Poliitika

Esimene küsimus on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Urmas Reinsalu ja teemaks on poliitika. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Härra peaminister! Eilne päev tõi kahetsusväärselt uudise selle kohta, et maksutõusude tõttu korrigeeris Eesti Pank inflatsiooninäitajat ülespoole, selleks aastaks on see 6%. Kui teie koalitsiooni aluslepet või raamlepet vaadata, siis vaatleja Toomas Mattson ütles, et kui sealt sõnavaht kõrvale jätta, siis jääb järgi ainult pool lehekülge. Samas on see tekitanud juba vägagi vastakaid seisukohti. Proua haridusminister on öelnud, et Keskkonnaamet kavatsetakse sulgeda, pärast on seda seisukohta korrigeeritud. Leppes on kirjas, et kavatsetakse üks IT-keskasutus või ‑maja moodustada, proua justiitsminister on seda korrigeerinud, et see ei vasta tõele. Valitseb niisugune teatav segadus, mis käsitluse alusel [tegutsetakse], mis on poliitiline kavatsus riigi juhtimiseks. Ja nüüd esmaspäeval andsid uued ministrid ametivande. Või, tähendab, teisipäeval andsid nad ametivande, aga esmaspäeval oli kohtumine, kus te esitlesite valitsuskabineti liikmeid vabariigi presidendile. Ja mind üllatas vabariigi presidendi hinnang sellele koalitsioonilepingule. Ma tsiteerin ERR-i uudist, et presidendi [sõnul] "meenutab hommikul allkirjastatud kolme põhieesmärgiga koalitsiooni aluslepe talle kolmnurkse kõlakastiga balalaikat". Vabariigi president andis oma hinnangu, et see koalitsioonilepe on [nagu] balalaika. Ja tõepoolest, siin on mitmeid küsimusi. Ja minu küsimus. Härra peaminister, te kindlasti olite ju sellel sündmusel kohal. Kas see ERR-i uudis vastab tõele, et vabariigi presidendi hinnang oli, et see koalitsioonileping [meenutab talle] balalaikat? Ja mis oli siis presidendi mõttekäik? Miks ta sellise üsnagi iroonilise või kriitilise avaldusega koalitsioonileppe teemal esines? Kas ta jagas teile mingeid hilisemaid kommentaare selle kvalifikatsiooni kohta?

