Ehitusseadustiku, halduskoostöö seaduse ja veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (531 SE) teine lugemine

Läheme tänase neljanda päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku, halduskoostöö seaduse ja veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 531 teine lugemine. Ettekandja on keskkonnakomisjoni liige Jüri Jaanson. Palun!

Nõndaks siis. Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Minu ülesanne on tutvustada siin ehitusseadustiku, halduskoostöö seaduse ja veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 531, mille Vabariigi Valitsus algatas 4. novembril 2024. Selle seaduseelnõuga muudetakse ehitusseadustikku, halduskoostöö seadust ja veeseadust ning see kannab endas bürokraatia vähendamise ideed. Eelnõu kohaselt hakkab Keskkonnaamet edaspidi kooskõlastama ainult nende puurkaevude ja ‑aukude projekte, mille rajamise, ümberehitamise ja lammutamisega kaasnevad suuremad riskid põhjaveele. Enamikul juhtudel aga annab edaspidi eelnimetatud kooskõlastuse kohalik omavalitsus. Selle muudatusega jääb ära ehitusloa taotluste topeltkontroll, väheneb Keskkonnaameti töökoormus ja võib lüheneda puurkaevude ehitusloa taotlemise aeg. Teise muudatusena läheb reoveekogumisalade kehtestamise õigus ministrilt Keskkonnaameti peadirektorile. Kolmanda muudatusena antakse veeproovivõtjate atesteerimise korraldamise õigus Kliimaministeeriumilt halduslepinguga pädevale eraõiguslikule juriidilisele isikule. Eelnõu esimene lugemine toimus 11. detsembril eelmisel aastal ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ei laekunud Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega komisjonidelt ühtegi muudatusettepanekut. Küll aga otsustas keskkonnakomisjon ise esitada eelnõu kohta kaks muudatusettepanekut. Komisjon arutas eelnõu teise lugemise ettevalmistamist kahel istungil: 28. jaanuaril ja 11. märtsil. Jaanuarikuisel istungil osalesid ja oma seisukoha eelnõu kohta avaldasid ka huvigrupid, kes olid kaasatud. Tegemist oli avaliku aruteluga, kus osalesid Balti Puurkaevu OÜ, Eesti Puurkaevu OÜ, Eesti Vee-ettevõtete Liidu, Eesti Omanike Keskliidu, Keskkonnaameti ja Kliimaministeeriumi esindajad. Sellelsamal istungil tutvustas ka Advokaadibüroo Sorainen esindaja eelnõu kohta koostatud õiguslikku analüüsi, millest tulenevalt otsustas komisjon eelnõu muuta ja esitada selleks eespool nimetatud muudatusettepanekud. Lisaks sellele sai küsitud seisukohta Riigikogu enda õigus- ja analüüsiosakonnalt. Ka nemad jõudsid järeldusele, et see, kui puuduvad täpsemad normid, mis aitaksid otsustada, milliste tingimuste täitmise korral on põhjavee kaitse nõuded täidetud ehk millal tuleb luba väljastada ja millal mitte, võib olla põhiseadusega vastuolus määratuse põhimõttele mittevastavuse tõttu. Komisjon esitas muudatusettepanekud, millest esimesega täiendatakse eelnõu § 1 punktiga 9 ja muudetakse ehitusseadustiku § 126 lõike 6 punktis 2 sätestatud volitusnormi sõnastust ning antakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus kehtestada määrusega nõuded lisaks puurkaevu ja ‑augu ümberehitamisele ja lammutamisele ka puurkaevu ja ‑augu rajamisele ja kasutatavatele puurimismeetoditele. Muudatusettepanek tuleneb vajadusest luua selles valdkonnas suurem õigusselgus – see, nagu öeldud, tuleneb ka advokaadibüroo seisukohast – ja ühtne arusaam sobivatest puurimismeetoditest, et tagada põhjavee kaitse puurkaevu puurimise ajal. Nii, muudatusettepanek nr 2. Sellega viiakse eelnõukohases veeseaduses reoveekogumisalade muutmist käsitlevate sätete jõustumise tähtaeg 2025. aasta 1. aprillilt 1. juulile ja ehitusseadustikus puurkaevude ja ‑aukude ehitusloa andmise muutmist käsitlevate sätete jõustumise aeg 2025. aasta 1. juulilt 2026. aasta 1. jaanuarile. Nende mõlema muudatusettepaneku täpsemat sisu ma pärast selgitan veel. Juhtivkomisjon tegi menetluslikud otsused, kõik konsensuslikult. Nende otsustega otsustati võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 19. märtsil käesoleval aastal ehk täna ja tehti ettepanek teine lugemine lõpetada. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, siis on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 26. märtsil 2025. Nii, mul on natukene aega veel. Tutvustan teile, mis toimus kahel komisjoni istungil enne teist lugemist. Kõigepealt, 28. jaanuaril toimus kohtumine huvigruppidega ja arutelu. Seal osalejaid ma juba nimetasin. Allar Jõks Advokaadibüroost Sorainen tutvustas seal eelnõuga seonduvaid põhiseaduslikkuse probleeme. Kõigepealt leiti, et selle eelnõuga ei vähendataks bürokraatiat. Teise olulise probleemina toodi välja, et sätestatud pole lubatud puurimismeetodid, kuigi eelnõus meetodi kohta volitusnormi andmine oli tegelikult kirjas. Nii, edasi. Kliimaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Kroon vastas, et puurimismeetodid iseenesest ei ole määratlemata õigusmõiste, aga nõustus, et õiguskindluse ja ‑selguse huvides on mõistlik laiendada volitusnormi ja kehtestada puurimismeetodid ministri määrusega. Siis toodi huvigruppide poolt välja asjaolu, et kohalikes omavalitsustes ehitusloa menetlus venib, kuid Keskkonnaamet menetleb lubasid kiirelt. Siin oli selgitus, et Keskkonnaamet peab kooskõlastama loa kolme tööpäeva jooksul, aga kohalikes omavalitsustes on tõesti vaja tõsta lubade menetlemise pädevust, kuigi toodi välja, et on olemas ka väga kompetentseid omavalitsuste esindajaid. Samuti tõi Eesti Omanike Keskliit välja, et omanikel on mugavam koostööd teha kohalike omavalitsustega ja seetõttu on Keskkonnaameti kooskõlastuse [nõude] kaotamine väga hea. Uuriti veel, kas ettevõtete mure on, et nende puurimistehnoloogia ei osutu valituks või et toetust leiab ebamõistlik puurimismeetod. Siin toodi välja, et otsustusõigus ehitusloa menetlustes kipub olema poliitiline ja kohalik omavalitsus ei kontrolli puurkaevu rajamist sisuliselt. Probleemina toodi välja, et ametnikel puudub selge regulatsioon ja hakatakse tegutsema justkui suvaliselt. Kliimaministeeriumi ametnikud vastasid, et õigusaktides on nõuded keskkonnaohutute puurkaevude rajamiseks sätestatud ja ehitaja vastutab [nende täitmise] eest. Toodi välja, et vajalik on arutelu puhta põhjavee olemasolu ja pöördumatu kahju vältimise üle, ja uuriti, kellele langeb siin omanikuvastutus. Vastuseks oli, et omanikujärelevalve on oluline, ja et kaaluti ka omanikujärelevalve kohustuslikuks muutmist, aga sellest loobuti. Omanikujärelevalvet peab tegema ikkagi omanik ise ja selleks võib ta kas palgata pädeva isiku või teha seda järelevalvet ise. Palju uuriti selle kohta, milliseid puurimismeetodeid kasutati, aga kuna see ei puuduta otseselt seaduseelnõu, siis ma seda siin lahti rääkima ei hakka. Nii et kokkuvõttes kaardistati sellel istungil huvigruppide seisukohad ja saime liikuda eelnõuga edasi. Nii, Riigikogu keskkonnakomisjoni teine istung toimus 11. märtsil käesoleval aastal. Siis valmistas komisjon muudatusettepanekuid ja eelnõu ette täiskogu saali saatmiseks. Muudatusettepanekutest esimene täpsustab puurkaevude määrust, mille sõnastus näeb ette, et kehtestatakse nõuded puurkaevu ja ‑augu rajamise, ümberehitamise, lammutamise, ehitusprojekti, konstruktsiooni ja puurimismeetodi kohta. Mõiste "rajamine" on ehitusseadustikus kasutusel seonduvalt rajatise mõistega ja tähendab rajatise ehk puurkaevu või ‑augu ehitamist. Samas mõiste "ehitusprojekt" hõlmab projekti puurkaevu või ‑augu rajamiseks, ümberehitamiseks või lammutamiseks ja selleks ei pea volitusnormis mõistet mitu korda kasutama. Selleks, et kohalikud omavalitsused rakendaksid normi üheselt, täpsustatakse volituse alusel määruses ka puurimismeetodeid. Nii, teine muudatusettepanek lükkab edasi, nagu öeldud, seaduse jõustumise tähtajad. Sellel istungil tekkisid ka mõned küsimused. Need on samuti seotud puurimistehnoloogia ja puurimismeetoditega ning need on juba alama astme õigusaktide teemad. Samuti uuriti kasutuskõlbmatute ja rikutud veekvaliteediga kaevude kohta. Kliimaministeeriumi ametnikud vastasid, et igal aastal rajatakse 1500–2000 kaevu ja väga üksikud juhtumid on jõudnud Eesti Geoloogiateenistuseni. Aga need juhtumid on tihti suure mõjuga ja lõpevad kohtumenetlusega. Siis pandi komisjonis muudatusettepanekud hääletusele. Keskkonnakomisjon arvestas mõlemat muudatusettepanekut täielikult. Esimese muudatusettepaneku poolt hääletas 5, vastu oli 1 ja erapooletuks jäi 2. Teise muudatus[ettepaneku] puhul oli täpselt samamoodi: keskkonnakomisjon arvestas täielikult, poolt oli 5, vastu 1 ja erapooletuks jäi 2. Nüüd on mul vist kõik öeldud ja hea meelega vastan küsimustele.

