Arupärimine eesti keele kui teaduskeele kasutusala ahenemise kohta (nr 716)

Läheme edasi kuuenda päevakorrapunkti juurde. Selleks on Riigikogu liikmete Jaak Valge ja Leo Kunnase 10. veebruaril 2025 esitatud arupärimine eesti keele kui teaduskeele kasutusala ahenemise kohta, nr 716. Ettekandeks arupärijate nimel palun siia Riigikogu liikme Jaak Valge.

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Eesti mehed, Eesti naised! Ja lugupeetud minister, loomulikult! Me nüüd härra Leo Kunnasega pärime haridus- ja teadusministrilt aru, mispärast aheneb eesti keele kui teaduskeele kasutamisala. Me väidame, et ülikoolides on päris kindel ingliskeelestumise tendents, seda saab igaüks arvudest vaadata. Näiteks, eestikeelsetel õppekavadel õppis 2017. ja 2018. aastal 26 doktoranti Eestist, käesoleval õppeaastal õpib ainult üks. Seejuures määratletakse keeleseaduse kohaselt, et õpe on eesti keeles siis, kui 60% õppest toimub eesti keeles. Niisiis võib 40% olla mitte eesti keeles ja see 40% võimaldab igalt poolt kutsuda tippvälisõppejõude, kes eesti keelt ei valda. Selles ei ole mitte mingit probleemi. Oluline ingliskeelestumise näitaja on eesti keeles kaitstud lõputööde osakaal. 2024. aastal olid Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides kaitstud magistritöödest 65% ja doktoritöödest kõigest 7% eestikeelsed. Seejuures on eestikeelsete doktoritööde osakaal kiiresti vähenenud: 2017. aastal oli see veel 23%. Vaevalt et keegi kahtleb selles, et doktoritööde kirjutamine inglise keeles pärsib eesti keele arengut teaduskeelena või isegi halvab selle. Lisaks võib öelda, et ülikoolide kiire ingliskeelestumine on ka majanduslikult ebaotstarbekas. Meil on sel õppeaastal üle 800 välisdoktorandi, see on üle kolmandiku doktorantidest. Juhul, kui nad ei õpi eesti keelt ära ja kirjutavad doktoritöö inglise keeles, tuleb järeldada, et enamik neist ei omanda stuudiumi vältel piisaval tasemel eesti keelt ja nende kvalifikatsioonile vastava töökoha valik on Eestis väga piiratud. Seejuures avaliku sektori kõrgetele professionaalsetele ametikohtadele – me ju väga eeldame, et meie värsked doktorid sinna tulevad – on neil võimatu [saada] ja seega muutub nende koolitamine Eesti maksumaksja arvel vähemalt osalt raisatud investeeringuks. Eesti ülikoolide kiire ingliskeelestumine ei ole nende rahvusvahelist reitingut kuidagimoodi parandanud. Eesti parim ülikool on Tartu Ülikool, meie rahvusülikool. 2025. aastal paikneb see maailma ülikoolide mainekaimas edetabelis 301.–350. kohal, seal vahel. Täpselt samal tasemel oli see ka 2017. aastal, mil eestikeelsete doktoritööde osakaal oli palju suurem. Erinevate valdkondade lõikes on Tartu Ülikoolil kõrgeim positsioon just humanitaar- ja kunstiteadustes, kus eestikeelsete doktoritööde osakaal on ka kõige suurem: 35%. See tähendab, et mida rohkem eestikeelseid doktoritöid, seda kõrgem koht edetabelis ehk siis kõige kvaliteetsem õpe. Sotsiaalteadustes, ajakirjanduses, teabeteadustes kaitsti eesti keeles vaid üks doktoritöö. Teistes valdkondades ei kaitstud ühtegi doktoritööd eesti keeles. Niisiis oleks väga keeruline väita, et ingliskeelsete doktoritööde suurem osakaal aitab meid kuidagi paremale tasemele. Sel uuel teemal lugupeetud minister juba korduvalt peatus: tehisintellekti areng. See võimaldaks eestikeelse doktoritöö kiiresti ja mõne aja pärast ka perfektselt inglise keelde tõlkida. Seega pole enam põhjust väita, et ingliskeelne teadustöö on rahvusvahelises konkurentsis eelisseisuses. Kõik keeled muutuvad võrdselt konkurentsivõimeliseks. Küll tahaks loota, et ka meie kõrgharidusõpe ei ole tõesti enam vanades reeglites kinni, vaid tuleb ajaga kaasa. Aitäh!

