see väga suur ja oluline samm selles suunas, et inimeste jaoks läheksid internetipaketid ja mobiilipaketid odavamaks ja et [side]ettevõtjatel oleks palju rohkem põhjust omavahel konkureerida paremate pakettidega, paremate teenustega ja odavamate hindadega. Ja teiseks [on see oluline selleks], et meil oleks vähem trepikodades neid seinte peale veetud kaableid, vaid et need asjad lahendataks kiiresti ja väga palju odavamalt ära juba ehitustööde käigus. Need on kõige olulisemad asjad selles eelnõus. Aitäh!

Suur tänu! Ja mul on väga hea meel olla teie ees nüüd järgmise eelnõuga, mis on märksa sisulisem ja aitab nii Eesti inimesi saada mõistlikuma ja madalama hinnaga sideteenuseid ja mobiilipakette ning aitab ka meie ettevõtteid, kes Eestis neid teenuseid pakuvad, märksa väiksemate kuludega märksa operatiivsemalt toimetada. Nii et igati kasulik eelnõu kõikidele osapooltele. Nimelt, eelnõu muudab siis ehitusseadustikku. Ja ma ei kurnaks teid juriidiliste nüanssidega, vaid selgitaks ära, mis on nende asjade mõte. Ja loomulikult olen valmis, kui küsimusi on, detailsemalt seda tutvustama. Kõigepealt esimene asi, mida inimesed on võib-olla tähele pannud, et sageli juhtub niimoodi, et kõigepealt kaevatakse tänav üles, pannakse sinna üks toru, siis möödub õige pisut aega ja siis kaevatakse tänav uuesti üles, et panna sinna järgmine toru. Nüüd, selle küsimuse me lahendame. Me lahendame selle niimoodi, et esiteks konkreetselt sidetaristu puhul, mis väga sageli ära unustatakse esimese sohmuga, konkreetselt sidetaristu puhul on ette nähtud selle koos rajamine teiste trassidega. Ja see tähendab seda, et me täiendame ka Maa- ja Ruumiameti poolt, sideettevõtjatele eeskätt, aga ka kõikidele teistele taristuprojektide huvilistele võimalust saada operatiivselt andmeid Eesti kaardi pealt, missugused taristuarendused on kuskil plaanis, kui kaugel nad täpselt on oma bürokraatiaga või ehituslubadega, ja ehitusregister saab anda kenasti andmeid, et kui te kavandate kuskile midagi, siis te näete, kes on teised, kes sinna taristut kavandavad, ja ehitajad saavad seda kõike koos teha või mis tahes huvitatud osapool saab seda kõike koos teha. See loomulikult puudutab mitte ainult ehitajaid, aga ka kui näiteks majaomanik näeb, et seal on mingisugune üleskaevamine plaanis, siis ta saab endale vajalikke trasse sinna ka oluliselt odavamalt lisada. Samuti aitab see ka kohalikke omavalitsusi. Ja ühtlasi hakkab see ehitusregister täitma ka ühtse teabepunkti rolli Euroopa Liidu gigabititaristu määruse mõistes, ehk see on see koht, kus kogu see informatsioon on hästi nähtav ja võimaldab seda erinevate infrastruktuuri elementide või taristuliikide koos ehitamist. Ja oluline on siin ka see, et oluliselt lihtsustub see ehitajate jaoks, iga konkreetse trassi arendaja peab vähem dokumente täitma ja tema saab selle loa ju kiiremini ja lihtsamini kätte. Euroopa Liit on seda ette pannud siis kõikidele liikmesriikidele, et sellist koos ehitamist tuleks teha, ja sellest on nemad välja arvutanud üle terve Euroopa Liidu märkimisväärse kulude kokkuhoiu ettevõtjatele ja sedapidi loomulikult ka tarbijatele. Nüüd, teine oluline asi, mis aitab inimeste jaoks, aga ka ettevõtete jaoks muidugi, sidehindu või sidepakettide hindu alla tuua on nõuded kaablikõri läbimõõdule. Lihtsustatult selgitades on tegemist toruga, kuhu saab sisse lükata erinevate sideoperaatorite kaableid. Praegune praktika on sageli olnud selline, et üks mobiilioperaator ehitab näiteks välja ainult iseenda sidekaabli, näiteks kortermajani, ja pakub seal kortermajas siis sideteenuseid, aga see ei taga korteriomanikele tegelikku konkurentsiolukorda, see ei taga sellist võimalust, et korteriomanikud saaksid tegelikult ka valida, kes kõige odavamat hinda pakub, sest neil on ainult üksainuke sideteenuse osutaja. Ja nüüd me muudame seda olukorda niimoodi, et tekivad uued nõuded, teie lahkel kaasabil, et kaabli kõrisse peab mahtuma mitme erineva sideettevõtja kaableid. Ja niimoodi me tagame selle olukorra, kus tarbijal on võimalik valida alati kõige odavam pakkuja, teenuseosutajate vahel tekib reaalne konkurents ja niimoodi lähevad ka hinnad alla sideteenuste eest. Ja kolmas võib-olla olulisem asi on see, et te olete võib-olla tähele pannud, et mööda Eestit liikudes on meil siiamaani kohti, kus ei ole väga head mobiililevi. Ja see väga hea mobiililevi puudumine on sageli tingitud sellest, et ei ole mobiilimasti. Mobiilimasti omakorda ei ole jälle selle tõttu, et mobiilioperaatorid ei ole saanud kokkuleppele maa kasutamisel, et sinna oma see mobiilimast ehitada, sest eraomanikud näiteks ei soovi oma maale lasta seda paigaldada või ei sobi ka naabrile see, et naaberkrundile see mobiilimast pandaks. Ja me lahendame seda niimoodi, et kui mobiilsideantenni paigaldamiseks mobiilsideettevõtja ei leia sobivat pinda, siis nüüd tekib neil uus võimalus, et riigil ja kohalikel omavalitsustel tekib uus kohustus. Ja see kohustus tähendab seda, et mobiilsideettevõtjatel tuleb lasta paigaldada tugijaamu või antenne oma ehitiste külge. Näiteks kui on kohaliku omavalitsuse katlamaja, siis sinna katlamaja külge saaks mobiilimasti panna ja niimoodi piirkonnas mobiililevi paraneb. Ja mõned tehnilised muudatused on siin veel. Näiteks TTJA saab juurde täiendavaid järelevalveülesandeid. Näiteks kui kortermaja elanik avastab, et tal on küll remont tehtud seal majas, täisremont, aga ikkagi ei ole võimalust kõikidel teistel mobiilioperaatoritel talle neid hinnapakkumisi teha, siis ta saab kaebust TTJA-le esitada. Ja üks võib-olla selline pealtnäha pisikene asi, aga mis päriselus on ka päris palju probleeme tekitanud, on see, et kui on kortermaja ja nüüd ühe korteri omanik näiteks soovib kasutada siis väga suure mahuga internetiteenust, aga ta avastab, et tema korterini tegelikult seda kaabeldust ei jõua, ja selleks, et seda olukorda lahendada … Ja probleem tegelikult laieneb, ma tulen, vabandust, üks lause tagasi, probleem veel laieneb ka sedapidi, et mobiilipakettide pakkujad või internetipakettide pakkujad ei ole ka nõus sinna ühe korterini seda kaabeldust ehitama ja ülejäänud korteriühistu näiteks ei ole nõus, et trepikoja seinale need kaablid pannakse. Väga halb olukord Eesti inimeste jaoks, sellepärast et me ju oleme digiühiskond ja me soovime, et inimesed, kes soovivad seda teenust, soovivad selle eest maksta, siiski ka oma kodus seda teenust kasutada saaks. Siis seda olukorda lahendame niimoodi, et kõikides nendes majades, kus tehakse suuremahuline kapitaalremont, või kõikides uutes majades on ette nähtud see, et see kaabeldus ikkagi korteritena viiakse, see sidekaabeldus. Loomulikult selle hiljem järgi ehitamine on oluliselt kallim ja sageli ka oluliselt koledam. Nii et kokkuvõttes, kui see eelnõu saab Riigikogus toetuse, siis see on väga suur ja oluline samm nii selles suunas, et inimeste jaoks läheksid internetipaketid ja mobiilipaketid odavamaks, et ettevõtetel oleks põhjust palju rohkem omavahel konkureerida paremate pakettidega, paremate teenustega, odavamate hindadega. Ja teiseks, et meil oleks vähem trepikodades neid trepikodade seinte peale veetud erinevaid kaableid, vaid et need asjad lahendatakse kiiresti ära ja väga odavalt odavalt ära, väga palju odavamalt ära siis ehitustööde käigus juba. Need on kõige olulisemad asjad selles eelnõus. Aitäh!

Aitäh teile! Teile on ka küsimusi. Aivar Kokk, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Ma kuulan seda roosamannajuttu ja mitte midagi ei saa aru. Kuidas on võimalik niimoodi, et mina kui ehitaja panen toru ja viin Peetri majja, keegi ütleb mulle, mitu kaablit ma sisse panen, aga unustatakse ära, et mina ütlen hinna? Kui keegi Urve tahab kaablit Peetri majja viima hakata, siis mitte keegi teine ei saa seda hinda öelda. Meil on kapitalism, meil ei ole kommunism või sotsialism. Ma ootasin sellelt eelnõult väga lihtsat lauset: kõikide riigiteede äärde pannakse toru, kuhu saavad kõik internetipakkujad ja telepakkujad oma kaabli panna. Seda lauset ma ei kuulnud. Võib-olla on, aga äkki sa täpsustad? See jutt, et kellegi korstna külge pannakse ruutor – ma ei tea, kui palju omavalitsusi veel katlamaja omanikud on, ikkagi eraomanike korstna külge panekul on hind. Mis need hinnad on? Kes selle kinni maksab, et kõik see odavam tuleb?

