Политика

Liigume edasi. Tänane neljas küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Urmas Reinsalu ja teemaks on poliitika. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Härra peaminister! Eesti ühiskonna, ma ütleksin, lai konsensus on selles, et me peame kõikmõeldava oma sõjalise kaitse suutlikkuse nimel panustama, lähtudes Kaitseväe juhataja ja meie sõjalise kaitse tehnilise professionaalse korraldamise eest vastutavate ametiisikute nõuandeist. Ma olin üllatunud, kui [kuulsin] teie valitsusest loetud päevad tagasi lahkunud härra Läänemetsalt, et Vabariigi Valitsuse julgeolekukabinet arutas Kaitseväe juhataja sõjalist nõuannet juba septembrikuus 2024. aastal ning seal olid [teada] ka arvestused. Muu hulgas puudutas see ka droonitõrjevõime soetamist. Kuid kahjuks teie pidasite härra Läänemetsa sõnul sellel istungil võimearenduste plaanide täitmist rahaliselt mõeldamatuks. Ja nüüd, kui me selle juurde oleme naasnud, me tegelikult oleme kaotanud üle seitsme kuu, mis sellest on möödunud. Minu esimene küsimus on: kas härra Läänemetsa väide vastab tõele ja millisel põhjusel, kui Kaitseväe juhataja esitas oma nõuande juba septembrikuus eelmisel aastal, seda ei arvestatud? Ma olen teilt seda küsinud ka varasemalt, kui koostati 2025. aasta eelarvet ja riigi eelarvestrateegiat 2025–2028. Minu teine küsimus puudutab droonitõrjevõimeid. Nõuande droonitõrjevõimete kohta esitas Kaitseväe juhataja 2023. aasta suvel, kuid valitsus seda ei arvestanud. Nüüd, nagu ma eilsest pressikonverentsist aru sain, te olete lõpuks otsustanud droonitõrjevõimeid täiendavalt välja arendada, mis on asjakohane. Kuid 2023. aasta juulikuus, kui ma küsisin kirjalikult kaitseminister Pevkurilt, miks droonitõrjevõimeid ei peetud vajalikuks lülitada rahastatud riigikaitse arengukava kümneaastasesse plaani, vastas härra Pevkur, et selleks ei ole raha. Ja muu hulgas mainis ta, tsiteerin: "Ei ole vale väita, et droonid on suhteliselt aeglased ja avastatavad ka palja silmaga." See on üks osa härra Pevkuri esitatud 3-leheküljelisest kirjalikust vastusest. Teie kuulusite ka 2023. aastal valitsusse. Miks lükkas valitsus 2023. aasta suvel tagasi Kaitseväe juhataja taotluse eraldada täiendavalt rahalisi vahendeid või täiendavalt kaaluda droonitõrjevõime arendamist? Kas see kaitseministri käsitlus, mida ta väljendas kirjalikus vastuses mulle, oli arutelu all 2023. aasta suvel?

Aitäh, hea küsija! Lauri Läänemetsa mälestused ja ettekujutused valitsusest tunduvad elavnevat iga päevaga, mis ta sellest valitsusest kaugemale saab. Tal on erinevaid ettekujutusi ja mälestusi sellest, olen minagi neid lugenud. Ja ma ei saa seda talle ette heita, aga selles loomulikult esineb ka emotsiooni. Seda esiteks. Teiseks, kõik otsused, mis valitsus on teinud täiendava moona hankimise kohta – on see 1,6 miljardit, on see jõudmine 5%-ni sisemajanduse kogutoodangust järgmisel aastal –, on lähtunud Kaitseväe nõuandest kaitseministrile, kes on toonud selle valitsusse. Kaitseminister kindlasti lähtub parimast võimalikust lahendusest ja pakub selle välja. Aga jah, mul on väga keeruline kommenteerida mingisuguse kirja lauset. Kui teil on 3-leheküljeline kiri ja sealt on võetud üks lause, siis ma kindlasti seda kommenteerida ei võta. Pigem ma ütlen seda, et minu meelest on üldse veidi pentsik – saan küll aru, et teie populaarsus on suur ja rõõm sellest on ka suur – avalikult Eesti riigikaitset väiksemaks rääkida või selle puuduste eest avalikku peapesu teha. Ma kutsun kindlasti Isamaad sellest hoiduma. Ma arvan, et see ei tee teile au. Eesti väiksemaks rääkimine ja näiteks ka kaitsevaldkonna hankijatele avalikult halva varju heitmine või Kaitseväele halva varju heitmine kindlasti ei ole kohane. Nii et ma kutsun siin teid üles sellest hoiduma.

