Turumajandus Eestis

Aga läheme edasi viienda küsimuse juurde. Viies küsimus on täna majandus- ja tööstusminister Erkki Keldole. Küsib Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin ja teemaks on turumajandus Eestis. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Mul on väga lihtne küsimus: kas meil Eestis on turumajandus või oleme ehitanud üles sotsialismi koos plaanimajandusega? Siin on näide. Riik maksustab põlevkivist elektrienergia tootmist tohutute tasudega. Samal ajal kulutab riik sadu miljoneid eurosid rohelise energia tootjate subsideerimiseks. Kui meil on aus konkurents ja turumajandus, siis miks seatakse tootjad ebavõrdsesse olukorda? Kui meil on sotsialism ja plaanimajandus, siis öelge see otse välja. Ja ärge öelge mulle palun, et see ei ole teie valdkond. Ma ei küsi energeetika kohta, vaid majanduse toimimise põhimõtete kohta.

Aitäh, hea küsija! Eestis on turumajandus, [vastan] lühidalt, kui see oli küsimus. Pikemalt vastates: ma saan aru, et te viitasite süsinikuheitme kvoodi süsteemile, mida üleeuroopaliselt üheselt rakendatakse ja mille eesmärk on, et meil oleks ka tulevikus puhas looduskeskkond, kus meil oleks hea jalutada, puhast õhku hingata, värsket vett. Ma arvan, et see eesmärk koos majanduse mõistliku konkurentsivõimega on väga tervitatav. Ja selleks nii Eesti kui ka väga mitmed teised Euroopa riigid, aga tegelikult riigid üle maailma [rajavad] energeetikas täiendavaid, uusi tootmisvõimsusi, mis oleksid väiksema keskkonnajalajäljega ja tulevikus tarbijale soodsamad. Võtame kas või viimase veebruarikuu näite, kus kahjuks elektri hind tõusis kõrgemale kui aasta tagasi. Hind, kui ma peast öeldes ei eksi, oli 15 senti kilovatt-tund. Ja kui sa küsid ekspertidelt, miks see vahe [tekkis], siis [vastatakse], et kõige suurem [põhjus] oli selles, et veebruarikuu oli hästi tuulevaikne. See tähendab hästi lihtsustatult, et kui me tahame pikema aja jooksul saada stabiilset ja taskukohasemat elektri hinda, siis meil on vaja mitmekülgseid tootmisvõimsusi. Meil on vaja täiendavaid tuuleparke, meil on vaja päikeseparke ja meil on vaja see ära siduda salvestusega. Olgem ausad, me kõik saame aru, et Eesti on ju piirkond, kus on aegu, kus päike ei paista ja tuul ei puhu. Siis on vaja salvestust, et neid energia hinna tippe alla tuua. Ja samamoodi on vaja juhitavaid võimsusi, näiteks lähemal ajal gaasijaamad, tulevikus mõni uus tehnoloogia. See on olnud algusest peale selle valitsuse ja ka eelmiste valitsuste prioriteet, et meil oleks võimalikult laiapinnaline energiamiks ehk ‑kokteil, nii nagu teie kolleeg ütles. Sellest lähtudes me oleme neid otsuseid teinud ja tegutsenud. See kõik on turumajandusega kooskõlas, turumajanduse alustel. Kui küsimus on erinevates subsiidiumides, siis ma eelmisele küsijale vastasin, et Euroopas on energiaturu olukord selline, kus [rajatakse] väga minimaalselt või tegelikult ei [rajata] üldse turuga [täiesti vastuolus olevaid] tootmisvõimsusi. Uute tootmisvõimsuste investeeringute maht on üpris suur, kapitalikulu on suur ja see tähendab seda, et kas algset garantiid, mingit subsiidiumit või riigipoolset toetust on rahastamiseks vaja. See on osa turumajandusest, see annab investeerijatele kindluse, see annab laenuandjatele ehk pankadele kindluse, et projekt on rahavoogude mõistes loogiliselt üles ehitatud. Ja teistpidi annab see tarbijatele ja ettevõtjatele kindluse, et siia tuleb uusi tootmisvõimsusi, tänu millele tulevikus energia hind on soodsam ja energia ise stabiilsem ja puhtam.

