Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja õpilaste töötamisele maksusoodustused" eelnõu (638 OE) esimene lugemine

Läheme edasi tänase teise päevakorrapunkti juurde. Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja õpilaste töötamisele maksusoodustused" eelnõu 638 esimene lugemine, mis vajab Riigikogu koosseisu häälteenamust. Ettekandja on Riigikogu liige Lauri Laats. Palun! Lauri Laats on teel siia? Aga täpsustuseks Urmas Reinsalule nii palju, et kantselei saatis meili ja eile kella kolmeks oli planeeritud [teada andmine], kes soovib selle 1500 lehekülje väljatrükki. Aga saab ka praegu. Lauri Laats, palun!

Läheme edasi tänase teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja õpilaste töötamisele maksusoodustused" eelnõu 638 esimene lugemine, mis vajab Riigikogu koosseisu häälteenamust ning ettekandjaks Riigikogu liige Lauri Laats. Palun! Lauri Laats on teel siia? Aga täpsustuseks Urmas Reinsalule nii palju, et kantselei saatis meili ja eile kella kolmeks oli planeeritud, et kes soovib seda trükkimist, 1500 lehekülge, aga saab ka praegu. Nii, et Lauri Laats!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid ja head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Kahju, et meil selle umbusaldusega läks nii, nagu ta läks. Ja mul on kahju, et sotsiaaldemokraadid kaasa ei tulnud. See näitabki tegelikult varjatult, et nad on koalitsioonis või ei taha tunnistada, et meditsiinis on meil suured probleemid. Eks te peate ise tegema järeldused, mis siin saalis parasjagu toimub. Aga mitte sellest ei tahtnud ma praeguse punkti juures rääkida, vaid tahaks rääkida meie noortest, tulevikust ja noorte tööhõivest. Ma olen siin teile tutvustamas otsuse eelnõu, mis käsitleb meie noorte tööhõivet ja kuidas me saaksime neid meelitada rohkem tööjõuturule. Teatavasti on meil noorte seas, kuni 25-aastaste noorte seas tööpuudus 22% , mis on tegelikult väga muret tekitav. Ja kui ma toon siia juurde meie naabrid, see arv on vastavalt Lätis 9,1% noorte tööpuudus ja Leedus 16,3%. Nii et ka selle numbri osas me oleme Balti riikides esikohal ja see on probleem. Keskerakond arvab, et seda probleemi võib lahendada sellisel viisil, et alandada sotsiaalmaksu, ja nimelt nii, et kõik noored, kes on kuni 19-aastased ja on parasjagu tööl. Me teame, et noori väga palju tööle ei taheta võtta. Põhjused on erinevad: vähene töökogemus ja nii edasi ja kõik lisanõuded, mis puudutavad üleüldiselt noorte töölevõtmist, mis kaasnevad sellega. Teatavasti, kui sa noore inimese võtad tööle, siis igal juhul sa pead kõik maksud ta pealt ära maksma, ka sotsiaalmaksu, mis on meie riigis 33%. Aga me teame väga hästi, et kuni 19-aastaste noorte puhul, kes parasjagu käivad ka koolis, tegelikult ravikindlustuse tagab riik. Ja meie ettepanek on väga lihtne,. Se ravikindlustuse määr, mis on 13%, tuleks 33%-st maha võtta ta ja maksustada noor ainult 20%-ga. Ma arvan, et see loob sellise soodsa pinna, kus töövõtjal, kes selle käigu teeb ja võtab noore tööle, maksukoormus langeb. Ma arvan, et see on igati mõistlik ja peaks soodustama noorte töölevõtmist. Selles suunas me võiksime ju liikuda. Ma tean, et seda küsimust arutati rahanduskomisjonis. Olid erinevad mõtted. Ma saan aru, et ametnikud viitasid sellele, et see võib soodustada kelmust. Küsimus, millisel viisil – siis öeldi, et aga siis hakatakse võtma noori tööle, aga tegelikult hakatakse teiselt poolt mustalt maksma täiskasvanutele. No andke andeks! Selline näidete toomine ühe põhjusena, miks seda ei võiks rakendada, ei ole tõsiselt võetav. Ma tegin vastava arupärimise või esitasin kirjaliku küsimuse rahandusministrile, kui palju on meil tegelikult noori, kes töötavad, ja kui palju on tegelikult nende pealt makse makstud erinevatel aastatel. Ministri vastusest sain ma järgnevad andmed. Tõsi küll, ma küsisin kuni 19-aastaste noorte kohta neid andmeid. Neid isikuid oli … või oli see ikkagi 25 kaasa arvatud? … neid isikuid oli 27 000 umbes, iga aasta natukene muutub. Näiteks 2022. aastal oli neid isikuid 27 796, aastal 2023 aga 26 813, aastal 2024 oli meil hõivatud noori 25 398. Ja nende pealt vastav sotsiaalmaksu laekumine on 13 miljonit aastas, mille riik saab sotsiaalmaksu näol. Ja kui me teeme lihtsa arvutuse ja võtame siit 13% ära, siis riigile läheb see meie ettepanek maksma 5 miljonit. Aga ma arvan, et see pool, mis puudutab noortele tee rajamist, tööharjumuse tekitamist, tööhõive olukorra parandamist – nagu ma juba mainisin, on meil noorte seas tööpuudus 22%, mis on kõrgem, kui me vaatame vanusegruppe erinevaid –, siis ma arvan, see 5 miljonit on nagu see üks pool, mille ministeerium arvutas välja, aga mida ministeerium ei võtnud arvesse, kui palju me saame lisatöökohti luua selle meetme rakendamise abil. Seda arvutust siin ei ole. Ma arvan, et kui me selle poole võtame, nagu vaatame seda poolt ka, siis summa summarum tuleb seesama summa, mis sotsiaalmaksu laekumise puhul aastas 13 miljonit laekub noorte pealt. Me saame selle ka kätte. Aga teiselt poolt me kindlasti näeme seda poolt, kus noored on rohkem tööl, nad on hõivatud. See tööpuuduse määr kindlasti langeb ja meie eesmärk ikkagi võiks olla, et nagu keskmine praegu on 6–7% üleüldine tööpuuduse määr, siis tegelikult noorte seas võiks see arv olla samuti sama. Ma loeksin ette ka selle osa, mis puudutab seda, kas Rahandusministeerium toetab meie ettepanekut või mitte, ja mis põhjendusi ta toob. Loen mõned laused ette. Kuna õppivate noorte töötasule sotsiaalmaksuvabastuse kehtestamine võib suurendada kuritarvituste ohtu – muude töötajate töötasu võidakse deklareerida õppivate noorte töötasuna, see on üks põhjus –, võib eelnimetatud maksuvabastuste kehtestamisel väheneda sotsiaalmaksu laekumine rohkem kui tabelis märgitud ehk siis sama 13,8 miljonit. No vaadake, juba see põhjus, mis on välja toodud lugupeetud ametnike poolt, näitab, et me mitte mingil viisil ei usalda ettevõtjaid. See on juba eos vale lähenemine. Me takistame mingisuguse probleemi lahendamist ja me näeme, miks me seda ei võiks teha, sellepärast et aga äkki ettevõtjad, kes tegelikult tekitavad töökohti, hoiavad neid, maksavad makse, hakkavad petma riiki. Aga mitte mingisugust tõendusmaterjali ei ole! Võib-olla tekib selline olukord ja kuna võib-olla tekib selline olukord, siis me ju ei tohi seda lubada! Aga mille jaoks on olemas maksuameti ametnikud, kes selle töö eest palka saavad? Siin vastuses ei käsitleta seda teemat. Nii et ma lihtsalt juhin tähelepanu, selle ametniku nime ma ei hakka välja tooma, aga Jürgen Ligi rahandusministrina on allkirjastanud selle vastuse, mille ma sain. Võiks natuke mõelda selle peale, millise signaali tegelikult sellised vastused annavad meie lugupeetud ettevõtjatele. Ja teiselt poolt rahandusminister, kes sellele alla kirjutas, võiks natukene süveneda, millele ta siis tegelikult oma allkirja paneb. Nii et ma kordan üle: meil on probleem sellega, et meil on vähe noori tööjõuturul. Seal on omad raskused, miks nad ei ole seal. On tööandjate kartused, et noortel on vähe kogemusi, ja nii edasi ja nii edasi, seadusandlus, mis on üle reguleeritud. Me räägime mittetäiskasvanutest, me räägime noortest, kes ei ole veel 18 aastat täis saanud, aga tahavad olla tööjõuturul, me räägime hooajalistest töökohtadest ja nii edasi. Et rajada teed, anda hoogu juurde, et noortel tekiks tööharjumus, meie nägemus ja lahendus ongi selles, et kuna neil niikuinii on olemas ravikindlustus, mis on riigi poolt tagatud, siis võiks selles osas ettevõtjaid mitte koormata ja 33% asemel võiks see määr olla 20% sotsiaalmaks. Puhtalt sotsiaalmaks ilma ravikindlustuse osata. Vastava ettepaneku otsuse eelnõuga me soovimegi selle ülesande anda riigi valitsusele, kes vastava ettepaneku võtaks töösse. Valmistataks ette ka seadusandluse pool ja tuldaks meie juurde siia saali, kus me saaksime seda asja edasi menetleda. Mina arvan, et siin saalis on väga palju Riigikogu liikmeid, kes arvavad samuti, et noored peavad saama tööjõuturule lihtsamatest lihtsamatel tingimustel. Ettevõtjatel oleks siis kindlasti veelgi suurem motivatsioon noori tööle võtta. Ja siin on meie lahendus ja ma loodan teie toetusele. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Kahju, et meil selle umbusaldusega läks nii, nagu läks. Ja mul on kahju, et sotsiaaldemokraadid kaasa ei tulnud. See näitabki, et varjatult on nad ikkagi koalitsioonis või ei taha tunnistada, et meditsiinis on meil suured probleemid. Eks te peate ise tegema järeldused sellest, mis siin saalis parasjagu toimub. Aga mitte sellest ei tahtnud ma praeguse punkti juures rääkida, vaid tahan rääkida meie noortest, nende tulevikust ja noorte tööhõivest. Ma olen siin selleks, et tutvustada teile otsuse eelnõu, mis käsitleb meie noorte tööhõivet ja seda, kuidas me saaksime rohkem noori tööjõuturule meelitada. Teatavasti on meil kuni 25-aastaste noorte seas tööpuudus 22%. See on tegelikult väga muret tekitav. Ma toon siia juurde [võrdluseks] meie naabrid, Lätis on vastav Lätis 9,1% ja Leedus 16,3%. Nii et ka selle numbri poolest oleme me Balti riikides esikohal ja see on probleem. Keskerakond arvab, et seda probleemi võib lahendada sellisel viisil: alandada kõikide kuni 19-aastaste ja parasjagu töötavate noorte sotsiaalmaksu. Me teame, et noori väga ei taheta tööle võtta. Põhjused on erinevad: vähene töökogemus ja nii edasi. Üldiselt kaasnevad noorte töölevõtmisega igasugu lisanõuded. Teatavasti on nii, et kui sa võtad noore inimese tööle, siis sa pead igal juhul ta pealt kõik maksud ära maksma, ka sotsiaalmaksu, mis on meie riigis 33%. Aga me teame väga hästi, et kuni 19-aastaste noorte puhul, kes käivad parasjagu koolis, tagab ravikindlustuse riik. Ja meie ettepanek on väga lihtne. See ravikindlustuse määr, mis on 13%, tulekski 33%-st maha võtta ja maksustada noor [töötaja] ainult 20%-ga. Ma arvan, et see loob sellise soodsa pinna: kui töövõtja sellise käigu teeb ja võtab noore tööle, siis tema maksukoormus langeb. Ma arvan, et see on igati mõistlik ja peaks soodustama noorte töölevõtmist. Selles suunas me võiksime ju liikuda. Ma tean, et seda küsimust arutati rahanduskomisjonis. Seal olid erinevad mõtted. Ma saan aru, et ametnikud viitasid sellele, et see võib soodustada kelmust. Kui küsiti, millisel viisil, siis öeldi: aga sel juhul hakatakse küll tööle võtma noori, aga tegelikult makstakse mustalt [palka] täiskasvanutele. No andke andeks! Selliste näidete toomine ühe põhjusena, miks seda [väiksemat maksumäära] ei võiks rakendada, ei ole tõsiselt võetav. Ma tegin vastava arupärimise, esitasin kirjaliku küsimuse rahandusministrile ja uurisin, kui palju on meil noori, kes töötavad, ja kui palju on eri aastatel nende pealt makse makstud. Ministri vastusest sain teada järgnevad andmed – tõsi küll, ma küsisin andmeid kuni 19-aastaste noorte kohta, või oli see ikkagi 25 kaasa arvatud? – et neid [noori] oli umbes 27 000, igal aastal see arv natukene muutub. Näiteks 2022. aastal oli meil hõivatud noori 27 796, aastal 2023 aga 26 813 ja aastal 2024 oli neid 25 398. Ja nende pealt makstava sotsiaalmaksu laekumine on umbes 13 miljonit aastas, mille riik saab sotsiaalmaksu näol. Teeme lihtsa arvutuse ja võtame siit 13% ära, nii et riigile läheb meie ettepanek maksma 5 miljonit. Aga ma arvan, et mis puudutab noortele tee rajamist, tööharjumuse tekitamist, tööhõive olukorra parandamist – nagu ma juba mainisin, on meil tööpuudus noorte seas 22%, ja see on eri vanusegruppide