Aitäh arupärijate esindajale! Arupärimisele vastamiseks palun kõnetooli haridus‑ ja teadusminister Kristina Kallase.

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud arupärimise esitaja! No vot, mina olen üks neist, kelle kohta te selle arupärimise esitasite. Räägin teie ees siin sulaselges eesti keeles, olen täiesti võimeline eestikeelseid teadusartikleid kirjutama, ometigi minu doktoritöö ei ole selle 7% eestikeelsete doktoritööde seas. Seda seost, et kui doktoritööd ei kirjutata eesti keeles, siis see tähendab eesti teaduskeele hukku, ma arvan, päriselt teha ei saa. Seose saab teha siis, kui eestlased ehk eesti keelt emakeelena rääkivad inimesed, need, kellel eesti keel on esimene keel ja kes oskavad seda keelt kõrgel tasemel, ei taha minna doktorantuuri ehk ei taha valida eriala, ei taha teha teadust, ei taha teha teadus- ja arendustööd. Siis me peaksime tõsiselt muretsema hakkama selle pärast, kas me suudame eesti keeles tagada kõrgkoolis järelkasvu, kas me suudame tagada eestikeelse bakalaureuse- ja magistriõppe. Aga [mitte siis], kui eestlased, kes lähevad teadust tegema, teevad seda rahvusvahelisel tasemel inglise keeles, kuid on täiesti võimelised kirjutama ka eesti keeles. Mina tegelikult ei pea mureks mitte seda, mis keeles on kaitstud doktoritööd, vaid seda, et eestlased ei taha minna doktorantuuri. Põhjuseid, miks eestlased ei taha doktorantuuri minna, on väga erinevaid, aga peamine, domineeriv põhjus on see, et doktorikraad Eesti tööturul tegelikult eeliseid ei anna. Siin me jõuame hoopis teise probleemi juurde, milleks ei ole otseselt see, mis keeles tehakse teadustööd, vaid see, et Eesti majanduse struktuur eeldab pigem madalamaid oskusi kui neid väga kõrgeid oskusi, mida doktorikraad annab – neid ei ole võimalik tööturul rakendada. Nii et doktorikraadi omandamise majanduslik tulusus ei tulene mitte sellest, kas doktorikraad on omandatud inglise või eesti keeles, vaid sellest, kas doktorikraadi omandamise järel inimese enda tulud kasvavad. Täna ilmselgelt ei kasva. Oleme seda olukorda parandanud sellega, et oleme sisse viinud nooremteaduri positsiooni ehk doktoriõppesse asuvad inimesed saavad nooremteaduri palka, see ei ole enam stipendiumipõhine. See garanteerib inimestele vähemalt Eesti keskmisel tasemel sissetuleku sel ajal, kui nad doktorikraadi omandavad. Me veel ei näe, et see oleks ilmtingimata toonud massiliselt – ma kordan: massiliselt – juurde eestlastest doktorante. Aga selle reformi üks eesmärke on see, et eestlased selle tulemusena valiksid rohkem doktorantuuri. Nii et kui küsimus on, kas määravaks on see, mis keeles kaitstakse Eestis teadustöid, doktoritöid, siis ma arvan, et määravaks on pigem see, kes on need, kes doktorantuuri õppima asuvad, ja mis on nende keeleoskus. Kindlasti saab olukorda parandada sellega, et olla doktorantuuris õppivate tudengite suhtes nõudlikum, et nad eesti keele vähemalt B1-tasemel selgeks õpiksid, kui nad Eestis doktorikraadi kaitsevad. Majanduslikust positsioonist vaadatuna: Eestis doktorikraadi kaitsnud välismaalased jäävad reeglina Eestisse tööle, reeglina nad panustavad siia. Jah, on küll protsent neid, kes Eestist lahkuvad. Aga need, kes Eestis nelja või viie aasta jooksul doktorikraadi omandavad, panustavad tegelikult ka selle aja jooksul Eesti majandusse. Kindlasti ei saa väita, et nad on majanduslikult kahjulikud Eesti riigile. Need õppijad on alati majanduslikult plusspoole peal. Nüüd see, et mida rohkem eestikeelseid doktoritöid, seda kvaliteetsem on õpe. Ma arvan, et eks te ise ka tunnete, et see on natuke meelevaldne [väide]. Tegelikult ei saa teha neid järeldusi nendest numbritest, mille te välja tõite. Teadus ja doktoriõpe on teadlaskarjääriks ettevalmistamine, see on koolitus, mille tulemusena saab teist teadlane. Teadus toimib rahvusvahelisel maastikul. Ei ole olemas väikest suletud Eesti teadust. Ka Eesti teadus on rahvusvaheline, Eesti teadlased, mis iganes valdkonnas, isegi Eesti humanitaarvaldkonnas ja eesti keele valdkonnas, toimetavad rahvusvahelisel tasandil. See tähendab seda, et paratamatult hädavajalik selles valdkonnas toimetamiseks ja selles karjääris on tänase seisuga inglise keele oskus ja inglise keeles teadustöö tegemise oskus. See käib selle ameti juurde. Seda ametit on keeruline pidada ja seda karjääri on praktiliselt võimatu Eestis ja ka rahvusvaheliselt teha, kui inglise keele oskust ei ole. Ja lõpetuseks on tõesti üleskutse ülikoolidele: oma töötajate akadeemilise karjääri hindamisel, kui hinnatakse, mis on teadlase ühiskondlik panus ja panus teadusesse, hinnake koefitsiendiga ka seda, kui teadust tehakse eesti keeles, kui avaldatakse [artikleid] eestikeelsetes teadusajakirjades, kui tehakse eestikeelset publitsistikat. Täna ei ole see võib-olla eraldi tähelepanu all osas karjäärimudelites. Kuid muutus on tulemas, ma näen, et ülikoolides on see muutus tulemas. Aga siiski on tõesti üleskutse ülikoolidele väärtustada oma akadeemilise karjääri mudelite teatud mõõdikutega rohkem ka seda, kui teadlased avaldavad [artikleid] eesti keeles. Ka rahvusvaheliselt tunnustatud teadusajakirju, mis avaldavad teadustekste eesti keeles, on päris palju, need on praktiliselt enamikul erialadel olemas. Nii et on võimalik ka eesti keeles neid publikatsioonide üks-ühtesid kätte saada. Võib-olla see on üleskutse ülikoolidele selle [arupärimise juures]. Aitäh!