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Ma kuulan seda roosamannajuttu ja mitte midagi ei saa aru. Kuidas on see võimalik, et mina kui ehitaja panen toru, viin selle Peetri majja, ja keegi ütleb mulle, mitu kaablit sinna sisse pannakse, aga unustatakse ära, et mina ütlen hinna? Kui keegi Urve tahab kaablit Peetri majja viima hakata, siis mitte keegi teine ei saa hinda öelda. Meil on kapitalism, meil ei ole kommunism ega sotsialism. Ma ootasin selles eelnõus väga lihtsat lauset, et kõikide riigiteede äärde pannakse toru, kuhu saavad kõik internetipakkujad ja telepakkujad oma kaabli panna. Seda lauset ma ei [näinud]. Võib-olla on. Äkki sa täpsustad? Siin oli jutt, et kellegi korstna külge pannakse [antenn]. Ma ei tea, kui palju omavalitsusi veel katlamaja omanikud on. Ikkagi eraomanike korstna külge panekul on hind. Mis need hinnad on? Kes selle kinni maksab, et see kõik odavam tuleb?

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Ma kuulan seda roosamannajuttu ja mitte midagi ei saa aru. Kuidas on see võimalik, et mina kui ehitaja panen toru, viin selle Peetri majja, ja keegi ütleb mulle, mitu kaablit sinna sisse pannakse, aga unustatakse ära, et mina ütlen hinna? Kui keegi Urve tahab kaablit Peetri majja viima hakata, siis mitte keegi teine ei saa hinda öelda. Meil on kapitalism, meil ei ole kommunism ega sotsialism. Ma ootasin selles eelnõus väga lihtsat lauset, et kõikide riigiteede äärde pannakse toru, kuhu saavad kõik internetipakkujad ja telepakkujad oma kaabli panna. Seda lauset ma ei [näinud]. Võib-olla on. Äkki sa täpsustad? Siin oli jutt, et kellegi korstna külge pannakse [antenn]. Ma ei tea, kui palju omavalitsusi veel katlamaja omanikud on. Eraomanike korstna külge panekul on ikkagi hind. Mis need hinnad on? Kes selle kinni maksab, et see kõik odavam tuleb?

Aitäh! Siin oli kokku kolm küsimust. Esimeses küsimuses ma siiski täpsustan seda, et need riigipoolsed nõuded on üksnes kaablikõri läbimõõdule. Ettevõtja ei pea vedama sinna mitte kõikide teiste ettevõtjate kaableid, vaid ta peab panema sinna kõri ja sellel kõril on üks läbimõõt. Väga paljudele torudele on sätestatud läbimõõdu nõue ja me oleme ühiskonnana nende nõuetega ellu jäänud. Hinnavahe sellel, kas kõri on paar millimeetrit suurem või väiksem, on peaaegu et olematu. Ja tõepoolest, oluliselt kallim on tarbijatel, kui me riigina ütleksime, et meid absoluutselt ei huvita see, et teieni jõuaksid kõik operaatorid. Kui me riigina ütleksime, et las jätkub praegune olukord, siis see praegune olukord on niimoodi, et heal juhul tuleb üks mobiiliettevõtja, kaevab maa üles, paneb sinna oma sidekaabli maha, ajab selle kraavi uuesti täis ja see kortermaja või need inimesed saavad kasutada ainult selle mobiilioperaatori teenuseid. Teisi kaableid sinna juurde koduni ei tule ja see üksainukene mobiilioperaatori või selle sideoperaatori kaabel, mis tema koduni tuleb – Peetri kodust oli vist juttu, seega mis selle Peetri koduni tuleb –, sellel ühelainsal pakkujal ei olegi mingit motivatsiooni talle odavamat hinda pakkuda. Aga kui neid sideoperaatoreid on seal juba neli või viis, siis nad hakkavad omavahel konkureerima ja see Peeter saab päriselt odavama hinna. See on ühiskondlik hüve, mida me taotleme tänu sellele, et ühte plasttorusse saab lükata sisse ka teiste sideoperaatorite, kes seda soovivad, kaablid. Ja uskuge mind, see on üks neid küsimusi, mida siis, kui me mööda Eestimaad käime, inimesed tegelikult päris palju küsivad. Kui inimene on kogenud juba päriselt, et tal on üksainuke pakkuja ja keegi teine tema majani ei jõuagi, ja ta on selle ühe pakkuja hinnalõa otsas, siis ta tegelikult ka ootab, et riik midagi teeks. Ja siin me seda lahendust pakume. Selle vastu ei ole olnud ka mobiilioperaatorid ise. Tegelikult on see ettevõtjatega läbi räägitud. Mis puudutab teist küsimust, et kõikide riigiteede ääres oleksid torud, kus on sidekaabel sees, siis see ei ole konkreetselt tõesti selle eelnõu teema. Ma pean seda natukene täpsustama, kas see mitte ei ole seadustatud. Aga ma ei julge siin praegu lõplikku kinnitust sellele anda. Tõsi, me kontrollime ikkagi niipalju, kui vähemalt vähegi sidevaldkonda neid kooskõlastamiseks projekte tuleb, et seal oleksid ikkagi projekti sisse arvatud. Aga tuleb möönda, et ka näiteks Rail Balticu projekteerimisel lisati need sidekaablid mõnevõrra hiljem, see kipub olema, et sidekaabel läheb meelest ära. Ja kolmas küsimus oli see, kes maksab selle korstna külge pandava antenni eest. 1998. aastal erastas Isamaa Erakonna minister Toivo Jürgenson viimasedki meie sidevõrgud. Ehk siis Eesti on üks väheseid riike maailmas, kui mitte ainuke, kus kogu sidekommunikatsioon on erakätes. Ja see on olnud Isamaa Erakonna otsus, mis tähendab seda, et kõik arendused, mis mobiilisidesse, mastidesse tehakse, kõike seda teevad Eestis eraettevõtted. Kõikidel juhtudel eraettevõte kaalub, kas talle selle investeeringu tegemine on majanduslikult kasulik või see ei ole talle majanduslikult kasulik. Ja nüüd ma korraks nimetan ära ka, et tegelikult komisjoni arutelu ajal tõusetus küsimus kirikutornidest. Kirikutornide osa jäi lahtiseks. Ma ei vastanud sellele seal komisjoni istungil, aga ma hiljem uurisin järele, et see on maailmas üsna levinud viis, kus eraettevõte paigaldab sidemasti kirikutorni ja see on vastastikku väga kasulik. See on sideoperaatorile odavam ehk et ta saab pakkuda tarbijatele odavamaid teenuseid, sellepärast et suur struktuur on tal juba olemas, tal on vaja ainult see väike tipp sinna panna, mis on peaaegu nähtamatu. Ja samal ajal kirik, kogudus on väga õnnelik sellepärast, et nad saavad märkimisväärset renti. Nad on teinud soodsa kokkuleppe selle sideoperaatoriga, et seda teenust saada. Nii et kulu antenni rajamiseks vastavalt oma äriplaanile tasub eraettevõte, kes seda rajab. Ja nüüd selle konkreetse eelnõu puhul on tõepoolest tulnud Riigikokku kiri 4. septembril, mis on tulnud otse Riigikokku, mis ei tulnud ministeeriumisse, vaid on tulnud otse Riigikokku, kus siis Eesti telekommunikatsiooniettevõtted läbi ITL-i ehk Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu on välja toonud selle, et nad soovivad, et eelnõus täpsustataks seda kulude katmise osa. Mulle tundub, et see täpsustuse tegemine võib olla mõistlik, et mobiilioperaatorilt ei nõutaks muude kulude kinnikatmist, mis ei ole otseselt seotud selle antenni rajamisega või siis nii, nagu nemad ütlevad, mobiiltelefonivõrgu aktiivseade paigaldamisega. See ei ole olnud eelnõu koostamisel eesmärk, et samal ajal tuleb veel ka muid sellega seonduvaid ehitus- ja remonttöid teha. See täpsustus, mulle tundub, võiks olla nagu mõistlik. Aga ka selles kirjas ei ole ITL kuidagi arvanud, et selle mobiilimasti enda rajamist telekomiettevõte ei kataks.