võrdluses kõrgem –, siis see 5 miljonit, mille ministeerium välja arvutas, on vaid üks pool. Nimelt, ministeerium ei võtnud arvesse seda, kui palju me saame selle meetme rakendamise abil luua lisatöökohti, sellist arvutust siin ei ole. Ma arvan, et kui me vaatame seda poolt ka, siis summa summarum tuleb seesama summa, mis sotsiaalmaksu laekumise puhul aastas 13 miljonit laekub noorte pealt, ja me saame selle ka kätte. Aga teiselt poolt näeme kindlasti seda, et noored on rohkem tööga hõivatud ja tööpuuduse määr kindlasti väheneb. Meie eesmärk võikski olla selline, et noorte seas oleks sama tööpuuduse määr, nagu praegu on üldine määr, 6–7%. Ma loeksin ette ka selle osa, mis puudutab seda, kas Rahandusministeerium toetab meie ettepanekut või mitte, ja mis põhjendusi ta toob. Kuna õppivate noorte töötasule sotsiaalmaksuvabastuse kehtestamine võib suurendada kuritarvituste ohtu – muude töötajate töötasu võidakse deklareerida õppivate noorte töötasuna, see on üks põhjus –, võib eelnimetatud maksuvabastuste kehtestamisel väheneda sotsiaalmaksu laekumine rohkem kui tabelis märgitud, ehk siis seesama 13,8 miljonit. No vaadake, juba see põhjus, mille lugupeetud ametnikud on välja toonud, näitab, et me mitte mingil viisil ei usalda ettevõtjaid. Aga see on juba eos vale lähenemine. Me takistame mingisuguse probleemi lahendamist, aga põhjus, miks me seda ei võiks teha, on see, et äkki ettevõtjad – nemad, kes tegelikult tekitavad töökohti, hoiavad neid ja maksavad makse – hakkavad riiki petma. Aga mitte mingisugust tõendusmaterjali ju ei ole. See on [ainult oletus], et võib-olla tekib selline olukord. Ja kuna võib tekkida selline olukord, siis me ju ei tohi seda lubada. Aga milleks on olemas maksuameti ametnikud, kes selle [töö] eest palka saavad? No seda teemat siin vastuses ei käsitleta. Nii et ma lihtsalt juhin sellele tähelepanu. Ma ei hakka ütlema mulle vastuse saatnud ametniku nime, aga Jürgen Ligi rahandusministrina on selle vastuskirja allkirjastanud. Võiks natuke mõelda selle peale, millise signaali annavad sellised vastused meie lugupeetud ettevõtjatele. Ja teiselt poolt, rahandusminister, kes sellele alla kirjutas, võiks ikka natukene süveneda sellesse, millele ta oma allkirja paneb. Nii et ma kordan üle. Meil on probleem sellega, et vähe noori on tööjõuturul. Seal on teatud raskused [ja sellel on] oma [põhjused], miks nad ei ole seal. Tööandjatel on teatud kartused, näiteks see, et noortel on vähe kogemusi ja nii edasi. Ka meie seadused on üle reguleeritud. Me ei räägi ju praegu täiskasvanutest, vaid räägime noortest, kes ei ole veel 18‑aastaseks saanud, aga tahavad olla tööjõuturul, me räägime hooajalistest töökohtadest ja nii edasi. Selleks, et rajada noortele teed ja anda hoogu sellele, et noortel tekiks tööharjumus, meie pakume lahendust, mis seisneb selles: kuna noortel on niikuinii olemas ravikindlustus, mille tagab riik, siis võiks ettevõtjaid mitte nii palju koormata ja 33% asemel võiks sotsiaalmaksu määr olla 20%. See oleks puhtalt sotsiaalmaks ilma ravikindlustuse osata. Vastava ettepaneku otsuse eelnõuga me soovimegi selle ülesande anda riigi valitsusele, kes võtaks meie ettepaneku töösse, valmistataks ette seadusandliku poole ja tuleks siia saali, kus me saaksime seda asja edasi menetleda. Mina arvan, et on väga palju Riigikogu liikmeid, kes leiavad samuti, et noored peavad saama tööjõuturule lihtsamatel tingimustel. Ettevõtjatel oleks siis kindlasti veelgi suurem motivatsioon noori tööle võtta. Siin on meie lahendus ja ma loodan teie toetusele. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Kahju, et meil selle umbusaldusega läks nii, nagu läks. Ja mul on kahju, et sotsiaaldemokraadid kaasa ei tulnud. See näitabki, et varjatult on nad ikkagi koalitsioonis või ei taha tunnistada, et meditsiinis on meil suured probleemid. Eks te peate ise tegema järeldused sellest, mis siin saalis parasjagu toimub. Aga mitte sellest ei tahtnud ma praeguse punkti juures rääkida, vaid tahan rääkida meie noortest, nende tulevikust ja noorte tööhõivest. Ma olen siin selleks, et tutvustada teile otsuse eelnõu, mis käsitleb meie noorte tööhõivet ja seda, kuidas me saaksime rohkem noori tööjõuturule meelitada. Teatavasti on meil kuni 25-aastaste noorte seas tööpuudus 22%. See on tegelikult väga muret tekitav. Ma toon siia juurde [võrdluseks] meie naabrid, Lätis on vastav arv Lätis 9,1% ja Leedus 16,3%. Nii et ka selle numbri poolest oleme me Balti riikides esikohal ja see on probleem. Keskerakond arvab, et seda probleemi võib lahendada sellisel viisil: alandada kõikide kuni 19-aastaste ja parasjagu töötavate noorte sotsiaalmaksu. Me teame, et noori väga ei taheta tööle võtta. Põhjused on erinevad: vähene töökogemus ja nii edasi. Üldiselt kaasnevad noorte töölevõtmisega igasugu lisanõuded. Teatavasti on nii, et kui sa võtad noore inimese tööle, siis sa pead igal juhul ta pealt kõik maksud ära maksma, ka sotsiaalmaksu, mis on meie riigis 33%. Aga me teame väga hästi, et kuni 19-aastaste noorte puhul, kes käivad parasjagu koolis, tagab ravikindlustuse riik. Ja meie ettepanek on väga lihtne. See ravikindlustuse määr, mis on 13%, tulekski 33%-st maha võtta ja maksustada noor [töötaja] ainult 20%-ga. Ma arvan, et see loob sellise soodsa pinna: kui töövõtja sellise käigu teeb ja võtab noore tööle, siis tema maksukoormus langeb. Ma arvan, et see on igati mõistlik ja peaks soodustama noorte töölevõtmist. Selles suunas me võiksime ju liikuda. Ma tean, et seda küsimust arutati rahanduskomisjonis. Seal olid erinevad mõtted. Ma saan aru, et ametnikud viitasid sellele, et see võib soodustada kelmust. Kui küsiti, millisel viisil, siis öeldi: aga sel juhul hakatakse küll tööle võtma noori, aga tegelikult makstakse mustalt [palka] täiskasvanutele. No andke andeks! Selliste näidete toomine ühe põhjusena, miks seda [väiksemat maksumäära] ei võiks rakendada, ei ole tõsiselt võetav. Ma tegin vastava arupärimise, esitasin kirjaliku küsimuse rahandusministrile ja uurisin, kui palju on meil noori, kes töötavad, ja kui palju on eri aastatel nende pealt makse makstud. Ministri vastusest sain teada järgnevad andmed. Tõsi küll, ma küsisin andmeid kuni 19-aastaste noorte kohta – või oli see ikkagi 25 kaasa arvatud? –, et neid [noori] oli umbes 27 000, igal aastal see arv natukene muutub. Näiteks 2022. aastal oli meil hõivatud noori 27 796, aastal 2023 aga 26 813 ja aastal 2024 oli neid 25 398. Ja nende pealt makstava sotsiaalmaksu laekumine on umbes 13 miljonit aastas, mille riik saab sotsiaalmaksu näol. Teeme lihtsa arvutuse ja võtame siit 13% ära, nii et riigile läheb meie ettepanek maksma 5 miljonit. Aga ma arvan, et mis puudutab noortele tee rajamist, tööharjumuse tekitamist, tööhõive olukorra parandamist – nagu ma juba mainisin, on meil tööpuudus noorte seas 22%, ja see on eri vanusegruppide võrdluses kõrgem –, siis see 5 miljonit, mille ministeerium välja arvutas, on vaid üks pool. Nimelt, ministeerium ei võtnud arvesse seda, kui palju me saame selle meetme rakendamise abil luua lisatöökohti, sellist arvutust siin ei ole. Ma arvan, et kui me vaatame seda poolt ka, siis summa summarum tuleb seesama summa, mis sotsiaalmaksu laekumise puhul aastas 13 miljonit laekub noorte pealt, ja me saame selle ka kätte. Aga teiselt poolt näeme kindlasti seda, et noored on rohkem tööga hõivatud ja tööpuuduse määr kindlasti väheneb. Meie eesmärk võikski olla selline, et noorte seas oleks sama tööpuuduse määr, nagu praegu on üldine määr, 6–7%. Ma loeksin ette ka selle osa, mis puudutab seda, kas Rahandusministeerium toetab meie ettepanekut või mitte, ja mis põhjendusi ta toob. Kuna õppivate noorte töötasule sotsiaalmaksuvabastuse kehtestamine võib suurendada kuritarvituste ohtu – muude töötajate töötasu võidakse deklareerida õppivate noorte töötasuna, see on üks põhjus –, võib eelnimetatud maksuvabastuste kehtestamisel väheneda sotsiaalmaksu laekumine rohkem kui tabelis märgitud, ehk siis seesama 13,8 miljonit. No vaadake, juba see põhjus, mille lugupeetud ametnikud on välja toonud, näitab, et me mitte mingil viisil ei usalda ettevõtjaid. Aga see on juba eos vale lähenemine. Me takistame mingisuguse probleemi lahendamist, aga põhjus, miks me seda ei võiks teha, on see, et äkki ettevõtjad – nemad, kes tegelikult tekitavad töökohti, hoiavad neid ja maksavad makse – hakkavad riiki petma. Aga mitte mingisugust tõendusmaterjali ju ei ole. See on [ainult oletus], et võib-olla tekib selline olukord. Ja kuna võib tekkida selline olukord, siis me ju ei tohi seda lubada. Aga milleks on olemas maksuameti ametnikud, kes selle [töö] eest palka saavad? No seda teemat siin vastuses ei käsitleta. Nii et ma lihtsalt juhin sellele tähelepanu. Ma ei hakka ütlema mulle vastuse saatnud ametniku nime, aga Jürgen Ligi rahandusministrina on selle vastuskirja allkirjastanud. Võiks natuke mõelda selle peale, millise signaali annavad sellised vastused meie lugupeetud ettevõtjatele. Ja teiselt poolt, rahandusminister, kes sellele alla kirjutas, võiks ikka natukene süveneda sellesse, millele ta oma allkirja paneb. Nii et ma kordan üle. Meil on probleem sellega, et vähe noori on tööjõuturul. Seal on teatud raskused [ja sellel on] oma [põhjused], miks nad ei ole seal. Tööandjatel on teatud kartused, näiteks see, et noortel on vähe kogemusi ja nii edasi. Ka meie seadused on üle reguleeritud. Me ei räägi ju praegu täiskasvanutest, vaid räägime noortest, kes ei ole veel 18‑aastaseks saanud, aga tahavad olla tööjõuturul, me räägime hooajalistest töökohtadest ja nii edasi. Selleks, et rajada noortele teed ja anda hoogu sellele, et noortel tekiks tööharjumus, meie pakume lahendust, mis seisneb selles: kuna noortel on niikuinii olemas ravikindlustus, mille tagab riik, siis võiks ettevõtjaid mitte nii palju koormata ja 33% asemel võiks sotsiaalmaksu määr olla 20%. See oleks puhtalt sotsiaalmaks ilma ravikindlustuse osata. Vastava ettepaneku otsuse eelnõuga me soovimegi selle ülesande anda riigi valitsusele, kes võtaks meie ettepaneku töösse, valmistaks ette seadusandliku poole ja tuleks siia saali, kus me saaksime seda asja edasi menetleda. Mina arvan, et on väga palju Riigikogu liikmeid, kes leiavad samuti, et noored peavad saama tööjõuturule lihtsamatel tingimustel. Ettevõtjatel oleks siis kindlasti veelgi suurem motivatsioon noori tööle võtta. Siin on meie lahendus ja ma loodan teie toetusele. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Nüüd küsimused. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja. Nüüd küsimused. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, hea ettekandja! Hästi oluline teema. Tegelikult siin saalis ei arutata tihti noorte küsimusi ja noortega seotud probleeme. Praegu on see eelnõu eriti aktuaalne, sest alles hiljuti just augustis tõesti olid avaldatud, võib öelda, et sünged andmed, kus Eestis on noorte tööpuudus Euroopa kõrgeim ja kasvab kiiresti. Alles esmaspäeval oli sel teemal arutelu ka minister Erkki Keldoga. Samas tema poolt ei kõlanud eriti seisukohti, et kuidas nad hakkavad parandama, välja arvatud sellised võib-olla loosunglikke seisukohti. Ja ma tahaks tegelikult ka teie seisukohta sel teemal, et miks on valitsus üldse võtnud seisukoha, et parem hakkame siis võõrtööjõudu, eks ole, kutsuma Eestisse, selle asemel, et rakendada olemasolevaid kas noori või üleüldse inimesi, kes praegu ei ole tööjõuturul, tööturul, aga peaksid olema. Miks siis valitsus ei tegele meie oma inimestega?

