Majanduse elavdamise plaan

Esimene küsimus on majandus- ja tööstusminister Erkki Keldole. Küsib Riigikogu liige Vladimir Arhipov ja teemaks on majanduse elavdamise plaan. Vladimir Arhipov, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Teatavasti Eesti majandus langeb juba esimesest kvartalist aastal 2021. Alles eelmise aasta neljas kvartal näitas väikest tõusu, aga samas ikkagi leiab aset inimeste toimetuleku halvenemine. Jätkuvalt on kõrge inflatsioon. Milline on Eesti majanduspoliitika lähiaastatel? Kuidas te hindate majandusolukorda tänasel päeval? On ta kriisiolukorras? Me nimelt teame, et Eesti Panga prognoos näitab, et selle aasta SKP võib langeda 0,6%.

Lugupeetud Riigikogu esimees! Hea küsija! Kõigepealt mõned faktitäpsustused. Keerulises majanduslikus olukorras, mis tõesti tulenevalt ka täiemahulisest sõjast Ukrainas on kogu meie regioonis, Euroopas [tekkinud], on Eestis siiski positiivne see, et selle aja jooksul on meil vaesus vähenenud. Kui me vaatame näiteks palgasaajaid, siis on näha, et alumise kümnendiku ehk alumise detsiili ja ülemise detsiili palga numbriline vahe on vähenenud. Ehk siis palkade vahe ei ole suurenenud, mis on positiivne. Jaa, muidugi, aeg ja olukord on keerulised. Sellepärast on valitsus algusest peale seadnud kaks kõige olulisemat prioriteeti. Esiteks, meie riigi julgeoleku tagamine. Sellega me anname tegelikult kindlustunde. Me anname Eesti inimestele, Eesti ettevõtjatele, siia potentsiaalselt investeerida soovivatele uutele ettevõtjatele kindlustunde, et Eestis on turvaline ettevõtlust teha. Teine oluline selle valitsuse prioriteet on meie majanduse konkurentsivõime, konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond. Toon ühe näite: majandusministrina kutsusin ma ellu konkreetse tegevuskava selleks aastaks. Selles on 45 punkti, milleks on seadusemuudatused, tegevused, määrusemuudatused, kuidas meie majanduse konkurentsivõimet kasvatada. Konkreetne näide, mis me juba oleme valitsuses läbi viinud, on 100 miljoni eurone kaitsefond. Ja nädal aega tagasi avati suuremahuliste investeeringute fond 160 miljoni euro ulatuses. Kui see fond täielikult rakendub, toob see järgneva nelja aasta jooksul suurusjärgus 1 miljard eurot täiendavaid investeeringuid Eesti majandusse. Neid konkreetseid tegevusi selleks aastaks on väga palju: nagu ma ütlesin, 45. Ja selle [tegevuskava] ei ole kuidagi üksi teinud mina või majandusministeerium. Seda on tehtud koostöös ettevõtjatega. Aprilli alguses plaanin ma järjekordset ümarlauda, kus vaatame üle need tegevused, mis on juba tehtud. Samamoodi küsime erialaliitudelt, ettevõtjatelt tagasisidet, mida saaks veel teha. Nüüd, uue valitsuse puhul me oleme kokku leppimas, et me muudame Eesti maksukeskkonna tagasi lihtsaks, ühetaoliseks, arusaadavaks. Me [jätame ära] ettevõtte tulumaksu tõusu 2%, mis pidi rakenduma järgmisest aastast. See tähendab, et Eesti maksusüsteem on OECD-riikides jätkuvalt parim, nii nagu ta on 11 aastat olnud. Ühesõnaga, tegevusi, kuidas meie majanduse konkurentsivõimet kasvatada, on väga mitmetahulisi. Meie eesmärk on, et meil oleks rohkem teadmuspõhine majandus, kus me looks kõrgemat lisandväärtust. Ja nagu ma olen öelnud, meie valitsuses majandust ei juhi, küll aga me loome sellise keskkonna, kus ettevõtjad saavad võimalikult lihtsalt, vabalt ja kergelt tegutseda ja toimetada ja Eesti majandust kasvatada.

Suur tänu! Ja Vladimir Arhipov, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Ma küsin meretuuleparkide kohta. Kas te kavatsete sellega edasi minna? Mida see annab Eesti tarbijale? Praegu, ütleme, lihtinimese arusaam on selline, et me investeerime maksumaksja raha erasektorisse tuuleparkide rajamiseks ja pärast hakkame selle eest veel kõrgemat tasu maksma. Kas see on nii? Ja teine küsimus on. Me teame, et kõik uuringud meretuuleparkide [mõjust riigi kaitsevõimele] on veel tegemata. Kas te kavatsete need ära teha enne, kui te piltlikult öeldes kopa maasse lööte?

