Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (493 SE) teine lugemine

Saame minna tänase päevakorra juurde. Päevakorrapunkt nr 1: õiguskomisjoni algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 493 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, õiguskomisjoni esimehe Andre Hanimägi.

Lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Tere ja ilusat teisipäeva hommikut teile! Ma siis tuletan teile ka lühidalt meelde, millest me üleüldse räägime. Eelmisel aastal tuli meile saali külla lugupeetud õiguskantsler, kes tegi ettepaneku [viia] tsiviilkohtumenetluse [seadustik kooskõlla] põhiseadusega, ja me hääletasime selle üle, kas tänane olukord on põhiseadusevastane või mitte. Ja see suur saal leidis, et õiguskantsleril on õigus: põhiseadusevastane on olukord, kus tsiviilkohtumenetluses ei võeta menetlusabi andmisel arvesse vältimatuid kulutusi, mida inimene teeb toidule, ravimitele, hügieenitarvetele ja muule. Ja kuna lugupeetud suur saal niimoodi otsustas, tuli õiguskomisjonil alustada § 152 alusel eelnõu tegemist. Seda õiguskomisjon ka tegi. Ja see eelnõu on teie ees. Esimene lugemine läbiti ja teise lugemise eel muudatusi ega tagasisidet suurt ei olnudki. Õiguskomisjoni istung oli 10. märtsil, kuhu me kutsusime uuesti ka Justiitsministeeriumi esindaja ja õiguskantsleri esindaja ning kus me arutasime uuesti läbi murekohad. Ministeeriumil ega valitsusel ühtegi muudatusettepanekut ega ka sellist nii-öelda konkreetset kirja meile ei olnud. Küll aga me arutasime veel kord murekohti ja Justiitsministeeriumi esindaja tõi välja, et kas on ikka mõistlik, et olukorras, kus õiguskantsler justkui rääkis eelkõige hagita menetlusest, on meil siin [eelnõus] räägitud ka hagimenetlusest. (Juhataja helistab kella.) Murekoht oli siis see, et võib-olla avalduste arv suureneb ja kohtupidamine selle võrra aeglustub. Aga teiselt poolt on kaalukausil olukord, et inimesele, kelle põhiõigus on ka see, et ta saab [pöörduda] kohtusse, ei oleks rahaline takistus oma õiguste kaitsmisel niivõrd suur. See arutelu oligi eelkõige Justiitsministeeriumi esindaja ja õiguskantsleri esindaja vahel ja selle arutelu üks punkt oli ka see, kas õiguskantsler tegutses õigesti, kui ta tuli siia suurde saali ja ütles, et see on põhiseadusevastane olukord. Aga seda [küsimust] me õiguskomisjonis uuesti ei avanud, sellepärast et nagu ma ennist ütlesin, suur saal otsustas, et see on põhiseadusevastane olukord. Siis küsis Anti Haugas, kas tõepoolest aeglustub kohtumenetlus selle tõttu, et tehniliselt tuleb hagimenetluses kohtunikul vaadata, kas inimesel on vältimatud kulud, [ja otsustada,] kas ta peab seda menetlusabi andma. Stella Johanson, kes oli Justiitsministeeriumi esindaja, ütles, et praeguses faasis ei ole võimalik prognoosida, millisel hulgal neid taotlusi esitama hakatakse, aga kindlasti need tulevad. Ja lõpuks peab kohus hindama neid tõendeid. Aga me ikkagi leidsime, et on mõistlik, et see muudatus puudutab nii hagi- kui hagita menetlust, sellepärast et halduskohtumenetluse [seadustikus] on sõna-sõnalt seesama punkt sees juba alates 2018. aastast. Me tegime ainult kaks muudatust, mis on tehnilised, mitte sisulised. Me tegime õiguskomisjoni poolt ettepaneku jätta välja tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmist käsitlev osa ja seetõttu siis ka muuta pealkirja. Ja [teine ettepanek] oli jätta eelnõust välja rakendussäte, seaduse jõustumise säte, arvestades, et kehtiva seaduse järgi tehakse tsiviilasja menetlustoiming alati toimingu tegemise ajal, seega lihtsalt puudus vajadus rakendussätet luua. Need olidki need kaks muudatust. Siis tegime menetluslikud otsused: võtta [eelnõu] päevakorda 18. märtsil, selle poolt oli 6, vastu 1, erapooletuid 0; teha õiguskomisjoni poolt suurele saalile ettepanek teine lugemine lõpetada, selle poolt oli 6, vastu 1, erapooletuid 0; kui teine lugemine lõpetatakse, siis [teha ettepanek] viia läbi lõpphääletus 26. märtsil, selle poolt oli ka 6 inimest, vastu 1 ja erapooletuid 0. Aitäh!

Tänan teid väga selge ja sisuka ettekande eest! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Ka seda soovi ei ole. Asume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Muudatusettepanek nr 1, selle on esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, ka selle on esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 493 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. Oleme esimese päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.