Aitäh! Teravapilgulise lugeja eest nagu teie ei jää miski peitu. See on väga hea. Seda esiteks. Kõigepealt, täna on austatud vabariigi presidendil sünnipäev. Kasutame seda võimalust, õnnitleme teda. Olen seda juba teinud, õnnitleme üheskoos. Kindlasti tähelepanuväärne sündmus. Tema võrdlus balalaikaga ilmselt oli selline heatahtlik [võrdlus] keelpilliga, millel on vähe keeli ja mille alles jäänud kaks keelt ehk kõlavad ühtemoodi. Jah, ta tõepoolest seda [võrdlust kasutas] ja minule tundus see üdini heatahtlik, nagu meie president ka üldiselt on. Nii et usun, et selle tagant ei maksa otsida midagi, mida seal ei ole. Aga tõepoolest, jah, uute ministrite ametisse vannutamisel, nagu te teravapilgulisena ütlesite, viibisin minagi kohal. Üldiselt see nii on. Ja uued ministrid said minu meelest igati korralikud, asjatundlikud, ja asuvad oma valdkonnas toimetama. Nüüd paar sõna nendest küsimuses kõlanud väidetest või märkustest. Mis puudutab Eesti Panga majandusprognoosi, siis jah, sellega ma olen tutvunud. Tavaliselt alati tutvun. See majandusprognoos kirjeldab päris mitut erinevat trendi. Esimene trend on majanduskasv. Ma saan aru, et paljude inimeste jaoks, kes on pessimistlikuma meelelaadiga – ja ma ei saa seda neile ette heita, inimestel on õigus mis tahes meelelaadile, vabas riigis võib igaüks mõelda, nagu ta ise tahab –, on majanduskasv endiselt üllatus ja kahtlane lugu. Aga ütleme nii, et majandusnäitajates see siiski on juba reaalsus, nagu Eesti Panga analüütikud, prognoosijad ja selle prognoosi esitlejad ka kirjeldavad. Majanduskasv sai alguse eelmise aasta teises pooles. Selle aasta majanduskasvuks eeldatakse 1,5%, järgmistel aastatel siis veidi üle kahe ja poole: 2,6–2,7% on lähiaastate majanduskasvu prognoos. Mälu järgi ütlen, et palga kasvuks ennustatakse 6,3% järgmiseks aastaks, inflatsiooniks 6%. Ja tõepoolest, selle inflatsiooninäitaja puhul on [arvestatud], nagu eilegi Ülo Kaasik vist AK-s märkis ja nagu ka prognoosijad ütlevad, Statistikaameti hinnangut, et autode registreerimistasu annab hinnatõusu 1,2%. Ma usaldan siin oma vanemat kolleegi Jürgen Ligi, kes ütleb, et prognoosidega ja muude statistiliste arvutustega pole suurt mõtet vaielda. Ma ei asu seda tegema, aga ütlen, et ilmselt registreerimistasu siiski päris 1,2% ei anna. Vahest tuleks statistika puhul ikkagi üle vaadata, mis see on. Aga sellest hoolimata, tõepoolest, inflatsioon ilma maksudeta oleks 4%, mis on igal juhul kõrge, ent lähiaastatel see õnneks langeb. Maksude osa selles 6%-s on üks kolmandik, nagu Eesti Pank on öelnud. Ja positiivne on see, et uuel valitsusel on plaanis mitmed maksulangetused. Aga kuna te küsite veel, siis saan ma sellega kohe jätkata.

Suur tänu! Urmas Reinsalu, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Tõepoolest, Luminori [eelmisel nädalal avaldatud] prognoos näitab meile 1%-list majanduskasvu 2025. aastal, kuid tuleb nentida, et sellesse reaalse SKP kasvu on sisse arvestatud Statistikaameti metoodika järgi ka tootjahinna maksud. See tähendab, et see, mida te prognostiliselt nimetate praegu majanduskasvuks, moodustub tegelikult hoopis maksudest. See on maksutõusudel rajanev majanduskasv. Ma arvan, et see ei ole jätkusuutlik. Swedbank on paraku nentinud oma kommentaaris üle-eelmisest nädalast, et palka teenivate inimeste ostujõud kahjuks sellel aastal langeb, [seda just tulenevalt] inflatsioonist, mille Swedbank hindas madalamaks kui Eesti Pank. Kuid minu küsimus teile, härra peaminister, puudutab tundlikku teemat. See on niisugune piinlik juhtum, ma ei ole tahtnud nende aastate jooksul seda jutuks võtta, aga härra Marek Reinaas eile ründas koalitsiooni poolt – ma ei tea, kui koordineeritud see oli – [opositsiooni]. Kuna proua Lehtme asendusliige on proua Izmailova, siis tegelikkuses kandvat hoopis opositsioon poliitilist vastutust proua Lehtme võimalike tegude eest, mida ta sooritas. Niisugune manööver mind ausalt öelda hämmastas. Ja kui te nüüd ise koalitsiooni poolt olete selle teema jutuks võtnud, siis ma tahaks teilt selget vastust saada. Eesti Ekspress 2023. aasta suvel [kirjutas], et proua Annika Arras saatis mitmele mõjukale Reformierakonna inimesele aprillis 2022 hoiatussõnumi, mis puudutas seda, et üks inimene võiks häid inimesi paljaks varastada ja ta tuleks riigiasjadest eemal hoida. Minu küsimus on: kas teie, härra peaminister, olite – ja pange nüüd hästi tähele, ma olen ka proua Arrasega sellest rääkinud – 2022. aasta aprillis selle sõnumi adressaat, millele viitab ajakirjandus? See sõnum on originaalina ära toodud, proua Arras edastas selle ajakirjandusele. Selles juhtumis, kui te niisuguseid süüdistusi koalitsiooni poolt esitate …

Teie aeg!

