Arupärimine venekeelse Delfi ja ETV+ rahastamise kohta (nr 715)

Ja oleme jõudnud kolmanda [päevakorrapunkti] juurde: Riigikogu liikmete Kert Kingo, Helle-Moonika Helme, Martin Helme, Mart Helme, Rain Epleri ja Arvo Alleri 29. jaanuaril 2025. aastal esitatud arupärimine venekeelse Delfi ja ETV+ rahastamise kohta, arupärimine nr 715. Ettekande teeb hea kolleeg, Riigikogu liige Kert Kingo.

Palju mul aega on? Viis minutit?

Viis minutit.

Lugupeetud istungi juhataja! Head vähesed kolleegid, kes te siin saalis olete! Ja inimesed, kes te meid jälgite! Siin saalis me oleme viimastel aastatel näinud palju, kuulnud sõnavõtte ja võtnud vastu avaldusi agressorriigi Venemaa kohta. Oleme meediast näinud tühistamisi. Nende muusikute tühistamisi, kes on käinud mingitel üritustel kas Venemaal või üritustel, kus osalevad Vene riigi kodanikud. Oleme näinud, kuidas sportlasi tühistatakse, sest nad on võistelnud koos agressorriigi sportlastega. Ja nii edasi ja nii edasi. Ja nüüd oleme siin ühe huvitava teema ees. Valitsus pooldab Eestis elavate Vene Föderatsiooni kodanike valimisõiguse äravõtmist, põhjendades seda asjaoluga, et tegemist on agressorriigi kodanikega. Aga samal ajal eraldab seesama valitsus igal aastal vahendeid venekeelse Delfi toetamiseks, mille peatoimetaja Andrei Šumakov on muuseas Vene Föderatsiooni kodanik. Samuti on avalik-õigusliku ETV+ peatoimetajal Ekaterina Taklajal Vene kodakondsus. Me tahaksime selle kohta natuke rohkem informatsiooni teada saada. Loen küsimused ka ette, sest pärast peaminister lihtsalt vuristab need maha. Kõigepealt me soovime teada sellist asja: "Millega te põhjendate olukorda, kus riik rahastab meediaväljaandeid, mida juhivad Venemaa kodanikud, kusjuures tegemist on riigiga, mis on Eestis ametlikult terroristlikuks riigiks tunnistatud?" Siis soovime teada: "Olete väljendanud seisukohta, et Eestis elavate Vene Föderatsiooni kodanike osalemine valimistel on Eestile julgeolekuoht. Kuidas te selgitate, miks ei ole samal ajal Eestile julgeolekuoht see, kui kahe suure meediamaja ehk Delfi ja ETV+ venekeelsete väljaannete peatoimetajad ja sisu üle otsustajad on samuti Vene Föderatsiooni kodanikud?" Ning kolmandaks: "Kui Vene kodanike osalemine kohalikel valimistel on julgeolekuoht, siis kas suure auditooriumiga venekeelsed väljaanded Eestis, mida juhivad Vene kodanikud, on julgeolekule suurem või väiksem oht?" Ootan peaministrilt ka vastuseid, mitte lihtsalt loosungite loopimist, mingite jutupunktide rääkimist. Aitäh!

Aitäh teile! Ja nüüd on peaministril võimalus arupärijate küsimustele vastata.