Suur tänu! Aleksandr Tšaplõgin, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Esiteks, "raudne" loogika. Tuult ei ole, tuulepargid ei tööta ja sellepärast on elekter kallis – ehitame veel rohkem tuuleparke. Ma ei näe siin loogikat ausalt öeldes. Aga taas turumajandusest. Iga päev loeme ajakirjandusest, kuidas teie koalitsioonipartner Eesti 200 kasutab oma poliitilist positsiooni, et aidata seotud ettevõtteid. Korruptsiooni fakti muidugi saab tõestada ainult kohus. Aga mul on küsimus: kas antud juhul on tegu ausa konkurentsiga või oleme Eestis loonud midagi sarnast sellega, mis toimub vähearenenud Aafrika riikides, kus edukat äri saab ajada ainult tänu tuttavatele poliitikutele?

Aitäh, hea küsija! Veel kord kordan igaks juhuks üle, et see veebruarikuu näide oligi toodud selleks. Tõesti oli tuulevaikne ja sellepärast ma rääkisingi mitmekülgsest energiavarustuskindlusest, milleks on täiendavad tuulepargid koos salvestusega. Mul on väga hea meel, et alles hiljuti tehti üks suurimaid maismaa akuparke. Eestisse rajati see just selle tõttu, et see annab tegelikult kindluse olukorraks, kui meil lühiajaliselt on energia hinnad kõrged. Me saame salvestada odavat tuuleenergiat kõigepealt lühikeks ajaks, aga tulevikus ka pikemaks ajaks. See on see, mida ma teile selgitasin. Mis puutub [korruptsiooni], siis kuna te ei nimetanud ette heites konkreetset subjekti või isikut või arusaama, siis igaks juhuks lihtsalt kordan üldiselt. Tõesti, Eesti on õigusriik. Kui on näha, et keegi teeb midagi ebaseaduslikku, siis selleks on olemas asutused, kes seda kontrollivad, reageerivad, otsivad võimalikke seaduserikkujaid või seadusest mööda minejaid. See kindlasti ei ole majandusministri ülesanne, see ei ole meie vabariigis kindlasti ka Riigikogu ülesanne. Ja lihtsalt igaks juhuks [ütlen veel seda]. Kui te oleks varem kohal olnud, siis [oleksite kuulnud], et teie pinginaaber küsis seitse või kaheksa küsimust. Ma kõigile lõpuni ei jõudnud vastata, aga seda on võimalik stenogrammist järele vaadata. Ja kui on mingite isikute kohta küsimusi, siis on võimalik nende isikutega ise [otse] suhelda, kui on huvi. Kui on tunnetus, et on midagi ebaseaduslikku tehtud, siis on võimalik sellest vastavatele asutustele teada anda. Mina usaldan Eesti õigus- ja julgeolekuasutusi. Nad kindlasti vajadusel kontrollivad ja teevad [asjaomased] otsused.

Suur tänu, härra minister! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Palun!

Aitäh! Hea minister! Kui te minu eelmisele küsimusele vastasite, siis mind ikkagi hämmastas see, et teie arvates on täiesti vastuvõetav, et kui ettevõte soovib saada rohkem kui 13 miljonit eurot toetust õiglase ülemineku fondist, siis on täiesti okei asutada kümne päeva jooksul kolm erinevat ettevõtet ja siis vähem kui kahe kuu pärast esitada vastavalt kolm projekti, nii nagu Eesti 200 poliitiku Tarmo Tammega seotud ettevõte Greenful tegi. Minu jaoks on see äärmiselt kummaline, et ollakse valmis andma miljoneid eurosid toetusi äsja loodud firmadele. Sellest võib ju järeldada, et igaüks, kes saab samamoodi [ammendavaid] teadmisi ja võib-olla ka siseinfot taotluste esitamisest, nagu see on Eesti 200 poliitikute puhul, võib samuti kiiresti asutada oma firma ja kirjutada projekti ja siis jääb ootama miljonitesse eurodesse küündivat toetust. Huvitav on ka see, et teile pole teada, kuidas võis teie delegatsiooni sattuda Tarmo Tamme poeg ja esindada üht ettevõtet, ilma et ettevõtte juht seda oleks teadnud. Kas siis põhimõtteliselt igaüks võib panna end teie delegatsiooni kirja ja öelda, et ta esindab mingit firmat, kusjuures see firma pole sellest teadlik? Või seda saavad teha ainult Eesti 200 poliitikud? Ja siit tulenevalt: kas see tähendab, et te toetate ka kõiki teisi selliseid Eesti 200 sahkerdamisi, millega nad praegu ka tegelevad valitsuses? Hea kolleeg juba mainis personaalse riigi projekti, mis oli Eesti 200 asutajaliikme ja põhitoetaja huvides, samuti [platvormitöö] direktiivi torpedeerimine Euroopa Liidu tasemel, mis oli Bolti huvides. Bolt on Eesti 200 toetaja ja ka Reformierakonna toetaja. Ja see ei ole ainus initsiatiiv, mis on Bolti huvides tehtud. Kas selline on teie arusaam ausast konkurentsist turumajanduses, et tehakse otsuseid konkreetsete ettevõtete kasuks, mis on seotud kindlate erakondade ja nende liikmetega?