Tänud põhjaliku ettekande eest! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Esimesena Tiit Maran, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Aitäh, auväärt eesistuja! Auväärt rahvasaadikud saalis ja igal pool mujal! Olen osalenud selle seaduseelnõu läbivaatamisel ja leian, et see seadusemuudatus on igati asjalik, vajalik ja mõistlik. Tegelikult muutus [see eelnõu] menetlemise käigus veel mõistlikumaks. Tegemist on tõepoolest üsna tehnilise eelnõuga, aga ta on oluline, kuna ta muude asjade hulgas tegeleb sellise valdkonnaga, nagu on põhjavesi. Algatuse algul oli siin kaks põhirõhku: see, kuidas vähendada Keskkonnaameti koormust sellisel viisil, et tema [otsustusõiguse] alt tuua ära need alad puurkaevude tegemisel, mis ei ole [põhjavee mõttes] väga riskantsed, anda need omavalitsuste alla, ja teise poole pealt oli ka veel puurkaevude ehitamise protseduuri ümberkujundamine, et see oleks bürokraatia mõttes lihtsam. Kuna tegemist on põhjaveega ja põhjavesi on meie hästi oluline loodusvara, siis tõin ise esile ka selle väärtustamise. Mul on hea meel tõdeda, et menetlemise käigus võeti arvesse ka seda, et üks teatud puurimismeetod võib olla põhjaveele ohtlik ja see tuleb keelustada. Sellisel kujul sai see ka [eelnõusse] sisse kirjutatud. Tõsi küll, keelustamine tuleb alamakti tasemel. Nii et Keskkonnaameti koormuse vähendamine ja teiselt poolt keskkond kui selline. Kuna see seaduseelnõu kajastab ka seda, milline on meie ametite olukord ja roll, eriti Keskkonnaameti roll, siis peaks sedagi käsitlema. Eriti seetõttu, et koalitsiooni liikmete suust on kõlanud kaks veidrat sõnumit. Üks on see, et Keskkonnaamet on vaja laiali tuustida – mitte minu sõnakasutus –, ja teine, et administratsioone tuleb vähendada 20%. Ma tahaksin sellel natuke peatuda. Kui niimoodi võtta, siis jääb tõesti tunne, et tahetakse mootorsaed laulma panna, üldse aru saamata, mida tehakse või mida soovitakse saavutada. Ametnike arvu tehniline vähendamine ilma sisusse süvenemata toob ainult häda inimestele ja kogukondadele ning tegelikult ka ettevõtetele. Samasugust asja ollakse kuskil mujal, meist väga kaugel, just praegu katsetamas ja on ka näha, mis see endaga kaasa toob. Teise külje pealt peegeldab see ka arusaamist, et avalikku võimu saab käsitleda ja peab käsitlema kui äriettevõtet või et äriettevõtete toimimise loogika on kohaldatav avaliku võimu suhtes ja et edukad ettevõtjad saavad avalikust võimust paremini aru kui avalik võim ise. Vabandage mind, aga see on lihtsalt rumal, kusjuures ma üldsegi ei alahinda edukaid ettevõtjaid. Avalik võim ja ettevõtlus on oma olemuselt põhimõtteliselt erinevad asjad. Avalikul võimul on kohustused rahva ees, ettevõttel on kohustused omanike ees. Ettevõte võib rahulikult mõne oma tegevusvaldkonna sulgeda, kui seda pole vaja või kui see pole kasumlik. Avalik võim ei saa seda teha, ta ei tohi seda teha. Ettevõte võib pankrotti minna, riik ei tohi ja ei saa, vähemalt oleks see erakordselt ohtlik. Samas, kas muudatusi on vaja? Absoluutselt! Muudatusi on vaja! Kindlasti oleks vaja riik tagasi tuua inimeste ja kogukondade juurde, eemale sellest võõrandumise tasemest, kuhu me praegu oleme jõudnud. Muudatusi ei tohi oma olemuselt teha voluntaristlikult, mitte nii, nagu näib praegu plaanis olevat. Aga nüüd tagasi Keskkonnaameti juurde. Mõni aeg tagasi ühendati Keskkonnaametiga Keskkonnainspektsioon, mis tõi kohe kaasa koondamise. Inspektsioonist jäi tööle vaid 151 inimest, kes peavad katma terve Eesti. Võrdluseks: Tallinnas mupos on tööl 174 inimest, kuigi mupo tegevusvaldkond on märkimisväärselt lihtsam kui kõik see, mis katab tervet Eestit. See peegeldab väga hästi Keskkonnaameti probleeme, sest samasugune olukord on seal pikemat aega olnud. Väga pikka aega on toimunud seal vajalike ressursside vähendamine – see ei ole toimunud ainult viimasel ajal, vaid väga pikka aega – ja inimeste koondamine, aga ülesanded on samal ajal järjest kuhjunud ja kuhjunud. Keskkonnaamet on sattunud skisofreenilisse olukorda. Ta peab juurutama keskkonnavaldkonnas vastu võetud otsuseid. Ta ei tee ise otsuseid, ta juurutab neid. Keskkonnakriisi süvenedes muutub keskkonnateema haldamine järjest keerulisemaks, aga vahendeid antakse selleks järjest vähem. Ma olen väga kaugel sellest, et heaks kiita kõike, mis Keskkonnaametis toimub. Seal on palju sellist, mis pole vastuvõetav. Aga kas me üldse saame alarahastatud ametilt oodata adekvaatset käitumist? Pahased on inimesed, pahased on ettevõtjad, pahased on kõik. On isegi ime, et see amet sellisel kujul üldse toimib. Mis siis teha antud olukorras? Kas paneme mootorsaed laulma või proovime natukene sügavamalt asja sisse vaadata? Teate, mulle ei meeldi kunagi süüdlasi otsida, ma tahan leida lahendusi. Aga hetkel kipub tunduma, et amet on kõiges süüdi. Kas on? Kuskilt on tulnud need kohustused, mida amet peab täitma. Vaatasin huvi poolest, kes on alates 2010. aastast olnud meie keskkonnaministrid: Jaanus Tamkivi, Keit Pentus-Rosimannus, Mati Raidma, Marko Pomerants, Siim Kiisler, Rene Kokk, Rain Epler, Tõnis Mölder, Erki Savisaar, Madis Kallas, Kristen Michal, Yoko Alender. Seega siis alla aasta Keskerakond, alla aasta sotsid, neli aastat Isamaa, veidi vähem kui aasta EKRE ja üle üheksa aasta Reformierakond. Niisiis, austatud vannutatud mehed, kui kasutada Ostap Benderi sõnu "12 toolist". No comments. Aitäh teile!