Aitäh! Ja küsimusi teile ei ole. (Kristina Kallas naerab.) No jõudis, Jaak jõudis. Jaak Valge, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Teie olete öelnud nimelt järgmist, tsiteerin: "Ma olen nõus kõigiga, kes ütlevad, et bakalaureuse- ja magistriastmes täiskohaga õppimine tähendab täiskohaga õppimist ja sealt kõrvalt töötamine tähendab õppimises järeleandmiste tegemist." Mina omakorda olen täiesti tuliselt teiega nõus. Aga kas te olete nõus ka sellega, et suurem osa välistudengeist töötab? Ja paljud ongi kahtlemata tulnud siia selleks, et siin nende mõistes kõrgemat palka – meie mõistes odavtööd – saada. Küllap olete nõus, et välistudengite näol pole tegemist üliinimestega, kes suudavad õppida, töötada ja eesti keelt õppida. Kannatab just see viimane ehk eesti keele õppimine. Küsin, miks te pole tulnud siis välja ettepanekutega seda olukorda muuta, et õppimises järeleandmisi ei tehtaks.

Aitäh küsimuse eest! Jah, olen nõus selle faktiga, et enamus välistudengitest töötab, aga oluliselt väiksem enamus, kui [töötab] Eesti tudengitest. Eesti tudengitest töötab ligi 86%, välisüliõpilastest töötab 56%. Nii et võrreldes Eesti tudengitega pühendavad välistudengid õppimisele ikkagi oluliselt suuremas mahus aega, kui seda pühendavad Eesti tudengid, kes [õpingute] kõrvalt töötavad. Ja selles [lauses] järeleandmise kohta õppe kvaliteedis, mida te mulle tsiteerisite, ma pidasin tegelikult rohkem silmas Eesti tudengeid. Olles ise ülikooli õppejõud, ma näen – mul on ka ingliskeelseid õppeaineid, mida ma õpetan –, et aeg, mille välistudengid pühendavad õppimisele, on suurem, kui see on Eesti tudengitel. Eesti tudengid suuremas osas töötavad, välistudengid töötavad tegelikult väiksemas ulatuses. Aga nõudlikkus selle suhtes, et välistudengid Eestis õppimise ajal eesti keele omandaksid, on täna olemas. 6 EAP ulatuses eesti keele õpet peavad kõik läbima. Ja doktoriõppes on eeldus, et doktoriõppe lõpetajatest vähemalt pooled oskavad eesti keelt B1-tasemel, kui nad doktorikraadi omandavad.