… oleks asjakohane selles osas pikemas vaates selgus anda.

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea küsija! See teie küsimus on jälle selline, et kõigepealt räägime majandusest ja siis räägime Lehtme juhtumist. Lehtme juhtumi puhul on täitsa klaar, et prokuratuur sellega tegeleb. Prokuratuur selgitab välja kõik vajalikud asjaolud, läheb ka kohtusse ja kohus mõistab selle inimese õigeks või süüdi. Nii see süsteem käib. Mina usun õigusriiki. Kuniks kohus pole otsustanud, on inimene süütu. Kohtuotsuse alusel saab kedagi süüdi mõista, see kehtib muuseas kõigile, härra Reinsalu. Seda esiteks. Teiseks, maksutõusudest ja Eesti Panga joonisest. Vaadake, et majandusest või finantsvaldkonnast paremini aru saada, tasub vaadata mitut joonist. Ma ei tee etteheidet, vaid pigem püüan teid aidata. Seal on mitu joonist. Üks puudutab neto- ja brutopalka, see on üks lehekülg eespool. Ja sealt edasi, järgmisel leheküljel on majapidamiste kätte jääv tulu, mis on juba mitu aastat tegelikult plusspoolel. Nende kahe vahe on netopalga ja brutopalga puhul palga suhe maksudesse ja teine on tegelikult majapidamiste kogutulu, mille sees on näiteks eluasemelaenu maksed ja nii edasi. Neid jooniseid tasub vaadata. Varasemalt on need olnud koos, seekord on kenasti eraldi pandud, mille eest Eesti Panka tasub tänada, sest nüüd on võimalik neid hästi jälgida. See ikkagi kirjeldab, et inimestele jääb rohkem raha kätte. Aga tulen nüüd selle juurde, mis me rääkisime enne inflatsioonist ja maksudest ja uue valitsuse [plaanist]. Ma südamest loodan ka Isamaa toetust sellele. Vähemalt Helir-Valdor Seeder kunagi noogutas siin ja ütles, et ta toetab maksulangetusi. Ta lehvitab endiselt, ma arvan, et ta on samal seisukohal. Näiteks ettevõtte [kasumi]maksu kaotamine just nüüd, kui me oleme majanduse kasvuperioodi alguses, kindlasti aitab majandusel kasvada ja ettevõtetel investeeringuid teha. Jõukus, mis kasvab, on nagu vesi, mis tõstab tõusu ajal kõiki paate. Nii et ma arvan, et see on vajalik Eesti majandusele, Eesti inimestele jõukuse kasvatamiseks. Seda esiteks. Teiseks me kaotame ära tulumaksu, mis algas esimesest eurost, mis on täna seadustatud ja mis 2026. aastal oleks ilmselt rohkem mõjunud väiksema sissetulekuga inimestele. Seegi on sotsiaalselt väga õiglane, jätab inimestele rohkem raha kätte. Ja kolmandaks, juba seadustatud tulumaksuvaba miinimumi tõus 700 euroni, kaotame selle teie loodud kana-põder-tüüpi maksuküüru. Ma arvan, et teilgi salamisi, ehkki te võib-olla ei saa seda avalikult tunnistada, on hea meel, et see kana-põder-tüüpi segane küür kaob. Selle tulemusena jääb 2026. aastast inimestele nende palgast oluliselt suurem osa kätte. Jah, käibemaks ja tulumaks jäävad kõrgemaks, aga see on sõjakulu, mida meile ei ole peale surunud ei hea ega halb valitsus, vaid tegelikult meie märatsev naaber, kes teostab agressiooni. Kuidagi tuleb kaitsekulude tõus siiski katta ja käibemaks ja tulumaks seda kindlasti katavad. Nii et valitsus teeb maksuleevendusi. Valitsus alandab tulumaksu, kaotab ettevõtte kasumimaksu.