Aitäh! Hea ettekandja! Hästi oluline teema. Tegelikult siin saalis ei arutata tihti noorte küsimusi ja noortega seotud probleeme. Praegu on see eelnõu eriti aktuaalne, sest alles hiljuti, augustis avaldati tõesti, võib öelda, sünged andmed: Eestis on noorte tööpuudus Euroopa kõrgeim ja see kasvab kiiresti. Alles esmaspäeval oli sel teemal arutelu ka minister Erkki Keldoga. Samas, tema [suust] ei kõlanud eriti seisukohti, kuidas nad hakkavad seda olukorda parandama, välja arvatud loosunglikud [väljaütlemised]. Ma tahaksin tegelikult kuulda teie seisukohta. Miks on valitsus üldse otsustanud hakata Eestisse kutsuma võõrtööjõudu, selle asemel et rakendada olemasolevaid noori või üleüldse inimesi, kes praegu ei ole tööturul, aga peaksid olema? Miks valitsus ei tegele meie oma inimestega?

Aitäh, hea küsija! Väga hea küsimus! Tegelikult turul valitseb meil nii tööjõupuudus kui ka tööpuudus. Ühelt poolt on meil teatud tegevusaladel töökäsi puudu, teiselt poolt aga on näha, et mõnes segmendis tööpuudus kasvab. Loomulikult, noorte seas on tööjõupuudus 22% – me räägime kuni 25-aastastest – ja see peaks kindlasti panema valitsuse jaoks häirekella lööma. Aga miskipärast võetakse seda asja väga rahulikult. Selle asemel, et tõesti mõelda kaasa ja mingisuguseid meetmeid välja pakkuda, seda ei tehta. Te tõite ise selle näite: Erkki Keldo oli alles selle nädala esmaspäeval meil siinsamas puldis, aga me ei saanud temalt mingisugust kindlust, et ta mõtleb sellel teemal kaasa. Samas, ta ei öelnud, et ta sellist meedet ei toeta. Aga võib-olla ta ei teadnud, mis on rahandusministri arvamus. Nüüd võõrtööjõust. Ma arvan, teatud ajaetapis on see kergem lahendus. Me oleme lasknud asja käest ära. Me ei ole ümber profileerinud enda inimesi vastavalt vajadusele õigel ajal. Ja loomulikult tahetakse teatud valdkondades kompenseerida seda võõrtööjõuga. Ma saan täiesti aru tööandjatest, kes seda tegelikult ju soovivad, sest kindlasti see aitab teatud ajal [tööjõu]probleeme lahendada. Aga see on tagajärg. See on selle tagajärg, et midagi on tegemata juba pikemat aega. Ja tegelikult ei nähta ette, mis siis veel saab, kui me võõrtööjõu sisse toome. Missugused siis järgmised tagajärjed on? Mis siis veel võib sündida? Me räägime lõimumisest, me räägime sotsiaalsetest probleemidest ja nii edasi ja nii edasi. Vaat need küsimused tahetakse jälle kõrvale jätta. Eks aeg näitab, on ju. Siin on näiteid küll võtta, neid pole vaja kaugelt [otsida]. Mõtleme, mis toimub. Millises olukorras oli Rootsi enne, kui ta lasi immigratsioonipoliitika vabamaks, ja mis olukorras on ta praegu? Sellist olukorda me Eestis ju kindlasti ei taha. Aga see võib tekkida, kui võõrtööjõudu peaks sellisel viisil rakendatama. Selge on see, et tööandjatele tuleb ulatada abikäsi. Minu arust valitsus räägib praegu hästi palju sellest – ainult ühepoolselt –, kuidas ikkagi suurendada võõrtööjõukvoote. Teisalt, sellest, milliseid lisameetmeid tuleks rakendada, nagu ma ütlesin, täiendõpet, ümberõpet, ümberprofileerimist, [eriti ei räägita]. Minu arust selle kohta mingit analüüsi ei ole tehtud, ei ole teaduspõhist lähenemist. Minu arust oli Eesti Ekspressis täna uudis selle kohta, et Rahandusministeerium kuulutas välja hanke. Nimelt, augustikuu 19. kuupäeval kuulutas Rahandusministeerium välja hanke, leidmaks inimesi või teenust, kes hakkaks analüüsima meie olukorda majanduses ja fiskaalpoliitikat ning leidma suuremat pilti sellest, mis tegelikult on juhtunud või juhtub tulevikus kogu selle maksufestivali – õigemini maksupõrgu – tõttu, mida siin on korraldatud. See omakorda tähendab puhast ülestunnistust, et kõik need maksutõusu otsused, mis on tehtud ja mida Riigikogu liikmed on vastu võtnud – kõige suuremad otsused, nagu maksutõusud, hinnatõusud ja nii edasi, me räägime teenuste hinnatõusudest, mille üle riigiasutused otsustavad –, tehti veel vana valitsuse ajal. Siin ei ole süüdi ainult Eesti 200 ja Reformierakond, kaasosalised on sotsiaaldemokraadid, kes panid oma allkirja igale maksutõusule alla. Ja kõik need otsused on tehtud ilma analüüsita. Nüüd hakatakse tagantjärele analüüsima, kuidas see kõik võiks inimeste toimetulekut mõjutada. Aga pole vaja seda analüüsi. Minge palun poodi ja rääkige inimestega! Vaadake, mis nägudega inimesed poest välja tulevad. Hoiate raha kokku. Ei ole vaja seda hanget teha. Me kõik tunneme, kuidas see mõjutab majanduskeskkonda. Ettevõtjatelt võite samuti küsida. Tööandjate liit – palun väga, nendel on kogu pilt selge. Miks seda hanget korraldatakse? Võib-olla ametnikud tahavad nüüd kaitsta ennast poliitikute eest. Kui ikkagi vertikaalselt on tulnud poliitikult, ministrilt, käsk, et on vaja rääkida seda juttu, kui head asjad need maksutõusud on, siis võib-olla ametnikud tahavad nüüd ennast kaitsta. Nad tahavadki erasektorist tellida analüüsi, mis hakkab väitma vastupidist: see on ju hullumeelsus, mis siin vahepeal on toimunud. Minu arust see on hea näide, mis puudutab ka tööjõuturgu. Ehk nähakse ette mingisugused lühiperspektiivi lahendused võõrtööjõu näol, aga suuremat pilti ei ole. Ja ma ei imesta, kui juhtub veel selline asi – aga ma usun, et see valitsus nii kaua ei kesta –, et tuuakse meile suuremas koguses võõrtööjõudu sisse ja siis teeb Rahandusministeerium hanke, et leida need inimesed, kes olukorda analüüsiksid ja vaataksid, kuidas see kõik hakkab meie Eesti elu mõjutama.

Aitäh, hea küsija! Väga hea küsimus! Tegelikult turul valitseb meil nii tööjõupuudus kui ka tööpuudus. Ühelt poolt on meil teatud tegevusaladel töökäsi puudu, teiselt poolt aga on näha, et mõnes segmendis tööpuudus kasvab. Loomulikult, noorte seas on tööjõupuudus 22% – me räägime kuni 25-aastastest – ja see peaks kindlasti panema valitsuse jaoks häirekella lööma. Aga miskipärast võetakse seda asja väga rahulikult. Selle asemel, et tõesti mõelda kaasa ja mingisuguseid meetmeid välja pakkuda, seda ei tehta. Te tõite ise selle näite: Erkki Keldo oli alles selle nädala esmaspäeval meil siinsamas puldis, aga me ei saanud temalt mingisugust kindlust, et ta mõtleb sellel teemal kaasa. Samas, ta ei öelnud, et ta sellist meedet ei toeta. Aga võib-olla ta ei teadnud, mis on rahandusministri arvamus. Nüüd võõrtööjõust. Ma arvan, teatud ajaetapis on see kergem lahendus. Me oleme lasknud asja käest ära. Me ei ole ümber profileerinud enda inimesi vastavalt vajadusele õigel ajal. Ja loomulikult tahetakse teatud valdkondades kompenseerida seda võõrtööjõuga. Ma saan täiesti aru tööandjatest, kes seda tegelikult ju soovivad, sest kindlasti see aitab teatud ajal [tööjõu]probleeme lahendada. Aga see on tagajärg. See on selle tagajärg, et midagi on tegemata juba pikemat aega. Ja tegelikult ei nähta ette, mis siis veel saab, kui me võõrtööjõu sisse toome. Missugused siis järgmised tagajärjed on? Mis siis veel võib sündida? Me räägime lõimumisest, me räägime sotsiaalsetest probleemidest ja nii edasi ja nii edasi. Vaat need küsimused tahetakse jälle kõrvale jätta. Eks aeg näitab, on ju. Siin on näiteid küll võtta, neid pole vaja kaugelt [otsida]. Mõtleme, mis toimub. Millises olukorras oli Rootsi enne, kui ta lasi immigratsioonipoliitika vabamaks, ja mis olukorras on ta praegu? Sellist olukorda me Eestis ju kindlasti ei taha. Aga see võib tekkida, kui võõrtööjõudu peaks sellisel viisil rakendatama. Selge on see, et tööandjatele tuleb ulatada abikäsi. Minu arust valitsus räägib praegu hästi palju sellest – ainult ühepoolselt –, kuidas ikkagi suurendada võõrtööjõukvoote. Teisalt, sellest, milliseid lisameetmeid tuleks rakendada, nagu ma ütlesin, täiendõpet, ümberõpet, ümberprofileerimist, [eriti ei räägita]. Minu arust selle kohta mingit analüüsi ei ole tehtud, ei ole teaduspõhist lähenemist. Minu arust oli Eesti Ekspressis täna uudis selle kohta, et Rahandusministeerium kuulutas välja hanke. Nimelt, augustikuu 19. kuupäeval kuulutas Rahandusministeerium välja hanke, leidmaks inimesi või teenust, kes hakkaks analüüsima meie olukorda majanduses ja fiskaalpoliitikat ning leidma suuremat pilti sellest, mis tegelikult on juhtunud või juhtub tulevikus kogu selle maksufestivali – õigemini maksupõrgu – tõttu, mida siin on korraldatud. See omakorda tähendab puhast ülestunnistust, et kõik need maksutõusu otsused, mis on tehtud ja mida Riigikogu liikmed on vastu võtnud – kõige suuremad otsused, nagu maksutõusud, hinnatõusud ja nii edasi, me räägime teenuste hinnatõusudest, mille üle riigiasutused otsustavad –, tehti veel vana valitsuse ajal. Siin ei ole süüdi ainult Eesti 200 ja Reformierakond, kaasosalised on sotsiaaldemokraadid, kes panid oma allkirja igale maksutõusule alla. Ja kõik need otsused on tehtud ilma analüüsita. Nüüd hakatakse tagantjärele analüüsima, kuidas see kõik võiks inimeste toimetulekut mõjutada. Aga pole vaja seda analüüsi. Minge palun poodi ja rääkige inimestega! Vaadake, mis nägudega inimesed poest välja tulevad. Hoiate raha kokku. Ei ole vaja seda hanget teha. Me kõik tunneme, kuidas see mõjutab majanduskeskkonda. Ettevõtjatelt võite samuti küsida. Tööandjate liit – palun väga, nendel on kogu pilt selge. Miks seda hanget korraldatakse? Võib-olla ametnikud tahavad nüüd kaitsta ennast poliitikute eest. Kui ikkagi vertikaalselt tuleb poliitikult, ministrilt käsk: nüüd on vaja seda juttu rääkida, et need maksutõusud on hea asi, siis võib-olla ametnikud tahavad ennast kaitsta. Nad tahavadki erasektorist tellida analüüsi, mis hakkab väitma vastupidist: see on ju hullumeelsus, mis siin vahepeal on toimunud. Minu arust see on hea näide, mis puudutab ka tööjõuturgu. Ehk nähakse ette mingisugused lühiperspektiivi lahendused võõrtööjõu näol, aga suuremat pilti ei ole. Ja ma ei imesta, kui juhtub veel selline asi – aga ma usun, et see valitsus nii kaua ei kesta –, et tuuakse meile suuremas koguses võõrtööjõudu sisse ja siis teeb Rahandusministeerium hanke, et leida need inimesed, kes olukorda analüüsiksid ja vaataksid, kuidas see kõik hakkab meie Eesti elu mõjutama.