Tekkis veel küsimusi. Hele Everaus, palun!

Pöördun siin austusega nii eesistuja kui proua ministri poole. See ei olegi võib-olla küsimus. Ma olen väga nõus sellega, et see, mis keeles need tulemused vormistatakse, annab meile tegelikult võimaluse laias maailmas midagi näha. Ma ise omal ajal, Nõukogude ajal olin kandidaat ja pidin kirjutama vene keeles ja pärast doktori[töö] inglise keeles. Ma arvan, et see ei tee küll eesti keelt vaesemaks. Võib-olla see ei sobi siia, aga mina olen küll tähele pannud – nüüd just haridus‑ ja teadusministrile mõtlemiseks – selle puhul, kuidasmoodi põhiõpet mis iganes tasemel läbi viiakse, et kõik kontrollisüsteemid on läinud testimiseks suulise väljendusoskuse hinnaga. Ma pean teile ütlema, et viimane kord, kui mina tegin praktikumi, tudeng vastas mulle poole lausega, ta ei vastanud eesti keeles täislausetega. See on tõsine mõtlemise koht. Ja nad ütlesidki, et neil ei ole kuskil pikalt rääkida. Kujutage ette, arstitudeng räägib mulle poole lausega. Kuidas ta läheb siis patsiendi juurde? See on mure.

Teie aeg!

Mina omal ajal andsin kõik [eksamid] suuliselt täislausetega. Ma arvan, et see on eesti keele säilimise väga tõsine küsimus, sest meie noored ei oskagi enam rääkida. Palun vabandust!

Aitäh!

Aitäh! Muidugi, ma olen nõus. Aga ma saan aru, et tehisaruajastul on ülikoolid vaikselt tagasi liikumas suulise hindamise juurde. Selles mõttes nii mõnigi liigub tagasi, jah.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Ma mõtlesin, et küsin hästi lihtsa küsimuse. Mis mõte on Eesti kõrgkoolides üldse kedagi õpetada inglise keeles, kui on selge, et me ei suuda ju ingliskeelse maailma – no ma ei räägi Oxfordist või Harvardist – tavaliste ülikoolidega võistelda? Mis on selle ratsionaalne mõte, et meie ülikoolid seda teevad? Ma olen püüdnud seda mõista, aga ma tunnistan, et mul on selle mõistmisega raskusi.

Aitäh küsimuse eest! Ma püüan selgitada. Kui meil ei oleks välisüliõpilasi näiteks kaunite kunstide erialal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kui meil ei oleks välisüliõpilasi semiootika erialal Tartu Ülikoolis, siis meil neid erialasid enam lihtsalt ei oleks. Me oleks sunnitud need kinni panema, sest meil ei ole piisavalt eestlasi, kes nendele erialadele õppima tulevad. Semiootika on ülipika traditsiooniga ja selle koolkonna rajamise poolest on Tartu Ülikool maailmas tuntud, aga tõenäoliselt semiootika magistriõppe ja doktoriõppe programmi siis ei oleks. See tähendab sisuliselt, et selle valdkonna teaduslik tase kaoks Eestis ära, seda ei uuritaks. See [õpe] toimub suures osas tänu sellele, et me võtame ka rahvusvaheliselt üliõpilasi sinna vastu, et me kasvatame ka rahvusvaheliselt õppejõudusid ja teadlasi, keda me nendel erialadel hoiame. Eriti puudutab see muidugi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat, balletieriala, klaverieriala – neid erialasid, kus meil ei ole piisavalt eestlasi õppimas. Nii et paraku on olukord selline, kus selleks, et nii suure ulatusega teadusvaldkondi ja rahvusvahelist akadeemilist ülikooli üleval pidada, on meil vaja välisabi. See ei ole mitte kuidagi erandlik, see on alati, kõikidel sajanditel niimoodi olnud. Tartu Ülikool ei ole mitte kunagi olnud sada protsenti ainult eesti keelel baseeruv kõrgetasemeline akadeemiline ülikool. Seal on olnud saksa keel, ladina keel, seal on olnud vene keel, täna on inglise keel. Tartu Ülikool on olnud alati rahvusvaheline. Seal on professoreid, õppejõudusid, üliõpilasi, kes on õppinud seal koolis teises keeles kui eesti keeles. Ometigi on meil püsinud üle saja aasta rahvusülikool ehk ülikool, mis tagab selle, et meil on ka eesti teaduskeel olemas. Rahvusvahelistumine ja rahvusliku ülikooli rollide täitmine ei ole üksteisega vastuolus. Tegelikult nad täiendavad üksteist, sest ilma üheta ei oleks teist. See on reaalsus. Võib-olla ma selgitasin ära, miks meil on vaja välisüliõpilasi ja osaliselt ingliskeelset õpet.

