Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (sanktsioonirikkumised) eelnõu (441 SE) teine lugemine

Läheme edasi tänase kolmanda päevakorrapunktiga: Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (sanktsioonirikkumised) eelnõu 441 teine lugemine. Ettekandja on õiguskomisjoni esimees Andre Hanimägi. Palun!

Tervist, lugupeetud kolleegid! Hea meel on taas olla siin puldis ja tutvustada eelnõu 441 selle teisel lugemisel. Materjali on hästi palju, sest õiguskomisjon kaalus seda eelnõu hästi pikalt ja põhjalikult, niisamuti kaalus seda pikalt ja põhjalikult Justiitsministeerium. Ma püüan hästi lühidalt teile kõigepealt meelde tuletada, millest see eelnõu üleüldse räägib. Täiemahulise sõja algusest on olukord muutunud selliselt, et sisuliselt kõik kaubad, mida siin üle idapiiri viiakse, on sanktsioonikaubad, vähemalt suur osa [kaubast]. Kui seni oli olukord selline, et kõiki nii-öelda sanktsioonirikkumisi pidi menetlema kaitsepolitsei, siis nüüd me saame selgelt aru, et kaitsepolitsei ei peaks absoluutselt kõikide sanktsiooniküsimustega tegelema. Piiri peal on Maksu‑ ja Tolliameti [töötajad]. Kui me esimese lugemise siin saalis eelmise aasta septembris lõpetasime, siis nägi see eelnõu natukene teistmoodi välja. Seal oli piirmäär 10 000 eurot. Kui üle selle on, siis on see ikkagi kaitsepolitsei asi, aga kui on alla selle, kui me räägime sigaretipakist või konjakist, eks ole, siis on see Maksu‑ ja Tolliameti asi. Meil oli [menetluses] pikk vahe, siis tuli Justiitsministeerium oma muudatusettepanekutega, mida õiguskomisjon arutas. Muudatused olid lühidalt öeldes sellised. Muutus see piirmäär. Maksu‑ ja Tolliamet jääb ikkagi sanktsioonikuritegusid piiri peal menetlema, sõltumata sellest, kas [rikkumisega seotud kauba väärtus] on 10 000 või 10 001 eurot, küll aga jääb kaitsepolitsei loomulikult jätkuvalt menetlema [rikkumisi, mis on seotud] strateegilise kaubaga ehk pommidega või muude asjadega, mis on kapo pärusmaa. Kõige rohkem tekitas komisjonis küsimusi üks muudatusettepanek. Kõiki teisi muudatusettepanekuid komisjon konsensuslikult toetas, aga üles jäi üks muudatusettepanek, mille kohta mitmed komisjoni liikmed küsisid erinevaid küsimusi. See üks muudatusettepanek, mida ka meedias päris palju kajastati, puudutas Maksu‑ ja Tolliameti nii-öelda jälitustegevuse laiendamist ehk nende võimaluste laiendamist. See puudutas võimalust kuulata pealt telefonikõnesid ja kasutada politseiagenti. Ma tuletan meelde, et posti läbivaatamine on Maksu‑ ja Tolliametile ka praegu seadusega lubatud. Komisjonis tekkisid küsimused. Me ei soovinud sellisel kiirel viisil toetada seda ettepanekut, et anda Maksu‑ ja Tolliametile jälituspädevust juurde. Palusime Justiitsministeeriumil teha uus ettepanek, et saaks anda jälituspädevust juurde ainult kitsalt, ehk siis sel juhul, kui me räägime sanktsioonikuritegudest. Justiitsministeerium sellise ettepaneku ka tegi, nii nagu õiguskomisjon palus. Me palusime neid küsimusi arutama Maksu‑ ja Tolliameti, Rahandusministeeriumi ning loomulikult ka Siseministeeriumi ja kaitsepolitsei [esindajad]. Kui meil see lai arutelu käis, siis Rahandusministeerium ning Maksu‑ ja Tolliamet loomulikult leidsid, et tegelikult on neid pädevusi vaja. Ka täna, ütleme, käib see süsteem niipidi, et kui on vajadus jälitustegevuse järele, siis pöördub MTA vastava ametkonna ehk kaitsepolitsei ja kriminaalpolitsei poole ning nemad teevad seda tehnilist tööd, kuulavad pealt ja nii edasi. Lõpuks oli olukord selline, kus Maksu‑ ja Tolliameti ning