Mis on peaministri suur plaan Eestile?

Tänane kuues küsimus on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Rain Epler ja teemaks on "Mis on peaministri suur plaan Eestile?". Rain Epler, palun!

Härra peaminister! Kui me siin vaatame kogu seda perioodi, kui te olete peaminister olnud, teie väljaütlemisi ja tegevust, siis tekib tõsiseid küsimärke. Noh, võtame näiteks energeetika teema. 7. veebruaril te rääkisite sellist juttu, et tuulele 20 aastaga makstav taastuvenergiatasu tarbimise eest on circa 2,6 miljonit eurot, madalamast hinnast saadav kasu samal ajal on 5 miljardit eurot. Seega lihtne võrdlus: 1 euro paneme investeeringuna sisse, peaaegu 2 eurot saame vastu. Nädalake või veidi rohkem hiljem teid pinniti Vikerraadios nende teie arvutuste teemal ja siis te niisuguse, ma ei oska öelda, kas elegantse või pigem vastupidi, totra mõttega, tulite sellest arvutusest eemale ja ütlesite, et ärme elame selles numbrimaagias. Ja nüüd te olete, nagu Keldo siin just tunnike tagasi kinnitas, jõudnud selleni, et meretuult sellises mahus ja sellisel kujul ikkagi ei ole vaja. Noh, möödunud aasta augustis te rääkisite teemal, millest koosneb julgeolekumaks. Ma tsiteerin jälle teid: "Kui me soovime osta juurde moona ja kaitsevägi on hinnanud ümber oma vajadusi, siis me peame olema kindel riik. Lai julgeolekumaks on olemuselt kogu ühiskonda kattev. Ta puudutab kõiki. See puudutab inimesi esimesest eurost tulumaksuga [---] ja ettevõtteid ka, kus me maksustame kasumeid. See on tähtajaline. [Sellega koos käib avalikus sektoris] kärbe." Noh, nagu me nüüd teame, kärpeid ei ole tehtud. Ja moona osas on praegu seis selline, et ega ei saagi täpselt aru, kas siis on midagi hangitud või ei ole, ja kui palju on hangitud, ja nii edasi. Ja lisaks olete te nüüd jõudnud punkti, kus kaks kolmest julgeolekumaksu komponendist tuleks tühistada. Ma iseenesest olen selle poolt, et makse vähendada. Aga mul on nagu mure ja küsimus selles mõttes, et te peaministrina käitute tegelikult ju nagu tuulelipp. Teil ei ole suurt plaani, teil ei ole visiooni, kuhu Eesti peaks minema. Noh, tuul puhub täna ühelt poolt, siis te arvate, et teeme nii, ja homme puhub teiselt poolt, [siis arvate] vastupidi. Minu arust see nagu ei kanna välja peaministri rolli. Kas teil tegelikult on suur plaan, millele üksikotsused toetuda saaksid? Ja [kui on], siis mis see plaan on?

Jaa, aitäh! Noh, ma saan aru, et teid väga huvitab minu suur plaan ja selle pärast tulite te täna tööle. See teeb mulle suurt rõõmu. (Rain Epler ütleb midagi saalist.) See teeb mulle suurt rõõmu! Mina usun, et me suudame Eestis luua vabade kodanike riigi, 21. sajandi moodsa [riigi]. Sellise, mis on innovatiivne, kus majandus kasvab, mis on kindlalt kaitstud. Sellist Eestit mina tahaksin. Mis puudutab maksusüsteemi muudatusi, siis mul on rõõm kuulda, et te neid toetate. Te küsite, mis on vahepeal muutunud. Muutunud on ju see, et kui me tõstame kaitsekulutusi ja samal ajal õnneks saame ka Euroopa reeglitest hõlpu, siis me saame kaitsekulutusi teha kiiremini. Mida me ka teeme. Me tõstame väga järsult oma kaitsekulutusi, et Eesti oleks paremini kaitstud, majandus kasvaks, inimesed saaksid oma tulevikku ja peret siin planeerida. Samal ajal saame seda nüüd, kus majandus on kasvama hakanud – loodetavasti oleme kasvava tsükli alguses –, teha nii, et see on ettevõtlusele lihtsam. Ka inimeste tulumaksukoormus on väiksem, tõuseb ka tulumaksuvaba miinimum. Ma arvan, et me oleme päris sellise, no ütleme, majanduslikus mõttes hea tsükli alguses. Kui ma vaatan ettevõtluse ja majandusvaldkonna tagasisidet, siis see on väga positiivne olnud. Sõnum, mida oodatakse kindlasti, on julgeoleku kindlustamine. Eile valitsus tegi põhimõttelise otsuse tõsta kaitsekulutused järgmisel aastal vähemalt 5%-ni SKT-st. Nii et veel kord kordan. Loodan, et see teeb teile rõõmu. Minu ettekujutus Eestist on kui arenevast, innovatiivsest, moodsa tööstusega riigist, mis on kindlalt kaitstud, kui soovite, nagu põhjamaine Iisrael või Lõuna-Korea, kelle puhul sõbrad teavad, et tema peale saab loota, ja keda vaenlased kardavad.