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Vastan Riigikogu liikmete arupärimisele venekeelse Delfi ja ETV+ rahastamise kohta. Kuna arupärija küsimused nii lahkelt ette luges, siis ma ainult vastan küsimustele. Esimese küsimuse vastus. Eestis on meedia vaba ja sõltumatu ning valitsus ei sekku meediaväljaannete personalipoliitikasse. Meediamajade töötajaid puudutavatele küsimustele saavad vastuseid anda meediamajad ise. Eesti Rahvusringhäälingu juhtkonna otsuste üle teostab järelevalvet rahvusringhäälingu nõukogu, kuhu kuulub ka EKRE fraktsiooni liige. Toetuste andmise eesmärk on tugevdada olemasolevate Eesti eraõiguslike venekeelsete väljaannete toimetusi, et muuta Eesti venekeelse ajakirjanduse sisu professionaalsemaks ja mitmekesisemaks. Toetuse abil toodetud ja avaldatud meediasisu, sealhulgas originaaluudised, peavad olema avalikkusele tasuta kättesaadavad. Teisele ja kolmandale küsimusele vastan koos, vastus on järgmine. Minu seisukoht on, et need inimesed, kes valivad Eestis Vene saatkonnas Putinit, ei pea saama Eestis valida. Valimisõiguse teostamine on kõrgem demokraatlik õigus ja see ei ole võrreldav Eestis töötamisega. Uuringufirma Norstat 2024. aastal läbi viidud meediauuringu kohaselt on Eesti Rahvusringhäälingu portaal rus.err.ee ja telekanal ETV+ venekeelse kogukonna seas kõige olulisemad ja kõige usaldusväärsemad meediakanalid. Samuti on muude meediakanalitega võrreldes kõrgetel positsioonidel venekeelsed erameediakanalid, sealhulgas Delfi Meedia portaal rus.delfi.ee. Aitäh!

Aitäh teile! Teile on ka küsimusi. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Mul on küsimus vene Delfi kohta. Noh, avame, loeme: seksmänguasjade poodide reklaamid, svingerklubide reklaamid, üksikasjalikud lood pornovõtetest Eestis, intervjuud pornonäitlejatega. Kas teie arvates on see just see sisu, mida riik peaks rahastama?

Hea küsija, ma ei tea, millised reklaamid teil tulevad, aga tihti on nii, et Google või teised pakuvad reklaame selle sisu järgi, millele te varem klikkinud olete. Ma ei tea, kas see nii on, aga võib ka nii olla.

Aitäh! No need vastused olid muidugi puhtformaalsed ja ausalt öeldes ka naeruväärsed. Naeruväärne on väita, et ERR-i nõukogu otsustab seal mingite kanalite avamise või sulgemise või finantseerimise, niisuguste asjade üle. Me teame väga hästi, et see nii lihtsalt ei käi. Ja me teame muidugi ka seda, et aastate vältel esitatud põhjendused, miks me hoiame venekeelseid inimesi oma inforuumis, lihtsalt ei päde. Minu küsimus on tegelikult laiem. Kas te ei näe, esiteks, et nende venekeelsete kanalite finantseerimise puhul riigi poolt ei ole see vaba ajakirjandus? See ei ole vaba ajakirjandus, see on teatud propaganda tellimine tegelikult. Ja teiseks, kas te ei arva, et see hoiab vene keelt meie keeleruumis, meie riigi ruumis privilegeeritud seisundis, kus see ei peaks olema? Kui me vaatame riigiportaale …

Mart Helme, palun!

Aitäh!

… siis on need kõik paralleelselt eesti keelega venekeelsed. Kas te ei arva, et vene keel tuleks ikkagi täielikult välja juurida meil teise riigikeelena?

Aitäh!

Aitäh! No vene keel ei ole meil teine riigikeel. Siin on palju vene keelt kõnelevaid inimesi, aga see ei ole kindlasti riigikeel, nagu te mainisite. Seda esiteks. Teiseks, ma arvan, et küllap meediaväljal otsustajatel ongi eeskätt see dilemma, kuidas tagada Eestis adekvaatse ja faktitõese informatsiooni jõudmine riigi kõigi kodanikeni. Sama on tihtipeale ka kriisides kriisiinfo edasiandmisega. Riigiäpist oleme ju mäletamist mööda vene keele välja võtnud, aga kriisides selle info kohalejõudmine on alati keeruline küsimus. Kui te küsite minu käest, siis mina arvan, et riigis riigikeele oskamine ja selle kasutamine on väga mõistlik ja kõik võiksid selles suunas minna.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Te ütlesite, et meedia on meil vaba ja valitsus sellesse ei sekku. Aga ometigi, kui valitsus vabasse meediasse ei sekku, siis miks andis Reformierakonna valitsus venekeelse Delfi sisu tootmiseks omal ajal miljoni? Samas on seesama portaal kajastanud väga kummalisi asju, näiteks kellegi venekeelse Larissa pisaraid Narva punatanki pärast. Te ütlesite, et see [toetus] on ette nähtud selleks, et [edastataks] venekeelsele elanikkonnale adekvaatset infot. Kas see ja veel väga paljud küsitavad asjad on ikka see adekvaatne info, mida sellesama miljoni eest, mis valitsus on andnud venekeelsele erameediale, peaks seal kajastama?