Järgmisena Andres Metsoja, palun! Kolm minutit lisaks.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Jah, pealtnäha on tegemist tehnilise eelnõuga, mis on toodud parlamenti selle egiidi all, et vähendada halduskoormust Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi haldusalas ning anda see ülesanne üle kohalikule omavalitsusele, aga mitte täielikult, vaid selles osas, mis jääb väljapoole looduskaitsealasid. Need alad, mis on looduskaitsega koormatud, jäävad jätkuvalt ikkagi riigi valitseva mõju alla ja riigi otsustada, aga mujal, kus on madalad kaevud, madalad puurkaevud, mis on rajatud selleks, et varustada majapidamisi, ja mis võtavad põhjavett [maapinnalähedastest] veekihtidest, seda kooskõlastust enam vaja ei ole, vaid kohalik omavalitsus saab ise seda menetleda. Samal ajal peab kohe ütlema, et selle arutelu käigus on jõutud väga palju rääkida sellest, kes teostab järelevalvet, sellest, et tellija võib ise teostada järelevalvet, aga võib ka palgata turult vastavat sertifikaati omava ettevõtte, spetsialisti. On ka räägitud puurimismeetodist, kuni sinnamaani, et on läbi viidud õiguslik analüüs, kas puurimismeetod seadusesse kirjutada on mõistlik või ei. Lõpuks jõuti sinnamaani, et ikkagi mõistlikum on seda alamaktiga reguleerida. Ka põhjaveekomisjon on mitu korda koos käinud ja kujundanud seisukoha, et Eestis ei peaks lubama löök-keerdpuurimist ehk ODEX-meetodit puurimistehnoloogiana just joogiveekaevude rajamisel. Nii-öelda geoloogiliste puuraukude rajamisel on see aktsepteeritav meetod, aga mitte joogivee jaoks puurkaevude rajamisel. Tekkis ka küsimusi. Komisjoni ettekandja küll ütles, et sellel teemal ei ole mõtet väga pikalt peatuda, sest seda reguleeritakse alamaktiga, mitte konkreetselt antud eelnõuga. Aga seisukoht on juba kujundatud. Ma alustasin sõnadega, justkui tegeldaks antud eelnõus ainult halduskoormuse vähendamisega, ometi me oleme jõudnud sinnamaani, et üks puurimismeetod tuleb hoopistükkis keelustada, kuigi me rääkisime, et omavalitsus võiks selle [otsuse] teha ja riik võiks oma koormust nii-öelda kokku tõmmata. Samal ajal tuleb kuulata asjaosalisi. Küsisin ka komisjonis, et aga kui palju siis neid puurkaeve puuritakse. No 1500–2000 aastas. Küsisin ka seda, kui palju on tegelikult probleeme, kui neid puuritakse ühel või teisel meetodil, kui palju on kaebusi, et vee kvaliteet ei kannata kriitikat. Ohtu põhjaveele tegelikult ju ei ole, seda ütleb seesama põhjaveekomisjon, et ohtu põhjaveevarule ei ole, lihtsalt puurimise hetkel võib tekkida häiring. Vastust ma ei saanud. Teatud juhtudel häiringuid on, neid [probleeme] lahendatakse kohtumenetluses, aga arvu välja ei toodud. Mõtleme nüüd rahulikult, mis ikkagi selle eelnõu sisu on. Tegelikult on selle eelnõu sisu puhta kvaliteetse joogivee vähene kättesaadavus hajaasustuses. Analüüsime natuke seda mõju. Ühe puurkaevumeetri hind on 100 eurot, keskmiselt peaks majapidamise puurkaev, et Eestis vesi kätte saada, olema 20 pluss meetrit [sügav]. Me saame kenasti välja rehkendada, mis see üks puurkaev siis koos kogu dokumentatsiooniga võib maksma minna. Öeldakse, 5000–6000 eurot on puurkaevu hind. Kui me korrutame selle läbi 2000‑ga, siis see summa läheb miljonitesse, üle 10 miljoni, 12 miljonit. Mõtleme nüüd sellele, mida ka asjaosalised ja seesama Jõksi Soraineni büroo tõi välja koos huvitatud osapooltega: kui see teatud puurimistehnoloogia keelata, siis läheb puurkaevu hind lihtsalt kordades kõrgemaks. Seda mõju see eelnõu mitte kuidagi ei käsitle, vaid öeldakse, et anname selle [otsuse] kohaliku omavalitsuse kätte, samal ajal sätestades, kuidas tohib puurida, ja sätestades selle, et järelevalvet teeb omanik, kes selle ise tellib. Vabandust, aga mida me siis ikkagi teeme? See jääb mulle sügavalt arusaamatuks. Minu meelest on Eesti riik kutsunud ellu hajaasustuse veeprogrammi. Me teame, et salvkaevud, mis paljudel juhtudel majapidamiste veeallikad ongi, on reostunud, just nimelt kolibakteritega, ja vältimatu on minna puurkaevude peale. Selleks on hajaasustuse veeprogramm, milleks raha ei piisa, kogu aeg on seda puudu. Nüüd me loome justkui sellise lihtsama haldusmenetluse, millega me tõstame oluliselt puurkaevude hinda, tegelikult põhjendamata, mis see probleem on. Samal territooriumil, samal kinnistul või naaberkinnistul võib ODEX-meetodiga rahulikult maasoojuskaevu puurida, ei ole mingit probleemi, aga puurauku ei tohi. See tekitab nõutust. Veelgi enam, selles protsessis olen ma tõstatanud mitmel korral ka selle küsimuse, et looduskaitsealade kõrval on riigi valitseva mõju all ka karjääride ehk kaevanduste rajamine. Just nimelt kaevandused, mis lähevad maasügavusse, näiteks dolokivikaevandused, aga ka teised kaevandused, mõjutavad oluliselt selles piirkonnas põhjavee kättesaadavust ja kvaliteeti. Ma küsisin mitu korda, miks riik seda osa ei jäta enda valitsemisalasse, väga selgelt. Tegelikult öeldakse kohalikule omavalitsusele sageli, et maa sees olev ressurss on riigi ressurss ja riik peab saama selle üle ise otsustada. Aga siis peab riik ka täielikult selle eest vastutama. Öeldi, et seda lahendatakse teisiti ja seda võib vabalt lihtsustada ka haldusmenetluses, olgugi et omavalitsusel puudub põhimõtteliselt igasugune sõnaõigus kaevanduse tekkimise üle, kui seda sundi Vabariigi Valitsuse poolt kasutatakse. Samas tuuakse välja, mis võib olla ka ju õigustatud, et ette sügavamaid kaeve puurida ei ole mõistlik. Aga kas see ikka on nii, selles ma päris kindel ei ole. Kui me teame, et kaevandused tulevad ja inimesed enda elamistesse puurkaeve rajavad, siis äkki ikkagi teatud piirkondades ongi mõistlik juba ette anda tingimused, et see puurkaev peabki sügavam olema. Kas selleks tullakse riigi poolt või selle kaevandaja poolt appi, on eriküsimus. Nii et paraku ei loo see eelnõu selgust, vaid pigem halvendab ilmselt paljudes majapidamistes vee‑ ja elukvaliteeti. Isamaa fraktsioon teeb ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku, halduskoostöö seaduse ja veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 531 teine lugemine katkestada. Aitäh!

