Hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (589 SE) esimene lugemine

Ja [oleme] jõudnud kolmanda [päevakorrapunkti] juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu 589 esimene lugemine. Palun taas Riigikogu kõnetooli justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta.

Aitäh! Austatud Riigikogu! Teie ees on taas üsna lühikese sisuga eelnõu, ent seekord muudab see põhimõtteliselt ettevõtjatele ja ka praegusele tehnoloogilisele olukorrale vastavalt soodsamaks ja seeläbi meie tarbijatele soodsamaks selliste teenuste osutamise, mida me loeme Eestis elutähtsateks. Vahetult enne täiemahulise sõja algust Ukrainas, 17. veebruaril saatis Eesti Pangaliit valitsusele kirja, milles ta tõi välja, et sisuliselt on 2007. aasta kogemustele tuginev saartalitluse põhimõte tehnoloogilises mõttes aegunud ning nendele ettevõtjatele, kes sooviksid kasutada teises riigis asuvaid andmeid või seadmeid elutähtsa teenuse osutamiseks, võiks seda võimaldada. Tõepoolest, kuna tegemist on elutähtsate teenuste osutamisega, tegid riigi erinevad ametiasutused terve hulga põhjalikke analüüse ning jõudsid selle tulemuseni, et ettevõtjate ettepanekule ja soovile võib vastu tulla. Ja elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks tuleb – juhul, kui need andmed või seadmed asuvad välisriigis – tagada vähemalt kaks sidekanalit nende teenuste osutamiseks Eestis sellel ajal, kui välisriigis asuvaid andmeid või seadmeid on tõesti juurdepääsuks vaja või kui tavapärane elektroonilise side teenus või võrk ei toimi. Vahepeal on muudetud ka hädaolukorra seadust laiemalt, seetõttu sisaldab see eelnõu teist sätet, mis muudab järelevalve tegemist. Seni oli Riigi Infosüsteemi Amet järelevalve tegija, aga mõistlikum on, et elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav või selleks määratud asutus teeb järelevalvet ise ja otse. Ehk Riigi Infosüsteemi Ameti ainupädevus asendatakse järelevalvega kohtadel, kus ollakse ka rohkem kursis sellega, mis vastavas valdkonnas toimub. Kokku võttes tagab eelnõu selle, et meil on elutähtsad teenused Eestis tagatud, see võtab arvesse ettevõtjatele vajalikku paindlikkust, ent teeb seda kõike turvaliselt ja elutähtsat teenust tagaval moel. Selline on eelnõu lühike tutvustus. Aitäh!

Suur tänu! Teile on vähemalt üks küsimus. Hea kolleeg Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Seda eelnõu sirvides küsin. Võib-olla oskate selgitada, mis vahe on: elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus ja elutähtsa teenuse osutaja? Kas üks on teise katusorganisatsioon, üks määrab kellegi seda teenust osutama või millest tuleneb selline, ütleme, sammsammuline ja mitmetasandiline [jaotus], et üks on elutähtsat teenust korraldav asutus ja teine peaks olema elutähtsa teenuse osutaja, kuigi see tegelikult on ka asutus?

Aitäh! Toon lihtsustatud näite, kui lubate. Näiteks kohalikul omavalitsusel on ülesanne korraldada seda, et kui väljas on 20 kraadi külma, siis kortermajas on siiski toasoe olemas või inimestel on soe ruum moel või teisel tagatud. Selle teenuse toimepidevuse aga tagab tegelikkuses näiteks kaugkütte teenuse osutaja. Ehk see ettevõte, kes vee soojaks kütab, on teenuse osutaja, aga tema tööd omakorda korraldab – näiteks hädaolukorraks valmistumisel – kohalik omavalitsus.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Arutelu ja otsuseid juhtivkomisjonis tutvustab riigikaitsekomisjoni liige, hea kolleeg Kristo Enn Vaga.

Aitäh, auväärt istungi juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud justiits- ja digiminister! Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu 589 enne esimest lugemist oma käesoleva aasta 20. märtsi istungil, kus eelnõu algataja esindajana osalesid justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta, Justiits- ja Digiministeeriumi küberturvalisuse õigusnõunik Guido Pääsuke ning Riigikantselei esindaja. Eelnõu eesmärki kirjeldas minister Pakosta juba piisavalt, seetõttu ei hakka ma seda üle kordama. Märgin vaid, et eelnõu seadusena jõustumisel peab elutähtsa teenuse osutaja, kelle teenuse toimimiseks hädavajalikud andmed või seadmed asuvad välisriigis, tagama ühenduse vähemalt kahe tehnoloogiliselt erineva elektroonilise side teenuse kaudu. See aitab vähendada katkestuste riski ja kindlustab teenuse järjepidevust. Märgin siinkohal, et riigikaitsekomisjon toetab eelnõu üldpõhimõtteid ning sellest lähtuvalt tegi riigikaitsekomisjon konsensuslikult Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada, võtta see tänasesse päevakorda ja [otsustas] nimetada ettekandjaks mind. Veel tehti ettepanek, et eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest tulenevalt 10 tööpäeva. Aitäh!

Suur tänu teile! Arvo Alleril on varus veel üks küsimus. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea komisjoni ettekandja! Ma saan aru, et see on välisriigis asuvate seadmete järjepidevuse tagamine, et sealt kaks raadiojaama sagedust tuleks Eestisse. Aga minu küsimus on selline. Kui need seadmed asuvad Eestis, siis kui mitu sagedusala peavad need ettevõtjad siis Eestis katma? See muudatus on tehtud, ma saan aru, selle põhjal, et ta on välisriigis. Aga kui on Eesti riigis, mis siis saama hakkab?

Jah, väga õige tähelepanek! Nagu te ise ka ütlesite, peamiselt mõjutab see seda, et kui on välisriigis, siis peab olema kaks tehnoloogilist sidevõimalust Eestiga, kuna võib juhtuda, et Eestis on side katkenud, ja siis need andmed ei lähe kaotsi. Eesti mõistes minu arust vähemalt see eelnõu ei muuda seda arvu, kui palju või mitu tükki peab olema elektroonilise side teenuseid. See on kindlasti hädaolukorra seaduses kirjas, aga seda me selle eelnõu raames ei arutanud. Selle ma võin hiljem teile välja tuua, aga ma ei taha siin puldis eksida.

Suur tänu teile! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Seda soovi ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 589 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 8. aprill kell 17.15. Head kolleegid, tänane istung on lõppenud. Aitäh teile kõigile panustamast!