Riigikaitse

Tänane seitsmes küsimus on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Anti Allas ja teemaks on riigikaitse. Anti Allas, palun!

Aitäh, hea esimees! Austatud peaminister! Varasematest vastustest [võib järeldada], et selle valdkonna küsimus vist teile praegusel ajahetkel ei meeldi, aga tegelikult on see sisuline ja ootaks sisulist vastust. Eesti kaitsevaldkonna kaks vaieldamatut tippspetsialisti, endine Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm ja Kaitseväe eelmine juht Martin Herem, on andnud viimastel päevadel väga selge hinnangu, et Kaitseväele vajaliku relvastuse ja moona hankimise kiirus pole piisav ja valitud meetodid tervikuna pole ehk kõige paremini valitud. Ja seda selles situatsioonis, kus me just praegu oleme. Võib-olla, ütleme, kümme aastat tagasi olnuks see väga okei. Kui eile küsis "Esimeses stuudios" saatejuht härra Pevkurilt kommentaari etteheitele, et hankemehhanismi valik pole olnud optimaalne, siis härra Pevkur vastas sellele, tsiteerin: "Täiesti asjatundmatu jutt." Ja siit minu küsimus. Kuidas siis tegelikult on, kas härra Herem liialdab või lausa valetab, kui räägib murest relvade hankimise väikese kiiruse pärast? Ja kui ei, siis mis on kaitsevaldkonnas plaanis senisega võrreldes teisiti teha?

Aitäh, hea küsija! Minu meelest on kaitseminister seda päris palju selgitanud ja ilmselt saab seda veel selgitada. Ka siin infotunnis me oleme seda teemat juba käsitlenud. Kaitseministri selgitused, nagu ka Kaitseväele [vajalike] relvahangete eest vastutavate inimeste selgitused on ju üsna ühesed: seda tehakse nii kiiresti ja nii võimekalt, kui suudetakse. Ja see ei muuda seda, ma arvan, et me Eesti patriootidena, Eesti kodanikena tahaksime, et kõik, mida meil on vaja, oleks juba siin, ja liiaga. Et oleks seda rohkemgi. Nii et on kaks asja: üks on tunne ja emotsioon, teine on see, mida praktikas tehakse. Kui seda protsessi saab kiiremaks muuta, siis ma olen kindel, et kaitseminister teeb kõik selleks, et see protsess oleks kiirem, eriti nüüd, kui me otsustasime, et järgmisest aastast on Eesti kaitseinvesteeringud tasemel vähemalt 5% SKT-st. See tähendab seda, et meil tuleb lähiaastatel veel palju rohkem, veel intensiivsemalt hankida. Ja see tähendab seda, et see on tohutu väljakutse ka kaitsehangete [tegijatele]. Nii et jah, ma loodan, et Kaitseministeerium teeb kõik, et see võimalikult tempokalt tehtud saab. Täna nad seda on kinnitanud. Ka Kaitseväe juhataja asetäitja eile kinnitas, et neil ei ole etteheiteid hankijatele, kaitseminister samamoodi. Ma ju mõistan, et poliitiliselt on mõnus kaitseministrit grillida, aga see ei pruugi olla õigustatud. Samas, kindlasti on kohti, kus see võib olla õigustatud, ja siis tuleb see välja öelda. See, et Kusti Salm ja Hanno Pevkur sõpradena lahku ei läinud – kuulge, see vist enam uudis ei ole. Sealt ilmselt üllatust tulla ei saa. Aga eks nad ilmselt ikkagi mõtteid vahetavad. Aga kui me juba Eesti patriotismist räägime, siis mul on üleskutse: arutage läbi! Kui te räägite laskemoonast ja kõigest muust sotsiaaldemokraatidega, siis arutage, mida öelda Eesti inimestele Lõuna-Eestis näiteks, kas sel korral saavad Vene kodanikud valida või mitte.

Anti Allas, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Jaa, aitäh! Austatud peaminister! Valimisküsimuses oleme väga selgelt oma seisukoha andnud ja agressorriikide kodanike puhul kindlasti soovime selle valimisõiguse kaotada. Aga minu lisaküsimus on see või õigemini ma sooviks anda heatahtlikku nõu. Kui te kutsute Riigikantselei juurde kokku bürokraatiat kärpiva ekspertgrupi, siis ma ütlen, et ma isiklikult seda siiralt toetan. See on hea plaan. Aga ma küsin, kas te ei ole mõelnud, et praeguses väga pingelises julgeolekuolukorras oleks veelgi rohkem vaja riigikaitse ekspertgruppi, et koondada kokku riigi parimad tegijad, kes saaksid kaasa aidata ka hankeprotsessi kiirendamisele. Sellele küsimusele te muidugi ei vastanud hästi. Võiks kaasata, kuna minu arust kaitsevaldkonnas me peaksime ühte hoidma, ka härrad Heremi ja Salmi. Ja võib-olla need inimesed, kes saaksid diplomaatilisel tasandil aidata neid protsesse kiirendada, võiksid ka sinna ekspertgruppi kuuluda. Mis te arvate sellest ideest?