Helmen Kütt, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister, suur aitäh teile selle üleskutse eest, mis te tegite! Maksumaksja raha eest saadud haridus doktoritöö kaitsmise järel on teadlase karjääri algus. Mida rohkem on laiemal hulgal [inimestel] võimalusi tutvuda nende uuringute materjalidega, lugeda neid huvitavaid doktoritöid, seda suurem on ju kasu ühiskonnale. Nii et see üleskutse, mille te tegite, on väga tänuväärne. Ja ma olen küll üpris veendunud, et on inimesi, kellel ei ole doktorikraadi, aga kes on väga huvitatud nendest uurimustöödest, doktoritöö kaitsmistest ja väitekirjade lugemisest.

Jah, ma siiski ütlen, et doktoriväitekirja kõige tähtsam roll on see, et see on maailmatasemel teadustöö, suudetakse rahvusvaheliselt ära tõendada, et see on maailmatasemel teadustöö. Väga harvadel juhtudel on nii, et seda saab teha eesti keeles, vaid teatud erialadel. Valdavalt, selleks et seda tõendada rahvusvahelisel tasemel, [saada] nii-öelda rahvusvaheliselt kinnitatud kraad, tehakse seda inglise keeles. Aga see omakorda ei tähenda seda, et eesti keel teaduskeelena ei arene või see doktor, inimene, kes doktorikraadi omandab, eesti keele kuidagi ära unustab. Me oleme siin Hele Everausiga vist kaks näidet: me oleme mõlemad teinud muus keeles teadustööd ja [saanud] teaduskraadi, ometigi ei ole meil raskusi ka eesti keeles teadusartiklite kirjutamisega. Need ei ole ilmtingimata omavahel otseses seoses.

Aitäh! Nüüd on tõepoolest küsimused otsas. Avan läbirääkimised ning palun kõnetooli arupärijate esindaja Jaak Valge.