Igor Taro, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud kolleegid, Riigikogu liikmed! Eelkõneleja praegu avalikkust omajagu eksitas, kuna see eelnõu ei tegele puurimismeetoditega. See eelnõu annab vastutavale ministrile volitusnormi kinnitada määrus, kus võimalikud puurimismeetodid kindlaks määratakse. See ei ole tõepoolest selle saali ega ka Riigikogu otsus, kuigi see on oluline teema, mille üle arutleda. See on suurepärane eelnõu. See eelnõu tegeleb kolme asjaga. Selle eelnõu tulemusel jääb ära ehitusloa taotluse topeltkontroll puuraukude tegemisel, väheneb Keskkonnaameti töökoormus ja lüheneb puurkaevu ehitusloa taotlemise aeg. Ehk me saame selle eelnõuga kolm võitu: võidab ettevõtja, me võidame bürokraatiamahu vähenemise pealt ja võidab ka see inimene, keda vähem vintsutatakse. Isamaa on siin hetkel näidanud oma tõelist palet, võideldes bürokraatia vähendamise vastu ehk toetades seda, et bürokraatiat oleks rohkem. Niimoodi me võitlemegi bürokraatia vastu, kui me vähendame topeltkontrolli, kui me võtame riigiametitelt ära kohustust asju täiendavalt kooskõlastada. Puurimismeetodi teema vajab põhjalikku kaalumist, aga mitte selle eelnõu raames. Seda tehakse siis, kui vastutav minister hakkab tegelema määruse koostamisega. Siis tuleb tõesti põhjalikult kaaluda, kas ühte puurimismeetodit tasub keelustada või mitte. Me rääkisime ka keskkonnakomisjoni istungil, et võib-olla ei ole kõige mõistlikum ühte puurimismeetodit lausaliselt keelustada. See sõnum peaks siin saalis täna kõlama, sest on väga palju juhtumeid, kui seda puurimismeetodit võib kasutada, see on soodsam võimalus ja tagab soodsama puurkaevu inimestele, kellel seda on vaja. See ei ole antud eelnõu protsessis relevantne, see ei ole argument, miks seda eelnõu tagasi lükata, sest see eelnõu tegeleb hoopis bürokraatia vähendamisega. Kui me ainult selliste eelnõudega siin Riigikogus tegeleksime, siis meil ei oleks mõtet enam arutada, milline on aasta parim seadus, sest kõik seadused, mis tuleksid Riigikogust, oleksid ühtmoodi kõige paremad seadused. Mis puudutab piirangute ja kontrollide vohamist, siis ettevõtjad, põllumehed, kõik, kes aitavad siin riigis leiba lauale tuua, on ammu tunnetanud, et need pärsivad meie majandust, pärsivad meie konkurentsivõimet. Küsimus ei ole ainult selles, et need pärsivad Eesti konkurentsivõimet, vaid need pärsivad tegelikkuses Euroopas tervikuna kogu Euroopa konkurentsivõimet. Me oleme läinud meeletu ülereguleerimise teed ja me peaks kõikide vahenditega selle vastu võitlema. Meil oleks vaja rohkem selliseid eelnõusid, mis bürokraatiat ja regulatsioone vähendavad, mis muudavad kõiki asju lihtsamaks, lühemaks, kiiremaks, odavamaks. Ma ütlen, et see eelnõu aitab sellele kaasa, mitte ei takista seda. Mul on tõesti kummaline kuulata, kui siin esineb sellise fraktsiooni liige, kes, ütleme, oponeerib sellele eesmärgile, väites, et avalik sektor peabki olemuslikult olema kulukas, hästi jäme, eks ole, ja kohmakas, sest ta lihtsalt peabki selline olema. Palun mulle lisaaega.