Aitäh! Valitsus ja riik tõesti ei telli meediasisu, meedia on sõltumatu. Meediavabaduse indeksites on Eesti väga kõrgel [kohal] nagu Põhjamaad. 2024. aasta meediavabaduse indeksis on Eesti 180 riigi seas kuuendal kohal, kuuludes kaheksa täiesti vaba ajakirjandusega riigi hulka. Nii et meedia ja ajakirjandus on Eestis vaba ja seda vabadust kindlasti hoitakse. Seda esiteks. Ja teiseks, kui teile tundub, et Delfis või kuskil mujal eesti- või venekeelses portaalis koheldakse riiki või valitsust sellepärast hellemini, olge lahked, andke mulle kohe teada, kui see päev saabub. Tavaliselt, kui mina need avan, leian ma oma pildi ka uudise juurest, mis ei puutu isegi minusse.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan! Kõigepealt see teie ilus lause, et need, kes valivad Putinit, ei pea olema Eestis. Huvitav, kuidas teie teate, keda Andrei Šumakov ja Ekaterina Taklaja valivad. Väga hämmastav on see, et te seda täpselt teate. Aga sisuliselt te rahastate Vene propagandat, sest 2023. aasta septembris oli venekeelse telekanali ETV+ kavas Vene propagandafilm "Doktor Liisa" ja seda näidati ka. See oligi Eesti valitsuse raha eest ilusasti avaldatud. Nii et see teie jutt, et neid on vaja rahastada sellepärast, et kajastada adekvaatset infot, on ju puhas vale, sellist asja ei ole. Kas teie nimetategi seda, kui edastatakse riigi poolt rahastatud meediakanalil Vene propagandafilme, nüüd meediavabaduseks?

Aitäh! Konkreetset filmi ma ei tea. Kui tegemist on Eesti jaoks vaenuliku propagandaga, siis see kindlasti ei oleks pidanud seal olema. Aga konkreetset filmi ei tea.

Martin Helme, palun!

Mõned aastad tagasi oli Eestis tohutu kisa, et meil on vaja maasikakasvatajaid, sest eestlased ei tee seda tööd. Nüüd tuleb välja, et meil on vaja Vene kodanikest propagandiste ERR-i, Delfisse ja ma ei tea, kuhu veel, sest näe, eestlased ei tee seda tööd. Ja kõige naljakam on see, et nad ei ole isegi mitte Eestis sündinud mitte-eestlased, keda meil on siin tõesti palju, vaid nad on siia saabunud Vene kodanikud. Sellel sajandil ehk siis Eesti iseseisvuse aja jooksul me oleme nad siia ise lasknud ja nüüd me oleme neile andnud suure ruupori, et nad saaksid tegeleda Eestis avaliku meelsuse ja ühiskondlike hoiakute kujundamisega. Mina ei tea, mis statistika teil on, aga ega sel ju vahet ei ole, see on kõik ametlik statistika – sama hea, kui venelaste tehtud propaganda. Fakt on see – kui sa oled Tallinnas ringi käinud, siis [oled seda näinud] –, et selle tagajärjel, et Reformierakonna valitsus on viimase kolme aasta jooksul Eestisse lasknud umbes 150 000 vene keele kõnelejat ukrainlaste nimetuse all, Eesti ägab venestumise ja vene keele pealetungi all. Ja nüüd on meil lisaks sellele veel meediakanalid, mis on venekeelsed ja tegelikult ka venemeelsed. Ma lihtsalt küsin …

Aitäh!

… Kristen, kas sa ise kiidad selle heaks?