Rahandusministeeriumi hinnangul see kitsas muudatus, mis puudutaks seda, et me annaksime jälitustegevuse õiguse küll, aga ainult siis, kui on tegemist sanktsioonikuritegudega – ja seda leiti ka komisjonis –, tekitaks segadust juurde. Aga siis me ei teinud veel ühtegi otsust, sest arvamusi oli erinevaid ja loogika oli selles, et me annaksime Maksu‑ ja Tolliametile võimaluse selgitada ja kirjeldada, miks tegelikult on seda muudatust vaja, ja et ta vajaduse korral tutvustaks neid muudatusi fraktsioonides. Kokku me neli korda seda küsimust arutasime ja lõpuks esmaspäeval, 10. märtsil, tegime ka menetluslikke otsuseid. Siis olid meil külas Rahandusministeeriumi finants‑ ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi ning Siseministeeriumi nõunik Silvester Soop. Tõepoolest, kuna see eelnõu oli juba pikalt menetluses olnud ja tegelikult ei oleks olnud mõistlik, et kaitsepolitsei oleks nende sanktsioonikuritegudega jätkuvalt ja jätkuvalt edasi tegelenud, siis me lühidalt veel arutasime, mida me selle jälitustegevusega teeme. Rahandusministeeriumi ettepanek oli, et me võib-olla kompromissettepanekuna arutaksime seda, et see telefoni teel jälitustoiming oleks laualt maas, aga politseiagendi küsimust võiks komisjon ikkagi arutada. Kuna meil ei olnud seda muudatusettepanekut, siis komisjoni liikmed leidsid ikkagi suures plaanis, et naaseme algse mõtte juurde, eelkõige andes kaitsepolitseile rohkem hingamisruumi muude kuritegude puhul ja jättes Maksu‑ ja Tolliameti tegelema sanktsiooniküsimustega piiril. Me liikusime edasi ilma jälituspädevust suurendamata, pean silmas nii telefonikõnede kui ka politseiagentide küsimust. Ehk kõik see, mis meil vaidluse all oli, on sellest eelnõust nüüd väljas. Ma rõhutan selle üle. Võtsime vastu [otsused], nii nagu ma ennist siin lühidalt ka ütlesin, kõikides muudes küsimustes. Need olid eelkõige seotud parandustega, pealkirjas tehtud parandusega, tehniliste parandustega, aga olid ka mingid sisulised parandused. Näiteks me esimeses eelnõus muutsime väga mitmeid põhimõtteid ja kuna see piirmäär kadus ära, siis kui sa tahtmatult oleksid viinud näiteks üle piiri midagi [väärtuses] üle 10 000 euro, siis oleks olnud olukord, kus sind ei oleks saanud ei väärteo korras ega kriminaalkorras karistada. Kõik sellised vead, mis esimeses eelnõus ja muudatuste tõttu tekkisid, said parandatud. Seitse muudatusettepanekut on siin kenasti kirjas, nendel ma pikalt ei peatu. Aga komisjon neid tõepoolest konsensuslikult toetas. Küll aga pean ütlema protokolli huvides, et oli ka neid komisjoni liikmeid, kes leidsid, et me peaksime ikkagi seda jälitustegevust Maksu‑ ja Tolliametile võimaldama. Aga me jõudsime ikkagi selleni, et vaatamata sellele, et tegemist on sisulise küsimusega, sellisel viisil seda ühe eelnõu raames muudatusettepanekuna menetleda ei oleks, ma arvan, mõistlik. Kui me edaspidi räägime Maksu‑ ja Tolliameti jälituspädevuse suurendamisest, siis alustame ikkagi väljatöötamiskavatsusest ja tegeleme selle küsimusega algusest peale. Menetluslikud otsused olid sellised, nagu ma ütlesin, et seitset muudatusettepanekut arvestas juhtivkomisjon täielikult. Menetlusotsustena tehti ettepanekud võtta eelnõu teine lugemine täiskogu päevakorda 19. märtsil, see oli konsensuslik otsus, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, ka see oli konsensuslik otsus, ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis on ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus, mille poolt oli 6 ja erapooletuid 1. See on hetkel lühidalt kõik. Aitäh!