Kolm minutit lisaaega.

Tõepoolest, kui sul ei ole fraktsioonis mitte ühtegi inimest, kes oleks elu sees erasektoris [töötanud], siis ongi raske aru saada, et kodaniku silmis peab riik olema kallis küll tema südamele, aga mitte kulukas tema rahakotile. Tõepoolest, meil on olnud varasemas valitsuskoalitsiooni koosluses keeruline seda selgitada, aga ma usun, et nüüd võtavad asjad pöörde paremuse poole. Kõige kohta, mis puudutab bürokraatiat ja regulatsioonide vähendamist, ma ütlen, et me ei soovi mitte mootorsaagi, vaid sooviks öelda: "Kirvest! Andke mulle kirvest!" Aitäh!

Suur tänu! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Jüri Jaansoni.

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea kolleegi Metsoja jutt siin puldis sundis mind korraks siia tagasi pöörduma. Tõepoolest vastab tõele tema jutt, et me komisjonis käsitlesime teemat väga põhjalikult ja väga terviklikult. Seda just tulenevalt ettevõtjate murest, kes seoses bürokraatia vähendamisega ei saanud täpselt aru, mis siis on lubatud ja mis ei ole lubatud. Seetõttu toodi välja ka neid probleeme, mida on lahatud põhjaveekomisjonis ja mida on lahatud ministeeriumides. Meil endil oli see väga praktiline ja eluline [kogemus], kui me nende probleemidega tuttavaks saime. Kolleeg siin puldis ei arvestanud või püüdis nagu kõigega ühte punti panna siiski seda, et me seda lahendust käsitleme õigusaktide erinevatel tasanditel. Selle seaduseelnõu eesmärk on ikkagi bürokraatia vähendamine ja siin me anname ministrile, ministeeriumile, volitusnormi panna paika kõik puurkaevu ja ‑augu rajamise tingimused, kaasa arvatud puurimismeetodid, et millised puurimismeetodid on lubatud ja millised mitte. See ei ole, rõhutan veel kord, selle seaduseelnõu teema. Selle seaduseelnõu teema on ikkagi ettevõtjate mure lahendamine. Teine teema, mis siin juurde tuli, on kaevandused ja nendega seonduvad regulatsioonid. Täpselt samamoodi: need ei puutu siia, sest kaevanduste rajamisel peavad kaevanduse omanikud ise arvestama, milline see keskkond on ja millised on rajatud puurkaevud. Vajaduse korral tuleb neid puurkaeve ümber teha just kaevanduse omanikel. Lõpetuseks rõhutan veel kord seda, mida ma ka oma ettekandes ütlesin, et meie komisjoni arutelul, kus olid ka huvigrupid, tõi just omanike keskliidu esindaja välja oma toetava seisukoha: puurkaevude rajajatele on see eelnõu väga kasulik, sest ta tõenäoliselt muudab ka inimestele kergemaks nende puurkaevude nii-öelda bürokraatiaga tegelemise. Inimestel on palju lihtsam suhelda kohaliku omavalitsusega, nad ei pea lisaks topelt suhtlema Keskkonnaametiga. Aitäh!

Suur tänu! Andres Metsoja, ma täpsustan. Teil oli enne soov vastusõnavõtuks. (Andres Metsoja täpsustab saalist.) Iseenda nimel, selge. Ei, ma lihtsalt enne nägin, et teil oli sõnavõtusoov, siis te võtsite selle maha ja esitasite kõnesoovi. Selge. Aga palun siis Riigikogu kõnetooli kolleeg Andres Metsoja. Palun!