Aitäh, hea küsija! Väga hea küsimus! Tegelikult turul ju valitseb meil nii tööjõupuudus kui ka tööpuudus. Meil on puudu teatud tegevusaladel töökäed ja teiselt poolt meil on näha, et ka tööpuudus kasvab, aga see on ka teatud segmendis. Ja loomulikult see, mis puudutab nüüd noori, siis see, et noorte seas on see tööjõupuudus 22%, me räägime noortest kuni 25 aastat, see kindlasti peaks häirekella kuskile valitsuses, häirekellad peaksid lööma praegu. Aga miskipärast võetakse seda asja väga rahulikult ja selle asemel, et tõesti mõelda kaasa ja mingisuguseid meetmeid välja pakkuda, seda nagu ei tehta. Ja see näide, mis te tõite Erkki Keldo näol, kes alles see nädal oli meil siinsamas esmaspäeval pulli taga, me ei saanud temalt mingisugust kindlust, et ta mõtleb sellel teemal kaasa, aga samas ta ei öelnud, et ta nagu ka seda meedet ei toeta, aga võib-olla ta ei teadnud rahandusministri arvamust. Nüüd, võõrtööjõud, ma arvan, see on selline mõnes ajaetapis või praeguses ajaetapis või teatud ajaetapis on see mingi kergem lahendus. Me oleme lasknud asja käest ära. Me ei ole ümber profileerinud enda inimesi vastavalt vajadusele õigel ajal. Ja loomulikult tahetakse teatud valdkondades kompenseerida seda võõrtööjõuga. Ja ma saan täiesti aru tööandjatest, kes seda tegelikult ju soovivad, ja kindlasti ta abistab teatud ajal nende probleemide lahendust. Aga see on tagajärg, see on tagajärg sellele, mis oli tegemata juba pikemat aega. Ja tegelikult ei nähta ette, et mis siis veel, kui me selle võõrtööjõu sisse toome, aga mis siis need järgnevad tagajärjed on, mis siis veel võib sündida. Me räägime lõimumises, me räägime sotsiaalsetest probleemidest ja nii edasi ja nii edasi. Need küsimused jäetakse, tahetakse ka jälle kõrvale jätta, et aeg näitab, on ju. Siin on näiteid küll mitte kaugeltki võtta. Mis toimub, millises olukorras oli Rootsi, kui ta lasi immigratsioonipoliitika vabaks, vabamaks, ja mis olukorras ta praegu on? Me kindlasti sellist olukorda Eestisse ju ei taha, aga see võib tekkida läbi võõrtööjõu, kui ta sellisel viisil peaks rakenduma. Aga selge on see, et tööandjatele tuleb ulatada abikäsi. Me hästi palju praegu, minu arust valitsus räägib sellest, et ainult ühepoolselt, kuidas ikkagi suurendada võõrtööjõukvoote. Aga teiselt poolt, aga milliseid lisameetmeid tuleks rakendada, ehk siis, nii nagu ma ütlesin, täiendõpet, ümberõpet, ümber profileerimist? Minu arust sellist lähenemist ei ole ja ei ole sellist analüüsi ja teaduspõhist lähenemist. Ja minu arust tänane ka uudis, mis oli Eesti Ekspressis kirjutatud, kuidas Rahandusministeerium kuulutas välja hanke, see oli augustikuu 19. kuupäeval, Rahandusministeerium kuulutas hanke leidmaks inimesi või teenust, kes hakkaks analüüsima meie olukorda majanduses, hakkaks analüüsima fiskaalpoliitikat ja leidma seda suuremat pilti, mis tegelikult on juhtunud või on juhtumas tulevikus läbi selle, kõige selle maksufestivali, mis siin on korraldatud, või maksupõrgu, mis tähendab omakorda seda, et see on ju puhas ülestunnistus, et kõik need maksutõusud, mis siin on tehtud ja Riigikogu liikmete poolt vastu võetud, ja need Riigikogu liikmed või need otsused, kõige suuremad otsused, mis olid maksutõusud ja hinnatõusud ja kõik nii edasi, me räägime teenuste hinnatõusudest, mis erinevad riigiasutused otsustavad, kõik oli see tehtud veel vana valitsuse ajal, et siin ei ole ainult süüdi Eesti 200 ja Reformierakond, siin on ka kaasosalised sotsiaaldemokraadid, kes panid oma allkirja igale maksutõusule alla, et need olid kõik tehtud ilma analüüsita. Ja nüüd tagantjärgi hakatakse kõike analüüsima, kuidas see tegelikult hakkab inimeste toimetulekut mõjutama. Aga pole vaja! See analüüs, minge palun poodi, rääkige inimestega! Mis nägudega inimesed poest välja tulevad? Hoiate raha kokku, ei ole vaja seda hanget teha. Me kõik tunneme, kuidas see mõjutab majanduskeskkonda. Ettevõtjatelt võite küsida. Tööandjate liit, palun väga, nendel on kõik see pilt selge. Miks seda hanget korraldatakse? Võib-olla ametnikud tahavad kaitsta ennast poliitikute eest. Kui sul ikkagi vertikaalina poliitikult, ministrilt tuleb käsk peale, et nüüd on vaja seda juttu rääkida, et need maksutõusud on hea asi, ja võib-olla ametnikud tahavad ennast kaitsta ja tahavadki erasektorist tellida analüüsi, mis vastu hakkab väitma vastupidist, et see on ju hullumeelsus, mis siin vahepeal on toimunud. Ja minu arust see on hea näide selles osas, mis ka puudutab tööjõuturgu. Ehk siis sul on, nähakse mingisuguseid lühiperspektiivis lahendusi võõrtööjõu näol ja sellist suuremat pilti ei ole. Ja ma ei imesta, kui juhtub veel selline asi, aga ma usun, et see valitsus nii kaua ei kesta, kui tuuakse meile suuremas koguses võõrtööjõudu sisse ja siis tehakse Rahandusministeeriumi hange, et leida need inimesed, kes hakkavad olukorda analüüsima ja siis nii-öelda vaatavad, aga kuidas see kõik ikkagi hakkab mõjutama meie Eesti elu?

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja, hea ettekandja! Mis su arvates, Lauri, pärsib seda eelnõu vastuvõtmist, sest arvame, et see kindlasti läbi ei lähe. Kas kartus, et mõni noor laps või see tööandja, kes tegeleb selle lapsega, eriti meil on kaks tähtsat gruppi, õpilasmalev, kus lapsed saavad mitte ainult töösuhtes tööd rakendada, vaid see on ka sotsiaalne projekt, kus suvel meie lapsed saavad kuskil tööd õppida. Teine projekt on need noored, kes ei õpi ega kuskil ei tööta. Vabanev raha saaks minna investeeringuks nende töötingimuste parendamiseks. Kas see kartus, et ettevõte petab või siis see, et see tuli lihtsalt opositsiooni poolt? Mis sinu arvates see kartus on?

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mis su arvates, Lauri, pärsib seda eelnõu vastuvõtmist – sest arvame, et see nagunii läbi ei lähe –, kas kartus, et mõni noor laps [saab petetud], sest see tööandja, kes temaga tegeleb, petab? Meil on kaks põhilist gruppi. Esiteks on õpilasmalev, kus lapsed mitte ainult ei saa töösuhtes olla ja töö[oskusi] rakendada, vaid see on ka sotsiaalne projekt, selleks et meie lapsed saaksid suvel kuskil tööd õppida. Teiseks on meil sellised noored, kes kuskil ei õpi ega tööta. Vabanev raha saaks minna investeeringuks nende töötingimuste parandamiseks. [Mis sinu arvates takistab selle eelnõu vastuvõtmist], kas kartus, et ettevõte petab, või see, et eelnõu tuli opositsioonilt? Mis sinu arvates see kartus on?

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja, hea ettekandja! Mis su arvates, Lauri, pärsib seda eelnõu vastuvõtmist – sest arvame, et see nagunii läbi ei lähe –, kas kartus, et mõni noor laps [saab petetud], sest see tööandja, kes temaga tegeleb, petab? Meil on kaks põhilist gruppi. Esiteks on õpilasmalev, kus lapsed mitte ainult ei saa töösuhtes olla ja töö[oskusi] rakendada, vaid see on ka sotsiaalne projekt, selleks et meie lapsed saaksid suvel kuskil tööd õppida. Teiseks on meil sellised noored, kes kuskil ei õpi ega tööta. Vabanev raha saaks minna investeeringuks nende töötingimuste parandamiseks. [Mis sinu arvates takistab selle eelnõu vastuvõtmist], kas kartus, et ettevõte petab, või see, et eelnõu tuli opositsioonilt? Mis sinu arvates see kartus on?

Aitäh! Ma loodan – või no mis ma siin ikka loodan, ma siiski usun seda –, et kui inimesed midagi otsustavad, siis nad teevad seda oma parema äranägemise järgi. Aga nagu näha, need otsused, mis siia tuuakse, on sellised, et koalitsioon tahab lihtsalt tuimalt saada Riigikogu liikmete kinnitust, rohelisele nupule vajutust, kuigi me oleme juba näinud ja tundnud, milleni see kõik on viinud. Inimeste toimetulek on kõvasti langenud. Ei saa ka öelda, et majanduskeskkond oleks paranenud. Pigem on ikka vastupidi. Kui me vaatame oma naabrite näitajaid, siis näeme, et meie oleme omadega täitsa põhjas. Vaatamata sellele, et kuskil tunneli lõpus võib-olla isegi [mingi väike valgus]kiir paistab, hästi kaugelt, ei ole valgust eriti näha. Mingisugused positiivsed ilmingud on, aga need on, jällegi, pigem ajutised. Eks siin on erinevaid põhjusi. Ma arvan, et siin on hästi palju kinni Reformierakonna usus ühetaolisse maksusüsteemi. Jürgen Ligi on öelnud, et meil on kõige efektiivsem maksusüsteem. Ja selles on tal õigus. Efektiivne on meie maksusüsteem halduspoole pealt vaadatuna – vähe erisusi, vähe astmeid. Vaatame kas või käibemaksuosa ükskõik mis riikides, välja arvatud Taani, seal on ka eri toiduainetel erinevad käibemaksu määrad. Ma ei tea, leiva puhul võib see olla 6%, piima puhul 8% protsenti, magustatud joogid võivad [maksta] rohkem olla ja nii edasi. Loomulikult on rohkem vaja jõudu, et seda kõike hallata. See on see, millest Jürgen Ligi räägib, et see on meil väga efektiivne. Väga paljud inimesed saavad teistmoodi aru. Nad arvavadki, et meie maksukogumine on efektiivne, laekumine on efektiivne ja nii edasi. Ei, ei! Ta räägib puhtalt haldusest – sellest, kuidas sa haldad kogu seda maksundust, mitte midagi muud. Rohkem selle efektiivsuse taga midagi ei peitu. Nemad usuvad sellesse, et meil ei ole vaja erinevaid maksumäärasid teatud toodete või maksude puhul, näiteks sotsiaalmaks. Ühetaoline, kõik on lihtne, kõik on arusaadav. Väidetavalt on ka raamatupidajal palju lihtsam kõike seda arvutada. Ma arvan, et hästi palju seisab selle taga. See on nende maailmavaade kogu sellest asjast. Mis siis, et praegune käibemaks, mida tõsteti 24% peale, on viinud hästi palju raha ära just nendelt inimestelt, kes saavad keskmist või väiksemat palka. Mis siis, et otseselt mõjutabki see kõige rohkem vaesemaid inimesi. Oluline on see, et oleks tagatud efektiivne maksusüsteem, mitte midagi muud. Avalikkus, analüütikud, teadlased, ettevõtjaid ja kaubanduse [esindajad], inimesed, kes on kogunud peaaegu 100 000 allkirja petitsioonile, räägivad iga päev: "Kuulge, tõmmake see toiduainete käibemaks maha, me tahaks korralikult süüa." Aga [neid ei kuulata ja] just selle taha see jääbki. See on uskumuse küsimus, kas meil on vaja teatud maksude puhul erinevaid astmeid või mitte.

Aitäh! Ma loodan – või no mis ma siin ikka loodan, ma siiski usun seda –, et kui inimesed midagi otsustavad, siis nad teevad seda oma parema äranägemise järgi. Aga nagu näha, need otsused, mis siia tuuakse, on sellised, et koalitsioon tahab lihtsalt tuimalt saada Riigikogu liikmete kinnitust, rohelisele nupule vajutust, kuigi me oleme juba näinud ja tundnud, milleni see kõik on viinud. Inimeste toimetulek on kõvasti langenud. Ei saa ka öelda, et majanduskeskkond oleks paranenud. Pigem on ikka vastupidi. Kui me vaatame oma naabrite näitajaid, siis näeme, et meie oleme omadega täitsa põhjas. Vaatamata sellele, et kuskil tunneli lõpus võib-olla isegi [mingi väike valgus]kiir paistab, hästi kaugelt, ei ole valgust eriti näha. Mingisuguse positiivseid ilmingud on, aga need on, jällegi, pigem ajutised. Eks siin on erinevaid põhjusi. Ma arvan, et siin on hästi palju kinni Reformierakonna usus ühetaolisse maksusüsteemi. Jürgen Ligi on öelnud, et meil on kõige efektiivsem maksusüsteem. Ja selles on tal õigus. Efektiivne on meie maksusüsteem halduspoole pealt vaadatuna – vähe erisusi, vähe astmeid. Vaatame kas või käibemaksuosa ükskõik mis riikides, välja arvatud Taani, seal on ka eri toiduainetel erinevad käibemaksu määrad. Ma ei tea, leiva puhul võib see olla 6%, piima puhul 8% protsenti, magustatud joogid võivad [maksta] rohkem olla ja nii edasi. Loomulikult on rohkem vaja jõudu, et seda kõike hallata. See on see, millest Jürgen Ligi räägib, et see on meil väga efektiivne. Väga paljud inimesed saavad teistmoodi aru. Nad arvavadki, et meie maksukogumine on efektiivne, laekumine on efektiivne ja nii edasi. Ei, ei! Ta räägib puhtalt haldusest – sellest, kuidas sa haldad kogu seda maksundust, mitte midagi muud. Rohkem selle efektiivsuse taga midagi ei peitu. Nemad usuvad sellesse, et meil ei ole vaja erinevaid maksumäärasid teatud toodete või maksude puhul, näiteks sotsiaalmaks. Ühetaoline, kõik on lihtne, kõik on arusaadav. Väidetavalt on ka raamatupidajal palju lihtsam kõike seda arutada. Ma arvan, et hästi palju seisab selle taga. See on nende maailmavaade kogu sellest asjast. Mis siis, et praegune käibemaks, mida tõsteti 24% peale, on viinud hästi palju raha ära just nendelt inimestelt, kes saavad keskmist või väiksemat palka. Mis siis, et otseselt mõjutabki see kõige rohkem vaesemaid inimesi. Oluline on see, et oleks tagatud efektiivne maksusüsteem, mitte midagi muud. Avalikkus, analüütikud, teadlased, ettevõtjaid ja kaubanduse inimesed, kes on kogunud peaaegu 100 000 allkirja petitsioonile, räägivad iga päev: "Kuulge, tõmmake see toiduainete käibemaks maha, me tahaks korralikult süüa." Aga [neid ei kuulata ja] just selle taha see jääbki. See on uskumuse küsimus, kas meil on vaja teatud maksude puhul erinevaid astmeid või mitte.