Aitäh! Siin oli kokku kolm küsimust. Esimese küsimuse puhul ma siiski täpsustan seda, et need riigipoolsed nõuded on üksnes kaablikõri läbimõõdule. Ettevõtja ei pea vedama sinna kõikide teiste ettevõtjate kaableid, vaid ta peab panema sinna kõri ja sellel kõril on [kindel] läbimõõt. Väga paljudele torudele on sätestatud läbimõõdunõue ja me oleme ühiskonnana nende nõuetega ellu jäänud. Hinnavahe sellel, kas kõri on paar millimeetrit suurem või väiksem, on peaaegu olematu. Ja tõepoolest, oluliselt kallim oleks tarbijatele see, kui me riigina ütleksime, et meid absoluutselt ei huvita, kas teieni jõuavad kõik operaatorid, kui me riigina ütleksime, et las praegune olukord jätkub. See praegune olukord on selline, et heal juhul tuleb üks [side]ettevõtja, kaevab maa üles, paneb sinna oma sidekaabli maha, ajab selle kraavi uuesti täis ja need kortermaja [elanikud] saavad kasutada ainult selle [sideettevõtja] teenuseid. Teisi kaableid koduni ei tule ja sellel ühelainsal side[ettevõtjal], kelle kaabel tema koduni tuleb – Peetri kodust oli vist juttu, seega mis selle Peetri koduni tuleb –, ei olegi mingit motivatsiooni talle odavamat hinda pakkuda. Aga kui neid sideoperaatoreid on seal juba neli või viis, siis nad hakkavad omavahel konkureerima ja Peeter saab päriselt odavama hinna. See on ühiskondlik hüve, mida me taotleme tänu sellele, et ühte plasttorusse lükatakse sisse ka teiste sideoperaatorite kaablid, kes seda soovivad. Ja uskuge mind, see on üks neid küsimusi, mida siis, kui me mööda Eestimaad käime, inimesed tegelikult päris palju küsivad. Kui inimene on kogenud päriselt, et tal on üksainuke pakkuja, keegi teine tema majani ei jõuagi ja ta on selle ühe pakkuja hinnalõa otsas, siis ta tegelikult ootab, et riik midagi teeks. Ja siin me seda lahendust pakume. Selle vastu ei ole olnud ka [sideettevõtjad] ise. Tegelikult on see ettevõtjatega läbi räägitud. Mis puudutab teist küsimust, et kõikide riigiteede ääres oleksid torud, kus on sidekaabel sees, siis see ei ole konkreetselt selle eelnõu teema. Ma pean seda natukene täpsustama, kas see mitte ei ole seadustatud. Aga ma ei julge siin praegu lõplikku kinnitust sellele anda. Tõsi, me kontrollime ikkagi niipalju, kui vähegi sidevaldkonda neid projekte kooskõlastamiseks tuleb, et seal oleksid [sidekaablid] ikkagi projekti sisse arvatud. Aga tuleb möönda, et ka näiteks Rail Balticu projekteerimisel lisati need sidekaablid mõnevõrra hiljem. Kipub olema nii, et sidekaabel läheb meelest ära. Ja kolmas küsimus oli see, kes maksab korstna külge pandava antenni eest. 1998. aastal erastas Isamaa Erakonna minister Toivo Jürgenson viimasedki meie sidevõrgud. Ehk siis Eesti on üks väheseid riike maailmas, kui mitte ainuke, kus kogu sidekommunikatsioon on erakätes. Ja see oli Isamaa Erakonna otsus, mis tähendab seda, et kõik arendused, mis mobiilisidesse ja mastidesse tehakse, teevad Eestis eraettevõtted. Kõikidel juhtudel eraettevõte kaalub, kas talle on selle investeeringu tegemine majanduslikult kasulik või see ei ole talle majanduslikult kasulik. Ja nüüd ma korraks nimetan ka ära, et tegelikult komisjoni arutelu ajal tõusetus küsimus kirikutornidest. Kirikutornide osa jäi lahtiseks. Ma ei vastanud selle[kohasele küsimusele] seal komisjoni istungil, aga ma hiljem uurisin järele, et see on maailmas üsna levinud, et eraettevõte paigaldab sidemasti kirikutorni külge. See on vastastikku väga kasulik. See on sideoperaatorile odavam, kuna ta saab pakkuda tarbijatele odavamaid teenuseid, sellepärast et tal on juba suur struktuur olemas, tal on vaja sinna panna ainult see väike tipp, mis on peaaegu nähtamatu. Ja samal ajal on kogudus väga õnnelik selle pärast, et nad saavad märkimisväärset renti. Nad on teinud soodsa kokkuleppe sideoperaatoriga, et seda teenust saada. Nii et kulu antenni rajamiseks vastavalt oma äriplaanile tasub eraettevõte, kes seda rajab. Ja selle konkreetse eelnõu kohta tuli Riigikokku 4. septembril kiri – see ei tulnud ministeeriumisse, vaid tuli otse Riigikokku –, kus siis Eesti telekommunikatsiooniettevõtted ITL-i ehk Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu kaudu on välja toonud selle, et nad soovivad, et eelnõus täpsustataks kulude katmise osa. Mulle tundub, et selle täpsustuse tegemine võib olla mõistlik, et mobiilioperaatorilt ei nõutaks muude kulude katmist, mis ei ole otseselt seotud antenni rajamisega või siis, nagu nemad ütlevad, mobiiltelefonivõrgu aktiivseadme paigaldamisega. See ei ole olnud eelnõu koostamisel eesmärk, et samal ajal tuleb veel ka muid sellega mitteseonduvaid ehitus- ja remonttöid teha. See täpsustus, mulle tundub, võiks olla mõistlik. Aga ka selles kirjas ei ole ITL kuidagi arvanud, et selle mobiili[seadme] enda rajamist telekomiettevõte ei kataks.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja ja ettekandja! Seni on probleem selles, et need lairibavõrgud, nende punktide järgi … Ma olen neid palju näinud, kusagil mingisugune vana kolhoosi kahekorruseline maja, kus võib-olla ühes korteris keegi alkohoolikute paar elab, või kusagil tühjad küünid. Et põhiline, et sai need otsad sinnani viia, see kasutegur ja see on varasemalt olnud üsna levinud. Aga nüüd selle nii-öelda laia kõri seadus. Konkreetne küsimus: kui lai see kõri siis praeguse järgi peaks olema? Kas see lähtub praegusest olust, et kui palju neid operaatoreid või neid kaableid sinna läheb? Kui lai see kõri peaks olema, sätestatuna?

Hea juhataja! Hea ettekandja! Seni on probleem olnud selles, et need lairibavõrgud, nende punktide järgi … Ma olen neid palju näinud. Kusagil on mingisugune vana kahekorruseline kolhoosimaja, kus võib-olla ühes korteris elab alkohoolikute paar, või on tühjad küünid. Ja on põhiline, et sai need otsad sinnani viia, see kasutegur. Ja see on varasemalt olnud üsna levinud. Aga nüüd konkreetne küsimus selle nii-öelda laia kõri seaduse kohta. Kui lai see kõri siis praeguse [eelnõu] järgi peaks olema? Kas see lähtub praegusest olust, et kui palju operaatoreid on või kui palju kaableid sinna läheb? Kui lai see kõri peaks olema [eelnõus] sätestatuna?

See on väga hea küsimus, aga selle konkreetse millimeetrite numbri, kui te lubate, me saadame teile kirjalikult järgi, sest võimalik, et mul on see mapis siin kirjas, aga ma peast seda öelda ei oska.

See on väga hea küsimus, aga selle konkreetse millimeetrite numbri, kui te lubate, me saadame teile kirjalikult järgi. Võimalik, et see on mul mapis kirjas, aga ma peast seda öelda ei oska.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Ma tahaks teada, kes selle eelnõu tegi. Ma siiralt ütlen, et see inimene ei tea ettevõtlusest mitte midagi. Ma väga vabandan, aga rääkida, et nüüd [viiakse] kaablid kõikide kortermajadeni … Jõgeval pannakse bussijaamadele valguskaablid. Kas nüüd [pannakse] kõik uued kaablid? Täna ei ole selgegi, kui jäme [toru] on, isegi ei tea, mis see maksma läheb. Kui mina panen [toru] ära ja Peeter tahab oma kaablit panna sinna, mis see talle maksma läheb? Mina olen investeerinud sellesse, mina ütlen ju hinna. Miks ta odavam [tuleb]? Kui keegi arvab, et telekomipakkuja teeb mulle odavama hinna, sellepärast et Peeter pani toru minu majja ja mina panen nüüd kaabli sinna sisse, siis ei. Firmadel on ühtsed hinnad. Tallinnas on, näed, tele[komiettevõtete teenuste hind] selline, Tele2 pakub sellisena, Elion pakub sellisena, Elisa sellisena – see on puder ja kapsad.

Aitäh! Ma tahaks teada, kes selle eelnõu tegi. Ma siiralt ütlen, et see inimene ei tea ettevõtlusest mitte midagi. Ma väga vabandan, aga rääkida lugu, et nüüd pannakse kaablid kõikidele kortermajadele, Jõgeval pannakse bussijaamadele valguskaablid. Kas nüüd tehakse kõik uued kaablid? Täna ei ole selge, kui jäme kaabel on, isegi ei tea, mis see maksma läheb. Kui mina panen kaabli ära ja Peeter tahab oma kaablit panna sinna, mis see maksma talle läheb? Mina olen selle investeerinud, mina ütlen ju hinna. Miks ta odavam läheb? Kui keegi arvab, et telekomipakkuja mulle teeb odavama hinna, sellepärast et Peeter pani kaabli minu majja, torukaabli minu majja ja mina panen nüüd kaabli sinna sisse, siis ei. Firmadel on ühtsed hinnad. Tallinnas on, näed, tele hind on selline, Tele 2 pakub sellisena, Elion pakub sellisena, Elisa sellisena, see on puder ja kapsad.

Aitäh! Ma tahaks teada, kes selle eelnõu tegi. Ma siiralt ütlen, et see inimene ei tea ettevõtlusest mitte midagi. Ma väga vabandan, aga rääkida, et nüüd [viiakse] kaablid kõikide kortermajadeni … Jõgeval pannakse bussijaamadele valguskaablid. Kas nüüd [pannakse] kõik uued kaablid? Täna ei ole selgegi, kui jäme [toru] on, isegi ei tea, mis see maksma läheb. Kui mina panen [toru] ära ja Peeter tahab oma kaablit panna sinna, mis see talle maksma läheb? Mina olen investeerinud sellesse, mina ütlen ju hinna. Miks ta odavam [tuleb]? Kui keegi arvab, et telekomipakkuja teeb mulle odavama hinna, sellepärast et Peeter pani toru minu majja ja mina panen nüüd kaabli sinna sisse, siis ei. Firmadel on ühtsed hinnad. Tallinnas on, näed, tele[komiettevõtete teenuste hind] selline, Tele 2 pakub sellisena, Elion pakub sellisena, Elisa sellisena – see on puder ja kapsad.

Aitäh!