Aitäh ettekandjale! Teile on ka küsimusi. Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea komisjoni ettekandja! Räägime nüüd hästi selgelt, mis see lõpptulemus oli. Kas selle eelnõuga laiendatakse Maksu‑ ja Tolliameti jälituspädevust või jääb kõik täpselt selliseks, nagu praegu on, ehk neil on õigus posti läbi vaadata ja ega neil rohkem … Postisaadetisi jälgida lihtsalt, jah.

Jaa, aitäh küsimuse eest! Kõik jääb täpselt nii, nagu on.

Mart Helme, palun!

Aitäh! No ma ei ole kindel, et seda eelnõu on mõtet siin edasi menetleda, sest eile Putini ja Trumpi läbirääkimistel oli jutuks ka see, et sanktsioonid tuleks üldse kaotada, ja Trump andis korralduse hakata sanktsioone läbi vaatama, eesmärgiga neid järk-järgult kaotama hakata. Kui me nüüd sellise seaduse vastu võtame, siis ühel hetkel tuleb meil selle täitmisest loobuda või tuleb hakata uut eelnõu menetlema. Minu arvates on see juba täiesti ajale jalgu jäänud eelnõu. Milline on teie hinnang?

Ei, ma ei nõustu sellega. Isegi kui sanktsioonid sellisel viisil ära kaovad, tuleb arvestada, et sanktsioonikuritegude uurimine toimus ka enne Venemaa agressiooni Ukrainas. Sanktsioonialuse kauba uurimist on ju piiri peal alati tehtud. Lihtsalt praeguse seaduse järgi tegi seda igal juhul kaitsepolitsei. Oletame, et see, mida te ütlesite, teoorias ka nii läheb, siis see loogika [ju kehtiks edasi], et kaitsepolitsei peaks tulevikus või praegu või mis iganes ajal ja ükskõik millises olukorras tegelema sellega, kui keegi viib midagi üle piiri, tahtmatult või tahtlikult, mingisuguseid asju, mis on sanktsiooni all. Maksu- ja Tolliamet on seal kohapeal, neil on täielik oskus ja pädevus ise neid asju uurida. Selleks ei pea me kulutama kaitsepolitsei ressursse. Kindlasti suudaks kaitsepolitsei neid ressursse mujal palju otstarbekamalt kasutada. See on selle eelnõu põhieesmärk ja seda toetavad Siseministeerium, Kaitsepolitsei[amet] ning ka Maksu- ja Tolliamet, kes on loomulikult päri sellega, et nad saavad sellega hakkama. Lihtsalt nemad soovisid ka jälituspädevust suurendada, et efektiivsust parandada. Aga täna selles eelnõus – selle kohta ka lugupeetud Riigikogu liige küsis – seda ei ole.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Stark Logistics vedas meil strateegilist kaupa, tooteid, mis Venemaal kokkupanduna jõudsid lõpuks Ukraina sõjaväljale. Me teame, et sellega ei tahtnud tegeleda kapo, ei tahtnud tegeleda ka MTA ehk Maksu‑ ja Tolliamet, kas tahtlikult ja teadlikult, aga see oli nende radari alt väljas ja hiljem keeldusid nad andmeid andmast isegi korruptsioonivastasele erikomisjonile. Ei teostatud ei jälitustegevust enne ega võetud seisukohta pärast. Mida see eelnõu muudaks, kui Reformierakonna poliitikute suuri seadusrikkumisi ja korruptsiooni need ametkonnad ei uuri, nendega tegeleda ei taha? Miks me siis teeme selliseid seadusi? Väikesed sulid on võllas, aga suured sulid sõidavad ikka tõllas edasi.

