Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (547 SE) kolmas lugemine

Läheme edasi tänase, kolmapäeva, 19. märtsi päevakorraga. Päevakorra esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 547 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Kõigepealt Tanel Kiik Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel. Volitusega, ma saan nii aru.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud kolleegid! Nii nagu sotsiaaldemokraadid on varasemalt väljendanud, me toetame käesolevat eelnõu ja toetame põhimõtet, et riik kohtleb mis tahes põhjusel toitja kaotanud lapsi võimalikult võrdselt ja võimalikult väärikalt. Praegune süsteem, kui nii-öelda toitjakaotuspension sõltub paljuski sellest, kui suur on olnud meie seast lahkunud vanema või vanemate sissetulek, see nii-öelda pensioniõigus, ja see [toitjakaotuspension] sõltub samamoodi sellest, kui palju lapsi peres on, on tegelikult, kui rahulikult mõelda, algusest peale olnud ebamõistlik. Ebavõrdselt on koheldud neid lapsi, kes on sündinud suuremas peres, lasterikkas peres, samuti neid lapsi, kelle vanemad ei ole mis tahes põhjusel jõudnud kuigi palju tööl käia ja sotsiaalmaksu maksta. Selles vaates oleme aastakümneid pannud lapsi ebavõrdsesse stardiolukorda. Eriti tuleks arvestada, et tegemist on niigi märkimisväärselt raskemas seisus olevate laste ja alaealiste noortega. Toitja kaotus, vanema kaotus, on nii või naa traagiline sündmus, aga me oleme täiendavalt tekitanud olukorra, kus suuremate perede [lastel] on see toetus olnud märkimisväärselt tagasihoidlikum, kuna see jaotatakse pere kõigi laste vahel. Nii et me igati toetame käesolevat eelnõu, mis annab hinnanguliselt 90%‑le toitjakaotustoetuse saajatest tulevikus senisest kõrgema sissetuleku, senisest suurema kindlustunde. Ma kutsun kogu parlamenti üles seda eelnõu toetama ja kutsun kahtlemata üles koalitsiooni ka tulevaste algatuste puhul sotsiaalvaldkonnas järgima just selliseid põhimõtteid, et muuta toetuste saamise kaudu ühiskonda võrdsemaks, vähendada majanduslikku ebavõrdsust, toetada eakaid, toetada meie peresid, toetada meie lapsi, toetada kõiki neid inimesi, kes rohkem tuge vajavad, on need siis puuetega inimesed või muud nõrgemas seisus sihtrühmad. See poliitika oma olemuselt on solidaarsema riigi ehitamine, see on õiglasema riigi ehitamine, mis peaks olema iga parlamendiliikme ja iga Vabariigi Valitsuse ülesanne. Ma loodan, et sarnaseid algatusi tuleb ka uuelt valitsuselt. Kinnitan, et kui me läheme selles suunas või kui te lähete selles suunas, siis sotsiaaldemokraadid selliseid eelnõusid või algatusi toetavad. Kui me näeme, võib nii öelda, et selline solidaarsema, õiglasema riigi ehitamine katkeb koos koalitsiooni vahetusega ja edaspidi hakkab siia meie ette tulema eelnõusid, mis muudavad ühiskonda ebavõrdsemaks, mis hakkavad kärpima vajalikke toetusi, tehes seda nõrgemate arvel, siis kahtlemata sotsiaaldemokraatide häältega arvestada ei saa. Nii et kutsun koalitsiooni üles võtma õppust senise kolmikliidu algatatud, ma arvan, mõistlikest, asjalikest eelnõudest, sotsiaalvaldkonna suurema võrdsuse, suurema toetamise tagamise põhimõttest, suurema õigluse tagamise põhimõttest – sellisel juhul saab arvestada ka meie toetusega sellistele eelnõudele ja sellistele algatustele – ja vältima mis tahes kärpeid nõrgemate arvel, eriti veel praeguse majanduskriisi ajal. Aitäh!