Aitäh! Ma loodan, et no mis ma siin ikka loodan, ma ikkagi usun, et inimesed, kui midagi otsustavad, teevad seda oma paremast äranägemisest. Nagu näha need otsused, mis siia tuuakse ja mille osas tahetakse tuimalt koalitsiooni Riigikogu liikmete kinnitust rohelise nupuga, me oleme näinud ja me tunneme, milleni on see kõik viinud. Inimeste toimetulek on kõvasti langenud ja ei saa öelda, et majanduskeskkond on paranenud. Pigem vastupidi. Kui me vaatame oma naabrite näitajaid, siis me oleme täitsa põhjas. Vaatamata sellele, et kuskil kiir tunneli lõpus võib-olla isegi paistab, hästi kaugelt, väga valgust ei ole näha. Mingisugused ilmingud, positiivseid ilmingud on olnud, aga võib-olla nad on jällegi ajutist mõõtu. Eks siin on erinevaid põhjusi. Ma arvan, et siin on hästi palju kinni selles, Reformierakonna usk ühetaolise maksusüsteemi. Nii nagu Jürgen Ligi on öelnud, et meil on kõige efektiivsem maksusüsteem. Ja selles osas on tal õigus. Efektiivne selles mõttes, et on haldus poole pealt vaadatuna vähe erisusi, astmeid vähe. Kui me vaatame kas või käibemaksuosa ükskõik, mis riikides, välja arvatud Taani, kus on ka toiduainete erinevate toodete poole pealt vaadatuna erinevad käibemaksu määrad, ma ei tea, seal leib on võib-olla 6%, piim on seal 8% protsenti, magusjoogid võivad rohkem olla ja nii edasi. Loomulikult on rohkem vaja jõudu selleks, et seda kõike hallata. See on see, millest Jürgen Ligi räägib, et see on meil väga efektiivne. Väga paljud inimesed saavad teistmoodi aru. Arvavadki, et meie maksukogumine on efektiivne, laekumine on efektiivne, kõik need. Ei, ei ta räägib puhtalt sellisest haldusest. Haldus, kuidas sa haldad kogu seda maksundust, mitte midagi muud. Rohkem seal efektiivsuse taga ei peitu. Nemad usuvad sellesse, et meil ei ole vaja erinevaid maksumäärasid teatud toodete või siis maksude puhul, näiteks sotsiaalmaks. Ühetaoline, kõik on lihtne, kõik on arusaadav. Väidetavalt raamatupidajal on ka palju lihtsam kõike seda arutada. Ma arvan, et hästi palju selle taga. See on nende maailmavaade kogu sellest asjast. Mis siis, et praegune käibemaks, mida tõsteti 24% peale, on viinud hästi palju raha ära just nendelt inimestelt, kes saavad keskmist või väiksemat palka. Mis siis, et see otseselt kõige rohkem mõjutabki vaesemaid inimesi. Oluline on see, et oleks tagatud efektiivne maksusüsteem, mitte midagi muud. Kui avalikkus igapäevaselt räägib, analüütikud, teadlased, ettevõtjaid, kaubanduse poole pealt vaadatuna, inimesed, kes on kogunud peaaegu 100 000 allkirja petitsioonile, et kuulge, tõmmake see käibemaks toiduainete maha, me tahaks korralikult süüa. Selle taha see jääbki. See on uskumuse küsimus, et kas meil on vaja erinevaid astmeid teatud maksude osas või mitte.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kindlasti olete te ka ettevõtjatega suhelnud, muuhulgas sellel teemal, ja nende käest küsinud, milline oleks nende suhtumine siis, kui seesama maksumäär oleks väiksem. Kas sel juhul muutub suhtumine noorte inimeste palkamise mõttes? Mis see arvamus oli?

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kindlasti olete ka erinevate ettevõtjatega suhelnud, muuseas ka sellel teemal, ja nende käest küsinud, mis oleks nende suhtumine, kui seesama maks või maksumäär, ütleme niimoodi, oleks, oleks väiksem. Kas siis sel juhul muutub suhtumine noorte inimeste palkamise osas? Mis see arvamus oli?

Aitäh! Loomulikult, see soodustaks noorte tööhõivet. Kui võtta kas või hooajaline töö, siis sul ettevõtjana on võimalus võtta tööle juba teatud kogemustega inimene või siis täiesti roheline noor, kes alles tuleb [ametit õppima]. Loomulikult, kui maksumäärad on võrdsed, siis sa võtad selle inimese, kellel on suurem töökogemus, olgu kaks nädalat või kaks kuud rohkem töökogemust, kui me räägime hooajalistest töökohtadest. See kindlasti motiveeriks ettevõtjaid võtma tööle ka verivärskeid noori, kuna siis saabki maksusoodustust. Ja loomulikult, ettevõtja huvi on olla efektiivne.

Aitäh! Loomulikult ta soodustaks noorte tööhõivet. Kui võtta kas või hooajalist tööd, siis kas sul on võimalus ettevõtjana, kas sul on võimalus võtta juba teatud kogemustega inimest tööle või siis täiesti rohelist noort, kes tuleb alles õppima. Loomulikult sa ju valida, kui maksumäärad on sama, võrdsed, et sa võtad selle inimesi, kellel on suurem töökogemus, kas või kaks nädalat rohkem töökogemust, kaks kuud, mis iganes, kui me räägime hooajalistest töökohtadest. Ja see kindlasti motiveeriks ettevõtjaid võtma ka verivärskeid noori tööle, kuna sa saadki maksusoodustust. Ja loomulikult see on ju ettevõtja huvides, olla efektiivne.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma arvan, et sa oled ka realist ja tead, et kohe-kohe tulevad teerullijuhid. Nende kohad on vabad praegu, aga nad on oma kambrites ja ootavad signaali, et asfalt on vaja rullida. See tähendab, sellest eelnõust on vaja üle rullida. Seda sõltumata sellest, et asi on väga aktuaalne – see erakordselt kõrge tööpuudus noortel, millele peaks reageerima, nagu ka paljudele muudele asjadele, mida peaks tegema analoogsetes situatsioonides, kus võiks olla jumet asjadel, et taim kasvaks, mitte ei tuleks teerullijuhid ja asfalteeriks, rulliks sellest üle. Sellest oleks tolku laiemalt.

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma arvan, et sa oled ka realist ja tead, et kohe-kohe tulevad teerullijuhid. Nende kohad on vabad praegu, aga nad on oma kambrites ja ootavad signaali, et asfalt on vaja rullida – see tähendab, et sellest eelnõust on vaja üle rullida. Seda sõltumata sellest, et asi on väga aktuaalne – erakordselt kõrge tööpuudus noortel, millele peaks reageerima, nagu ka paljudele muudele asjadele. Aga mida peaks tegema analoogsetes situatsioonides, kus võiks olla jumet asjadel, nii et ka taim kasvaks, mitte ei tuleks teerullijuhid, kes tee ära asfalteerivad ja sellest üle rullivad? Mida peaks tegema, et sellest oleks tolku laiemalt?

Kui sa küsid sellise hea küsimuse, siis loomulikult ma vastan sellele nii, et meil on vaja uut valitsust. Et sellest eelnõust saaks asja, et noored saaksid sellest eelnõust kasu, ettevõtjaid samuti, tuleb see eelnõu vastu võtta. Ja seda peab tegema valitsus, kes mõtleb kaasa. Praegu me oleme saanud valitsuselt eitava vastuse. Täpselt samamoodi oleme rahanduskomisjonis saanud eitava vastuse. Ma vaatan rahanduskomisjoni istungi protokolli, aga komisjoni liikmetest, kui mu mälu ei peta, oli vastu viis ja poolt neli. See näitabki ju tegelikult üht: see on teerullipoliitika, millele tugineb praegu valitsus. Nendel on olemas 52 liiget, kes täidavad täpselt käsku, mis tuleb valitsuselt, kes ütleb, mis nuppu tuleb vajutada, kas sellele anname rohelise või punase. Loomulikult! Aga ma ei taha ka kellelegi liiga teha. Ma kutsun koalitsiooni saadikuid üles kaasa mõtlema väljaspool kogu seda koalitsioonipoliitikat, mida dikteerib valitsus. Kui saali jõuab selline suht leebe otsuse eelnõu – jah, selle on küll esitanud opositsioonisaadik –, mis selgelt juhib tähelepanu sellele, et meil on noorte seas tööpuudus hästi kõrge, siis võiks ju kaasa mõelda. Ja kui see meede, mis me oleme välja käinud, mingil põhjusel tõesti ei sobi, siis teeme selle paremaks. Mõtleme kaasa! Ärme tambime seda maha. Ärme hääletame seda maha. Saadame ta teisele lugemisele ja teeme seda koos. Täiendame eelnõu, vaatame veel kord [need asjad üle] ja teeme koos midagi ära noorte jaoks. Tegelikult saavad sellest kasu ju nii meie noored kui ka ettevõtjad. Aga kui seda ei juhtu, siis ega teistmoodi siin midagi ei realiseeru meie mõtetes, kui tuleb uus valitsus. Ja ma arvan, et see tuleb varem, kui me arvata oskame. Ma ei usu, et praegune valitsus peab vastu 2027. aasta märtsikuuni.

Kui sa küsid sellise hea küsimuse, siis loomulikult ma vastan sellele, et meil on vaja uut valitsust. Et sellest eelnõust saaks asja, et sellest eelnõust saaks noored kasu, ettevõtjaid samuti. See eelnõu tuleb vastu võtta valitsuse poolt, kes mõtleb asjale kaasa. Praegu me oleme saanud valitsuselt eitava vastuse. Ja täpselt samamoodi me oleme ka rahanduskomisjonis saanud eitava vastuse. Ja kui ma vaatan rahanduskomisjoni istungi protokolli, siis kui mu mälu ei peta, siis komisjoni liikmetest viis olid vastu, neli olid poolt. See näitabki ju tegelikult üht: see on teerullipoliitika, millele tugineb praegu valitsus. Nendel on olemas 52 liiget, kes täidavad käsku, mis tuleb täpselt valitsuse poolt, mis nuppu tuleb vajutada, kas sellele anname rohelise või punase. Loomulikult! Aga ma ei taha ka liiga kellelegi ei taha. Ja kui leidub ja ma kutsun üles koalitsiooni saadikuid kaasa mõtlema väljaspool kogu seda koalitsiooni poliitikat, mida dikteerib valitsus. Kui selline suht leebe otsuse eelnõu jõuab saali küll opositsioonisaadiku poolt ja see selgelt juhib tähelepanu sellele, et meil on noorte seas tööpuudus hästi kõrge, siis võiks ju kaasa mõelda. Ja kui võib-olla see meede, mis me oleme välja käinud, mingil põhjusel tõesti ei sobi, siis no teeme paremaks selle. Mõtleme kaasa! Ärme tambiseda maha, ärme hääleta seda maha, saadame ta teisele lugemisele ja teeme koos, täiendame seda eelnõu! Vaatame veel kord sisse ja teeme midagi koos noorte jaoks. Tegelikult ju saavad nii meie noored kasu kui ka ettevõtjad. Aga kui seda ei juhtu, siis ega teistmoodi siin midagi ei realiseeru meie mõtetes, kui tuleb uus valitsus. Ja ma arvan, et see tuleb varem, kui me arvata oskame. Ma ei usu, et see valitsus peab vastu 2027. aasta märtsikuuni. Aitäh!