Aitäh küsimuse eest! Õiguskomisjonis me Stark [Logisticsit] ega muid Reformierakonna või mõne teise erakonna transpordiküsimusi ei käsitlenud. Veel kord, ma arvan, et see eelnõu on tegelikult mõistlik, andmaks need pädevused üle sellele ametkonnale, kes seal piiri peal on ja suudab nende asjadega tegeleda. Kui olukord ühel hetkel ühte‑ või teistpidi muutub, siis see selle eelnõu vajalikkust ei vähenda.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja. Hea ettekandja! Minul ikkagi tekib küsimus, milleks sellist eelnõu üldse vaja on. Uurimisalluvust saab ka asutuse juht [muuta] ja seda on igapäevaselt kasutatud nii politseis kui ka Maksu‑ ja Tolliametis. Nüüd me siis mingi ühe hetketeema pärast teeme uue seaduse. Meil on Eestis niigi tuhandeid‑tuhandeid seadusi, selles rägastikus ei orienteeru enam mitte keegi. Nüüd me lihtsalt teeme mingi järjekordse seaduse, millel tegelikult otstarvet ei ole. [Seda probleemi] saab teistmoodi lahendada. Ma ei saa selle seaduse mõttest üldse aru.

Seaduse mõte on anda sanktsioonirikkumise kuritegude uurimisalluvus kaitsepolitseilt Maksu‑ ja Tolliametile. Mingisugust lisabürokraatiat või midagi muud, et me teeme täiesti uue seaduse või loome täiesti uue põhimõtte, mina siin ei näe. Ma kordan veel kord: kui on olnud sanktsioonirikkumine, siis seda on pidanud uurima kaitsepolitsei. Meil on olukord, kus sanktsioonipakette on väga palju ja neid rikkumisi [tekib] tahtmatult ja tahtlikult. Maksu‑ ja Tolliamet, kellel on see pädevus ja kes on juba piiri peal, võiks väga edukalt ise neid rikkumisi menetleda, selleks ei ole vaja kaasata Eesti ikkagi väga olulist ja väga võimast agentuuri nimega Kaitsepolitseiamet. Kaitsepolitseiamet võiks tegeleda kõige muuga, mitte sellega, kes kui mitu pakki suitsu üle Venemaa piiri tahtis viia.

Mart Helme, palun!

Aitäh! Värskendage mu mälu või täpsustage. Neid eelnõusid käib meil siit nii palju läbi, et ma ei suuda praegu selle eelnõuga seoses meenutada, kas need on ainult Venemaad ja Valgevenet puudutavad sanktsioonid. Sanktsioonide all, nagu me teame, on ka terve hulk teisi riike, nii Euroopa Liidu kui ka Ameerika Ühendriikide, ühesõnaga, meie nii-öelda lääne hemisfääri partnerriikide sanktsioonide all: Põhja-Korea, Iraan. Küllap me leiame neid veel, kui me hakkame täpsemalt vaatama: Venezuela, Kuuba. Kas see eelnõu puudutab ka neid riike?

Aitäh! Eelnõus on silmas peetud direktiivis sätestatud miinimumnõudeid Euroopa Liidu piiravate meetmetega kehtestatud kauba sisse‑ või väljaveo keelu ja strateegilise kauba rikkumiste kriminaliseerimise kohta. Te viitate sanktsioonidele. Kui on tegemist sanktsioonialuse kaubaga, mida püütakse viia Eestist Venemaale või tuua Venemaalt Eestisse, siis see, kas see on Venemaa, Kuuba või kellegi kolmanda kaup, mina saan nii aru, ei mängi siinkohal rolli. Sanktsiooni all olevat kaupa üle piiri viia ei tohi ning Maksu- ja Tolliamet peab seda menetlema.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Arvestades, kui suurte summade eest liigub kaupa üle piiri, kusjuures tihti on see sanktsioonialune kaup ja tegu on tihtipeale miljonitesse ulatuvate summadega, küsin, kuidas kujunesid need trahviühikud ja rahatrahvid. Siin on kirjas kuni 400 000 eurot. See jääb ju praegustes inflatsioonitingimustes ajale ilmselgelt väga kiiresti jalgu. Kas käis läbi see mõte, et neid kuidagi indekseerida?