Selgust oleks vaja selles, mis tegelikult paremaks läheb. Idee on õige. Idee on õige! Aga …

Selgust oleks vaja, mis tegelikult paremaks läheb. Idee on õige. Idee on õige! Aga täna …

Aivar, aitäh!

… kui palju ehitatakse maju juurde ja kui palju on täna olemas maju? Kui palju neid uusi kaableid siis tuleb?

… kui palju täna ehitatakse maju juurde ja kui palju on täna olemas maju? Kui palju neid uusi kaableid siis tuleb?

… kui palju maju ehitatakse juurde ja kui palju on täna olemas maju. Kui palju neid uusi kaableid siis tuleb?

Aitäh! Ma proovin selgitada veel lihtsamalt. Puust ja punaseks, jah. Kui see eelnõu võetakse seadusena vastu, siis [on see] ettevõtjate kasuks ja see vähendab ettevõtjate kulusid, ühtlasi annab see ka muidugi [kasu] tarbijatele. Ettevõtjatele endale on see mõte meeldinud. Ja [eelnõuga] lahendatakse kaht küsimust. Esimene küsimus on see, et kui keegi juba kaevab tänavale kraavi selleks, et panna sinna mingisugune toru, näiteks soovib ta välja vahetada kanalisatsioonitoru, siis kui see kraav on juba sinna kaevatud, [oleks mõistlik sinna panna kaablikõri]. Kraavi kaevamisel on üks teatud kulu, sellel on teatud maksumus. Kui see kanalisatsiooniehitaja soovib seda kraavi sinna kaevata ja kanalisatsiooni sinna rajada, siis ehitisregistri kaudu näevad sideettevõtjad, et ahaa, seal on selline töö plaanis ja nad saavad [panna] sellesse kraavi ka oma sidekaablitoru, mis tegelikult võimaldab pisut vähendada kanalisatsiooniehitaja kulusid ja võimaldab sideoperaatoril omakorda oluliselt odavamalt oma sidekaabli paigaldada, sest see kraav kaevatakse, nagu juba oli "Tõe ja õiguse" esimeses osas, kulude kokkuhoidmiseks koos. Tõsi, erinevalt "Tõe ja õiguse" esimesest osast lepib selle konkreetse kraavi ja trassi asukoha kokku ühistes huvides kohalik omavalitsus, kes selle vastava loa annab. Ja teine asi, mida see eelnõu lahendab, on see, et kui on olemasolev kortermaja, selles kortermajas tehakse kapitaalremont ja selles kortermajas ei ole sidekaabeldust, siis selle kapitaalremondi käigus, kui juba niikuinii seal seinu krohvitakse, parandatakse, värvitakse, see sidekaabeldus paigaldatakse. Sidekaabel on kõikidest kaabeldustest ja kõikidest torudest kõige väiksem ja kõige lihtsam paigaldada. Aga ometigi on vaja teatud pingutust, et see sinna paigaldada. Teda on mõistlik paigaldada üldiste ehitus[- ja remondi]tööde käigus. Ja samasugune nõue rakendub uusehitiste puhul, kus see probleem on päriselus eriti värvikalt ilmnenud, sest uusehitised on meil sageli väga kauni interjööriga, aga on sageli ära unustatud, et võib-olla korteriomanikud sooviks suurema läbilaskevõimega sidekaablit oma korterini. See võrk on kas üldse ära ununenud või siis ei ole piisava läbilaskevõimega. Nüüd siis peab uute majade ehitamisel selle liitumisvõimekuse iga korterini siiski viima, see nõue nende majade puhul lisandub.

Aitäh! Ma proovin selgitada veel lihtsamalt. Puust ja punaseks, jah. Kui see eelnõu võetakse seadusena vastu, siis [on see] ettevõtjate kasuks ja see vähendab ettevõtjate kulusid, ühtlasi annab see ka muidugi [kasu] tarbijatele. Ettevõtjatele endale on see mõte meeldinud. Ja [eelnõuga] lahendatakse kaht küsimust. Esimene küsimus on see, et kui keegi juba kaevab tänavale kraavi selleks, et panna sinna mingisugune toru, näiteks soovib ta välja vahetada kanalisatsioonitoru, siis kui see kraav on juba sinna kaevatud, [oleks mõistlik sinna panna kaablikõri]. Kraavi kaevamisel on üks teatud kulu, sellel on teatud maksumus. Kui see kanalisatsiooniehitaja soovib seda kraavi sinna kaevata ja kanalisatsiooni sinna rajada, siis ehitisregistri kaudu näevad sideettevõtjad, et ahaa, seal on selline töö plaanis ja nad saavad [panna] sellesse kraavi ka oma sidekaablitoru, mis tegelikult võimaldab pisut vähendada kanalisatsiooniehitaja kulusid ja võimaldab sideoperaatoril omakorda oluliselt odavamalt oma sidekaabli paigaldada, sest see kraav kaevatakse, nagu juba oli "Tõe ja õiguse" esimeses osas, kulude kokkuhoidmiseks koos. Tõsi, erinevalt "Tõe ja õiguse" esimesest osast lepib selle konkreetse kraavi ja trassi asukoha kokku ühistes huvides kohalik omavalitsus, kes selle vastava loa annab. Ja teine asi, mida see eelnõu lahendab, on see, et kui on kortermaja, kus tehakse kapitaalremont, ja selles kortermajas ei ole sidekaabeldust, siis selle kapitaalremondi käigus, kui juba niikuinii seal seinu krohvitakse, parandatakse, värvitakse, see sidekaabeldus paigaldatakse. Sidekaabel on kõikidest kaabeldustest ja kõikidest torudest kõige väiksem ja kõige lihtsam paigaldada. Aga ometigi on vaja teatud pingutust, et see sinna paigaldada. Teda on mõistlik paigaldada üldiste ehitus[- ja remondi]tööde käigus. Ja samasugune nõue rakendub uusehitiste puhul, kus see probleem on päriselus eriti värvikalt ilmnenud, sest uusehitised on meil sageli väga kauni interjööriga, aga on sageli ära unustatud, et võib-olla korteriomanikud sooviks suurema läbilaskevõimega sidekaablit oma korterini. See võrk on kas üldse ära ununenud või siis ei ole piisava läbilaskevõimega. Nüüd siis peab uute majade ehitamisel selle liitumisvõimekuse iga korterini siiski viima, see nõue nende majade puhul lisandub.

Aitäh! Ma proovin selgitada veel lihtsamalt. Puust ja punaseks, jah. Kui see eelnõu võetakse seadusena vastu, siis lahendatakse sellega ettevõtjate kasuks ja ettevõtjate kulude vähendamiseks, mis ühtlasi annab ka muidugi edu tarbijatele, aga ettevõtjatele on see mõte endale meeldinud ja lahendatakse kaks küsimust. Esimene küsimus on see, et kui keegi juba kaevab tänavale kraavi selleks, et panna sinna mingisugune toru, näiteks ta soovib välja vahetada kanalisatsioonitoru, siis kui see kraav on juba sinna kaevatud … See kraavi kaevamine on ka üks teatud kulu, sellel on teatud maksumus. Ja nüüd see kanalisatsiooniehitaja soovib seda kraavi sinna kaevata ja kanalisatsiooni sinna rajada. Ja nüüd ehitusregistri kaudu näevad sideettevõtjad, et ahaa, seal on selline töö plaanis ja nad saavad liituda sellesse kraavi oma sidekaabliga, oma sidekaablitoruga, mis tegelikult võimaldab pisut vähendada ka kanalisatsiooniehitaja kulusid ja võimaldab sideoperaatoril omakorda oluliselt odavamalt oma sidekaabel paigaldada, sest see kraav kaevatakse nii, nagu juba oli "Tõe ja õiguse" esimeses osas – kulude kokkuhoidmiseks koos. Tõsi, erinevalt "Tõe ja õiguse" esimesest osast lepib selle konkreetse kraavi ja trassi asukoha kokku ühistes huvides kohalik omavalitsus, kes selle vastava loa annab. Ja teine asi, mida see eelnõu lahendab, on see, et kui on olemasolev kortermaja ja selles kortermajas tehakse kapitaalremont ja selles kortermajas sees ei ole sidekaabeldust, siis selle kapitaalremondi käigus, kui juba niikuinii seal seinu krohvitakse, parandatakse, värvitakse, see sidekaabeldus paigaldatakse. Sidekaabel on kõikidest kaabeldustest ja kõikidest torudest kõige lihtsam, kõige väiksem, kõige … Jah, kõige lihtsam paigaldada. Aga ometigi vajab ta teatud pingutust, et see sinna paigaldada. Teda on mõistlik paigaldada üldiste ehitustööde käigus. Ja samasugune nõue rakendub ka uusehitiste puhul, kus see probleem on päriselus eriti värvikalt ilmnenud, sest uusehitised on meil sageli väga kauni interjööriga, aga sealt on sageli ära unustatud, et võib-olla korteriomanikud sooviks ka sellist suurema läbilaskevõimega sidekaablit oma korterini, ja see rajatud võrk on kas üldse ära ununenud või siis ei ole piisava läbilaskevõimega. Nüüd siis uute majade ehitamisel peab iga korterini selle liitumisvõimekuse siiski viima, see nõue nendele majadele nagu lisandub.

Suur tänu! Teile rohkem küsimusi ei ole. Ja nüüd on meil hea meel ja võimalus kuulata juhtivkomisjoni [esindaja] ettekannet, mille teeb majanduskomisjoni liige Urve Tiidus. Palun!