Aitäh veel kord! Head kolleegid ajendasid ka mind uuesti siia pulti tulema, nende sihukesed kirgi kütvad kõned halduskoormuse vähendamise teemal. Keegi ei ole halduskoormuse vähendamise vastu, aga halduskoormuse vähendamine peab alati olema proportsionaalne. Tegelikult peaks halduskoormuse vähendamine tooma kasu just nimelt nendele, kes nende loamenetlustega [tegelevad]. Ehk sellele, kes soovib endale kaevu rajada, peab see olema väga selge, ta peab saama aru, mis see maksab, ettevõtjale peab see olema selge ja tegelikult täpselt samamoodi peab see olema loa menetlejale otsast lõpuni selge, et vältida hilisemaid vaidlusi. Ma soovitan päriselt lugeda protokolle, mis keskkonnakomisjoni istungitest on tehtud. Ma toon [näiteks] ühe väikese lõigu. Palju on räägitud, et ettevõtjad vajavad selgust, koostöö ettevõtjatega on tähtis, fraktsioonides inimesed ei mõista ettevõtjaid ja nii edasi. Tegelikult on nõnda, et Igor Taro ütles ise komisjoni istungil, et ettevõtted soovivad pikemat jõustumistähtaega, kuna hajaasustusprogrammi pakkumisvoor lõpeb 31. märtsil ning töid saab teha kuni poolteist aastat, mistõttu nõutavad muudatused ja lisainvesteeringud pikendavad tööde ajakava. Kersti Türk ministeeriumist sõnas, et ettevõtetel on võimalus kasutada erinevaid puurmasinaid. Vaadake, head kolleegid, mis kindlust me kellele ja kuidas anname! Me tahame muutust ellu kutsuda, samal ajal on riik loonud mehhanismi. Inimesed taotlevad toetust kohalikust omavalitsusest. Omavalitsus paneb ühe osa, riik teise osa ja kolmanda osa paneb taotleja ise. Lõpptulemusena peab ettevõtja pakkuma seda teenust, poolteist aastat on võimalik tal seda teha. Aga sellest protokollist võib väga selgelt välja lugeda, et seesama põhjaveekomisjon ütleb ära, et ODEX-meetod ei ole edaspidi lubatud. Me võime tõsta käed üles ja öelda, et see siin on seaduseelnõu menetlus ja see [eelmainitu] ei puutu praegu asjasse, sest seda tehakse alamaktiga. Aga kui õiguskantsler tuleb meile siia pulti, siis ta ütleb alati, et seadusandja peab olema põhjalik ja hindama kõiki aspekte. Miks me seda ei tee? Miks me läheme täna justkui sellise haldusmenetluse nii-öelda varju, et keegi tahab siin takistada kiiremat haldusmenetlust ja keegi tahab soodustada? See pole üldse selle teema sisu. Päeva lõpuks me võime rääkida, et omavalitsust peab usaldama, peabki usaldama, aga alles hiljuti me ütlesime, et maamaksu tuleb tõsta minimaalselt 10% aastas. Ei, seal ei või olla mingisugust omavalitsuse enda arusaama, kui palju ta tahaks maamaksu tõsta või kas ta üldse tahaks tõsta. Ei, lävend on 10% aastas. Vabandust, aga palju on kahepalgelisust. Räägime ikka asjadest õigesti. Selle menetluse jooksul, mis komisjonis oli ja mis oligi väga asjakohane, väga põhjalik, öeldi välja väga mitmeid põhimõtteid. Ma arvan, et saalil on õigus seda teada, ettevõtjatel on õigus seda teada ja kohalikul omavalitsusel, kui ta alustab seda menetlust, kui ta saabki selle õiguse, on täpselt samamoodi õigus seda teada. Nii et [tegutsegem] läbipaistvalt ja ärgem loogem mingit loori, nagu siin oleks meeletud toetajad ja vastased. Lihtsalt asi peab olema selge. Aitäh!

Suur tänu, hea kolleeg! Nüüd ma näen, et kõnesoov on Igor Tarol. Ma pean siiski täpsustama, ka stenogrammi huvides, kelle nimel see sõnavõtt praegu aset leiab. Meil on väga selge reegel, et sõna võivad võtta Riigikogu liikmed ning komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Igor Taro, palun täpsustage! (Igor Taro täpsustab saalist.) Iseenda nimel. Hästi! Aga siis, Igor Taro, palun, samasuguse sätte alusel Riigikogu kõnetoolist. Palun!

Aitäh, hea juhataja!

Ma teen väikese täpsustuse. Eelmine sõnavõtt siit Riigikogu kõnetoolist Igor Tarolt oli fraktsiooni nimel ja nüüd ta räägib iseenda nimel.

Aitäh, hea juhataja! Austatud Riigikogu! Iseenda nimel soovin öelda, head Isamaa fraktsiooni esindajad, et kui te toetate jätkuvat bürokraatia vohamist, keerulisemaid regulatsioone ja topeltkontrolli, siis jätke oma tagasilükkamise palve sisse. Kui te ei toeta bürokraatiat, siis võtke see palun tagasi. Sellepärast et puurimismeetodi teema ei puutu antud eelnõu puhul asjasse. Aitäh!

Suur tänu! Jüri Jaansoni seisukohti mainiti. (Hääl saalist.) Seega on soov vastusõnavõtuks? Ei ole? (Hääl saalist.) Kuidas? Ma korra täpsustan: te võtsite eelnevalt sõna fraktsiooni nimel ja nüüd soovite võtta sõna iseenda nimel puldist. Selge. Siis Riigikogu kõnetoolist, Riigikogu liige Jüri Jaanson, palun! (Jüri Jaanson täpsustab.) Jah, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea kolleeg! Pöördun samamoodi siia veel kord tagasi, et välja tuua üks aspekt. Isamaa on nüüd esitanud katkestamise ettepaneku, aga samas ei tulnud [Isamaa esindaja] jutust mitte kuidagi välja see seisukoht, mida nad selle katkestamise ettepaneku abil tegelikult sooviksid eelnõus paremaks teha. Siin on korduvalt rõhutatud ühte lihtsat asja. Sellest terviklikust teemast me saame eelnõu raames lahendada ainult ühe osa, selle osa, mis annab volitusnormi ministeeriumile ja ministrile. Seal saab selle teemaga juba edasi tegeleda. Tõsi on see, et põhjaveekomisjon on mitmel korral koos käinud, seda teemat arutanud ja leidnud, et üks puurimismeetod on Eesti kontekstis sobimatu. Ta on selle välja toonud, ta on selle välja toonud ka komisjonis. Veel kordan, et komisjoni liikmed on väga huvitatud kogu selle teema terviklikust valdamisest ja seetõttu käsitlesime teemat komisjoni istungil terviklikuna. Aga need katkestamise ettepaneku põhjused kuuluvad just selle alamakti ehk ministeeriumi määruse valdkonda. Neid ei saa reguleerida siin ega pea reguleerima siin ka seaduse raames. Seetõttu jääb täiesti arusaamatuks selle katkestamise eesmärk. Aitäh!