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh! Hea küsimus. Õiguskomisjonis sellist mõtet ei olnud. Ma jään isegi selle vastuse võlgu, kas Eestis on mõnda indekseeritud trahvimäära või karistust. Minu teada ei ole. Ma arvan, et see ei oleks ka mõistlik. Loomulikult saab alati neid määrasid üle vaadata. Aga need määrad on Justiitsministeerium Riigikogule välja pakkunud ja õiguskomisjon nendega konsensuslikult nõustus.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avame läbirääkimised. Kõigepealt palun kõnetooli Kalev Stoicescu.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõu 441 puudutab väga olulist küsimust tänapäeval ja ka tulevikus. Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonid ehk karistusmeetmed on kindel viis, kuidas panna sariagressorriiki vastutama tekitatud kahju ja sooritatud kuritegude eest, ühtlasi pidurdades tema sõjamasinat. Selge see, et sanktsioonid pole hõbekuul ehk need meetmed üksi Venemaad põlvili ei suru ja sõda ei lõpeta, kuid need on õigustatud, vajalikud ja efektiivsed meetmed, kuivõrd Venemaa majandus, sealhulgas huugav sõjatööstuskompleks, tunnetab selgelt sanktsioonide mõju. Vastasel korral ei püüaks Venemaa sanktsioonidest vabaneda või nendest mööda hiilida. Just see aspekt, sanktsioonide efektiivne rakendamine, on eelnõu 441 fookuses, sest Venemaa-vastaste karistusmeetmete vastuvõtmisest pole suurt abi, kui neid ei ole võimalik nii-öelda puhtfüüsiliselt tõhusalt rakendada, sealhulgas sanktsioonirikkumisi täies ulatuses menetleda. Sanktsioonide maht on suur, Euroopa Liit on neid kehtestanud tervelt 16 paketti, neist järjekorras viimase Venemaa täiemahulise agressiooni kolmandal aastapäeval ehk tänavu 24. veebruaril. Eelnõu juhindub Euroopa Liidu direktiivis sätestatud miinimumnõuetest, mis puudutavad piiravate meetmetega kehtestatud kauba sisse‑ ja väljaveo keelu ja strateegilise kauba rikkumiste kriminaliseerimist. Kõik sanktsioonirikkumised on karistatavad kriminaalseadustiku järgi ning kaitsepolitsei menetleb neid rikkumisi, kuid menetlemine tuleb paratamatult muuta tõhusamaks, kuivõrd sanktsioonirikkumiste maht ei võimalda enam efektiivset menetlemist kapo töökoormuse suure kasvu ja ressursipuuduse tingimustes. Seetõttu on eelnõuga ettenähtud muudatused karistusseadustikus ja väärteomenetluse seadustikus olulised, et vähendada bürokraatiat ning lihtsustada väiksema mahuga rikkumiste menetlemist väärteona. Erakond Eesti 200 seisab kindlalt, nii nagu valitsuskoalitsioon, Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide rakendamise tõhustamise eest. Tuleb kurvastusega tõdeda, et rahu on tõenäoliselt veel kaugel, sest agressorriik on huvitatud, vähemalt praegustes oludes, kõigest muust kui rahust, mistõttu tema vastu kehtestatud sanktsioonid püsivad. Võib samuti eeldada, et Venemaa soovimatus rahu kehtestada, mis on täielikult tema võimuses, kui ainult oleks tahtmist, tingib juba lähimas perspektiivis uute sanktsioonide kehtestamise, nagu ka varem kehtestatud karistusmeetmete pikendamise, mistõttu eelnõu 441 on tulevikku vaatav ning loob sobivaid tingimusi sanktsioonirikkumiste veelgi suuremas mahus menetlemiseks. Aitäh!