Aitäh! Kõigepealt kompliment, et te ütlesite, et te toetate seda põhiseaduse muutmist, mille puhul, ma olen aru saanud, tuleb see päikeseloojangu klausel ja mida vist EKRE, Isamaa, Eesti 200, Reformierakond ja ehk ka nõndanimetatud vabad saadikud toetavad. Siis, ma arvan, Eesti rahvas võib elada teadmises, et nendel valimistel agressorriikide kodanikud enam ei vali ja mittekodanikud teevad oma asjad järgmiseks korraks selgeks. Aitäh selle eest, kui see nii on! Seda esiteks. Teiseks, sellega ma olen nõus ja ma tänan ka selle toetuse eest ettevõtjate tegevusele, ettevõtjate ettepanekutele. Minu meelest ka on see väga mõistlik. On hea, kui kriitilise pilguga vaadatakse riigi asjad üle. Minu meelest see on selline normaalne protsess. Ja ma kindlasti küsin teie [ettepanekust] lähtuvalt kaitseministri käest – ma olen muidugi ka ise seda küsinud ja seda on ennegi küsitud –, kas on midagi, mida ekspertide tasemel või seadusandluses me saaksime täiendavalt laiemas ringis veel teha. Ka mulle meeldiks, kui riigikaitses ja välispoliitikas me hoiaksime seda kultuuri, mida me oleme tegelikult aastakümneid Eestis hoidnud: väljaspool alati ühel häälel. See on meie printsiip olnud. Nüüd on Isamaa esimees tegelikult asunud [olukorda] ära kasutama oma isiklikus kampaanias. Ma saan aru: reiting on kõrge, peapööritus suur. Aga siiski, kaitsevaldkonda ei [tohiks] niimoodi turule viia. Ma arvan, me vist oleme ühel nõul.

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Heljo Pikhof. Palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Teie peaministriks oleku ajal on Eesti inimeste hulgas ärevus, sealhulgas sõjahirm, aina kasvanud ja turvatunne järsult vähenenud. Oluline roll on siin loomulikult olnud nii teie kui ka kaitseministri ebalevatel ja vastuolulistel väljaütlemistel, samuti oluliste hangetega viivitamisel. Ja siit küsimus: kas te tõesti usute riigikaitseküsimustes oma karjääripoliitikust kaitseministrit rohkem kui kindral Heremit ja pikka aega kaitsevaldkonnas töötanud Kusti Salmi?

Aitäh, hea küsija! Ma kuidagi ei tahaks, et teie [viidatud] ärevuse taseme tõusu küsimus oleks adresseeritud ainult peaministrile ja kaitseministrile. Peaministrina ma saan lubada kindlamat käitumist, kindlasti püüan seda. Uus valitsus on oluliselt selgema joonega erinevates otsustes. Paljud otsused, mis seni on veninud, saavad tehtud. Muu hulgas oleme teinud otsused tööseadusandluses, oleme käivitanud ettevõtjate nõukoja, mis, tõsi, oli plaanis juba sügisest. Ja eile tegime otsuse kaitseinvesteeringute kasvatamise kohta. Ja siiski ma julgen tagasihoidlikult mainida, et ettekujutus, et sõjaärevus [on vallanud] inimesi ja mõjutab meie majandust ja igapäevaelu Eesti valitsuse tõttu, on muidugi sügavalt ekslik. Sõda ja agressiooni korraldab Putin. Tema pärast me oleme näinud vaeva, et NATO korraldaks operatsioone merel, kui me hakkame ennast lahti ühendama Vene võrgust. Tema pärast ja Vene režiimi pärast me näeme vaeva, et kindlustada oma energeetikat. Tema pärast me näeme vaeva korjata kokku maksuraha, valmistuda selleks, et mitte kunagi Eestisse sõda ei tuleks. Tema pärast! Mitte selle pärast, et Eestil on [säärane] peaminister ja [säärane] kaitseminister. Nii et ma arvan, et selle küsimuse alus oli üdini vildakas. Ma teie kolleegile Anti Allasele juba vastasin, et kui on midagi, mida saab koos teha, kui mingi kriitika on õigustatud, siis me võtame kindlasti seda kuulda. Aga ma tahan siin korrata, et kaitsehangete [tegijad] on öelnud, nagu ka Kaitseväe juhataja asetäitja: neil ei ole etteheiteid sellele tempole, kõik on maksimaalselt kiiresti toimetatud. Jah, ma saan aru, et raamatupidamislikult saab küsida, kas on [olemas] üks, teine või kolmas dokument. Aga töö on käinud, mahud on kasvanud ja nüüd kasvavad veelgi. Loomulikult tuleb liigutada nii kiiresti kui võimalik, ka lähematel aastatel. Ja seda tehakse. Need investeeringud kasvavad vastavalt Kaitseväe juhataja nõuandele.

Suur tänu! Lõpetame tänase seitsmenda küsimuse käsitlemise.