Kindlustunne

Meie tänane kolmas küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Helmen Kütt ja teemaks on kindlustunne. Helmen Kütt, palun!

Lugupeetud eesistuja! Härra peaminister! Juba eelnevalt on kolleegid siin küsinud uudise kohta, mis puudutab Eesti Panga teadet, et inflatsioon kiireneb 6%-ni, samas aga majandus kasvab 1,5%. Majanduskasv on ju kena ja tore ja te väga põhjalikult olete rääkinud sellest, mis juhtub aastal 2026. Aga kas te oskate näiteks tuua midagigi, mis saab nendest inimestest, kelle sissetulekud ei ole tõusnud, reaalpalk pigem on vähenenud, seda ka seoses maksumuudatustega? Toimetulekupiiri ei ole muudetud, kuigi need, kes hätta on sattunud, saaksid sellest leevendust. Millised on need tegevused, millega saaks sellel aastal neid inimesi aidata? See, mis aastal 2026 juhtub, on järgmise riigieelarve teema ja neid otsuseid Riigikogu kindlasti ootab. Aga mis on tänavu nendele inimestele antav sõnum? See, et pensionid tõusevad, on teada. Aga erivajadustega inimesed, kellel ei ole palka, on ainult toetused? Ja tegelikult kaob ära võimalus vormistada peale gümnaasiumi lõppu töötukassa kaudu töötutoetust. Mis oleks teie sõnum selleks aastaks?

Jah, aitäh! Ma võin muidugi seda Eesti Panga prognoosi, kui on vaja, veel täiendavalt kommenteerida, kui te seda soovite. Ja see tõepoolest puudutab järgmist aastat, kui me rääkisime tulumaksuküüru kaotamisest ehk tulumaksuvaba miinimumi tõusust. Inimestele jääb netopalgast rohkem raha kätte, majapidamiste kasutada jääv summa oluliselt kasvab. Aga ka sellel aastal majapidamiste kasutatav rahahulk veidi kasvab. Netopalga saamisel, jah, kuna maksud seda mõjutavad, saadakse küll veidi vähem kätte. Siiski, ütleme nii, kuna te seda teemat puudutasite, et indeksid ja numbrid näitavad, et vaesus on Eestis viimasel perioodil veidi langenud. Kui meenutada konkreetseid [põhjusi], siis see on osalt seotud sellega, et meil on tõusnud nii pension kui ka miinimumpalk. Nii et tegelikult on vaeva nähtud ja teadlikult selleks samme astutud, et isegi majanduslikult keerulisel ajal inimesed tuleksid paremini toime. Ja oleme ausad, needsamad sammud, mida uus valitsus teeb, et mitte võtta tulumaksu esimesest eurost, mis muidu järgmisest aastast jõustuks, aitavadki just väiksema sissetulekuga inimesi, nagu ka tulumaksuvaba miinimumi tõus. Need sammud, mida me astume, on ju tegelikult esimesel võimalusel astutud ehk [mõeldud] järgmiseks aastaks. Need aitavad inimesi. Pensionide tõus ja miinimumpalga tõus tegelikult ju aitavad ka praegu inimestel paremini hakkama saada ja vaesus Eestis, nagu te kindlasti hästi teate, on tegelikult vähenenud.

Suur tänu! Helmen Kütt, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra peaminister! Ma küsin valitsuse planeeritava, kavandatava töölepingu seaduse muutmise kohta. Miks ma seda teie käest küsin, mitte härra Keldo käest, minister Keldo käest? Põhjus on see, et te olete varemgi võtnud nii valitsuse pressikonverentsidel kui ka mujal seisukohti, mis puudutavad valdkondi, milles ministrid tegutsevad. Viimane oli see supi- või grillkana elukoha aadress [ehk siis päritolu]. Ma küsin nüüd seda, et kui uus valitsus kavandab töölepingu seaduse muudatusi, mis tegelikult mõjutavad otseselt kümnete tuhandete töötajate igapäevast turvatunnet ja sissetulekut – selle plaani kohaselt võib kõigi töölepingus edaspidi olla fikseeritud vaid 10 töötundi nädalas ning seda saab suurendada kokkuleppel kuni 40 tunnini ehk siis tegelikult hakkab olema selline palk, mis on nõndanimetatud juhupalk –, siis lubatud paindlikkuse asemel tähendab see töötajatele tegelikult seda, et töökoormus ja palk pole enam ette teada ehk stabiilsed. See kindlasti kindlustunnet või turvatunnet ei suurenda. Mis teie seisukoht peaministrina on? Te olete valitsuse juht. Milline on teie seisukoht?