Aitäh! Ma kardan, et su faktid ei ole täpsed. Me oleme ju infotunnis ka seda debatti pidanud. Mul praegu pole neid numbreid kaasas, aga kolmapäeval, kui ma jälle kaks tundi siin veedan, võtan need kaasa. Vene keelt rääkivate inimeste hulk on siin väiksem, kui see oli aastakümneid tagasi. Seda esiteks. Teiseks, ukrainlased siin – noh, kuulge, me siiski oleme Ukraina liitlased. Oleme ausad, Ukraina peab seda sõda meie eest ja meie asemel. Ja kui me saame midagi teha, et olla nende liitlasena toeks ka nende tagala pidamisel või mingil muul moel, siis me seda kindlasti teeme. Kui küsite minu arvamust, siis mina arvan, et Eestis on loodud kõik võimalused, et inimesed võiksid kasutada asjaajamises riigikeelt ja olla Eesti riigi kodanikud, kui nad tahavad siin toimetada.

Anti Poolamets, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud peaminister! Ma loen teile tsitaadi ette: "Soovimata arutada isikut, keskendudes siiski põhimõttele, arvan, et ERRi juht ei ole vist oma rollist ja asukohast aru saanud, kui ütleb, et see oli tema teadlik valik ja selline põhimõte sobib. Olla demokraatia võidukäik, et Vene kodanik saab meil Kremli infovälja tasakaalustavat kanalit juhtida?" Ja jätkan refereeringuga. Alati jääb risk, nagu naaberriigis kombeks, et tulevad jõulised Vladimir ja Gennadi Venemaal elava peatoimetaja pere juurde ja paluvad tungivalt teha õige valik. Jättes selle kõrvale, näitab sõnum, et Eestis Vene kodanikuks olemine on pragmaatiline, kasust tulenev valik, et ERR‑i juht ja ETV juhi kandidaat ei mõista, miks kanal on loodud. Selliseid hoiakuid vaadates ei saa aru, miks Eesti kodanikust maksumaksja peaks seda kanalit ja konkreetseid juhte üleval pidama. Kas mäletate, kes on nende autor, ja kas te selliseid seisukohti toetate?

(Naerab.) Mäletan küll. Kes tahab, võib guugeldada, leiab selle üles. See on kindlasti kohane märkus. Ütleme nii, et kui inimene ei ole peaminister, siis ta kindlasti on palju vabam ja värvikam kirjutaja. Seda esiteks. Ja teiseks, minu arvamus endiselt on, et meedia on vaba. Seda näitavad ka needsamad personalivalikud, nagu ma olen siin vastanud.

Läks igal juhul põnevaks. Kaks meest said aru. Kas teised said? Mina igal juhul ei saanud veel [aru], kes see on. Rene Kokk, palun!

Tänan, hea aseesimees! Lugupeetud peaminister! No see ei vasta ju tõele, et valitsus ei anna venekeelsele meediale raha. Annab ikka. Mitmed valitsused on andnud, Reformierakonna viimased valitsused. Sealt on saanud päris rasvase tüki Postimees Grupp ja on saanud sealt Põhjarannik, Äripäev ja – kes seal on? – ka Ekspress Grupp või [Delfi] Meedia. Aga nüüd küsimus: mismoodi te monitoorite seda? Te kogu aeg räägite, et [raha] on vaja anda selleks, et infoväli oleks õige ja venekeelne kodanikkond, vene inimesed saaks sellest aru. Aga milline on tagasiside? Te kindlasti olete seda uurinud, kas see raha on läinud õigesse kohta. Kas saadakse aru ka? Milline tagasiside on? Ei saa ju olla nii, et me valame ainult raha peale, aga ei tea, kas see raha pealevalamine ka mingi tulemuse toob. Milline see hinnang on?