Suur tänu teile. Teile rohkem küsimusi ei ole. Ja nüüd on meil hea meel ja võimalus kuulata juhtivkomisjonipoolset ettekannet, mille teeb majanduskomisjoni liige Urve Tiidus. Palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! See eelnõu oli majanduskomisjonis arutusel 16. juunil. Seda tutvustasid minister Pakosta ja ministeeriumi sideturgude talituse juhataja Tõnu Nirk. Komisjoni liikmetel oli mitmeid küsimusi, toon mõned näited. Näiteks kas maanteedel kaevetööde tegemise käigus oleks võimalik automaatselt juurde lisada sidekõrisid ehk lihtsas keeles öeldes torusid, kuhu kaablit paigutada. Ja küsija viitas infole, et näiteks Rootsis ei kehti valgusoptilise kaabli maha panemisele sama karmid nõuded kui Eestis ning seda saab freesida suhteliselt madalale pinnasesse. Lühidalt kõlas küsimus, kas kaablitorude paigaldamise reegleid võiks ka Eestis leevendada. Sellele automaatsele juurdelisamisele oli vastus jaatav. Aga mis puudutab kaablite paigaldamise sügavust, siis kuulsime Tõnu Nirgilt, et kaabli paigaldamiseks on erinevaid tehnoloogiaid ning sidekaablit on võrdlemisi lihtne paigaldada, sest seda ei peagi väga sügavale panema. Hetkel ei ole Eestis õigusaktidest tulenevat keeldu kaablit freesimisega maa sisse panna, pigem võib olla tegemist kohaliku omavalitsuse tingimusega. Nimelt, ehitusloa konkreetse võrgu paigaldamiseks annab kohalik omavalitsus. Tõusetus ka mastide teema. Praegune regulatsioon ütleb, et mitte lähemal teele kui 50 meetrit. Uuriti, kas maste võiks paigaldada teele lähemale. Oma küsimust põhjendati sellega, et tõenäosus masti teele kukkumiseks on väike ja ka maadeküsimusega oleks lihtsam, kuna teeäär on riigimaa. Minister selgitas, et telekommunikatsiooniettevõtted on seda teemat tõesti esile toonud ja Põhjamaades on lubatud mastid teele lähemale ehitada. Ühtlasi avaldas minister lootust, et ka praegune taristuminister tegeleb sellega, et Transpordiamet valdkonnaspetsiifiliselt kehtestatud nõuded üle vaataks. Infoks kuulsime ka, et Euroopa Liidus on asi reguleeritud niimoodi, et kui üks sideettevõtja on kaabli paigaldanud, siis vabamahu olemasolul peab lubama teisi sideettevõtjaid ka samasse kõrisse oma kaableid paigaldada. Ma uurisin välja, et kõri tähendab seda toru, kuhu kaablid pannakse. Praktikas läheb rentimine väidetavalt kallimaks, kui ise ehitada, ja just seepärast on eelnõus nõuded kaablikõri läbimõõdule. Sooviti aru saada, et kui seadusemuudatusega tekib võimalus kohalike omavalitsuste hoonete juurde sidemaste paigaldada, siis kuidas see eelnõu aitab kaasa, et hajaasustuses elavad inimesed saavad kiire interneti. Tõnu Nirk selgitas, et suuri ja kõrgeid maste võib paigaldada KOV-i loaga, aga näiteks lasteaedade külge neid paigaldama ei hakata. Lasteaedade ja kirikute puhul on erandid. Küsimus on väikestes antennides, mis juba on paljudes kohalikes omavalitsustes paigaldatud, seega praktika on olemas. Aga ühtlasi tuleb leida vastavad kokkulepped, sunniga millegi paigaldamist ei toimu. Tegemist on lihtsalt ühe turutõrke vähendamise meetmega. Küsimusele seoses antennide paigutamisega kirikute külge saime pärast istungit vastuse kirjalikult. Täiendav info selle kohta [on järgmine]. Kohustus tugijaamu ja antenne paigaldada kehtib riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustele. Kirikule võib neid paigaldada poolte kokkuleppel, arvestades arhitektuurset sobivust. Minister muidugi juba ka rääkis sellest. Hea on teada ka, et seni on ehitisregistris registreeritud olemasolevad ehitised ja 2026. aastast tehakse kättesaadavaks info ka planeeritavate ehitiste ja rajatiste kohta. Igal juhul on see kasulik info sideettevõtjatele oma töö kavandamisel. Otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10. septembril, konsensus, ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, samuti konsensus.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! See eelnõu oli majanduskomisjonis arutusel 16. juunil. Seda tutvustasid minister Pakosta ja ministeeriumi sideturgude talituse juhataja Tõnu Nirk. Komisjoni liikmetel oli mitmeid küsimusi, toon mõned näited. Näiteks kas maanteedel kaevetööde tegemise käigus oleks võimalik automaatselt juurde lisada sidekõrisid ehk lihtsas keeles öeldes torusid, kuhu kaablit paigutada. Ja küsija viitas infole, et näiteks Rootsis ei kehti valgusoptilise kaabli maha panemisele sama karmid nõuded kui Eestis ning seda saab freesida suhteliselt madalale pinnasesse. Lühidalt kõlas küsimus, kas kaablitorude paigaldamise reegleid võiks ka Eestis leevendada. Sellele automaatsele juurdelisamisele oli vastus jaatav. Aga mis puudutab kaablite paigaldamise sügavust, siis kuulsime Tõnu Nirgilt, et kaabli paigaldamiseks on erinevaid tehnoloogiaid ning sidekaablit on võrdlemisi lihtne paigaldada, sest seda ei peagi väga sügavale panema. Hetkel ei ole Eestis õigusaktidest tulenevat keeldu kaablit freesimisega maa sisse panna, pigem võib olla tegemist kohaliku omavalitsuse tingimusega. Nimelt, ehitusloa konkreetse võrgu paigaldamiseks annab kohalik omavalitsus. Tõusetus ka mastide teema. Praegune regulatsioon ütleb, et mitte lähemal teele kui 50 meetrit. Uuriti, kas maste võiks paigaldada teele lähemale. Oma küsimust põhjendati sellega, et tõenäosus masti teele kukkumiseks on väike ja ka maadeküsimusega oleks lihtsam, kuna teeäär on riigimaa. Minister selgitas, et telekommunikatsiooniettevõtted on seda teemat tõesti esile toonud ja Põhjamaades on lubatud mastid teele lähemale ehitada. Ühtlasi avaldas minister lootust, et ka praegune taristuminister tegeleb sellega, et Transpordiamet valdkonnaspetsiifiliselt kehtestatud nõuded üle vaataks. Infoks kuulsime ka, et Euroopa Liidus on asi reguleeritud niimoodi, et kui üks sideettevõtja on kaabli paigaldanud, siis vabamahu olemasolul peab lubama teisi sideettevõtjaid ka samasse kõrisse oma kaableid paigaldada. Ma uurisin välja, et kõri tähendab seda toru, kuhu kaablid pannakse. Praktikas läheb rentimine väidetavalt kallimaks, kui ise ehitada, ja just seepärast on eelnõus nõuded kaablikõri läbimõõdule. Sooviti aru saada, et kui seadusemuudatusega tekib võimalus kohalike omavalitsuste hoonete juurde sidemaste paigaldada, siis kuidas see eelnõu aitab kaasa, et hajaasustuses elavad inimesed saavad kiire interneti. Tõnu Nirk selgitas, et suuri ja kõrgeid maste võib paigaldada KOV-i loaga, aga näiteks lasteaedade külge neid paigaldama ei hakata. Lasteaedade ja kirikute puhul on erandid. Küsimus on väikestes antennides, mis juba hetkel on paljudes kohalikes omavalitsustes paigaldatud, seega praktika on olemas. Aga ühtlasi tuleb leida vastavad kokkulepped, sunniga millegi paigaldamist ei toimu. Tegemist on lihtsalt ühe turutõrke vähendamise meetmega. Küsimusele seoses antennide paigutamisega kirikute külge saime pärast istungit vastuse kirjalikult. Täiendav info selle kohta [on järgmine]. Kohustus tugijaamu ja antenne paigaldada kehtib riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustele. Kirikule võib neid paigaldada poolte kokkuleppel, arvestades arhitektuurset sobivust. Minister muidugi juba ka rääkis sellest. Hea on teada ka, et seni on ehitisregistris registreeritud olemasolevad ehitised ja 2026. aastast tehakse kättesaadavaks info ka planeeritavate ehitiste ja rajatiste kohta. Igal juhul on see kasulik info sideettevõtjatele oma töö kavandamisel. Otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10. septembril, konsensus, ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, samuti konsensus.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! See eelnõu oli majanduskomisjonis arutusel 16. juunil. Tutvustasid seda minister Pakosta ja ministeeriumi sideturgude talituse juhataja Tõnu Nirk. Komisjoni liikmetel oli mitmeid lisaküsimusi, toon mõned näited. Näiteks kas maanteedel kaevetööde tegemise käigus oleks võimalik sidekõrisid automaatselt juurde lisada, ehk lihtsas keeles öeldes torusid, kuhu kaablit paigutada. Ja küsija viitas infole, et näiteks Rootsis ei kehti valgusoptilise kaabli maha panemisele sama karmid nõuded kui Eestis ning seda saab freesida suhteliselt madalale pinnasesse. Lühidalt kõlas küsimus, et kas reegleid võiks ka Eestis leevendada kaablitorude paigaldamisel. Sellele automaatsele juurdelisamisele oli vastus jaatav, aga mis puudutab kaablite paigaldamise sügavust, siis kuulsime Tõnu Nirgilt, et kaabli paigaldamiseks on erinevaid tehnoloogiaid ning sidekaablit on võrdlemisi lihtne paigaldada, sest seda ei peagi väga sügavale panema. Hetkel ei ole Eestis õigusaktidest tulenevat keeldu kaablit freesimisega maa sisse panna. Pigem võib olla tegemist kohaliku omavalitsuse tingimusega. Nimelt, ehitusloa konkreetse võrgu paigaldamiseks annab kohalik omavalitsus. Tõusetus ka mastide teema. Praegune regulatsioon ütleb, et mitte lähemal teele kui 50 meetrit. Uuriti, kas maste võiks paigaldada ka teele lähemale, põhjendades oma küsimust, et tõenäosus masti teele kukkumiseks on väike ja ka maade küsimusega on lihtsam, kuna teeäärne on riigimaa. Minister selgitas, et telekommunikatsiooniettevõtted on seda teemat tõesti esile toonud ja Põhjamaades on mastid lubatud teele lähemale ehitada. Ühtlasi avaldas minister lootust, et ka praegune taristuminister tegeleb sellega, et transpordiameti poolt valdkonna spetsiifiliselt kehtestatud nõuded üle vaadata. Infoks kuulsime ka, et Euroopa Liidus on asi reguleeritud niimoodi, et kui üks sideettevõtja on kaabli paigaldanud, siis vabamahu olemasolul peab lubama teisi sideettevõtjaid ka samasse kõrisse oma kaableid paigaldada. Kui mitte torude paigaldaja, siis … Ma uurisin välja, et kõri tähendab seda toru, kuhu kaablid pannakse. Praktikas läheb väidetavalt rentimine kallimaks, kui ise ehitada, ja just seepärast on eelnõus nõuded kaablikõri läbimõõdule. Sooviti aru saada, et kui seadusemuudatusega tekib võimalus kohalike omavalitsuste hoonete juurde sidemaste paigaldada, siis kuidas see eelnõu aitab kaasa hajaasustuses elavatele inimestele kiire interneti saamiseks. Tõnu Nirk selgitas, et suuri ja kõrgeid maste võib paigaldada KOV-i loaga, aga näiteks lasteaedade külge neid paigaldama ei hakata. Lasteaedade ja kirikute puhul on erandid. Küsimus on väikestes antennides, mis hetkel juba on paljudes kohalikes omavalitsustes paigaldatud, seega praktika on olemas. Aga muidugi ühtlasi tuleb leida vastavad kokkulepped, sunniga millegi paigaldamist ei toimu. Tegemist on lihtsalt ühe turutõrke vähendamise meetmega. Küsimusele seoses antennide paigutamisega kirikute külge saime pärast istungit vastuse kirjalikult. Täiendav info selle kohta, et kohustus tugijaamu ja antenne paigaldada kehtib riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustele. Kirikule võib neid paigaldada poolte kokkuleppel, arvestades arhitektuurset sobivust. Minister muidugi juba ka rääkis sellest. Hea on teada ka, et seni on ehitisregistris registreeritud olemasolevad ehitised ja 2026. aastast tehakse kättesaadavaks infoga planeeritavate ehitiste ja rajatiste kohta. Igal juhul kasulik info sideettevõtjatele oma töö kavandamisel. Otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10. septembril, oli konsensus, ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, oli samuti konsensus.