Suur tänu! Rain Epler, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Jaa, aitäh! Kõigepealt ma tulen teie vastuse alguse juurde. Te ütlesite, ma ütleksin, väga kõnekalt: tahame Eestis luua vabade kodanike riigi. Siis pidasite pausi ja lisasite sõna "moodsa". Kui uudiseid lugeda, siis tundub, et te tahate tõesti sellist moodsat vabade kodanike riiki luua, aga igat vaba kodanikku jälgib kogu aeg mingi kaamera. Ja mida riik selle teadmisega edasi teeb, on jäänud küsitavaks. Aga kindlasti see ei tundu nagu vabade kodanike riigi ehitamine, pigem on see sellise Hiina-laadse ülikontrolliva riigi ehitamine. Seda esiteks. Nüüd see 5% lubadus. See kõlab jällegi täpselt samamoodi pateetiliselt nagu möödunud aasta augustis teie jutt sellest, miks on vaja inimesi esimesest eurost maksustada, miks on vaja ettevõtete kasumeid maksustada ja nii edasi. Ja nüüd te olete jõudnud sinna, mida me tegelikult juba tookord teile selgitasime, et kui te majandust muudkui kägistate täiendavate maksutõusudega, siis teil raha juurde ei tule. Täna te räägite meile juba mitmendat korda: "Me oleme teinud ajaloolise otsuse, kaitsekulud tõusevad 5% peale." Aga kui teie senist tegevust vaadata, siis võib-olla te tulete homme sama [süütu] näoga ja ütlete, et te olete teinud teise ajaloolise otsuse, et ei tõuse 5% peale. Ja see jutt, mida te räägite, et majandus on läinud paremasse tsüklisse. Minu arust olete te ise siin mitu korda öelnud, et te nii võimekas ei ole, et te maailma ja Eesti majandust kuidagi mõjutada saate. Et see ei ole teie plaan, see on selline majandustsükkel ja te loodate, et kuna naabrite juures on asi paremaks läinud, siis läheb Eestis ka. Aga ikkagi, mis see teie plaan on? Kas te plaanite nüüd stabiilsemaks muutuda peaministrina? Kas teil on plaan ja te peate sellest kinni või te jätkate sellise poliittehnoloogina, mõtlete, et reiting ei tõusnud, äkki siis ütleks viie [protsendi] asemel kolm? Ma vaatasin siin ajakirjandust, lugesin, et Läänemets ja Reinsalu ütlesid juba kuus või seitse, ma nüüd ootan, et kes esimesena kümme ütleb. Või teil on mingi plaan, millele te üksikotsustes edaspidi kavatsete toetuda, püüdes Eestit kuhugipoole viia?