Isamaa fraktsiooni nimel Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud saadikud siin saalis ja kõik, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Nii nagu eelkõneleja ütles, tegemist on hea eelnõuga. Me liigume alati õiges suunas, kui me toetame lapsi ja peresid. Antud juhul me räägime sellest, kuidas luuakse vanema kaotanud lastele uus ühtne toitjakaotus[toetuste] skeem, mis tagab igakuise toetuse, sõltumata surnud vanema pensionistaažist või laste arvust [peres]. Tanel Kiik juba märkis, et enne oli tegemist ebaõiglase eelnõuga, sest osa lapsi sai vähem toetust. Selle eelnõuga me selle toetuse ühtlustame. Olen ise olnud üksikvanem. Minu vanem poeg kaotas oma isa raskele haigusele, kui ta oli just 14 saanud. Toitjakaotuspensionist, mida ta tookord sai, oli väga palju abi, kui ta õppis ja ülikoolis haridust omandas. Igatemoodi toetan ma isiklikult seda eelnõu ja seda toetab ka Isamaa fraktsioon. Uueks toetuse alussummaks määratud summa – 272 eurot – küll kõiki kulusid ei kata, aga vähemalt ütleb eelnõu, et seda hakatakse igal aastal vastavalt elukalliduse tõusule indekseerima. Praeguste prognooside järgi oleks väljamakstav summa 2026. aastal ligikaudu 345 eurot. Loodav toitjakaotustoetus vähendab oluliselt vaesusriski ühe vanemaga leibkondades ja toetab ka lasterikkaid peresid. Toitja kaotanud laste vajadused on samasugused, sõltumata sellest, kui kaua kellegi vanem jõudis enne surma töötada. Ühtlane ja indekseeritud toetus parandab lapse heaolu ja tagab pikaajalise kindlustunde. Need kõik on väga õiged põhimõtted, aga ma julgen selles väites, pikaajalises kindlustundes, oluliselt kahelda, kuna teise käega läks seesama koalitsioon esimese asjana aastal 2023, Riigikogu valimiste järel, laste ning eriti lasterikaste perede heaolu halvendama, ja seda päris märkimisväärselt. Lisaks võeti sama aasta sügisel lasterikastelt peredelt ära veel 101 000 eurot lasterikka pere huviringitoetust, mida maksti just suurtele peredele, enamasti maapiirkondades, ja just nimelt koolilastele. Kuna seda [raha] oli üle Eesti jagamiseks väga vähe, siis saigi seda jagada ainult koolilaste vahel. Suur perekond algas neljandast lapsest. Aga see toetus võeti ära. Nii et see samm, mille te nüüd täna astute valitsuse poolt ja mille kohta eelnõu on siia toodud, on samm õiges suunas. Kiiduväärne, positiivne samm, ainult et enne seda tehti ikkagi kolm sammu tagasi ja nüüd siis tehakse sammuke edasi. Aga kiidame, sest tänama peab iga hea algatuse eest. Kiitus ja tänu parteile selle sammu eest. Ma ei saa ikkagi jätta rääkimata, et samal ajal on seesama koalitsioon teinud Exceli tabeli põhjal väga märkimisväärseid kärpeid ja maksutõuse sellisel kombel, et ennekõike on saanud pihta just lastega pered ja eriti suured pered. See aga süvendab kriiside ajastul veelgi ebakindlust ning [vähendab] soovi lapsi saada. Oleme üsna kindlad, et paljudes peredes on elukalliduse tõusu, kaasnevate maksutõusude ning muude globaalse julgeoleku küsimuste taustal tekkinud riskide tõttu jäänud soovitud lapsed saamata. Eestis on kivina kukkuv sündimus. Meie ideaalid, et me ehitame riiki oma keele, rahva, rahvuse ja kultuuri säilimiseks, satuvad löögi alla. Toonitan, et valitsus peaks sellistest sammudest saama julgust ja astuma ka järgnevaid samme. Naisuuringud ja ka perede uuringud annavad meile täiesti selge signaali, et Eesti pered ideaalis soovivad lapsi. Tihtipeale soovitakse mitte ainult kahte last, vaid kolme last. Aga see kolmas jääb tihti sündimata seetõttu, et inimesed ei saa oma ideaali ellu viia täiesti objektiivsete takistuste tõttu, mis enamasti on majanduslikku laadi. Nii et sõltumata sellest, et valitsus kaotas abikaasade ühise tuludeklaratsiooni esitamise võimaluse, tulumaksu[soodustuse] alates teisest lapsest, koduste emade ... Palun lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