Suur tänu! Urmas Reinsalu, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Härra peaminister! Pugeda tegemata jätmiste, poliitilisel tasemel tegematajätmiste puhul Eesti Kaitseväe selja taha on poliitilise juhtkonna ja valitsuse poolt argpükslus. Vastupidi, mina seisan nende inimeste eest, kes tegelikkuses soovivad näha valitsuselt täies mahus tegusid, mis on vastavuses selle tõsise ja kriitilise [ohuga], milles me asetseme. Nüüd, te ütlesite täie kindlusega, et valitsus on langetanud otsused, lähtudes Kaitseväe juhataja nõuandest. Minu jutt käis konkreetsest võimest, mis puudutab droonitõrjet. ERR-i portaal tõi 16. juunil 2023. aastal ära uudise, et Kaitseväe juhataja esitas ka ettepanekud droonitõrjevõime hankimiseks, aga valitsus nendega ei arvestanud. Ma küsisin [tookord] konkreetseid põhjendusi kaitseministrilt, mille kohta ma sain kirjaliku seletuse. Nüüd, minu küsimus on, kas Kaitseväe juhataja 2023. aastal – ka teie valitsuse liikmena olite sellest ju teadlik – esitas taotluse selle droonitõrjevõime soetamiseks või ei esitanud. Minu teine küsimus puudutab seda – te libisesite minu küsimuseasetusest mööda –, mis põhjusel 2024. aasta septembrikuus esitatud Kaitseväe juhataja nõuanne täiendavate sõjaliste võimete soetamise kohta, muu hulgas NATO võimearendusplaanide kontekstis, ei peegeldu 2025. aasta eelarves ja riigi eelarvestrateegias aastaks 2025–2028. On rida [ettevõtmisi], härra peaminister, mille puhul me peame ütlema, et heade ametnike, olgu tsiviilametnike või sõjaväelaste töö tulemusena on meie riigikaitse arenenud. Kuid mitme küsimuse puhul tuleb nentida, et see ei ole arenenud mitte tänu valitsuse poliitilisele vedamisele ja otsuste realiseerimisele, vaid vaatamata sellele.

Teie aeg!

Ja selles on probleem, härra Michal.

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Hea küsija! No vot, ma siiski ütlen, et ma kindlasti ei asu kommenteerima, kui kaitseminister on teile saatnud kirja. Te ütlesite, et kolm lehekülge, aga [lugesite ette] ühe lause. Lugege see kiri läbi, pange ise konteksti, küsige kaitseministri käest, kui tahate. Seda esiteks. Teiseks, 5% SKT-st kulutamine või kasutamine. Jah, see lähtub Kaitseväe juhataja nõuandest, mis on antud – ma räägin eilsest otsusest – kaitseministrile. Ja kaitseminister tõi selle valitsusse. Me seame eesmärgiks aastal 2026 kaitsekulud tõsta vähemalt 5%-le SKT-st. Nii kõrge ei ole kaitsekulude tase Eestis kunagi olnud. Ja see on sellepärast vajalik, et Eesti inimesed tunneks ennast kindlalt, et meie Kaitseväel oleks need võimed ja vahendid, mida on vaja, ja meie vaenlane teaks meid karta ja sõbrad meie peale loota. Sellist riiki me ju tahamegi. Ja, noh, see teie jutt, kuidas erinevad ettepanekud jäävad arvesse võtmata – ma siiski kahtlustan, et see ammu debateeritud 1,6 miljardit, mis on muutunud ka selliseks suureks teemaks, küllap see ikka Kaitseväe juhataja nõuandest tuli. Vaevalt kaitseminister oma sahtlist selle välja tõmbas, see oli ka avalikkuses diskuteeritud. Aga mulle, ma ütlen ausalt, ei ole südamelähedane sellise mulje loomine, et kuigi Eesti oli eelmisel aastal NATO-s suuruselt teine kaitseinvesteeringute tegija, me justkui oleks 22. või 222. kohal. Opositsioonil on ka vastutus Eesti riigi eest, selle maine eest. Muu hulgas ei maksa avalikult ennast, Eesti riiki, Eesti Kaitseväge, Eesti kaitse[valdkonna] hankijaid väiksemaks rääkida. See kindlasti on minu üleskutse teile: ärge tehke seda viga.

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Helir-Valdor Seeder. Palun!