Aitäh! Eks see nii on. Ma saan aru, et teie maailmavaate korral tähendab "moodne" kindlasti midagi koledat. Hiina-alaseid küsimusi saate küsida kolleeg Mart Maastikult (Saalist öeldakse midagi.), tema oskab teile kindlasti seda kiita ja asjatundlikult kirjeldada. Eestis, [kuigi] te seda [väitsite], ei ole plaanis rajada tihedat valvekaamerate võrgustikku, mis igat kodanikku jälgiks. Mina eeldan, et vabade kodanike riik siiski ka kaitseb vabadust. Seda esiteks. Teiseks, [mis puutub] kaitsekuludesse, siis jah, see on valitsuskabineti julgeolekukabineti otsus. Ma saan loomulikult aru, et Lauri Läänemets ja Urmas Reinsalu püüavad olla vaimukad suvalisi numbreid öeldes, aga ma siiski ütleksin seda, et valitsuskabinet tegi otsuse, toetudes Kaitseväe juhataja nõuandele otsustada järgmise aasta riigieelarves tõsta kaitsekulud üle 5% või vähemalt 5%-le. Ja ma olen öelnud seda, ütlesin ka eile pressikonverentsil, et see number või see kulutuste määr võib minna isegi kõrgemaks. Sellega tuleb arvestada, kui me tahame kiiresti teha seda, mida meil on vaja, hankida selle, mida meil on vaja. See on see pilt. Nii et ma soovitaks seda tõsiselt võtta. Ja see, mida ma ütlesin – mina arvan, et teiegi võiksite seda toetada. Ma saan aru, et sõna "moodne" kõlab teie arvates väga kahtlaselt, aga moodne tööstus siiski on kõrgema lisandväärtusega, moodsad tehnoloogiad aitavad toota rohkem. Selline on moodsa tööstusega riik, kus on kõrge innovatsioonitase. Needki on uued asjad, ma saan aru, et kahtlased, aga need ikkagi aitavad tõsta meie jõukust. Ja majanduskasv on siiski, ütleme nii, statistikavaldkonnas mõõdetav, mitte kellegi [sise]tunde küsimus. Loodetavasti me oleme kasvu alguses. Ja kui te küsite neid asju, mida me saame teha. Tõepoolest, euribor lõppkokkuvõttes on suurem otsus kui Eesti valitsuse otsus. Mida me saame teha? Eile tuli peaministri juures kokku Eesti tippettevõtjate nõukoda, kes hakkab kavakindlalt vähendama erinevaid kontrolle, nõudeid, aruandlust ja selle kohta ka ettepanekuid tegema. Meil on igal teisel nädalal majanduskabinet ja sinna ma neid ettepanekuid ootan. Ettevõtjatest Viljar Arakas seda juhib, Robert Kitt on aseesimees. Seal on palju väga tõsiseid ettevõtjaid väga erinevatelt erialadelt. Tööandjate keskliit annab sinna oma esindajad või õigemini juba on andnud. Samamoodi ootame kaubanduskojalt ja väikeettevõtjatelt esindajaid. Nii et see on väga tõsine seltskond, kes aasta-pooleteise jooksul teeb oma ettepanekud, kuidas erasektori vaatest avalikku sektorit paremaks saada. Ma loodan sellest päris suurt kasu Eesti inimestele ja Eesti ettevõtjatele sündivat. Ja see on lihtsalt üks asi paljudest. Muu hulgas ka ettevõtete kasumimaksu [kehtestamisest loobumine] aitab ettevõtlust väga palju.

Aitäh! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Mart Helme. Palun!

Aitäh! Mul on hea meel, et Välisministeeriumi ametniku Sander Soone määratluse kohaselt Putini sabaraku Elon Muski ideed on ka Eestisse tee leidnud ja viljakasse pinda [langenud], teie poolt juhitava seltskonna plaanidesse juured sisse ajanud, [nii et te soovite] bürokraatiat vähendada. Ma muidugi natukene teie indu jahutaksin. Selleks on vaja Euroopa Liidust lahkuda, sest sealt on meile tulnud enam kui 80% kõigist regulatsioonidest ja piirangutest ja bürokraatiast. Mis te sellega ette kavatsete võtta, ma ei oska öelda. Ilmselt ei ole võimalik ainult meil siin kogu seda bürokraatiat omaalgatuslikult vähendada, selleks oleks vaja väga põhimõttelisi otsuseid. Ja neid otsuseid teie valitsus kindlasti ei langeta, ei ole võimeline langetama juba puhtideoloogilise pimeduse tõttu. Aga mu küsimus on see. No jube popp on teie meelest rääkida kaitsekulude tõstmisest. Ma arvan, et tegelikult Eesti rahva seas ei ole see sugugi nii popp teema, kui te ette kujutate, sest kõik saavad aru, et see tuleb nende heaolu arvel. Aga küsimus on see. Regionaalpoliitikat ei ole, õiget energeetikapoliitikat ei ole. Demograafilisi toetusmehhanisme ei ole. Vastupidi! Vastupidi! Inimeste, perede sissetulekute, huvialaringide ja muude rahade kärpimisel on kindlasti väga negatiivsed tagajärjed meie sündimusele. Keda te siis lõpuks kaitsma hakkate? Neid ätikesi-mutikesi, kes elavad, kuna neil kuskile mujale minna enam ei ole, kusagil vanades kolhoosikeskustes, lagunevates majades? Või siis Ukraina ja Vene ja muude niisuguste veel demograafiliselt jõulisemate piirkondade inimesi, kes on Eestisse ümber asunud? Keda te kaitsma hakkate, kui teil puudub tegelikult visioon Eestist kui rahvusriigist ja eestlaste kui rahvuse püsimisest? On teil sellekohane visioon olemas? Me siin grillisime teid esmaspäeval arupärimisega demograafia teemal. Mingit visiooni teilt ei tulnud. Vastupidi, me kuulsime, et teie meelest on kõik kõige paremas korras.