Kui sa küsid sellise hea küsimuse, siis loomulikult ma vastan sellele nii, et meil on vaja uut valitsust. Et sellest eelnõust saaks asja, et noored saaksid sellest eelnõust kasu, ettevõtjad samuti, tuleb see eelnõu vastu võtta. Ja seda peab tegema valitsus, kes mõtleb kaasa. Praegu me oleme saanud valitsuselt eitava vastuse. Täpselt samamoodi oleme rahanduskomisjonis saanud eitava vastuse. Ma vaatan rahanduskomisjoni istungi protokolli, aga komisjoni liikmetest, kui mu mälu ei peta, oli vastu viis ja poolt neli. See näitabki ju tegelikult üht: see on teerullipoliitika, millele tugineb praegu valitsus. Nendel on olemas 52 liiget, kes täidavad täpselt käsku, mis tuleb valitsuselt, kes ütleb, mis nuppu tuleb vajutada, kas sellele anname rohelise või punase. Loomulikult! Aga ma ei taha ka kellelegi liiga teha. Ma kutsun koalitsiooni saadikuid üles kaasa mõtlema väljaspool kogu seda koalitsioonipoliitikat, mida dikteerib valitsus. Kui saali jõuab selline suht leebe otsuse eelnõu – jah, selle on küll esitanud opositsioonisaadik –, mis selgelt juhib tähelepanu sellele, et meil on noorte seas tööpuudus hästi kõrge, siis võiks ju kaasa mõelda. Ja kui see meede, mis me oleme välja käinud, mingil põhjusel tõesti ei sobi, siis teeme selle paremaks. Mõtleme kaasa! Ärme tambime seda maha. Ärme hääletame seda maha. Saadame ta teisele lugemisele ja teeme seda koos. Täiendame eelnõu, vaatame veel kord [need asjad üle] ja teeme koos midagi ära noorte jaoks. Tegelikult saavad sellest kasu ju nii meie noored kui ka ettevõtjad. Aga kui seda ei juhtu, siis ega teistmoodi siin midagi ei realiseeru meie mõtetes, kui tuleb uus valitsus. Ja ma arvan, et see tuleb varem, kui me arvata oskame. Ma ei usu, et praegune valitsus peab vastu 2027. aasta märtsikuuni.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh! Hea kolleeg, hea Lauri! See igati hea eelnõu puudutab mind isiklikult, sest minu poeg on just 19 aastat vana ja praegu õpib maaülikoolis. Aga ütle palun, mida võiks riik sinu arvates veel teha selleks, et noortel oleks rohkem võimalusi tööturul.

Aitäh! Hea kolleeg, hea Lauri! See igati hea eelnõu puudutab mind isiklikult, sest minu poeg on just 19 aastat vana ja praegu õpib maaülikoolis. Aga ütle palun, mida sinu arvates võiks veel riik teha selleks, et noortel oleks rohkem võimalusi tööturul.

Jaa, loomulikult. Ma arvan, et noored seda ju pidevalt küsivad. Seal on ju olemas lahendused. See, et noor saaks tööle ja meie töötuse üleüldine määr langeks, on meil vaja korralikku majanduskeskkonda. Praegu on meie majanduskeskkond tegelikult kõikide nende maksutõusude tõttu alla surutud. Me näeme selgelt, kuidas meil investeeringud välja voolavad, uusi sisse ei tule. Me ei suuda ohjata energia hinda, me ei suuda teha erandeid ettevõtetele, mis on energiamahuka tootmisega, toodavad tooteid, mis on energiamahukad. Me nagu ei tee tegelikult õigeid käike, mida üks riik võiks teha. Me ei soosi praegu ettevõtlust. Ja teate, minu arust on hea näide see, kuidas meil 1 miljard voolas välja. Tõsteti tulumaksu 2%. Enne, kui see juhtus, otsustasid ettevõtjad hääletada käte ja jalgadega – nad võtsid välja kasumid. Ettevõtetest võeti dividende välja miljardi jagu. (Hääl saalist.) No rohkem kui tavaliselt. Just. Jah! Ja kui me seda arutasime rahandus- ja majanduskomisjoni ühisistungil, siis ma küsisin Rahandusministeeriumi ametnikult, kus see miljard on, see lisamiljard. Ettevõtjad on ta välja võtnud. Jah, riik sai ühekordselt rohkem sellest tulumaksu. Kas see raha on investeeritud, kas see on välispankades või kas see on Eesti pankades? Selle peale ametnik ütles, et ta ei tea, kus see raha täpselt on, aga ta teab kindlalt, et see ei ole Eesti majanduses. Need olid tema sõnad. See tähendab seda, lugupeetud koalitsioonisaadikud ja valitsus, et see otsus, millega te tõstsite tulumaksu, viis tegelikult raha [riigist] välja. Ja kui sa ettevõttest viid raha välja, siis see mõjutab ettevõtte likviidsust. Miks see on halb? Üks ettevõtja istub ka siin, tema teab väga hästi, mis see tähendab, kui ettevõttel ei ole likviidsust. Tuleb mingisugune torm peale, ükskõik, kuidas me seda nimetame, mingisugune anomaalia, kas või see, et tarnija või ostja ei maksa mingile ettevõttele suures summas arvet kinni, kuigi materjal on juba ära saadetud. Aga nii kaua, kui sul ei ole likviidseid vahendeid, millega kiiremas korras seda kahju katta, nii kaua, kuni sa käid kohtus ja hangid raha – kui seda raha üldse enam saab –, läheb ettevõte pankrotti. Ettevõte lasebki inimesed lahti ja alustab pankrotimenetlust. See on see, mida tehti tegelikult praegu selle 2% tulumaksutõusu puhul. Otsus tuli valitsuselt, Riigikogus kinnitati see ära – sotsid olid ka osalised – ja ettevõtted tegid oma liigutuse, võtsid raha välja ettevõtetest, lisamiljardi, ja ettevõtete likviidsus langes.

Jaa, loomulikult. Ma arvan, et noored seda ju pidevalt küsivad. Seal on ju olemas lahendused. See, et noor saaks tööle ja meie töötuse üleüldine määr langeks, on meil vaja korralikku majanduskeskkonda. Praegu on meie majanduskeskkond tegelikult kõikide nende maksutõusude tõttu alla surutud. Me näeme selgelt, kuidas meil investeeringud välja voolavad, uusi sisse ei tule. Me ei suuda ohjata energia hinda, me ei suuda teha erandeid ettevõtetele, mis on energiamahuka tootmisega, toodavad tooteid, mis on energiamahukad. Me nagu ei tee tegelikult õigeid käike, mida üks riik võiks teha. Me ei soosi praegu ettevõtlust. Ja teate, minu arust on hea näide see, kuidas meil 1 miljard voolas välja. Tõsteti tulumaksu 2%. Enne, kui see juhtus, otsustasid ettevõtjad hääletada käte ja jalgadega – nad võtsid välja kasumid. Ettevõtetest võeti dividende välja miljardi jagu. (Hääl saalist.) No rohkem kui tavaliselt. Just. Jah! Ja kui me seda arutasime rahandus- ja majanduskomisjoni ühisistungil, siis ma küsisin Rahandusministeeriumi ametnikult, kus see miljard on, see lisamiljard. Ettevõtjad on ta välja võtnud. Jah, riik sai ühekordselt rohkem sellest tulumaksu. Kas see raha on investeeritud, kas see on välispankades või kas see on Eesti pankades? Selle peale ametnik ütles, et ta ei tea, kus see raha täpselt on, aga ta teab kindlalt, et see ei ole Eesti majanduses. Need oli tema sõnad. See tähendab seda, lugupeetud koalitsioonisaadikud ja valitsus, et see otsus, millega te tõstsite tulumaksu, viis tegelikult raha [riigist] välja. Ja kui sa ettevõttest viid raha välja, siis see mõjutab ettevõtte likviidsust. Miks see on halb? Üks ettevõtja istub ka siin, tema teab väga hästi, mis see tähendab, kui ettevõttel ei ole likviidsust. Tuleb mingisugune torm peale, ükskõik, kuidas me seda nimetame, mingisugune anomaalia, kas või see, et tarnija või ostja ei maksa mingile ettevõttele suures summas arvet kinni, kuigi materjal on juba ära saadetud. Aga nii kaua, kui sul ei ole likviidseid vahendeid, millega kiiremas korras seda kahju katta, nii kaua, kuni sa käid kohtus ja hangid raha – kui seda raha üldse enam saab –, läheb ettevõte pankrotti. Ettevõtte lasebki inimesed lahti ja alustab pankrotimenetlust. See on see, mida tehti tegelikult praegu selle 2% tulumaksutõusu puhul. Otsus tuli valitsuselt, Riigikogus kinnitati see ära – sotsid olid ka osalised – ja ettevõtted tegid oma liigutuse, võtsid raha välja ettevõttetest, lisamiljardi, ja ettevõtete likviidsus langes.

Jaa, loomulikult. Ma arvan, et noored seda ju pidevalt küsivad. Ja seal on olemas ju ka lahendused. See, et noor saaks tööle ja üleüldiselt meie töötuse määr langeks, meil on vaja korralikku majanduskeskkonda – majanduskeskkonda, mis on praegu tegelikult läbi kõikide nende maksutõusude alla surutud. Me näeme selgelt, kuidas meil investeeringud välja voolavad, uusi sisse ei tule. Me ei suuda ohjata energia hinda, me ei suuda teha erandeid ettevõtetele, mis on energiamahuka tootmise, toodavad mingisuguseid tooteid, mis on energiamahukad. Me nagu ei tee tegelikult õigeid käike, mida võiks üks riik teha. Me ei soosi praegu ettevõtlust. Ja teate, minu arust hea näide on ju, kuidas meil 1 miljard voolas välja. Tõsteti tulumaksu 2%. Ja enne kui see juhtus, ettevõtjad otsustasid hääletada käte ja jalgadega ja võtsid välja kasumid. Ettevõtetest võeti dividendi välja miljard. Rohkem kui tavaliselt, jah. Just, jah! Ja kui me seda arutasime, oli rahandus- ja majanduskomisjoni ühisistung, siis ma küsisin Rahandusministeeriumi ametnikult, aga kus see miljard on, see lisamiljard. Ettevõtjad on ta välja võtnud, jah, riik sai ühekordselt rohkem sellest tulumaksu. Kas ta on nii-öelda investeeritud edasi, kas ta on välispankades, kas ta on Eesti pankades? Selle peale ametnik ütles, et ma ei tea, kus see raha täpselt on, aga mida ta kindlalt teab, ta ei ole Eesti majanduses. See oli tema sõnad, tema sõnad. See tähendab seda, et lugupeetud koalitsioonisaadikud ja valitsus, see otsus, kus te tõstsite tulumaksu, see tegelikult teiselt poolt viis raha välja. Ja kui sa ettevõtetest viid raha välja, siis see mõjutab ettevõtte likviidsust. Ja miks see halb on? Üks ettevõtja ka istub siin, ta teab väga hästi, mis see tähendab, kui ettevõttel ei ole likviidsust. Tuleb mingisugune torm peale, ükskõik, kuidas me seda nimetame, ehk siis mingisugune anomaalia, mingisugune kas või, ütleme niimoodi, et tarnija või ostja ei maksa arvet kinni mingi ettevõttele suures summas, materjal on juba ära saadetud, ja kui sul ei ole likviidseid vahendeid selle kahju kiiremas korras sisemiselt katta, niikaua kuni sa käid seal kohtus ja hangid seda raha, kui üldse raha saab, siis ettevõte lähebki pankrotti, ettevõtte lasebki inimesed lahti, alustab pankrotimenetlust. See on see, mida tehti tegelikult praegu selle 2% tulumaksutõusuga. Raha võeti, otsus tuli valitsuse poolt, Riigikogus kinnitati ära, sotsid olid ka osalised pealekauba ja ettevõtted tegid oma liigutuse, võtsid raha välja ettevõttetest, lisa 1 miljard, ettevõtete likviidsus langes.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ja Riigikogu rahanduskomisjonis toimunud arutelu palun tutvustama siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Diana Ingeraineni. Palun!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ja Riigikogu rahanduskomisjonis toimunud arutelu palun nüüd siia Riigikogu kõnetooli tutvustama rahanduskomisjoni liikme Diana Ingeraineni. Palun!

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 10. juunil enne jaanipäeva ja meil oli istungil tutvustamas eelnõu Andrei Korobeinik ja Rahandusministeeriumi poolt oli meil Kairi Ani. Kõigepealt Andrei tutvustas seda, mida ka Lauri praegu siin üle käis. Ja täpsustus oli minu poolt selle kohta, keda eelnõu puudutab. Eelnõu puudutab kuni 19-aastaseid isikuid. Toodud numbrid on siin tõesti tööhõive osas kuni 25-aastaste osas. Siis kuulasime ära Rahandusministeeriumi esindaja ja võeti vastu ka kaks konsensuslikku otsust: esiteks võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10. septembril, see on täna, ja teiseks määrata juhtivkomisjoni esindajaks Diana Ingerainen, see olen siis mina. Nii et kaks sellist otsust võeti vastu.

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 10. juunil, enne jaanipäeva. Meil oli istungil eelnõu tutvustamas Andrei Korobeinik ja Rahandusministeeriumist oli istungil Kairi Ani. Kõigepealt Andrei tutvustas sedasama, mille Lauri praegu siin üle käis. Mina palusin täpsustust selle kohta, keda eelnõu puudutab. Eelnõu puudutab kuni 19-aastaseid isikuid. Toodud numbrid on siin tõesti kuni 25-aastaste tööhõive kohta. Kuulasime ära Rahandusministeeriumi esindaja. Ja võeti vastu kaks konsensuslikku otsust: esiteks, võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10. septembriks, see on täna, ja teiseks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks Diana Ingerainen, see olen mina. Nii et kaks sellist otsust võeti vastu.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Vadim Belobrovtsev, palun!

Lugupeetud ettekandja! Kuidas teil endale tundub, kas selline meede elavdaks natuke meie majandust, ka sellest vaatevinklist, et siis nooremad inimesed, esiteks, oleksid rohkem valmis tööle asuma juba sellises nooremas eas, ja teiseks, kas meie ettevõtjad võtaksid nad tööle …?

