Valitsuse kärpekava

Tänane kaheksas küsimus kannab pealkirja "Valitsuse kärpekava". See on suunatud peaminister Kristen Michalile ja küsib Riigikogu liige Mart Maastik. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Täna me oleme juba kuulnud [juttu] moodsa tööstuse ja Reformierakonna moodsa kaitsepoliitika teemal. Ma siis küsin bürokraatia moodsa vähendamise kohta. Sain eile kirja Andrus Treierilt, kes on teatavasti KIK-i juhatuse esimees. Kirja sisu on selline. Selgitused KIK-i juhatuse laiendamise ja keskkonnahariduse arenduskeskuse (KHAK) ja Loodusmaja haldamise teemal. Keskus luuakse KliM-i haldusalas asuvate töökohtade ümberkorraldamise teel. KHAK-i meeskonnas on kokku viis inimest. Neist üks ametikoht tuuakse üle Kliimaministeeriumist ja neli ametikohta luuakse vähendatud töökohtade arvelt Keskkonnaametis. Keskkonnaametis vähendati 2024. aastal üheksa keskkonnahariduse valdkonna töökohta, mille arvelt luuakse neli uut töökohta KIK-is. KIK-i eelarves toovad KHAK-is – ehk siis selles loodavas keskuses – seotud töökohad kulu 2025. aastal kokku 136 000 [eurot] ja järgneval, 2026. aastal juba ligi 300 000. Lisanduvad sisseostetavad teenused eeldatavas mahus 0,8–1,2 miljonit eurot aastas, mis kajastuvad KIK-i projektide eelarves. Kuna sisseostetavate teenuste kate on tuludega kaetud ja nende alaline jaotus ajas suuresti kõikuv, siis neid ei kajastata KIK-i enda halduseelarves. Summadele lisanduvad veel üldkulud. Ja minu küsimus: kas eespool toodud näide, mille kohaselt Keskkonnaametis vähendatakse töökohti, et justkui kärpida kulusid, aga samal ajal reaalselt luuakse sama ministeeriumi haldusalas uued töökohad, ongi teie juhitud valitsuse moodne kärpepoliitika?

Kas-küsimus oli, jah? Vastus on ei.

Suur tänu! Mart Maastik, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Tänan, lugupeetud eesistuja! Hea austatud peaminister! No üldiselt sellised lühi[vastused] teile au ei tee. Kui küsimus esitatakse, siis võiks ikkagi sellele sisuliselt vastata. Aga ma küsin siis uuesti. Kui te ühes haldusalas koondate ametikohad ja loote sama ministeeriumi haldusalas uued töökohad – väidetavalt Keskkonnaameti juht tõi televisioonis näite, kuidas vähendatakse töökohti, kuidas sellega hoitakse kulusid kokku Keskkonnaametis. Ja nüüd te loote nendesamade inimeste arvelt uued töökohad sama ministeeriumi haldusalas ja need toovad endaga kaasa tegelikult 0,5 miljonit eurot aastas ainuüksi palgakulu. Lisaks veel projektide tõttu, nagu kirjas on, 0,8–1,2 miljonit eurot aastas lisakulusid. Kas te leiate, et see ongi teie valitsuse eelarve kärpimise poliitika? Palun konkreetset vastust.

Aitäh! Te küsisite, kas ma leian, et see on minu valitsuse eelarve kärpe poliitika. Vastus on loomulikult ei. Tahate, et ma ütlen pikemalt, kaks lauset? Loomulikult ma ei pea mõistlikuks, kui me kuskil koondame ametikohti ja need luuakse mujal. Endiselt vastus on ei. Ja kui te näete, et kuskil on mure, olge head, andke lahkelt teada. Teie, ma kahtlustan, olete veel KIK-i nõukogus, mina enam seal ei ole.

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Andres Metsoja. Palun!