Aitäh, hea küsija! Kõigepealt, punkt üks. Energeetika kui selline ei ole minu portfellis, sellega tegeleb kliimaminister. Küll aga ma saan nii palju öelda, et selliselt, nagu eelmises valitsuses sotsiaaldemokraadid soovisid, me meretuuleparkide arendusega edasi ei lähe. Samas on [arusaadav], et energia on väga oluline sisend meie puhtale tööstusele, kõrgetasemelisele konkurentsivõimele. Ka Euroopas on see ju prioriteediks võetud. Euroopas on valmimas puhta tööstuse lepe, mis annab uued, täiendavad võimalused uute tootmisvõimsuste rajamiseks. Nagu me teame, Euroopas on energiaturg praegu selline, et ilma mingi dotatsiooni või garantiita rajatakse väga vähe uusi tootmisvõimsusi. See tähendab seda, et me peame Eestis valitsusena, aga ka terve ühiskonnana koos arutama, milline on tarbijale kõige efektiivsem, taskukohasem ja ka puhtam energia tulevikus. Samamoodi me peame arvestama, et kui siia tahavad investeerida – kas või tänu sellele suurinvesteeringute meetmele – uued targad tööstused, kes tahavad siin luua kõrge lisandväärtusega töökohti, siis nad vajavad tulevikus stabiilset, etteaimatavat ja taskukohast energiahinda. Ja mis seal salata, väga paljud turud, kuhu ka Eesti ettevõtjad erinevaid tooteid ja teenuseid ekspordivad, on soovinud, et see energia oleks puhas ehk roheline. See on tegevus, mida me süstemaatiliselt valitsuses Kliimaministeeriumi eestvedamisel [arendame]. Seejuures me väga [arvestame], milline on energiaportfelli terviklik mõju meie majandusele. Nagu ma olen öelnud, Eestil on võimalikult mitmekülgne energiaportfell, kus on tuult, kus on päikest, kus on salvestusvõimekused, kus on juhitavaid võimsusi, et me saaksime tagada pikaajalise võimalikult taskukohase ja stabiilse elektrienergia hinna. Ja nagu ma ütlesin, vastavalt Euroopas algatatud puhta tööstuse leppele tulevad uued võimalused, nii et me saame täiendavaid tootmisvõimsusi ja see annab võimaluse ka siia täiendavalt investeerida.

Ja lisaküsimus. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Hea minister! Majanduse elavdamiseks Ida-Virumaa piirkonnas on loodud õiglase ülemineku fond ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus jagas hiljuti 39 miljonit eurot ettevõttele Greenful, mis on seotud Eesti 200 poliitiku Tarmo Tammega ning mille üks osanikest on tema erakonnakaaslane, Tallinna abilinnapea Margot Roose. Greenful sai EIS-ilt rekordtoetuse, 39 miljonit, kuigi limiit on üldiselt 13 miljonit. Et sellest reeglist mööda hiilida, loodi kümnepäevase vahega kolm erinevat ettevõtet ja vähem kui kahe kuu pärast esitati kolm erinevat projekti. Tarmo Tamm täna muidugi väidab, et tema pole selle ettevõttega seotud, ta on vahepeal oma osaluse maha müünud. Aga novembris toimus teie eestvedamisel Eesti Vabariigi äridelegatsiooni ametlik visiit Saudi Araabiasse ja selle koosseisu kuulusid nii Tarmo Tamm kui ka tema poeg. Ja huvitaval kombel tema poeg esindas ametliku info kohaselt just sedasama ettevõtet Greenful, mis sai 39 miljonit eurot toetust. Pikantseks muudab selle teema aga üks asjaolu: ettevõtte juhi sõnul ei teadnud tema sellest esindamisest midagi ja ta ei tunnegi Tarmo Tamme poega. Kummalisel kombel korruptsioonivastases erikomisjonis Tarmo Tamm isegi ei mäletanud, kuidas temast sai selle ametliku delegatsiooni liige, küll aga ta kinnitas, et ta tegi ise ettepaneku lisada äridelegatsiooni oma poeg. EIS kinnitas, et vastav ettepanek tuli majandusministeeriumilt neli-viis päeva enne visiidi algust ja nad ei kontrollinud, kas Tarmo Tamme pojal on ettevõttega seos või mitte. Aga igal juhul ei kõla nüüd usutavalt Tarmo Tamme väited, et tema pole Greenfuliga seotud. Miks ta siis tegi ettepaneku võtta visiidile kaasa oma poeg ja palus tal esindada Greenfuli, ilma et ettevõte oleks seda palunud ja seda üldse teadnud? Mul ongi teile küsimus: kuidas siis teie delegatsiooni sattus Tarmo Tamm ja kuidas on võimalik, et äridelegatsioonis oli inimene, kes esindas firmat Greenful, aga ettevõte ise polnud sellest teadlik?