Aitäh! Hea küsija, te jätkate suurepärast traditsiooni küsida ühe küsimuse sees mingi 12 küsimust. Ma proovin neile järjest vastata. Punkt üks. Platvormitöö direktiiv oligi kehv direktiiv. Ausalt! Mõttetult ülereguleeritud, poleks andnud võimalust kasutada ettevõtluses tehisaru, tänu millele me loome Eestis kõrgemat lisandväärtust. Me võime seda diskussiooni pidada. Me oleme öelnud: see valitsus on selgelt vähema bürokraatia, vähema reguleerimise poolt. Me usaldame inimesi, usaldame ettevõtjaid. Kui oli küsimus, kuidas valitakse ettevõtteid äridelegatsioonidesse: seda teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, aga võivad teha ka teised asutused. Oleneb konkreetsest delegatsioonist. Ettevõte peab olema Eestis registreeritud, tal ei tohi olla ärisidemeid Venemaa ega Valgevenega, ei tohi olla maksuvõlga. Delegatsiooni kuuluv ettevõtja ei tohi olla kriminaalkorras karistatud. EIS kontrollib taustu eelkõige avalikest allikatest. Nüüd, tulles õiglase ülemineku fondi juurde, jällegi, kordan igaks juhuks üle, et esiteks, tegemist ei ole veel toetusega, vaid tegemist on toetuse otsusega. Teiseks, projekte ei saa ellu viia ainult toetusega. Nagu ma rõhutasin, üle poole projektide kogumaksumusest moodustab ettevõtete, ettevõtjate enda panus. Üle 50%, kui tahetakse investeeringut teha, peab eraettevõtja ise panustama. Nüüd, miks on üldse selline toetusmeede? Ma pole küll ise Ida-Virumaalt pärit, aga olen seal väga palju käinud. Tõesti, Ida-Viru maakond on ajalooliselt olnud seotud ühe suure tööstusega, milleks on põlevkivi. Aga me näeme, et põlevkivist elektrienergia tootmine kaua enam ei jätku, see ei ole lihtsalt konkurentsivõimeline. Õiglase ülemineku fond loodi selleks, et Ida-Virumaa saaks oma majanduskeskkonda mitmekesistada. See tähendab uusi tootmisi, näiteks tekstiilitootmist, see tähendab turismisektorit, see tähendab heaolusektorit, see tähendab uusi tootmistehnoloogiaid, mida Ida-Virumaa tänu oma kompetentsile väga palju kasutada saaks. Nüüd, uuesti rõhutan üle, et kõik need kolm ettevõtet, mida te nimetasite, on juriidiliselt erinevad ettevõtted ning neid hinnati eraldi nii nagu kõiki teisigi vastavalt avalikule ja kõigile ühetaolisele hindamismetoodikale. Nagu ma rõhutasin, kõik kolm projekti peavad eraldi täitma toetusmeetmes seatud eesmärgid, sealhulgas töökohtade loomisel. Töökohtade loomine on õiglase ülemineku fondi toetuste puhul seatud nõue, et aidata piirkonnas loobuda fossiilkütuste tootmisest ja leida uusi majandustegevusi. Selles mõttes on teie kriitika, kui me soovime Ida-Virumaal majandust mitmekesistada, et eraettevõtjad tooksid sinna väga suures mahus investeeringuid, pisut kummaline. Kui teil on mingi isiklik vimm Eesti 200 või kolleeg Tarmo Tamme vastu, siis – kogu austuse juures – mina ei oska teievahelisi suhteid kommenteerida. Ma usun, et kaks täiskasvanud inimest suudavad selle ise ära klaarida. Aga seda, et võtta rünnaku alla õiglase ülemineku fond või tegelikult investeeringud Ida-Virumaale, mis on sellele piirkonnale äärmiselt vajalikud, et majandust seal mitmekesistada – no tõesti, ärme seda teeme. [Piirdume] sisuga ja kui on isiklikke muresid, siis ma usun, te saate need lahendatud.

Aitäh! Lõpetan tänase viienda küsimuse käsitlemise.