Aitäh! Ma vahepeal jõudsin vaadata seoses eelmise küsimusega, et esimeses [tulu]detsiilis oli selle aasta alguses kõige kiirem palgakasv. Nii et tegelikult alumises otsas palgad on kõige kiiremini kasvanud. Aga mis puudutab töölepingu seaduse muudatust, siis jah, pressikonverentsil ma seda kirjeldasin. Faktikontrolli tehes on [muuseas] selgunud, et minu kõrval istuvalt majandus- ja tööstusministrilt neljast infotunnist kolmes ei ole midagi küsitud. Ma püüan nüüd võimalikult lühidalt vastata, siis saate temagi käest küsida. Mina isiklikult toetan paindlikumat töötegemist, mille puhul säilivad ka sotsiaalsed garantiid. See on enam kui selge, et näiteks üliõpilaste puhul, näiteks pensionäride puhul, ka näiteks terviseriskiga inimeste puhul on see nende huvides, kui nad saavad tööd teha endale sobiva koormusega, minna tööle oma tingimustel, aga samas garantiid säilivad. Ja on ka tööturu huvides, et inimesed tuleksid tööd tegema ja selleks oleks paindlikud vormid. Ma ei ole tänaseni täpselt aru saanud, miks sotsiaaldemokraadid võtsid seda pidurdada, aga hea uudis on, et see regulatsioon tuleb nüüd parlamenti, kus on võimalik selle üle debatti pidada. Saab seda debatti siin jätkata. Ja veel kord, majandus- ja tööstusminister, kes selle eest vastutab, on siin. Neljast infotunnist kolmel korral pole küsitud, äkki on täna tema õnnepäev!

Suur tänu, härra peaminister! Ma siiralt tunnustan teid tempo hoidmise eest! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Anti Allas. Palun!

Aitäh, hea esimees! Austatud peaminister! Jätkan kolleegi mõtetega. Kõigepealt seda, et nagu te kindlasti teate, lisaks vajaliku relvastuse soetamisele on ka toimetulek julgeolek. Ja siit ka minu küsimus. Kas uuel valitsusel on planeeritud täiendavaid konkreetseid meetmeid, et sihitatult toetada neid sihtgruppe, kellel on praeguses majanduslikus olukorras tõsised toimetulekuraskused? Piltlikult öeldes on inimesed põlvili kukkumas ja toimetulekutoetus ei kata nende kulutusi. Mõtlen siin madalapalgalisi ja töötuid inimesi, lapsi koolitavaid vanemaid, üksikvanemaid, üksi elavaid eakaid, üliõpilasi. Mis on teie valitsuse plaan just nende kõige raskemas olukorras olevate sihtgruppide aitamiseks?

Aitäh! Tegelikult ma teie kolleegile Helmenile juba veidi kirjeldasin seda. Pensionide tõus ja miinimumpalga tõus on Eestis vaesust vähendanud. See trend ei ole mitte vastupidine. Te võite selle samamoodi kirjutada ka eelmise valitsuse arvele, kus teiegi osalised olite. Kui palju see sealt küll tuli, aga vaesus on vähenenud, mitte ei ole suurenenud. Nii et luua muljet, justkui Eestis vaesus kasvab, probleemid kasvavad, ei ole korrektne. See ei vasta faktidele. Teiseks, nagu kirjeldatud, need sammud, mida uus valitsus astub, näiteks seesama esimesest eurost kehtestatud tulumaksu kaotamine, aitavadki eelkõige väiksema sissetulekuga inimesi. Tegelikult see [maksumuudatus] oleks võtnud kõige rohkem just pensionäridelt ja [teistelt] väiksema sissetulekuga inimestelt. Selle [ärajätmine] on sotsiaalselt õiglane. Samamoodi tulumaksuvaba miinimumi tõus 700 euroni – seegi aitab eelkõige väiksema sissetulekuga inimesi. Nii et need sammud, mida me astume, on teie vaatest sotsiaalselt õiglased, meie meelest aga ka tervemõistuslikud maksusüsteemi kordategemisel. Kindlasti aitavad need inimestel paremini hakkama saada.

Suur tänu! Lõpetan meie tänase kolmanda küsimuse käsitlemise.