Teie aeg!

Polegi vaja midagi teha! Mis sellest, et lapsi ei sünni. Kestlik kahanemine! Aga tegelikult, 10 aasta pärast, 20 aasta pärast – keda te kindlate kätega kaitsete?

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Ma kirjutan selle üles, see oli nii hea lause: "Keda te kaitsete?" Eesti rahvast. Et oleks klaar, härra Mart Helme. Seda esiteks. Teiseks, kõik need küsimused ja see tiraad olid äärmiselt vaimukad. Et siis kõigepealt tuleb Euroopa Liidust lahkuda. Mul on meeles, et te lubasite Euroopa Liidust lahkumise toetusrühma moodustada. (Saalist hõigatakse: "Ei ole lubanud!") Seda ei ole seni moodustatud. (Saalist öeldakse veel midagi.) Mulle tundus, et te lubasite, andsite EKRE poolt valimislubaduse Euroopa Liidust lahkuda, aga taganesite sellest lubadusest. Ärge siis häbenege. Kui teil on plaan Euroopa Liidust lahkuda, siis andke teada. Siis te ütlesite, et neid otsuseid ideoloogilise pimedusega – kui ma ikka sain selle kiiruga õigesti kirja pandud – löödud valitsus ei tee. Õige! Minu valitsus ei lahku Euroopa Liidust ja tõepoolest, selles me kokkuleppele ei jõua. Ma saan aru, et teie soov on Eesti Euroopa Liidust välja viia. Mina selles teiega nõus ei ole. Mina ei toeta Eesti lahkumist Euroopa Liidust. Te võite selle toetusrühma teha ja seda välja pakkuda, kui tahate. Mina seda ei toeta. (Mart Helme saalist: "See ei olnud küsimus!") Nii, kaitsekulud. Te ütlete, et kaitsekulude tõstmist Eesti inimesed ei toeta. Mina arvan, et toetus riigikaitsele on väga kõrge. Ma jään teiega eriarvamusele selleski küsimuses, andke andeks. Kaitsekulude tõstmine on vajalik selleks, et meil oleks seesama üks ja armas ja meie oma Eesti. (Saalis kommenteeritakse.) Kui me ei tõsta kaitsekulutusi ja me ei panusta sellesse, siis me arutame kõiki muid asju, aga mitte seda, mida me tahame [arutada] eesti keeles Eesti parlamendis Eesti esindajatena. Seetõttu ma soovitan pigem toetada kaitsekulude tõstmist ja mul on kahju, et te üritate rääkida, et see justkui käib heaolu arvelt. Iseseisvus on absoluut. See ei ole kaubeldav. Ma loodan, et te saate sellest ühel päeval aru. Siis, te ütlesite, et pole regionaalpoliitikat, energeetikapoliitikat, demograafiapoliitikat. Lastetoetustele, kui te panete tähele, läheb Eestis peaaegu 2,2% SKP-st. Eesti on üks kõige kõrgemate lastetoetustega riike. Energeetika puhul, jah, debatt käib sotsiaaldemokraatidele armsate meretuuleparkide üle. Tuumajaama eriplaneering tuleb, maismaatuulikud tulevad. Te võite nende vastu võidelda ja päikseparkide vastu ka. Reservis on põlevkivijaamad, gaasijaamu tuleb juurde. Eestil on energeetikapoliitika täiesti kenasti olemas, ükskõik mis mulje te soovite luua. Regionaalpoliitika puhul tuleb sotsiaaldemokraatidele teha kompliment. Selle eest nad valitsuses seisid. Me oleme kokku leppinud, et teatud hulk investeeringuid suunatakse Tallinnast ja kuldsest ringist väljapoole. Peaksite teiegi seda [soovima]. Nii et kui te lõppu küsisite, keda te kaitsete, siis mina kaitsen vaba Eestit, Eesti rahvast, nii palju kui minu võimuses on. Ei kavatse Euroopa Liidust lahkuda, ükskõik kui ilusti te meelitaksite või kui kõvasti kärgiksite.

Suur tänu! Lõpetan tänase kuuenda küsimuse käsitlemise.