Aitäh! Järgmisena Kert Kingo, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes te meid jälgite! Noh, siin me jälle oleme. Jälle keeratakse kruvisid kinni ja üritatakse minna sammu võrra lähemale jälgimisühiskonnale. Kõik, kes on natuke meediat jälginud, on saanud lugeda, kuidas alles tuli avalikkusele arusaadavalt välja see, et tahetakse terve Eesti valvekaameratega täita ja hakata inimesi jälgima. Looritatakse seda ilusa jutuga, nagu seda tehtaks selleks, et ennetada rikkumisi. Selle eelnõu raames on kattevarjuna ilus jutt, et muuta sanktsioonirikkumiste menetlus tõhusamaks. Tegelik eesmärk oli algselt ju anda jälitustoimingute lubasid Maksu‑ ja Tolliametile juurde. See on täiesti lubamatu. Mul on siiralt hea meel, et terve mõistus võitis ja see jäi siit välja. See oleks olnud üks järjekordne samm, kui jälle keegi oleks saanud mingi õiguse, volituse kõnesid pealt kuulata või [inimesi] jälitada. Tegelikult, kuna jälitustoimingud, eriti just kõnede pealtkuulamine ja jälitamine, on seotud õigustega, mis on põhiseaduses sätestatud, siis selliste lubade olemasolu on tugev põhiseaduse riive, näiteks riivatakse nendega eraelu puutumatust või sõnumisaladust. Alati, kui on lube antud, on olnud ka nende rikkujaid. Vaatame Kaitsepolitseiameti tegevust, [neid rikkumisi] on ju ka meedia kajastanud. Õnneks on kajastatud, kuidas ebaseaduslikult, seadust rikkudes, hallil alal liikudes kuulatakse massiliselt inimesi pealt ja jälgitakse nende tegevust. Seetõttu ma tunnustan õiguskomisjoni, et seal oli tervemõistuslik lähenemine ja saadi aru, et tõesti, see oleks üle piiri läinud, kui oleks Maksu‑ ja Tolliameti jälitustoimingute õigust laiendatud. Aastaid on väga hästi toimunud see koostöö, kui vajaduse korral on Maksu‑ ja Tolliameti uurimisosakond kaasanud oma meeskonda, uurimisgruppi, politsei kompetentsi, ja ka vastupidi, politsei on kaasanud Maksu‑ ja Tolliameti kompetentsi oma uurimisgruppi, et asjad ilusti ja edukalt lõpuni menetleda. See on jälle kinnitus selle kohta, kuidas ametnikud algselt üritavad ühe jutuga tulla, viidates mingitele Euroopa Liidu direktiividele. Tegelikult need direktiivid ei puutunud üldse asjasse, aga nende varjus üritati midagi ära teha. Minul tekib küsimus. Kes oli see kõige suurem huvitatud pool, kes selle eest võitles ja tahtis, et varsti saaksid juba järgmised asutused nii ulatuslikke eraõigusi piiravaid toiminguid teha? Mind see tõesti huvitaks. Ma võin arvata, kes see on. Aga see kõik on lubamatu ja see ongi jälle ehe näide, kuidas üritatakse meie ühiskonnast teha jälgimisühiskonda. Me ei ole inimeste õigusi kaitsev riik, sest keegi kogu aeg üritab midagi [sellist] teha. Aga veel kord: väga hea meel on, et terve mõistus võitis ja need asjad on jäänud õigetesse raamidesse, nii nagu nad peavadki olema. Aitäh teile!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Eelnõu kohta on tehtud seitse muudatusettepanekut, alustame nende läbivaatamist. Esimese muudatusettepaneku on teinud õiguskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Teise muudatusettepaneku on teinud õiguskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Kolmanda muudatusettepaneku on teinud õiguskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Neljanda muudatusettepaneku on teinud õiguskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Viienda muudatusettepaneku on teinud õiguskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Kuuenda muudatusettepaneku on teinud õiguskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Seitsmenda muudatusettepaneku on teinud õiguskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 441 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. Ühtlasi on ka kolmas päevakorrapunkt läbitud. Enne neljanda päevakorrapunkti juurde minekut tahan teha stenogrammi huvides täpsustuse, et esimeses päevakorrapunktis olid Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 547 hääletamistulemused järgmised: 84 poolt, vastu 0, erapooletuid 1.