Aitäh! Auväärt peaminister! See, et te samastate ennast Eesti riigiga, on muidugi suurushullustus. Aga mis puudutab riigikaitset, siis vaenlane ei karda mitte protsente, vaid ikka võimekusi. Protsendid ei ole eesmärk ja kulutuste suurus ei ole eesmärk, vaid ikka vahendid. Tegeliku võimekuse ja julgeoleku suurendamine peaks olema meie eesmärk. Ja sellega seoses mul on konkreetsed küsimused, millele te siin kolme minuti jooksul vastata ei saa ja ei suudagi, aga ma loodan, et te võtate need küsimused kaasa ja et valitsus hakkab nendega konkreetselt ja sisuliselt tegelema. Kõigepealt, millal plaanitakse suurendada Kaitseväe sõjaaja struktuuri? Meil on jätkuvalt tuhandeid võitlejaid vähem, võrreldes kümne aasta taguse ajaga näiteks. Millal hangitakse maakaitse isikkoosseisule sidevahendid, üksuse varustus, tuletoetus, luuakse logistiline tugisüsteem? Praegu on meestel ainult isikuvarustus ja seegi ei ole täielik. Edasi: millal võetakse tõsiselt ette Kaitseväe sõjaaja juhtimine nii tehniliselt kui ka isikkoosseisu osas? Kuidas on plaanis peatada tegevteenistujate ennetähtaegne teenistusest lahkumine? Millal ja missuguseid meetmeid rakendatakse? Ma arvan, et see on väga eluline küsimus meie piiratud inimressursi puhul, et need professionaalid lahkuvad tegelikult täies elujõus, kuigi võiks edasi teenida. Ja siin on loomulikult seadusandjal võimalus kaasa rääkida. Siin on valitsuse initsiatiiv elementaarne [eeldus], et me saaksime üldse neid muudatusi teha. Kui koalitsioonil on enamus, aga ideid ei ole, siis midagi siin saalis ka ei juhtu. Edasi: mida plaanitakse teha selleks, et [Sisekaitse]akadeemias taastuks sisseastumiseksamitel konkurss? Seal ei ole mitte mingisugust konkurssi. Ja nii edasi, ja nii edasi. Seda, mida me sisemise riigikaitsekorralduse poole pealt saaksime teha ilma suuri summasid ja protsente lugemata, on oi kui palju. Minu küsimused on suunatud üleskutsele, et hakakem nende asjadega ka tegelema, mitte ärgem lugegem ainult protsente. Veel kord: vaenlane protsente ei karda, ta [peaks kartma] meie tegelikku võimekust!

Aitäh! No see on nüüd küll väga pentsik lugu. Isamaa kõigepealt ründab Eesti kaitse[valdkonna] hankijaid eeskätt raamatupidamislikul alusel, kehastudes raamatupidajaks – mul ei ole midagi raamatupidajate vastu, väga auväärne amet –, ja nüüd ütleb Isamaa, kellelt ma oleks oodanud pigem tuge kaitsevõime kasvatamisel ja rohkema raha suunamisel kaitsesse, et tühja sellest rahast, seda raha polegi vaja, on vaja tegeleda sisemise [riigikaitsetöö] korraldamisega. Vaadake, minu meelest on Isamaa sellist juttu rääkides üdini valel teel. Kõigepealt, te võtate rünnata kaitsehangete [tegijaid], rääkides Eestit väiksemaks. Ma saan aru, et kaitseminister teile ei meeldi. See ei olegi teie kohustus, vabas riigis ei pea kaitseminister inimestele meeldima. Kaitse[valdkonna] hankijad teevad kindlasti oma tööd. Küsige nende käest, kui soovite. Kui te tahate sisemist töökorraldust ümber teha, palun pöörduge nende poole. Eesti riigis eile tehti ajalooline otsus: meie kaitsekulutused ja -investeeringud tõusevad üle 5% SKT-st. See ei ole kunagi nii suur olnud! Ja sellest üksi ei pruugi piisata, need summad võivad minna veel suuremaks. See lähtub Kaitseväe juhataja nõuandest. Kui Isamaa tahab seda maha teha ja rääkida, et tegeleme sisemiste asjadega, raha polegi vaja – olge head, minge rääkige seda kuskil mujal!

Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan meie neljanda küsimuse käsitlemise. Enne kui me läheme viienda küsimuse juurde, on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Ja ma juhin muuseas kolleeg Seedri tähelepanu sellele, et teema, mille kohta esitati küsimus, on "Poliitika". Aga, Helir-Valdor Seeder, teil on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Teema ongi "Poliitika" ja siin oligi kaitsepoliitikast jutt. Aga praegu ma ei räägi poliitikast, vaid räägin protseduurikast. Minu arvates on teie kui juhataja kohustus kutsuda korrale peaminister, kes väitis siin ees, et Isamaa on väitnud ja mina isiklikult olen oma küsimusega väitnud, et raha riigikaitsesse ei olegi vaja, tühja sellest rahast. Teie kohustus on peaminister korrale kutsuda, sest infotundi jälgivad tuhanded inimesed. Palun tehke seda!

Aitäh, hea kolleeg! Antud juhul püsiti teema "Poliitika" raames. Kui ma hakkaksin vahemehena kõiki vastuseid kontrollima faktipõhiselt, sisupõhiselt ja nii edasi, siis meil ei peaks siin diskussiooni mitte peaminister ja Riigikogu liikmed, vaid sellisel juhul oleks siin valdavalt diskussioon istungi juhataja ja Riigikogu liikmete vahel. See ei ole kindlasti infotunni mõte. Infotunni mõte on ikkagi see, et Riigikogu liikmed saaksid esitada valitsuse liikmetele küsimusi ja valitsuse liikmed saaksid vastata.