Suur tänu teile väga selge ettekande eest! Aga teile on siiski üks küsimus. Peeter Ernits, palun!

Suur tänu teile väga selge ettekande eest, aga teil on siiski üks küsimus. Peeter Ernits, palun!

Suur tänu teile väga selge ettekande eest! Aga teil on siiski üks küsimus. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Jah, tõesti, selge küsimus. Kõik räägivad kõrist kogu aeg, et kui lai kõri tuleb. Aga ministriproua ei osanud vastata, kui lai see kõri tuleb. Kas komisjonis arutati, kui lai see kõri on?

Hea juhataja ja ettekandja! Jah, tõesti, selge küsimus. Et kõik räägivad kõrist kogu aeg, et kui lai kõri tuleb. Aga ministriproua ei osanud vastata, kui lai see kõri nüüd tuleb ja kas komisjonis arutati, kui lai see kõri on?

Kõri läbimõõtu me ei arutanud, sellepärast et teatavasti, olles õppinud füüsikat, saame me kõik aru, et seal, kus on rohkem tarbijaid, on ka rohkem firmasid turul. Ja vastavalt sellele. Kindlasti ei pea kuskile kaugele külasse vedama väga suure kõriga, laia kõriga juhet, aga tiheda asustusega kohtades on need suuremad kõrid. Läbimõõdu numbri ma jään võlgu.

Kõri läbimõõtu me ei arutanud, sellepärast et teatavasti, olles õppinud füüsikat, saame me kõik aru, et seal, kus on rohkem tarbijaid, on ka rohkem firmasid turul. Vastavalt sellele [on läbimõõt]. Kindlasti ei pea kuskile kaugele külasse vedama väga laia kõriga juhet, aga tiheda asustusega kohtades on need kõrid suuremad. Läbimõõdu numbri ma jään võlgu.

Suur tänu teile! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Siit kõnepuldist on ennegi vist öeldud, et tule taevas appi. Tullakse eelnõuga, kus räägitakse, et hoitakse meeletult raha kokku. Öeldakse, et kõige olulisem on kõri. Peeter küsib kaks korda, mis on kõri läbivalt ehk diameeter. Ühelt poolt minister ütleb, et ta ei tea, Urve ütleb, et ega see sõltub sellest, kui palju pakkujaid on. Vot, sõbrakesed, mina sain aru, et eelnõus ongi ainult üks eesmärk: kõri uutele majadele. Rohkem sellel eelnõul ei ole mitte mingisugust eesmärki. Miks ma ütlesin, et ma tahaksin selle inimesega rääkida, kes seda eelnõu tegi? Ta ei tea ettevõtlusest ja kaevamisest, trassidest mitte midagi. Ma võin teile lugeda: sidekaabel tavaliselt pannakse poole meetri kuni 0,7 meetri sügavusele, liiklusaladel on ta kuni meeter; veevarustus – 1,2, Lõuna-Eestis 1,5, mõnes kohas, kus on käimist rohkem, pannakse 1,8, et ära ei külmuks; kanalisatsioon – vähemalt 1,2 meetri sügavusel; gaasitrass ühe meetri sügavusel. Sellele kaablile tuleb veel peale panna pael ka, et kui ma kaevama hakkan ja sinna õunapuud istutama hakkan, siis ma teaks, et kui labidas läheb punase paela peale või kollase paela peale, siis ma saan aru – või lindi peale, õigem sõna on –, et seal all võib toru olla. Need on erinevad kõrgused. Kui ma nüüd hakkan kanalisatsiooni panema … Jõgeval praegu Vana-Jõgevale pannakse, tehakse kõik need süsteemid korraga, nagu proua minister soovitas. Aga see ei ole see, et siis nagu ilma rahata tuleb. Ka sidekaabli paigaldamise eest makstakse ikkagi raha. Mitte kuidagi ei ole see, et tema ei maksa. Kindlasti tuleb odavam sellest, et kui kui maanteed üles kaevatakse, siis asfaldipanek oleks üks ja sama, et ei ole vaja kaks korda panna. Ja mul on väga hea meel, et ministriproua lõpus ütles, et kõikidele uutele majadele tuleb see nõue. Sest ma algul küll tundsin, et kõik läheb nii palju odavamaks, et Eestis veetakse kõikide majade juurde uued kõrid, veel ei tea, kui jämedad, aga kõrid veetakse ja kõik hakkavad sinna sisse panema. Sõbrad, nii lihtne see elu ei ole. Kui mina ehitajana panen kõri, siis ma olen selle kõri omanik. Ja kui keegi tahab sinna kaablit sisse panna, siis ta rendib. Ja nii nagu me kuulsime, Põhjamaades nii ka Eestis, rent tuleb kallim kui oma kaabli panek. Ja nüüd on küsimus, et äkki peab eelnõusse panema selle, et kui üks sidefirma tahab minu majja kaablit vedada, siis on õigus tal ka sinnasamasse panna oma kõri, et ta ei peaks rentima seda teise kõri. Sellised ettevõtluse teemadel olevad eelnõud mind alati natukene kõnetavad ja tekitavad küsimusi. Tegelikkuses idee on väga hea, aga eelnõu sõnastus jätab ikka väga tõsiselt soovida. Ei ole mõtet kirjutada siia sisse, et kõik läheb nüüd odavamaks. Mitte midagi ei lähe odavamaks. Mul on ka valguskaabel toodud majja. Kõigepealt küsiti selle eest 300 eurot. Ma ütlesin, et ma ei taha seda internetti, sest see on nii palju kallim kui Tele2 WiFi-võrk. Kolm aastat läks mööda, nüüd öeldi, et sa kaabli paneku eest ei pea maksma, mis siis, et see toru on mul ammu sees, valguskaabel. Nüüd ma saan tasuta: tule ja ühine minuga. Aga ega sellepärast minu interneti ja teleka vaatamise hind ei ole odavam kui naabermajas Peetril. Hind on ikka sama, mis siis, et see kõri on seal või mingi kaabel on. Vahest harva, tehakse see, kui ma ütlen, et ma enam ei taha olla Elionis ja tahan Tele2 minna, siis tehakse tavaliselt allapakkumisi. Ma Tele2-st eelmine nädal kolisin välja, Jõgeval ei tehtud paremat pakkumist, lihtsalt ka 5G ei tulnud sinna Siimustisse kuidagi hästi. Lihtsalt pidin Elioniga lepingu tegema. Nii et ma küll palun komisjonil … Ma tean, et Urve on väga tubli, alati süveneb nendesse teemadesse. Palun komisjoni esimehel ja ministril, süvenege sellesse eelnõusse! Väga selgelt peab olema ettevõtjal selge … Ma palun kolm minutit igaks juhuks.