Lugupeetud ettekandja! Kuidas teile endale tundub, kas selline meede elavdaks natuke meie majandust, sellest vaatevinklist, et siis oleksid nooremad inimesed rohkem valmis tööle asuma juba noores eas? Seda esiteks. Ja teiseks, kas meie ettevõtjad võtaksid nad siis tööle parema meelega?

Lugupeetud ettekandja! Kuidas teil endale tundub, kas selline meede elavdaks natuke meie majandust, sellest vaatevinklist, et siis oleksid nooremad inimesed rohkem valmis tööle asuma juba noores eas? Seda esiteks. Ja teiseks, kas meie ettevõtjad võtaksid nad siis tööle parema meelega?

Aitäh küsimuse eest! Seda me komisjonis kergelt puudutasime, et kas meil on teada, millised on mõjud, et kui see eelnõu rakendub kuni 19-aastastele noortele, ja paraku neid mõjusid meil teada ei ole, kas see soodustab ja mis ulatuses.

Aitäh küsimuse eest! Seda teemat me komisjonis kergelt puudutasime, kas meile on teada, millised on mõjud, kui see eelnõu rakendub kuni 19‑aastaste noorte suhtes. Paraku meile ei ole teada, kas see soodustab [noorte tööleasumist] ja mis ulatuses.

Aitäh küsimuse eest! Seda teemat me komisjonis kergelt puudutasime, kas meile on teada, millised on mõjud, kui see eelnõu rakendub kuni 19-aastastele noortele. Paraku meile ei ole teada, kas see soodustab [noorte tööleasumist] ja mis ulatuses.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma vaatan seda komisjoni protokolli. Te küsisite päris olulise küsimuse, kas Eestil on üldse terviklik tööjõupoliitika. Nagu te ise viitasite, näiteks Delta majanduskonverentsil ütlesid nii sotsiaalteadlased, majandusteadlased, aga ka ettevõtjad, et tegelikult Eestil terviklik tööjõupoliitika puudub. Kas te tänaseks olete saanud sellele küsimusele vastuse ekspertidelt või kolleegidelt või ministritelt? Kas meil Eestis siis on olemas terviklik tööjõupoliitika?

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma vaatan seda komisjoni protokolli. Te küsisite, mis on päris oluline küsimus, et kas Eestil on üldse terviklik tööjõupoliitika. Nagu te ise viitasite, et näiteks Delta majanduskonverentsil tõid nii sotsiaalteadlased, majandusteadlased, aga ka ettevõtjad välja, et tegelikult Eestil selline tööjõu terviklik poliitika puudub. Kas tänaseks te olete saanud vastuse sellele küsimusele, kas ekspertidelt või kolleegidelt või ministritelt, kas meil siis on olemas Eestis terviklik tööjõupoliitika?

Aitäh küsimuse eest! Tegelikult ka enam-vähem samal ajal oli siin ka minu õppejõud, professor Urmas Varblane, kes ka käsitles Riigikogus seda kui väga olulist teemat. Tuleb tõdeda, et sellist terviklikku tööjõupoliitikat, mis käsitleks teatud maksustamist ja nende mõjusid, ei ole. On küll olemas teatud fragmendid ja uuritakse, näiteks OSKA uuring, aga sellist päris terviklikku pilti ei ole.

Aitäh küsimuse eest! Tegelikult enam-vähem samal ajal oli siin ka minu õppejõud, professor Urmas Varblane, kes samuti käsitles Riigikogus seda kui väga olulist teemat. Tuleb tõdeda, et terviklikku tööjõupoliitikat, mis käsitleks teatud maksustamist ja maksude mõjusid, ei ole. On küll olemas teatud fragmendid ja seda uuritakse, näiteks OSKA uuring, aga päris terviklikku pilti ei ole.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Nagu ma aru sain, kaks konsensust: et teie kannate ette ja mis seal veel oli, aga see, et tapmisele läheb, seda ei olnud. Ainult nüüd lihtsalt tuleb hääletus ja teerullijuhid tulevad ja teevad töö ära. Aga kas on arutatud, kuidas seda probleemi lahendada koalitsiooni poolt? Tavaliselt öeldakse, et meil on juba töös samad asjad, te lihtsalt ei ole kuulnud veel. Kas te teate, et kuidagi on valitsusel plaanis sama probleemi lahendada, mis on tegelikult väga-väga aktuaalne, eriti praegu?

Hea juhataja! Hea ettekandja! Nagu ma aru sain, oli kaks konsensust: teie kannate ette ja mis seal veel oli. Aga seda, et [eelnõu] tapmisele läheb, ei olnud. Nüüd tuleb ainult veel hääletus ja teerullijuhid tulevad teevad töö ära. Aga kas koalitsioonis on arutatud, kuidas seda probleemi lahendada? Tavaliselt öeldakse: "Meil on juba töös samad asjad, lihtsalt te ei ole neist kuulnud veel." Kas te teate, et valitsusel on kuidagi plaanis lahendada sama probleemi, mis on tegelikult väga aktuaalne, eriti praegu?

Aitäh küsimuse eest! Teema on tõesti aktuaalne, aga komisjonis me seda ei arutanud.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Hea ettekandja! Ma lihtsalt lugesin protokollist, et Rahandusministeeriumi nõunik Kairi Ani ütles, et kuigi tööturul võib koondmõjuna olla positiivne mõju, näiteks tööhõive kasv, siis see Tervisekassale toob see ligikaudu 5,4 miljoni euro suuruse miinuse. Küsimus on selles, et kui tööhõive kasvab, maksud laekuvad rohkem ja rohkem, siis miks me räägime Tervisekassa miinusest.

Hea ettekandja! Ma lihtsalt täpsustan. Lugesin protokollist, et Rahandusministeeriumi nõunik Kairi Ani ütles, et kuigi tööturule võib koondmõju olla positiivne, näiteks tööhõive kasv, siis Tervisekassale toob see ligikaudu 5,4 miljoni euro suuruse miinuse. Küsimus on selles, et kui tööhõive kasvab ja makse laekub üha rohkem, siis miks me räägime Tervisekassa miinusest.

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti, kui tööhõive kasvab ja maksud laekuvad, siis majandus elavneb. Olen sellega täiesti nõus. Aga me ei tea täpselt, millise iseloomuga tööd pakutakse kuni 19-aastastele noortele ja mida see toob kaasa pikemas vaates nende tööelule.

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti, kui tööhõive kasvab ja maksud laekuvad, siis majandus elavneb. Olen sellega täiesti nõus. Aga me ei tea täpselt, millise iseloomuga tööd pakutakse kuni 19-aastastele noortele ja mis see kaasa toob pikemas vaates nende tööelus.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Ja Keskerakonna fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Vadim Belobrovtsevi. Palun!

Aitäh, lugupeetud kolleegid! Hea Eesti rahvas! Ma arvan, et see, mida Keskerakonna fraktsioon praegu tahab selle eelnõuga saavutada, seda on isegi vähe. Miks vähe on? Sellepärast et tegelikult peaks riik väga konkreetselt mõtlema selle peale, kuidas meie noori ikkagi motiveerida tööle minema juba nooremas eas. Me pidevalt räägime sellest, et noored – vabandust sellise moodsa sõna eest! – hängivad meil kuskil tänavatel või kaubanduskeskustes, kus nad ei tee suurt midagi, istuvad kogu aeg nutitelefonides, põhimõtteliselt selle asemel, et tegeleda millegagi kasulikuga. Ja loomulikult, kui riik kuidagi ei motiveeri, kui selliseid meetmeid, mis teeksid noorte asumise tööturule lihtsamaks, neid eriti ei ole, siis loomulikult ei ole sellest esiteks väga tööandja huvitatud ja teiseks noored ise. Olles Tallinna abilinnapea, ma väga hästi mäletan, kuidas me tegelesime õpilasmaleva teemaga, et kuidas siis vastav organisatsioon Tallinna linnas värbas noori selleks, et nad suvel teeksid õpilasmalevates tööd. Ja tegelikult ei olnud kõige lihtsam ülesanne pehmelt öeldes. Noored ise on kindlasti tööaltid, nad kindlasti tahaksid teenida väikest raha, aga siis on vaja leida tööandjaid, kes oleksid valmis neid vastu võtma ja nendega tegelema. Ja loomulikult, kui riigi poolt ei tule üldse seda lisamotivatsiooni tööandjate suunas, siis ka see soov jääb selliseks hästi tagasihoidlikuks. Nii et meie arvates me võiksime kindlasti seda ideed toetada, et siis kuni 19-aastased noored, et nende pealt ei pea tööandja maksma sotsiaalmaksu 33%, vaid see võiks olla 20%. Ja see oleks hea algus. Siit võiks edasi minna, mõelda välja veel mingisuguseid meetmeid, kuidas meie noored võiksid tööle asuda niimoodi, et ka tööandja oleks sellest huvitatud ja nad ise oleksid huvitatud. Ja see kindlasti tooks riigile kasu. Kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvart siin rääkis sellest, et selle asemel, et tõepoolest siin seda võõrtööjõudu kogu aeg nimetada ja proovida siis inimesed näiteks välismaalt siia tuua, võiks mõelda selle peale, et meil on omad inimesed olemas, et meil on tegelikult tööturul, nii paradoksaalne kui see ka pole, nii tööjõupuudus kui ka töökohtade puudus. Nii et selles mõttes võiks ikka leida seda tasakaalu ja kindlasti meie noored võiksid olla üheks selliseks õigeks vahendiks selle tasakaalu leidmisel. Nii et see on see koht, kus riik tõepoolest võiks selle peale mõelda valitsuse näol. Ja kõiki teisi ma kutsun siis meie eelnõu toetama. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud kolleegid! Hea Eesti rahvas! Ma arvan, et seda, mida Keskerakonna fraktsioon praegu tahab selle eelnõuga saavutada, on isegi vähe. Miks vähe? Sellepärast et tegelikult peaks riik väga konkreetselt mõtlema selle peale, kuidas meie noori ikkagi motiveerida minema tööle juba nooremas eas. Me räägime pidevalt sellest, et noored – vabandust sellise moodsa sõna eest! – hängivad meil kuskil tänavatel või kaubanduskeskustes, kus nad ei tee suurt midagi, istuvad kogu aeg nutitelefonides, põhimõtteliselt, selle asemel et tegeleda millegi kasulikuga. Ja loomulikult, kui riik neid kuidagi ei motiveeri, kui selliseid meetmeid, mis teeksid tööle asumise noortele lihtsamaks, eriti ei ole, siis pole sellest huvitatud ei tööandjad ega ka noored ise. [Sellest ajast, kui] olin Tallinna abilinnapea, mäletan väga hästi, kuidas me tegelesime õpilasmaleva teemaga ja kuidas siis vastav organisatsioon Tallinna linnas värbas noori selleks, et nad suvel teeksid õpilasmalevas tööd. Tegelikult see ei olnud kõige lihtsam ülesanne, pehmelt öeldes. Noored ise on kindlasti tööaltid, nad kindlasti tahaksid teenida väikest raha, aga siis on vaja leida tööandjaid, kes oleksid valmis neid vastu võtma ja nendega tegelema. Ja loomulikult, kui riigilt ei tule üldse tööandjatele lisamotivatsiooni, siis jääb ka nende soov hästi tagasihoidlikuks. Nii et meie arvates tuleks kindlasti toetada seda ideed, et kuni 19-aastaste noorte pealt ei peaks tööandja maksma sotsiaalmaksu 33%, vaid see võiks olla 20%. See oleks hea algus. Siit võiks edasi minna ja mõelda välja veel mingisuguseid meetmeid, mis aitaksid meie noortel tööle asuda niimoodi, et tööandjad oleksid sellest huvitatud ja noored ise oleksid samuti [töötamisest] huvitatud. Kindlasti tooks see riigile kasu. Kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvart rääkis sellest, kuidas me võiksime selle asemel, et kogu aeg võõrtööjõudu nimetada ja proovida tuua siia inimesi näiteks välismaalt, mõelda selle peale, et meil on oma inimesed olemas. Meil on tegelikult tööturul – nii paradoksaalne kui see ka pole – nii tööjõupuudus kui ka töökohtade puudus. Selles mõttes tuleks ikka leida tasakaal. Ja meie noored võiksid olla õige vahend selle tasakaalu leidmiseks. Nii et see on tõepoolest koht, kus riik – valitsuse näol – võiks selle peale mõelda. Ja kõiki teisi ma kutsun üles meie eelnõu toetama. Aitäh!