Aitäh, lugupeetud kolleegid! Lugupeetud minister! Eesti mehed, Eesti naised! Loomulikult ei tähenda doktoritööde kirjutamine võõrkeeles automaatselt eesti keele hukku ja ma ei olegi seda ju väitnud. Küll aga näitasin arvude najal, kuidas see kõik järjest muutub. Lugupeetud minister väitis, et doktorikraad ei anna tööturul eeliseid, ja tõi ka põhjuse. Siin ma jään jälle lugupidavale eriarvamusele. Minu arvates on nii, et doktorikraad ei anna eeliseid eelkõige seetõttu, et Eesti teadus ja Eesti ülikooliõpe ei ole korralikult orienteeritud Eesti majanduse ja ühiskonna vajadustele. Mul on veel au juhtida tähelepanu ministri loogikavigadele. Te väitsite, et doktorid ei saa töökohta seetõttu, et Eesti majanduse struktuur on orienteeritud lihtsamale tööle, aga samas tahate lihttöö puhul kvooti tõsta. Kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu saab Eestisse praeguste õigusaktide järgi sisse tuua nii palju, kui kulub. Edasi, keegi ei eita ju teaduse rahvusvahelisust ega vajadust inglise keelt osata. Meil ei ole mõtet siin – noh, kuidas öelda – gümnaasiumi tasemel väidelda. Sellest me saame ju iseenesest aru ja loosungeid pole mõtet esitada. Minister tõi näiteks iseenda, ta kirjutas doktoritöö inglise keeles ja räägib korralikku eesti keelt. Mina luban endale jälle negatiivse näite: minu inglise keel on väga halb, ma kirjutasin doktoritöö eesti keeles. Aga see pole mul kuidagi seganud avaldada ingliskeelsetes tippajakirjades ja saada teaduspreemiaid. Mitte kuidagi ei ole see seganud. Nüüd alustan pika tsitaadiga keeleteadlaselt Tiit Hennostelt, kelle sõnul on põhjust tunda korralikku muret teaduskeele tervise pärast. Ma millegipärast usun keeleteadlast rohkem, kogu austuse juures ministri vastu. Ja tsiteerin Hennostet siis: "Mure on sellepärast, et praegu kirjutatakse suurem osa doktoritöödest inglise keeles. [---] Esialgu tehakse inglise keeles doktoritööd, seejärel mõeldakse, et teeme juba magistritööd ka inglise keeles [Ja see on tõsi, see tendents süveneb – J. V.], sest suur osa magistriõppest käib ju inglise keeles. Siis tuleb baka ja nii edasi. Kui need inimesed ei õpi eestikeelset terminoloogiat või eesti teaduskeelt selgeks, siis see keel kängub. Teine asi on see, kui kujutada ette, et osa neist inimestest lähevad kooli õpetajaks. Kui nad saavad suures osas ingliskeelse hariduse, kirjutavad oma töid inglise keeles, mida nad siis seal eestikeelses koolis teevad. [---] On püütud teha seda, et ingliskeelsele tööle kirjutatakse pikk eestikeelne referaat või ülevaade juurde." Hennoste ütleb, et miks ka mitte, aga see ei ole päris teadus. "Teised ütlevad, teeme siis eesti keeles populaarteadust, aga see ei ole jällegi teadus. [---] Praegu on niimoodi, et suur osa teadlasi mõtlevad kodus eesti keeles, lähevad tööle ja mõtlevad seal inglise keeles." Ma olen muidugi hea kolleegi Hennostega väga nõus, aga ma ütlen, et see asi on palju hullem. Nimelt, isegi neid ülikoolide halduslepinguid, kus nõutakse eesti keele osakaalu säilitamist või [suurendamist], ei täideta. Esimene näide. Tuletagem meelde, et Tartu Ülikool on meie rahvusülikool. Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tartu Ülikooli vaheline haldusleping on sõlmitud 3. märtsil 2019. Punkt 3.1.1.1: ülikool edendab eesti keele ja kultuuri säilimise ning arengu eesmärgil Eestit ja tema rahvast uurivaid teadusi ning eestikeelset haridust – edendab eestikeelset haridust! –, arendab eestikeelset oskussõnavara ja kujundab üliõpilastes eesti keelt väärtustavaid hoiakuid. "Edendab" tähendab, et arendab edasi, teeb senisest paremaks, eks ole. Kas siis eestikeelse oskussõnavara arendamine ja üliõpilastes eesti keelt väärtustavate hoiakute kujundamine on see, et ühtegi eestikeelsel õppekaval õppivat doktoranti enam ei ole pärast selle halduslepingu sõlmimist? Või siis see, et 2024. aastal … Ma palun kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaks.