Suur tänu! Head kolleegid, mul on väike palve, mis on seotud fraktsioonide sõnavõttudega. Kui te tulete Riigikogu kõnetooli fraktsiooni nimel sõna võtma, siis öelge palun kohe sõnavõtu alguses, et see sõnavõtt on fraktsiooni nimel. Vastasel juhul on väga keeruline jälgida seda, millal esinetakse iseenda nimel ja millal fraktsiooni nimel. Alati, kui te tulete fraktsiooni nimel siia Riigikogu kõnetooli esinema, siis palun märkige see ka ära, et me saaksime siin järge pidada. Aga läheme läbirääkimistega edasi. Palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Urmas Reinsalu. Palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega.

Mina esinen siin puldis kui Eesti Vabariigi nõudlik kodanik, härra Riigikogu esimees.

Te olete siin kui Riigikogu liige.

Jah, aga te palusite täpsustada, kas fraktsiooni nimel või …

Fraktsiooni nimel on kõne juba peetud. Nüüd te esinete siin Riigikogu liikme Urmas Reinsaluna. Palun!

Aga see on tehnilise iseloomuga, kõrvaline …

See on täpsustus.

Jah. Sisust. Sisu on selline, et asju tuleb teha õigesti. Selgelt on märkinud ettevõtjate esindajad, et selle seaduse rakendamise korral – nagu on olnud ka eelnõu algataja, Vabariigi Valitsuse intensioon – olukord halveneb väga olulises ja praktilises küsimuses, mida puudutas asjatundlikult härra Metsoja. Meie ettepanek on, et see katkestataks, selle seaduseelnõu [teine lugemine]. Mitte et me oleksime kuidagi vastu nende probleemide [lahendamisele], mis peaks regulatiivset koormust vähendama, puhtobjektiivselt. Aga ühes olulises praktilises asjas toob see [eelnõu] kaasa mitte lihtsalt abstraktselt bürokraatia kasvu, vaid inimestele, kes seda vastavat teenust vajavad, ka olulise hinnatõusu. Te olite võimetu andma selle kohta relevantseid seisukohti komisjoni tasemel, ammugi veel praegu siin täiskogu menetluses. Meie ettepanek on konkreetne: me katkestame selle seaduseelnõu [teise lugemise], viime [eelnõusse] sisse sellist tüüpi formuleeringu, mis takistab valitsusel oma kavatsust ellu viia, ja saame selle seaduse vastu võtta rahulikult, sisulise kvaliteediga, ilma venitusteta. Nüüd laiemalt bürokraatiast. Tõepoolest, kõlanud on väga palju sõnavahtu. Aga vaatame asjadele reaalselt otsa. 11. [märtsil], härra Taro, tegi teie partei esinaine meediakanalites avalduse, et Keskkonnaamet Eesti Vabariigis suletakse. Ma palusin täna hommikul [riigi]eelarve kontrolli [eri]komisjoni istungil selgitusi Kliimaministeeriumi esindajatelt sellise radikaalse bürokraatia ja regulatiivsuse vähendamise kavatsuse kohta. Kliimaministeeriumi esindajad informeerisid, et Vabariigi Valitsusel on kavatsus, või õigemini, Kliimaministeeriumil on hoopis vastupidine kavatsus Keskkonnaameti pädevusi ja tsentraliseerivat rolli suurendada. Sellekohane seaduseelnõu on ettevalmistamisel ja Kliimaministeeriumi esindajate kinnitusel see allkirjastatakse täna. Minu küsimuse peale, mida tähendab siis riigi poliitilisse juhtkonda kuuluva inimese avaldus, et Keskkonnaamet suletakse, oli ministeeriumi esindaja ühemõtteline selgitus, et niisugust juhist ei ole antud, vaid vastupidi, neid pädevusi kavatsetakse hoopis, tuleb välja, kasvatada. Küsimuse peale, millele siis omistada seda väidet, et lubatakse Keskkonnaamet sulgeda, et vähendada bürokraatiat, oli selgitus, et võib-olla poliitiline juhtkond kavatseb Keskkonnaameti ümber nimetada. Teisisõnu, hakata seda nimetama mingi muu nimega ja demonstreerida seda kui bürokraatia vähendamist, aga praktilises tegevuses tuleb välja, et need initsiatiivid, millega tegeletakse, on hoopis teistsuguse iseloomuga. Teine teema. Teie senises kahekolmandikulise kattega koalitsioonis on üks keskseid novaatorlikke projekte, mis puudutab bürokraatiat, palju laiem projekt, mis tähendab, et kogu Eesti ressursipõhine majandamine [kirjutatakse] plaanimajanduslikult kliimaseadusesse. Nagu meile on teada antud – [see selgus] samuti teie partei esinaise kirjeldatud mõttekäigust –, kliimaseadusega kavatsetakse edasi minna. Nii palju siis baasväidetest, mis puudutavad bürokraatiat. Eelmise aasta sügisel siin parlamendis hääletas toonane võimuliit nagu üks mees ja üks naine kestlikkusaruannete auditeerimise süsteemi kehtestamise poolt, mille tulemusena Eesti ettevõtjad saavad aastas halduskoormust – te ei olnud võimelised isegi relevantselt hindama, mis selle mõju on – suurusjärgus üle 30 miljoni euro. Vastab ju tõele, härra Taro, see informatsioon on täna meie käsutuses. Isamaa hääletas sellele vastu ja kutsus üles mitte tegelema mõttetustega. Näete, kui lihtne see on: mitte tegelema mõttetustega. Esmane käsitlus on see, et tuleks korrastada lihtsalt mõtlemist. Nüüd te olete deklareerinud, et olete valmis kaaluma selle edasilükkamist või vabatahtlikuks muutmist. Te püüate viga parandada, ja see ei ole mitte etteheide. See on tegelikult eraldivõetuna ju positiivne märk. Kuid paraku nende sõnade ja tegude lahknevus, mida on siin saalis selle parlamendikoosseisu ajal nii teie saadikurühm kui ka teised võimuliitu kuulunud saadikurühmad avalikkusele demonstreerinud, ei anna usalduse kapitali. Ei anna usalduse kapitali see, kui esitada sellises kõrgstiilis süüstavaid väiteid Isamaa kohta, ega anna usalduse kapitali ka Eesti ühiskonnale see, [kui te väidate,] et tõepoolest, varem teie sõnad ja teod ei läinud kokku, aga nüüd te kavatsete oma hoiakut korrigeerida. See on väga tõsine probleem. Poliitiline usalduskriis paraku Eestis jätkub. Nii et kokkuvõttes, mõistlik üleskutse on siin teile, härra Taro, et võtke julgus kokku ja katkestame selle eelnõu [teise lugemise], viime [eelnõusse] sisse muudatusettepaneku, mis vastab ühiskonna praktilistele huvidele, ja võtame selle seaduse juba ühisel jõul ja nõul lõpptekstina vastu. Niisugune konkreetne, aus ja sõbrakäega tehtud vastupakkumine, eks ole. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole, aga Igor Taro nime tõepoolest mainiti selles viimases sõnavõtus. Seega on võimalik vastusõnavõtt koha pealt. Igor Taro, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Tõepoolest, härra Reinsalu on siin tegelenud mingisuguste väljamõeldiste levitamisega. Keegi ei ole kunagi rääkinud Keskkonnaameti täielikust ärakaotamisest, vaid bürokraatia vähendamisest. Antud eelnõu puhul Isamaa tõepoolest võitleb topeltkontrolli kaotamisega, Isamaa võitleb Keskkonnaameti töömahu vähendamisega, Isamaa võitleb ehitusloa taotlemise aja lühendamisega. Selles ei ole midagi imelikku. Möödunud aastal Isamaa võitles [hiljem] aasta parimaks seaduseks tunnistatud eelnõuga, mis parandas inimeste jaoks autoromudest lahtisaamise protseduuri, muutis selle oluliselt odavamaks, muutis selle olulisemalt lühemaks ja lihtsamaks, vähendades bürokraatiat. Isamaa leidis, et president ei oleks tohtinud seda välja kuulutada. Ja mis me teada saime? Tegu oli väga hea seadusega, eelmise aasta parima seadusega. Mina ei saa aru, miks Isamaa kogu aeg väga heade seaduste vastu võitleb. Aitäh!