Teie aeg!

Ma arvan, et see on majandusele ja inimestele oluline.

Aitäh! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Mart Maastik. Palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea peaminister! Minu jaoks tõesti ei ole vahet, kas see valitsus on kolmekeeleline balalaika või on Hiina pill erhu. Paganini mängis tegelikult ka ühel keelel viiulit, võib-olla seegi võimalus tuleb. Aga kõigepealt ma tahan öelda, et te muidugi ei vastanud Urmas Reinsalu küsimusele Lehtme eest hoiatamise kohta. Ma ootan ka sellele vastust. Ja lisaks küsimus, et nüüd on siis Kliimaministeeriumis tööl energeetika- ja keskkonnaminister. Kui teie saite kliimaministriks – ise tegite selle [ministeeriumi] Keskkonnaministeeriumist, siis see läks maksma 2 miljonit. Ja need segadused jätkuvad. Kas te leiate, et see on ikkagi õige taktika, kui pidevalt vahetatakse ministeeriumide nimesid? See ajab segadusse inimesi, kes seal töötavad, lisaks on see kõik seotud kuludega. Ja praegu on see veel eriti imelik, sest tegelikult ju Eesti riik kliimat muuta ei saa, kliimat ministeerium kuidagi päästa ei suuda. Küll aga saab ministeerium tegeleda kohaliku keskkonnaga ja sellepärast on üsna loogiline nimi Keskkonnaministeerium. Nii et vastake palun mõlemale küsimusele: Lehtme kohta, mida te enne ei vastanud, ja siis ka sellele teisele küsimusele.

Aitäh! Lehtme koha pealt juba vastasin ja kordan oma vastust: seda menetleb prokuratuur ja kohus otsustab, kas inimene on süüdi või mitte. Asjaolu, kas keegi Eestis arvab temast ühte, teist või kolmandat, ei puutu võimalikus kriminaalasjas tema õigeks või süüdi mõistmisesse. See oleneb ikkagi asja tehioludest. Nii et te võite siin sellel teemal vahtu üles kloppida, palju tahate, aga menetlus käib siiski selle üle, mida Lehtme on teinud annetusrahadega. Seda esiteks. Teiseks, mis puudutab Kliimaministeeriumit, siis ministeeriumit me tõepoolest ei kaota. Ministeeriumi nimi jääb samaks, hoiame aega ja raha kokku. Ministri [ameti]nimi kirjeldab ka ta enda palvel tema põhilisi töösuundi – energeetika- ja keskkonnavaldkond –, aga [need pole ainukesed]. Ja noh, Andres Suti taust on ju üsna selge: tegemist on Eesti Energia taustaga, tegemist on Eesti Panga taustaga, finantsettevõtluse taustaga. Ta kindlasti hindab erinevaid valikuid majandusvaldkonnas. Aga ma võin juba ette öelda, et Andrese senine joon on siiski olnud [suund] puhta tööstuse, puhta tehnoloogia, puhta looduse ja puhta maailma poole, mitte vastupidine. Eks sealt see joonis tuleb. Ja kui te küsite, kas ministeerium saab kliimat mõjutada või päästa, siis ma ise arvan, et me kõik kujundame oma valikutega veidi seda planeeti ja oma tulevikku. Ma ei kujuta küll väga ette, et me läheksime tagasi aega, kus oli täiesti mõistlik visata oma jäätmed linnatänavale – sellinegi aeg on olnud – või prügi metsa alla viia. Selliseid asju kindlasti ei tasu teha. Ja tööstuste puhul ka. Majandusvaldkonna ettevõtjad ise ütlevad, et investeeringuid tehes on moodsad tehnoloogiad, uued tehnoloogiad ikkagi kuluefektiivsemad ja [võimaldavad] toota kõrgema lisandväärtusega asju. Selles suunas me ikkagi üldiselt püüame liikuda.

Suur tänu! Lõpetan meie tänase esimese küsimuse käsitlemise.