Hea juhataja! Head kolleegid! Siit kõnepuldist on ennegi vist öeldud, et tule taevas appi. Siia tullakse eelnõuga, mille juurde räägitakse, et hoitakse meeletult raha kokku. Öeldakse, et kõige olulisem on kõri. Peeter küsib kaks korda, mis on kõri läbimõõt ehk diameeter. Minister ütleb, et ta ei tea, Urve ütleb, et see sõltub sellest, kui palju pakkujaid on. Sõbrakesed, mina sain aru, et eelnõul ongi ainult üks eesmärk: kõri uutele majadele. Rohkem sellel eelnõul ei ole mitte mingisugust eesmärki. Miks ma ütlesin, et ma tahaksin rääkida selle inimesega, kes selle eelnõu tegi? Ta ei tea ettevõtlusest ja kaevamisest, trassidest mitte midagi. Ma võin teile lugeda ette, et sidekaabel tavaliselt pannakse 0,5–0,7 meetri sügavusele; liiklusaladel on ta kuni meetri [sügavusel]; veevarustus – 1,2; Lõuna-Eestis 1,5; mõnes kohas, kus on käimist rohkem, 1,8, et ära ei külmuks; kanalisatsioon – vähemalt 1,2 meetri sügavusel; gaasitrass – 1 meetri sügavusel. Sellele kaablile tuleb veel peale panna ka pael, et kui ma kaevama hakkan, näiteks sinna õunapuud istutama hakkan, siis ma teaks, et kui labidas [jõuab] punase paelani või kollase paelani, siis ma saan aru – või lindini, see on õigem sõna –, et seal all võib toru olla. Need on erinevad kõrgused. Kui ma nüüd hakkan kanalisatsiooni panema … Näiteks Vana-Jõgevale praegu tehakse kõik need süsteemid korraga, nagu proua minister soovitas. Aga see ei ole see, et nagu ilma rahata [saab seda teha]. Ka sidekaabli paigaldamise eest makstakse ikkagi raha. Mitte kuidagi ei ole niimoodi, et ei maksta. Kindlasti tuleb see odavam siis, kui maanteed üles kaevatakse, sest asfaldipanek on üks ja sama, ei ole vaja kaks korda panna. Ja mul on väga hea meel, et ministriproua lõpus ütles, et kõikidele uutele majadele tuleb see nõue. Ma algul küll tundsin, et kõik läheb nii palju odavamaks, Eestis veetakse kõikide majade juurde uued kõrid, veel ei tea, kui jämedad, aga kõrid veetakse ja kõik hakkavad sinna [kaableid] sisse panema. Sõbrad, nii lihtne see elu ei ole. Kui mina ehitajana panen kõri, siis ma olen selle kõri omanik. Ja kui keegi tahab sinna kaablit sisse panna, siis ta rendib. Ja nii nagu me kuulsime, Põhjamaades, ka Eestis, tuleb rent kallim kui oma [kõri] panek. Ja nüüd on küsimus, et äkki peab eelnõusse panema selle, et kui üks sidefirma tahab minu majja kaablit vedada, siis on tal õigus sinnasamasse panna ka oma kõri, et ta ei peaks rentima teise kõri. Sellised ettevõtluseteemalised eelnõud alati natukene kõnetavad mind ja tekitavad küsimusi. Tegelikkuses on idee väga hea, aga eelnõu sõnastus jätab ikka väga tõsiselt soovida. Ei ole mõtet kirjutada siia sisse, et kõik läheb nüüd odavamaks. Mitte midagi ei lähe odavamaks! Mul on ka valguskaabel toodud majja. Kõigepealt küsiti selle eest 300 eurot. Ma ütlesin, et ma ei taha seda internetti, sest see on nii palju kallim kui Tele2 WiFi-võrk. Kolm aastat läks mööda ja nüüd öeldi, et kaablipaneku eest ei pea maksma, mis siis, et see toru, valguskaabel on mul ammu sees. Nüüd ma saan tasuta, tulgu ja ühinegu! Aga ega sellepärast minu interneti ja teleka vaatamise hind ei ole odavam kui Peetril naabermajas. Hind on ikka sama, mis siis, et see kõri või mingi kaabel seal on. Vahest harva tehakse [hinna]pakkumisi, kui ma ütlen, et ma ei taha enam olla Elionis ja tahan Tele2 minna. Ma Tele2-st eelmine nädal [lahkusin], Jõgeval ei tehtud paremat pakkumist, 5G ei tulnud sinna Siimustisse kuidagi hästi, lihtsalt pidin Elioniga lepingu tegema. Ma tean, et Urve on väga tubli ja alati süveneb nendesse teemadesse. Palun komisjoni esimehel ja ministril süveneda sellesse eelnõusse! Ettevõtjal peab olema väga selge … Ma palun kolm minutit [lisaaega] igaks juhuks.

Hea juhataja! Head kolleegid! Siit kõnepuldist on ennegi vist öeldud, et tule taevas appi. Siia tullakse eelnõuga, mille juurde räägitakse, et hoitakse meeletult raha kokku. Öeldakse, et kõige olulisem on kõri. Peeter küsib kaks korda, mis on kõri läbimõõt ehk diameeter. Minister ütleb, et ta ei tea, Urve ütleb, et see sõltub sellest, kui palju pakkujaid on. Sõbrakesed, mina sain aru, et eelnõul ongi ainult üks eesmärk: kõri uutele majadele. Rohkem sellel eelnõul ei ole mitte mingisugust eesmärki. Miks ma ütlesin, et ma tahaksin rääkida selle inimesega, kes selle eelnõu tegi? Ta ei tea ettevõtlusest ja kaevamisest, trassidest mitte midagi. Ma võin teile lugeda ette, et sidekaabel tavaliselt pannakse 0,5–0,7 meetri sügavusele; liiklusaladel on ta kuni meetri [sügavusel]; veevarustus – 1,2; Lõuna-Eestis 1,5; mõnes kohas, kus on käimist rohkem, 1,8, et ära ei külmuks; kanalisatsioon – vähemalt 1,2 meetri sügavusel; gaasitrass – 1 meetri sügavusel. Sellele kaablile tuleb veel peale panna ka pael, et kui ma kaevama hakkan, näiteks sinna õunapuud istutama hakkan, siis ma teaks, et kui labidas [jõuab] punase paelani või kollase paelani, siis ma saan aru – või lindini, see on õigem sõna –, et seal all võib toru olla. Need on erinevad [sügavused]. Kui ma nüüd hakkan kanalisatsiooni panema … Näiteks Vana-Jõgevale praegu tehakse kõik need süsteemid korraga, nagu proua minister soovitas. Aga see ei ole see, et nagu ilma rahata [saab seda teha]. Ka sidekaabli paigaldamise eest makstakse ikkagi raha. Mitte kuidagi ei ole niimoodi, et ei maksta. Kindlasti tuleb see odavam siis, kui maanteed üles kaevatakse, sest asfaldipanek on üks ja sama, ei ole vaja kaks korda panna. Ja mul on väga hea meel, et ministriproua lõpus ütles, et kõikidele uutele majadele tuleb see nõue. Ma algul küll tundsin, et kõik läheb nii palju odavamaks, Eestis veetakse kõikide majade juurde uued kõrid, veel ei tea, kui jämedad, aga kõrid veetakse ja kõik hakkavad sinna [kaableid] sisse panema. Sõbrad, nii lihtne see elu ei ole. Kui mina ehitajana panen kõri, siis ma olen selle kõri omanik. Ja kui keegi tahab sinna kaablit sisse panna, siis ta rendib. Ja nii nagu me kuulsime, Põhjamaades, ka Eestis, tuleb rent kallim kui oma [kõri] panek. Ja nüüd on küsimus, et äkki peab eelnõusse panema selle, et kui üks sidefirma tahab minu majja kaablit vedada, siis on tal õigus sinnasamasse panna ka oma kõri, et ta ei peaks rentima teise kõri. Sellised ettevõtluseteemalised eelnõud alati natukene kõnetavad mind ja tekitavad küsimusi. Tegelikkuses on idee väga hea, aga eelnõu sõnastus jätab ikka väga tõsiselt soovida. Ei ole mõtet kirjutada siia sisse, et kõik läheb nüüd odavamaks. Mitte midagi ei lähe odavamaks! Mul on ka valguskaabel toodud majja. Kõigepealt küsiti selle eest 300 eurot. Ma ütlesin, et ma ei taha seda internetti, sest see on nii palju kallim kui Tele2 WiFi-võrk. Kolm aastat läks mööda ja nüüd öeldi, et kaablipaneku eest ei pea maksma, mis siis, et see toru, valguskaabel on mul ammu sees. Nüüd ma saan tasuta, tulgu ja ühinegu! Aga ega sellepärast minu interneti ja teleka vaatamise hind ei ole odavam kui Peetril naabermajas. Hind on ikka sama, mis siis, et see kõri või mingi kaabel seal on. Vahest harva tehakse [hinna]pakkumisi, kui ma ütlen, et ma ei taha enam olla Elionis ja tahan Tele2 minna. Ma Tele2-st eelmine nädal [lahkusin], Jõgeval ei tehtud paremat pakkumist, 5G ei tulnud sinna Siimustisse kuidagi hästi, lihtsalt pidin Elioniga lepingu tegema. Ma tean, et Urve on väga tubli ja alati süveneb nendesse teemadesse. Palun komisjoni esimehel ja ministril süveneda sellesse eelnõusse! Ettevõtjal peab olema väga selge … Ma palun kolm minutit [lisaaega] igaks juhuks.

Kolm minutit lisa.