Nii, head kolleegid, rohkem kõnesoove ei ole. Ma sulgen läbirääkimised. Urmas Reinsalu tahtis vastusõnavõttu, aga vastusõnavõtule vastusõnavõttu võtta ei ole võimalik. Urmas Reinsalu, kui teil on tõepoolest küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, siis ma [luban seda]. Aga kui te tahate protseduurilise küsimuse abil vastusõnavõttu esitada, siis ma ei saa seda [lubada]. Urmas Reinsalu, kas teil on protseduuriline küsimus?

Jah, ma mõistan, ka teil on kimbatus, Eesti 200 …

Ei, mul ei ole kimbatust, mul on olemas RKKTS, mille alusel me siin praegu istungit peame.

Arusaadav. Aga ma esitan teile küsimuse nõudliku kodaniku platvormilt.

Kui see on istungi läbiviimise protseduuri kohta, siis palun!

Jaa. Istungi läbiviimise protseduur teie tõlgenduse järgi ei võimalda mul vastata vastusõnavõtuga härra Taro väitele, otsekui mina oleksin valetanud, et 11. märtsil ei väitnud proua Kristina Kallas, et ta kavatseb sulgeda Keskkonnaameti.

Ei, see … Jah.

Ma tsiteerin. Vikerraadios ütles proua Kristina Kallas (Juhataja naerab.): "Mingid ametid tuleb kas totaalselt ümber struktureerida või siis täiesti kinni panna."

Hästi! Aga, Urmas Reinsalu, see on juba vastusõnavõtt.

"Ma toon näiteks Keskkonnaameti."

Ma ei saa protseduuriliselt sellega nõustuda.

Tsitaadi lõpp.

Ei, ma ei nõustu sellega.

See oli otsene tsitaat teie partei esinaiselt …

Midagi teha ei ole. Vastusõnavõtule vastusõnavõtuga reageerida ei saa. Te kasutasite praegu protseduurilist küsimust selleks, et vastata Igor Tarole. Aga sellist võimalust RKKTS ette ei näe. Me võime kunagi pikalt ja põhjalikult arutleda selle üle, milliseid muutusi RKKTS veel vajab ja kui mitu korda on võimalik vastusõnavõttu esitada. Aga vastusõnavõtule vastusõnavõtuga vastata ei saa. Ei ole lihtsalt võimalik, et me aktsepteerime seda, et protseduurilise küsimuse raames on võimalik esitada vastusõnavõtte. See ei ole lihtsalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse mõte. Nii. Head kolleegid, me oleme sulgenud läbirääkimised ja oleme jõudnud eelnõu 531 muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Selle eelnõu kohta on esitatud kaks muudatusettepanekut. Neist esimese on esitanud keskkonnakomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Teise muudatusettepaneku on esitanud samuti keskkonnakomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on samuti arvestada täielikult. Me oleme eelnõu 531 muudatusettepanekud läbi vaadanud. Nii, head kolleegid, juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 531 teine lugemine lõpetada. Aga istungi juhatajale on laekunud ettepanek. Isamaa fraktsioon teeb ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku, halduskoostöö seaduse ja veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 531 teine lugemine katkestada. Asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Austatud Riigikogu, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku, halduskoostöö seaduse ja veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 531 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 14 Riigikogu liiget, vastu 50, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 531 teine lugemine on lõpetatud.