Aitäh, lugupeetud küsija! Siin oli küsimuses mingi kümme küsimust. Ma proovin jõudumööda vastata. Punkt üks. Mina ei ole Tarmo Tamm ja ma ei tea Tarmo Tamme peresuhteid ega tema nii-öelda ettevõtlusalaseid suhteid, kes on ta äripartnerid ja kes mitte. Seda te tõesti peate Tarmo Tammelt küsima. Aga ma proovin järjepannu vastata, loodan, et jõuan ettenähtud ajaga. Punkt kaks: kuidas inimesed satuvad äridelegatsiooni? Minister äridelegatsiooni kokku ei pane ega seda ei korralda. Selleks on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuses või majandusministeeriumis vastavad ametnikud. Aga ma kindlasti ütlen ja olen ennegi igal pool öelnud kõikidele ettevõtjatele, et minu ja kogu valitsuse ülesanne on Eesti ettevõtjaid nii siseturgudel kui ka uute eksporditurgude nii-öelda avastamisel aidata – uksi avada, sidemeid luua. Ongi üleskutse kõigile ettevõtjatele, et kui on erinevad visiidid, kus on võimalik uusi eksporditurge leida, siis [kasutage seda]. Konkreetse näitena [ütlen], et ma olen viinud Vabariigi Valitsuse kabinetti äridiplomaatia hea tava, kus on selgelt kirja pandud Eesti riigi põhisõnumid ja -tegevused. Kõik kõrged riigiametnikud ja ka teie, hea kolleeg, kui te välismaal käite, saate seda kasutada selleks, et kiita meie ettevõtluskeskkonda, tuua siia investeeringuid, aidata Eesti ettevõtjatele välismaal turge avada. Mis nüüd puudutab seda, kes mingit ettevõtet esindas, siis seda ma tõesti ei oska öelda. Seda peavad need vastavad isikud ütlema ja kindlasti nad on nõus neid vastuseid teile andma. Aga nüüd on üks väga oluline faktitäpsustus. Teie ise juurat tudeerinuna teate väga hästi, et õiglase ülemineku fondi raames ei saanud üks ettevõte 39 miljonit. Alustame algusest. Kõik need otsused ja tegevused olid enne minu ametiaega, aga ma siiski täpsustan need üle. On hästi oluline teada, et õiglase ülemineku fondi toetusmeetmed on olnud avalikud, informatsioon [on olnud saadaval] ja kõigil turuosalistel oli võimalik täpselt samadel tingimustel toetust taotleda. Need konkreetsed kolm ettevõtet – see on hästi oluline fakt – on erinevad juriidilised kehad ja taotlesid seda toetust iseseisvalt. Samamoodi on oluline, et kõik need kolm erinevat juriidilist keha on iseseisvad ettevõtted, mis saavad toimida iseseisvalt. Jah, seal on suur loogika selles, et neil on võimalik tekitada kõrgem lisandväärtus ühise tarneahelaga, aga on ülioluline, et need on kolm erinevat juriidilist keha, mis toimetavad ka iseseisvalt. Ja mis on veel eriti oluline öelda: see toetus kui selline moodustab kogukuludest alla poole. Ehk siis, kui ettevõtjad soovivad investeerida Ida-Virumaale, siis üle poole rahast peavad panema investorid ise. Tegelikult õiglase ülemineku fond saigi just loodud sellepärast, nagu te teate – sellest on pikalt räägitud –, et mitmekesistada ja mitmekülgsemaks muuta Ida-Virumaa majanduskeskkonda tervikuna. See tähendab, et on need uued tootmisvõimsused, on need turismiteenused, on need, ütleme, üldise elukeskkonna küsimused – see on olnud õiglase ülemineku fondi peamine [otstarve]. Tegelikult kõiki neid tingimusi on pakutud ja suheldud on kõikide ettevõtjatega avalikult, et sinna neid investeeringuid tuleks.

Suur tänu! Sellega ma lõpetan meie tänase esimese küsimuse käsitlemise. Enne, kui me läheme teise küsimuse juurde, on käsi püsti Vladimir Arhipovil. Teil on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Ma tean teie tööjaotust. Aga energeetika ja majandus on nii tihedalt seotud, sellepärast ma selle küsimuse teile esitasingi. Aitäh teile vastuse eest, kuigi ma sellega rahule ei jäänud.

Vabandust, aga, härra Arhipov, ma ei saa mitte kuidagi lugeda seda protseduuriliseks küsimuseks. Teie reaktsioon [vastusele] on siinkohal täiesti ebaoluline. Protseduuriline küsimus on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. See ei ole kindlasti teie reaktsioon vastusele. Nii et palun edaspidi sellest reeglist kinni pidada.