… milline kohustus tuleb arendajatele. Tegelikult teevad selle otsuse arendajad, kes ehitavad, kas ta on üksikisik, teeb kortermaju, või on äriettevõte, siis on arendaja. Arendaja teeb otsuse, kas trass ehitada ja kelle käest ta selle tellib. Tal oleks vaja väga selgelt [teada], et peab olema selline kaabel sellise läbimõõduga. Jah, see on õige, et seda nimetatakse kõriks, sest ta on igatpidi painduv. Et ei oleks muret, et maa külmumisega maa natuke kõigub ja kaabel läheb puruks, siis sellepärast ta kõrisse pannaksegi. Kui oleks näiteks malmtoru, siis kui selle alla jääb üks kivi, ongi see katki. Vanasti kanalisatsioonitorud tehti malmist, isegi surveveetorud tehti. Need asjad tuleks siin ära täpsustada, et ettevõtja teaks, mis on tema kohustus, kui ta ehitab uut kinnisvara ja sinna kaabli veab. Ja teiselt poolt on oluline see, et kui mina tahan kõri rentida, siis mis hinnaga ma saan seda rentida, sest erinevatel juhtumitel võib kõri paigaldus maksta erinevat hinda. Ja kui nüüd mulle öeldakse ette, ma ei tea, et [see on] kümme eurot kuus või üks euro kuus või kümme senti kuus, aga tegelikult [kõri] paigaldamise hind oli kallis, ma paigaldasin selle ära, ja nüüd tuleb konkurent, paneb oma kaabli sinna sisse ja see, kellele ma selle toru paigaldasin, ütleb, et ta enam minu käest [teenust] ei taha, aga ma olen kulutuse teinud, kas siis uus teenusepakkuja maksab kõri paigaldajale kulutused kinni? Ja mille alusel, kas selle akti alusel, [kus on kirjas] selle maksumus? Nii et need [küsimused] on tegelikult selles eelnõus kõik lahendamata. Lihtsalt öeldakse, et [see on] tore asi. Euroopas mõned inimesed tegid mingi asja, meie inimesed kirjutasid selle ümber ja panid natuke midagi juurde, et veel ilusam paistaks. Tegelikkuses on idee hea, aga ma pean tunnistama, et ettevõtjana ma ei saa aru, mis tegelikult selle eelnõuga paremaks läheb ja kui palju midagi maksma läheb. Idee on õige: üks kõri, kuhu saab kaableid sisse panna. Selle vastu ei saa keegi vaielda, et uusehitistel see nõue peaks olema. Aga lepime kokku, et enne, kui [eelnõu] saali teisele lugemisele tuleb, saame me vastuse, mis mõõduga need kõrid peavad olema, mis tingimustel [saab] konkurent sinna kõrisse panna kaabli ja kui palju ma võin selle kõri eest renti küsida. Ja mis saab siis, kui mina olen kõri pannud, Peeter tahab ka kaabli sinna panna ja kinnistuomanik võtab hoopis Peetri käest teenuse, kuigi mina olen selle investeeringu teinud? Kas ma ei saagi sealt tagasi? Aitäh!

… milline kohustus tuleb täna arendajatel. Tegelikult selle otsuse teevad arendajad, kes ehitavad, kas ta on üksikisik või ta teeb kortermaju või äriettevõtted, siis on arendaja. Arendaja teeb otsuse, et trassi ehitada, kelle käest ta tellib, ja siis oleks vaja väga selgelt, et peab olema selline kaabel ja sellise läbimõõduga. Jah, see õige on see, et seda nimetatakse kõri, sest ta on igatpidi painduv. Ja kuna kaablil ei olekski muret, et maa külmumisega maa natuke kõigub, ta ei lähe puru, siis sellepärast ta kõrisse pannaksegi. Kui oleks ta näiteks malmtoru, siis sellel malmtorul lihtsalt üks kivi jääb alla ja ongi katki. Vanasti kanalisatsioonid tehti malmtorudega ja isegi surveveetorud tehti. Need asjad tuleks siia ära täpsustada, et ettevõtja teab, mis on tema kohustus, kui ta ehitab uut kinnisvara ja sinna kaabli veab. Ja teiselt poolt on oluline see, et kui mina tahan seda kõri rentida, mis hinnaga ma saan seda rentida, sest erinevatel juhtumitel võib selle kõri paigaldus maksta erinevat hinda. Ja kui nüüd mulle ette öeldakse, ma ei tea, et kümme eurot kuus või üks euro kuus või kümme senti kuus, aga tegelikult mul selle paigaldamise hind oli niivõrd kallis, ma paigaldasin selle ära ja nüüd tuleb keegi teine konkurent, paneb oma kaabli sinna sisse ja see, kellele ma selle toru paigaldasin, ütleb, et ma enam sinu käest ei taha, aga ma olen kulutuse teinud, kas siis uus teenusepakkuja maksab selle kõri paigaldajale kulutused kinni, mille alusel, kas selle akti alusel, mis selle maksumus läks? Nii et need on tegelikult sellest eelnõus kõik lahendamata. Lihtsalt öelda, et tore asi. Euroopast mõned inimesed mõtlesid, tegid mingi asja, meie inimesed kirjutasid selle ümber, panid natuke midagi juurde, et veel ilusam paistaks, siis tegelikkuses seal on idee hea, aga ma pean tunnistama, et sellest eelnõust ettevõtjana ma ei saa mitte midagi aru, mis tegelikult paremaks läheb, kui palju mul midagi maksma läheb, kui ma olen selle valdkonna ettevõtja. Idee on õige: üks kaabel, kuhu saab, või üks kõri, kuhu saab kaableid sisse. Selle vastu ei saa keegi vaielda, et uusehitustel see nõue peaks olema. Aga lepime kokku, et enne, kui see saali teisele lugemisele tuleb, saame me vastuse, mis mõõduga need kõrid peavad olema ja mis tingimustel peab üks loovutama sinna kõrisse konkurent tal paneb kaabli, ja teine, kui palju ma võin selle kõri eest renti küsida, ja mis saab kolmandal juhtumil, kui mina olen kõri pannud ja tegelikult Peeter tahab ka kaabli panna ja kinnistuomanik võtab hoopis Peetri käest teenuse, aga mina olen selle investeeringu teinud ja ma ei saagi sealt tagasi. Aitäh!

Aitäh! Mulle on laekunud informatsioon, et ka minister soovib sõna. Ma loodan, et lühidalt, sest nii pikalt on räägitud. Aga palun, teie õigus! Jaa, minister, teie õigus.

Aitäh! Mulle on laekunud informatsioon, et ka minister soovib sõna võtta. Ma loodan, et lühidalt, sest nii pikalt on räägitud. Aga palun, teie õigus! Jaa, minister, teie õigus!

Siiski kasutan võimalust vastulauseks. Õnneks on Eesti infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniettevõtjad aru saanud sellest eelnõust. Võib tõesti olla niimoodi, et mitte kõik ettevõtjad ei saa aru, mida see tähendab Eestis, aga need ettevõtjad, kes sidekommunikatsiooniga tegelevad, on sellest eelnõust ja sellega seonduvatest maksumustest aru saanud ja toetavad seda eelnõu. Kordan veel üle, et ainuke asi, mis 4. septembril lisandus, puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse üksustele mastide paigaldamist. Eelnõu täpsustati, et nad ei peaks maste paigaldades katma muid kulusid, mis ei ole masti rajamisega seotud. See on mõistlik ettepanek, nii nagu ma juba ütlesin. Nüüd, mis puudutab seda kõri läbimõõtu, mida on mitu korda küsitud, siis nõuded kõrile reguleeritakse määrusega. Määruses ei ole millimeetreid ette nähtud. Määruses on ette nähtud see, et kõri peab mahutama vähemalt viie erineva [sideettevõtja] kaableid. Ja mis puudutab rendihinda, siis see on samuti Eesti Vabariigis ja üle terve Euroopa Liidu juba reguleeritud ja selle suhtes teeb kulupõhist järelevalvet TTJA. See on juba ammu reguleeritud teema. Seda see eelnõu selle pärast ei puuduta, et see on juba reguleeritud. Aitäh teile!

Siiski kasutan võimalust teda vastulause. Õnneks on Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni ettevõtjad aru saanud sellest eelnõust. See võib tõesti olla niimoodi, et mitte kõik ettevõtjad ei saa aru, mida see tähendab Eestis. Aga need ettevõtjad, kes side-kommunikatsiooniga tegelevad, on selles eelnõust ja sellega seonduvatest maksumustest aru saanud ja seda eelnõu toetanud. Veel kord kordan üle: ainuke asi, mis on 4. septembril lisandunud, puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse üksustele mastide paigaldamist, et eelnõu täpsustada, et nad ei peaks maste paigaldades katma muid kulusid, mis ei ole masti rajamisega seotud. See on mõistlik ettepanek, nii nagu ma juba ütlesin. Nüüd, mis puudutab seda kõri läbimõõtu, mida on mitu korda küsitud, siis nõuded kõrile reguleeritakse määrusega. Määruses ei ole millimeetreid ette nähtud. Määruses on ette nähtud see, et kõri peab mahutama vähemalt viie erineva operaatori kaableid. Ja mis puudutab rendihinda, siis see on samuti juba Eesti Vabariigis ja üle terve Euroopa Liidu reguleeritud ja selle suhtes teeb kulupõhist järelevalvet TTJA. See on ammu reguleeritud teema juba, seda see eelnõu sellepärast ei puuduta, et see on juba reguleeritud. Aitäh teile!

Suur tänu teile, auväärt minister! Sellega, head kolleegid, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 655 esimene lugemine lõpetada, esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 24. september kell 17.15. Oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Suur tänu teile, auväärt minister! Head kolleegid, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 655 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 24. september kell 17.15. Oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.