Suur tänu! Ja Isamaa fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Aivar Koka. Palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Selle eelnõu menetlemine on hea näide sellest, kuidas koalitsioon ei viitsi mõelda. Ja ma olen mõelnud pikemat aega, millest on tulnud see, et tihti, kui majanduslikult head otsused või ettepanekud tehakse siin saalis, siis need lükatakse tagasi ilma väiksemagi lauseta selle kohta, et seda võiks koalitsioonis arutada. Ma arvan, et meist, kes me oleme siia saali jäänud, on mõned üksikud nooremad, teised juba vanemad inimesed. Me teame oma lapsepõlvestki, samuti koolilõpu ajast – kui selge oli meil gümnaasiumi lõpetades, mis eriala me tahame õppida? Mõnel üksikul on see selgus olemas, aga enamik arutleb viimase hetkeni, millisesse ülikooli minna ja millist eriala õppida. Soome on hea näide, nad on meil siinsamas, naabrid. Neil on gümnaasiumiharidus ja ametiharidus pandud kui mitte ühte ja samasse majja, siis kõrvuti majadesse. Seal on võimalik teha nii, et ametikooli õpilane käib mingit eriala õppimas kõrval olevas gümnaasiumis ning gümnaasiumi õpilane saab käia ametikoolis ja nii-öelda nuusutada erinevaid erialasid. Ettevõtjana ma võtaksin hea meelega noori inimesi endale ettevõttesse hooajalisele tööle, eriti suvel. Aga me teame, et noortega on tihti nii, et keegi peab neid õpetama, juhendama. Töökoormus on [suur]. Ja kui maksukoormus on kõigil täpselt sama, siis sa soovid tööle võtta pigem juba kogemustega inimese. Samas oleks ju väga hea, kui me saaksime ametikooli noore võtta endale juba suveks ettevõttesse tööle, siduda ta oma ettevõttega, nii et ükskord, kui ta kooli lõpetab, olgu ametikooli või kõrgkooli, oleks meil üks potentsiaalne oma ettevõtte töötaja. On väga loogiline, et kuni 19‑aastased on meil Tervisekassa rahaga kindlustatud, ja kui nad on juba kindlustatud, siis ei saa olla ootust, et nende pealt tuleb veel Tervisekassa raha 13%. Ma saan aru, et Keskerakond on jätnud selle 20% sisse väga lihtsa arusaamise põhjal, et inimene teenib oma tulevikupensionit ja see raha on oluline – küll mitte siis, kui inimene on 19, vaid siis, kui ta on 65 aastat vana. Iga aastaga see panus tõuseb. Aga ma ütlen, et rahanduskomisjonis ei tekkinud hetkekski isegi arutelu selle üle. Ma ise toetan seda eelnõu. Seda võiks küll ühes või teises kohas natukene täpsustada, aga nii nagu ka eestkõnelejad on öelnud, igat eelnõu on võimalik muudatusettepanekutega paremaks teha. Ja mulle meeldis ka rahanduskomisjoni ettekanne, see oli väga hea. Siiralt ütlen: väga hea! Tihtipeale ei ole selliste eelnõudega siia meie ette tulek üldse mitte lihtne. Nendega on keeruline, eriti kui opositsioonipoliitikud oskavad iga asja kohta küsida ja koalitsioonipoliitikuna sa tahaksid vastata, et tegelikult võiks seda [isegi arutada], aga sa lihtsalt ei saa päris nii vastata. Nii et ma loodan, et kui [sellest eelnõust] muud kasu ei ole, siis [see mõte] võiks koalitsioonil [tekkida], et nad võiksid mõnel oma istumisel seda arutada, kas seal on mingi asi, mida võiks [arvesse] võtta. Sest uskuge mind, kui me neid noori ei seo oma ettevõtetega, siis on neil lihtsam minna pikka eurot teenima kuskile naaberriiki. Aga sealt tagasi tulemine ei ole nii lihtne. Ma näen seda oma pere pealt. Kui inimene on tubli, siis ta saab igal aastal natukene palgakõrgendust, natuke palka juurde. Ja kui siis küsitakse, kas ma saaksin tulla tagasi, väiksema palga peale, ja kas ma saan sama tööd – vaevalt. Nii et hea mõte ja võimalus Eesti majandust elavdada. Ja uskuge mind, maksudega ei ole siin probleemi, sest noorte eest maksame praegu niikuinii meie – need, kes on täiskasvanud ja käivad tööl, ka mõned pensionärid. Nii et palve jäi. Ma sain aru, et seal vähemalt Eesti 200 oli mõne …

Hea juhataja! Head kolleegid! See eelnõu menetlemine on hea näide sellest, kuidas koalitsioon ei viitsi mõelda. Ja ma olen mõelnud pikemat aega, millest on tulnud see, et tihti, kui majanduslikult head otsused või ettepanekud tehakse siin saalis, siis need lükatakse tagasi ilma ühe väikse lausetagi. Me võiksime seda koalitsioonis arutada. Kui keegi täna … Ma arvan, et me oleme siin saali jäänud mõned üksikud nooremad, teised juba vanemad inimesed. Teame oma lapsepõlvestki, kui me kooli lõpetasime – kui selge oli meil gümnaasiumi lõpetades, mis eriala me tahame õppida? Mõnel üksikul on, aga enamusel – viimase hetkeni arutavad, millisesse ülikooli minna, millist eriala õppida. Soome on hea näide, meil siinsamas naabrid. Neil on gümnaasiumiharidus ja ametiharidus pandud kui mitte ühte ja samasse majja, siis kõrvuti majadesse. Ja hariduses on võimalik õppida nii, et ametikooli õpilane käib mingit eriala õppimas kõrvalgümnaasiumis ja gümnaasiumi oma ametikoolis. Ta tahab nuusutada erinevaid erialasid. Ettevõtjana ma võtaks hea meelega noori inimesi endale ettevõttesse hooajalisele tööle, eriti suvel. Aga me teame, et tihti noortega on juures ka see, et keegi peab neid õpetama, juhendama. See on töökoormus ja kui sul on maksukoormus täpselt sama, siis sa tihti soovid endale võtta juba kogemustega inimese. Aga samas oleks ju väga hea, kui me saame ametikooli noore võtta endale juba suveks ettevõttesse tööle, teda siduda oma ettevõttega. Ja ükskord, kui ta kooli lõpetab, on see ametikoolis või kõrgkoolis, siis ta oleks meil üks potentsiaalne oma ettevõtte töötaja. On väga loogiline see, et kuni 19‑aastased on meil Tervisekassa rahadega kindlustatud. Kui nad on juba kindlustatud, siis ei saa olla ootust, et nende pealt tuleb veel Tervisekassa 13%‑list raha. Ma saan aru, et Keskerakond on jätnud 20% sisse väga lihtsal arusaamal, et inimene teenib oma tulevikupensionit ja see raha on oluline – küll mitte siis, kui ta on 19, aga tänase seisuga 65 aastat vana. Iga aastaga tõuseb panus. Ka rahanduskomisjonis ei tekkinud hetkegi aruteluteemat selle üle. Ma ise toetan seda eelnõu. Seda eelnõu oleks võinud võib-olla ühes või teises kohas natukene täpsustada, aga nii nagu ka eestkõnelejad ütlevad, et iga eelnõu on võimalik läbi muudatusettepaneku ka paremaks teha. Ja mulle meeldis ka rahanduskomisjonipoolne ettekanne, oli väga hea. Siiralt ütlen, väga hea, sest tihti selliste eelnõudega siia ette tulek ei ole mitte lihtne. Nendega on keeruline, eriti kui opositsioonipoliitikud oskavad igalt poolt küsida ja sa tahaksid vastata, et tegelikult võikski seda vaadata, aga koalitsioonipoliitikuna sa lihtsalt ei saa kõike nii vastata. Ma loodan, et kui muud kasu sellest ei ole, siis koalitsioon võiks mõnel oma istumisel seda arutada. Kas on seal üks koht, kust võtta? Sest uskuge mind, kui me neid noori ei seo oma ettevõtetega, siis lihtsam tee on neil pikka eurot minna teenima kuskile naaberriiki ja sealt tagasi tulemine ei ole nii lihtne. Ma näen oma pere pealt seda. Kui sul on veel tubli inimene, siis ta igal aastal saab natukene kõrgendust, natuke palka juurde. Ja siis küsitakse, et kas ma tulen tagasi väiksema palga peale, kas ma saan sama tööd. Vaevalt. Nii et hea mõte ja võimalus Eesti majandust elavdada. Ja uskuge mind, maksudega ei ole siin probleemi, sest nende noorte eest niikuinii täna maksame meie – need, kes on täiskasvanud ja käivad tööl, ja ka mõned pensionärid. Nii et palve jäi. Ma sain aru, et seal vähemalt Eesti 200 poolt oli mõne …

Hea juhataja! Head kolleegid! Selle eelnõu menetlemine on hea näide sellest, kuidas koalitsioon ei viitsi mõelda. Ja ma olen mõelnud pikemat aega, millest on tulnud see, et tihti, kui majanduslikult head otsused või ettepanekud tehakse siin saalis, siis need lükatakse tagasi ilma väiksemagi lauseta selle kohta, et seda võiks koalitsioonis arutada. Ma arvan, et meist, kes me oleme siia saali jäänud, on mõned üksikud nooremad, teised juba vanemad inimesed. Me teame oma lapsepõlvestki, samuti koolilõpu ajast – kui selge oli meil gümnaasiumi lõpetades, mis eriala me tahame õppida? Mõnel üksikul on see selgus olemas, aga enamik arutleb viimase hetkeni, millisesse ülikooli minna ja millist eriala õppida. Soome on hea näide, nad on meil siinsamas, naabrid. Neil on gümnaasiumiharidus ja ametiharidus pandud kui mitte ühte ja samasse majja, siis kõrvuti majadesse. Seal on võimalik teha nii, et ametikooli õpilane käib mingit eriala õppimas kõrval olevas gümnaasiumis ning gümnaasiumi õpilane saab käia ametikoolis ja nii-öelda nuusutada erinevaid erialasid. Ettevõtjana ma võtaksin hea meelega noori inimesi endale ettevõttesse hooajalisele tööle, eriti suvel. Aga me teame, et noortega on tihti nii, et keegi peab neid õpetama, juhendama. Töökoormus on [suur]. Ja kui maksukoormus on kõigil täpselt sama, siis sa soovid tööle võtta pigem juba kogemustega inimese. Samas oleks ju väga hea, kui me saaksime ametikooli noore võtta endale juba suveks ettevõttesse tööle, siduda ta oma ettevõttega, nii et ükskord, kui ta kooli lõpetab, olgu ametikooli või kõrgkooli, oleks meil üks potentsiaalne oma ettevõtte töötaja. On väga loogiline, et kuni 19‑aastased on meil Tervisekassa rahaga kindlustatud. Kui nad on juba kindlustatud, siis ei saa olla ootust, et nende pealt tuleb veel Tervisekassa raha 13%. Ma saan aru, et Keskerakond on jätnud selle 20% sisse väga lihtsal arusaamal, et inimene teenib oma tulevikupensionit ja see raha on oluline – küll mitte siis, kui inimene on 19, vaid siis, kui ta on 65 aastat vana. Iga aastaga see panus tõuseb. Aga ma ütlen, et rahanduskomisjonis ei tekkinud hetkekski isegi arutelu selle üle. Ma ise toetan seda eelnõu. Seda võiks küll ühes või teises kohas natukene täpsustada, aga nii nagu ka eestkõnelejad on öelnud, igat eelnõu on võimalik muudatusettepanekutega paremaks teha. Ja mulle meeldis ka rahanduskomisjoni ettekanne, see oli väga hea. Siiralt ütlen: väga hea! Tihtipeale ei ole selliste eelnõudega siia meie ette tulek üldse mitte lihtne. Nendega on keeruline, eriti kui opositsioonipoliitikud oskavad iga asja kohta küsida ja koalitsioonipoliitikuna sa tahaksid vastata, et tegelikult võiks seda [isegi arutada], aga sa lihtsalt ei saa päris nii vastata. Nii et ma loodan, et kui [sellest eelnõust] muud kasu ei ole, siis [see mõte] võiks koalitsioonil [tekkida], et nad võiksid mõnel oma istumisel seda arutada, kas seal on mingi asi, mida võiks [arvesse] võtta. Sest uskuge mind, kui me neid noori ei seo oma ettevõtetega, siis on neil lihtsam minna pikka eurot teenima kuskile naaberriiki. Aga sealt tagasi tulemine ei ole nii lihtne. Ma näen seda oma pere pealt. Kui inimene on tubli, siis ta saab igal aastal natukene palgakõrgendust, natuke palka juurde. Ja kui siis küsitakse, kas ma saaksin tulla tagasi, väiksema palga peale, ja kas ma saan sama tööd – vaevalt. Nii et hea mõte ja võimalus Eesti majandust elavdada. Ja uskuge mind, maksudega ei ole siin probleemi, sest noorte eest maksame praegu niikuinii meie – need, kes on täiskasvanud ja käivad tööl, ka mõned pensionärid. Nii et palve jäi. Ma sain aru, et seal vähemalt Eesti 200 oli mõne …

Korra küsin, Aivar. Katkestan.

Ei, ma lõpetan. Aga aitäh!

Okei, ma lõpetan. Aga aitäh!

Ma annan ühe minuti otsa, siis on kindel. (Aivar Kokk tänab.) Aga lõppes ära. Aitäh! Aitäh, Aivar Kokk! Nii, head kolleegid, rohkem kõnesoove ei ole. Sellega sulgen läbirääkimised, eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud, seega asume lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Austatud Riigikogu! Selle eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Ja järgnevalt panen lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja õpilaste töötamisele maksusoodustused" eelnõu 638. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ma annan ühe minuti otsa, siis on kindel, et jääme ajaraami.

Just. Aga ma tänan. Kõike head!

Aga lõppes ära. Aitäh! Aitäh, Aivar Kokk! Nii. Head kolleegid! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud, seega asume lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Austatud Riigikogu! Selle eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Järgnevalt panen lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja õpilaste töötamisele maksusoodustused" eelnõu 638. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 23 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on tagasi lükatud.

Poolt hääletas 23 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on tagasi lükatud.