Jaa, aitäh! Austatud peaminister! Eile räägiti uudistes meie maanteede halvast olukorrast. Selles mõttes, et hoolduskuludeks on raha vähe ja arendustegevuseks ei ole üldse. Ja seal kõlas selgelt, et Via Baltica Nurme–Libatse lõigu hankemaksumuseks kujunes 69 miljonit eurot, aga raha selleks oli 56 miljonit eurot. Ma saan aru, et kaks aastat tegelikult ikkagi sellel maanteelõigul midagi teha ei saa, see protsess lükkub edasi. Ja samal ajal ettevõtjad rõhutavad sageli taristu tähtsust. Minu küsimus tüüribki sinna, et me oleme andnud nõusoleku riigina põhimõtteliselt ehitada Tartusse Süku, nüüd uue nimega vist Siuru, mille maksumus peaks olema 100 miljonit. Ma ei tunne kuidagi siin saalis kadedust tartlaste vastu, aga meil on praegu sellised valikud, et [ehk peaks] panema raha taristusse, et tugevdada meie majandust, et tagada mobiilsus. Ka see on otseselt seotud meie kaitsevõimega. Kas on oodata, et uus koalitsioon ka selles valdkonnas prioriteedid üle vaatab? Või pigem ikkagi jäädakse positsioonile, et jah, raha teehoius ei ole, aga me midagi valdkondade vahel ümber ei tõsta ja läheme edasi seda teed, et uued objektid, mis on kokku lepitud näiteks kultuurivaldkonnas, teeme ära, aga maanteed kas või sõjalise mobiilsuse kontekstis jätame vaeslapse rolli?

Hea küsimus! Aitäh, hea küsija! Kulka rahastus on tehniliselt võttes erinevalt muust eelarvest. Me mõlemad seda teame, nii teie kui mina. Aga minu vaated ei ole just suur saladus. Olen ju olnud majandus- ja taristuminister ja soovitanud põhimaanteed kõik neljarajaliseks ehitada. See tasuks ära tegemist, sest Eesti on küll väike riik, aga mida väiksem on aegruumiline vahemaa ja mida ohutum see liikumine on, seda mugavam see inimestele on. Me keegi ei taha passida stressis sellesama tee peal ja oodata, millal veoautost mööda saab. Kui te küsite minu arvamust, siis jah, kui meil on võimalik teedesse raha juurde panna, siis peaks seda tegema. Sedasama küsis minu käest eile ka ERR ja ma täpselt nii ka ütlesin. Kõik sõltub sellest, milline see riigi rahakott on, kust me saame midagi ringi tõsta. Me oleme ju arutanud, et kui me tahame, et Eesti riik jääks iseseisvaks, siis läheb ilmselt kõige intensiivsemalt, kõige kiiremini, kõige valusamalt kogu investeeringute osa lähiaastatel kaitsekulutustesse. Ja noh, selles on ilmselt, nagu ma arvan, konsensus. Võib-olla osa ei nõustu, mõnedele tundub see tühine, aga minu meelest teist teed ei ole. Ja kui meil on võimalik sealt kõrvalt teha investeeringuid, siis kindlasti teedehanked võiksid olla osa sellest. See on ka minu arvamus. Taristusse me oleme viimastel aastatel pannud palju raha. See läheb eeskätt Rail Balticu projekti, sinna panime eelmise aasta eelarvest üle 200 miljoni täiendavalt veel lisaks. Valdavalt see raha tuleb Euroopa Liidust. Meie jaoks on see isegi – ma ei tea, mis see õige termin oleks – selline isetasuv projekt, sest tegelikult euroraha sellises ulatuses kasutamine toob eelarvesse rohkem tagasi, kui meiepoolne finantseeringi on. Aga jah, ma ise arvan ka, et kui on võimalik teedesse raha juurde panna, siis tasub panna. Ühte objekti teise vastu vist ei ole võimalik otse vahetada. Kulka rahastus käib teatud reeglite alusel, need riiklikult tähtsad kultuuriobjektid on Estoniast Siuruni ja nii edasi. Aga ju me peame mujal eelarves prioriteete ringi vaatama, kui on võimalik. Minu nimel on – ja ma olen südamest lootnud ja endiselt loodan, et tuleb vägev naine või mees, kes lööb selle üle – vaba Eesti teedeehituse ajaloo kõige suurem [objekt] Kose–Mäo, mis õnnestus kokku leppida. Ja oleme ausad, minu järeltulija Taavi Aas kutsus mind lõikude avamisele, väga kena temast. Loodame, et me ühel hetkel jõuame ikkagi sinnani, et põhimaanteed saame neljarajaliseks. Aga, noh, tunnistame, et majandus on küll veidi paremas olukorras, taristusse läheb rohkem raha, just Rail Balticusse, aga väga palju tuleb panna ka kaitsesse. Nii et hindame seda tervikuna ja kui on võimalus teedesse panna rohkem raha, siin ma võin veendunult öelda, et mina seda pooldan.

Suur tänu! Lõpetan meie kaheksanda küsimuse käsitlemise. Liigume edasi.