… tervisekindlustuse ja vähendas peretoetusi, andis ta täna signaali, et ta võib-olla mõne sammu astub ka positiivses suunas, ja on nüüd üksikvanematele andnud veidi lisatuge. Kõik, mida valitsus teeb ja mida siin Riigikogus räägitakse – need on kõik riigi antud signaalid. Me oleme lisaks tõstnud käibemaksu, see mõjutab just suure tarbimisega suurperesid. Sellest aastast hakkas kehtima automaks, see mõjutab taas lasterikkaid peresid kõige valusamalt ja kõige enam just maapiirkondade elanikke. Nii et soovime parteile ja valitsusele jõudu positiivsete sammude astumisel laste ja perede toetuseks. Aitäh!

Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Mihkel Lees, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Me elame suhteliselt ebakindlas maailmas ja võiks öelda, et ärevuse foon ühiskonnas on suhteliselt kõrge. Seda olulisemad on sellised Riigikogust tulevad otsused, mis aitavad suurendada inimeste ja perede kindlustunnet. Meie inimesed peavad teadma, et kui elu seab meid silmitsi vahest kõige keerukamate hetkedega, siis meie lähedased ei jää üksi. Kui pere toitjaga juhtub midagi traagilist, peab olema selge, et pere majanduslik toimetulek on endiselt tagatud. Tänane süsteem, tõepoolest, nagu ka eelnevad kõnelejad on öelnud, ei ole liialt hea. Toitjakaotuspension sõltub lahkunud vanema väljateenitud pensionistaažist, on tõepoolest väga erineva suurusega ja paljudel juhtudel ei kata piisaval määral laste ülalpidamise kulusid. Eriti keerukas olukorras on lasterikkad pered. Kui inimene lahkub noorelt ega ole jõudnud veel pensionifondi [õieti midagi] koguda, siis saab tema laps ainult 186 eurot kuus. Seega, tõesti, uus peretoetuse liik, toitjakaotustoetus lapsele, on oluline. See on alguses 272 eurot, aga tõuseb 345 euroni, mis on juba märkimisväärselt suurem summa. Tihti me räägime siin saalis just nimelt lasterikaste perede muredest. Seda märkimisväärsem on antud muutus, sest just lasterikkad pered saavad sellest usutavasti enim kasu. Kui varem jagati pensionisumma pereliikmete vahel, siis nüüd saab iga laps individuaalse toetuse, nii et näiteks nelja lapsega pere puhul, kes kaotab toitja, tähendab see igale lapsele 345 eurot kuus. Ma arvan, et see on tõepoolest päris suur samm õiglasema ja turvalisema süsteemi poole. Ka üleminek, nagu eelnevalt mainitud, on õiglane. Kellele kehtiv süsteem on soodsam, see saab jätkata praeguse toetusega. Enamikule, ligi 90%‑le sihtgrupist, toob uus kord aga suurema rahalise kindluse. Kokkuvõttes on see Reformierakonna fraktsiooni hinnangul väga vajalik ja õiglane samm, mis vähendab ebavõrdsust ja aitab peresid, kes on sattunud keerukasse olukorda. Kõiki tragöödiaid ära hoida ei saa, aga me saame toetada seda, et elu saaks pärast edasi minna. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 547 lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamist. Head kolleegid, juhin tähelepanu, et selle eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 547. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 84 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 547 on seadusena vastu võetud.