… kaitsti 126 doktoritööst vaid kümme eesti keeles, neistki olid üheksa humanitaaria ja kunstide valdkonnas. Või siis see, et eestikeelsete magistritööde osakaal on Tartu Ülikoolis 58%, mis jääb isegi teiste Eesti avalik-õiguslike ülikoolide keskmisele alla. Rahvusülikoolis! Näide kaks. Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tallinna Tehnikaülikooli vaheline haldusleping on sõlmitud 4. novembril 2022. Punkt 3.2.3: ülikool võtab kohustuse edendada eestikeelse terminivara arendamist, tagab muukeelsetel doktoritöödel ammendava eestikeelse kokkuvõtte ja seab eesmärgiks, et teadustööde tulemused on eesti keeles kättesaadavad. Tehkem lahti siis selle ülikooli koduleht, seal on kaitsmisele tulevad doktoritööd. Kaheksa doktoritööd, mis tulevad kaitsmisele ajavahemikul tänasest kuni 14. aprillini – täna tõenäoliselt juba kaitsti üks ära, peetakse pidu –, on pikkusega 114–222 lehekülge. Eestikeelne kokkuvõte on tõesti kõigis, aga pikkusega pool kuni üks ja veerand lehekülge. Ma tõesti arvan, et keegi ei kahtle selles, et siin pole tegemist ammendava eestikeelse kokkuvõttega, pole tegemist eestikeelse terminivara arendamisega ega ammugi teadustöö tulemuste eesti keeles kättesaadavaks tegemisega, mida haldusleping nõuab. Ja ärge palun hakake ütlema, et ingliskeelsed doktoritööd iseenesest ei tähenda eesti keele hääbumist. Doktoritööd on praegu mu näide. Ma võiksin neid näiteid tuua palju ja palju ka igalt poolt mujalt. Küsin, kas keegi kontrollib ka nende halduslepingute täitmist või on see lihtsalt Potjomkini küla. Või kui kontrollitakse, miks siis selliseid doktoritöid tehakse? Ja miks ei ole halduslepingutes kindlaid nõudeid eesti keele kohta sõnastatud? Ikkagi jälle ütlen, et tehisintellekti areng võimaldaks eestikeelse doktoritöö kiiresti ja mõne aja pärast ka perfektselt inglise keelde tõlkida. Me peaksime ajaga kaasas käima, seda enam, et see on meile kasulik. Ma ei tea, mida nüüd lugupeetud minister oma lõppsõnas ütleb või kas ta lõppsõna peab, aga varasemate sõnavõttude puhul selle arupärimise kohta ei ole ma ikkagi päris aru saanud, kas minister saab sellest eesti teaduskeele ahenemise probleemist aru. Vähemalt mingeid uusi ideesid, ma pean kahjuks ütlema, ei ole pakutud. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas soovib minister lõppsõna esitada? Jah, palun, minister!

Aitäh! Kuna härra Jaak Valge nõudis lõppsõna, siis ma tulen ja ütlen lõppsõna. Eesti keele arengu teemal ilmselt meil teiega ongi erinev tunnetus. Nii nagu eelmise arupärimise teema puhul nii ka selle arupärimise teema puhul mina ei näe seda mustades toonides. Minu jaoks ei ole klaas pooltühi, minu jaoks on klaas pooltäis. Ma näen seda palju helgemates toonides. Nii teaduses kui kõrghariduses kui avalikus ruumis kui ühiskondlikus elus, riigikorralduses, sotsiaalmeedias, inimeste igapäevases keelekasutuses, kirjanduses ja trükitud eestikeelsetes tekstides pole mitte kunagi eesti keelel olnud paremaid aegu kui praegu. Kõikvõimalik eesti keele kasutus väljaspool Eestit. Ma käisin just tähistamas Stockholmi Eesti Kooli 80 aasta juubelit. Seal koolis õpib kolm last, kes on pärit täiesti tavalisest Rootsi perest ja kellel ei ole Eestiga mitte midagi pistmist, aga kes ka õpivad eesti keelt, sellepärast et see on lihtsalt väga hea eesti kool ja rootslastele see kool meeldib. Narva kolledžis õpivad välistudengid, kes on tulnud mujalt riikidest ja õpivad eesti keeles, nad on aastaga keele ära õppinud. Nii et minu jaoks ei ole asi mustades toonides, on helgemates toonides. See ei tähenda seda, et ma ei tunnista, et meil on kohti, kus me peaksime võib-olla nõudlikumad olema. Ma olen seda korduvalt siit puldist öelnud, et tööandjad peaksid olema nõudlikumad inimeste suhtes, kes meile mujalt maailmast tööle tulevad. Me peaksime mõtlema selle peale, et kui ülikoolis inimene teeb akadeemilist karjääri, kas seal ei peaks siis juures olema eestikeelse teadustöö tegemise koefitsient, millega teda hinnatakse selle eest, et ta eesti teaduskeelde panustab. Kui te lubate, siis siin lõpus Tiit Hennoste tsitaadi kohta kommentaar: Eestis ei ole ingliskeelset õpetajakoolitust. Me ei koolita Eestis õpetajaid inglise keeles. Me koolitame Eestis õpetajaid eesti keeles, väga selges eesti keeles, nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõppe tasandil. Nii et kõik, kes saavad Eestis õpetajakutse, on selle hariduse omandanud eesti keeles. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Ka meie tänane kuues päevakorrapunkt on läbitud.