Aitäh! Tõtt-öelda mina ei ole seda tagasisidet palunud. Ma tean, et on olemas toetuste hindamise komisjonid. Aga siiski, toimetused on selle raha kasutamisel ja lugude kirjutamisel täiesti sõltumatud. Ei saa tellida sõnumeid ega poliitikat ega valida [teemasid]. Ja mis seal teha, ajakirjandus ei hellita. Minu valitsuse ajal, võin täitsa kindlalt öelda, on ikka päris kõva vastutuul igas kanalis puhunud, nii eesti- kui venekeelsetes. Kindlasti puhub ka tulevikus. Aga see ei tähenda, et ma ei toetaks viimase veretilgani seda, et ajakirjandusel, kaasa arvatud poliitilistel oponentidel, on õigus kirjutada seda, mida nad tahavad. Aga Kultuuriministeeriumilt saate kindlasti täpsemalt küsida, mida nad hindavad selle toetuse [saajate] valikul.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Härra peaminister! Istungi juhataja väga õigesti ütles, nüüd läks tõesti põnevaks. Teile loeti ette teie enda tekst mõne aasta tagusest ajast, kui te olite samas küsimuses väga kriitiline, pigem seisukohtadel, mida me siin oma küsimustes puudutame. Aga siis te vastusena Anti Poolametsale ütlesite, et kui inimene pole peaminister, siis ta on vabam kirjutaja. Ma mõtlesingi, et võib-olla adresseeriks seda temaatikat. Kas ma sain õigesti aru, et selleks, et peaministriks saada, tulebki igasugust pada ajada või otsesõnu valetada ennast peaministriks ja siis hiljem võib seisukohti korrigeerida? Teie eelkäija Kaja Kallas teatavasti enne valimisi ütles, et maksud ei tõuse, ja siis esimesel päeval peale valimisi ütles, et tegelikult tõusevad. Nüüd te ise ütlesite nende asjade kohta, mille suhtes te olite kriitiline kunagi, et noh, siis oli sihuke vabam kirjutamisviis. Kas te olete nendest põhimõtetest taganenud ja kas te rääkisite seda juttu ainult selleks, et ikkagi astuda seda redelit mööda peaministritooli poole?

Aitäh! Minu arvamus selles küsimuses ei ole ju kuidagi muutunud, ka minu vastustest [on see näha]. Meedia on vaba, ka personalivalikutes on meediamajad vabad. See oleks üsna pentsik olukord, kui peaminister läheks meediatoimetustesse personalivalikuid tegema või ütlema täpselt ette, milliseid lugusid kirjutada. Loomulikult ma olen vaba arvamust väljendama nii peaminister olles kui mitte olles. Aga jah, see on tõsi, et kui ma peaminister ei olnud – ja tulevikus jälle, kui [ma enam] ei ole –, siis ma kindlasti sain rohkem aega võtta ja kirjutada kindlasti oluliselt värvikamat teksti kui peaministrina.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Selle vene meedia rahastamisega on ju ka see, et meediaväljaannetel on käibemaksuerisus. See tähendab, et kogu meedia on käibemaksusoodustuse all, sealhulgas ka vene meedia. Aga ma ikkagi küsin selle kohta, et kuidas on Vene kodanike tööle saamisega. Tähendab, kuidas on need peatoimetajad ka öelnud? Et kui sa oled Vene kodanik, siis sa oled siia oodatud, ja kui sa veel ütled, et sa oled tagakiusatud näiteks Venemaal või Ukrainas, siis on sulle töökoht meediaväljaannetes tagatud. Mismoodi siis ikkagi tagada, et need töölised või töötajad, kes on Vene kodakondsusega, ei ole Putini-meelsed?

Aitäh! Esiteks, see esimene ots vist päris täpne ei ole. Eesti meediaettevõtetes töö saamise ainukene kriteerium tõenäoliselt pole Venemaalt lahkumine või Vene režiimi suhtes kriitiline olemine. Kui see nii oleks, kui kõik automaatselt seal sellel tingimusel tööle saaksid, siis ma kahtlustan, et meediamajad oleksid veelgi suuremad. Teiseks, meediatoimetustel ja suurematel meediaorganisatsioonidel – Delfil, nagu siin on mainitud, Postimehel, nagu te mainisite, ja ETV-l ehk rahvusringhäälingul – loomulikult on enda arusaamine, milline on toimetuse joon ja toimetuse poliitika. Üldjoontes peab suure meediavabadusega ja suure vabadusega riigis meedia kindlasti pürgima objektiivsusele, mitte ainult teatud poliitiliste seisukohtade väljendamisele, mitte poliitilisele aktivismile. Ja ma ütleksin, et meie meedia selle poole pürib, mitte küll iga päev ja igas asjas, aga ma arvan siiski, et Eestis on meedia vaba. Meediavabadus tähendab ka tasakaalu erinevate väljaannete ja erinevate vaadete vahel. Ma ütleksin, et see ettekujutus, et keegi saab meediamajja ainult seetõttu tööle, et ta on Venemaa, Vene režiimi suhtes kriitiline ja tulnud siia, kindlasti tõele ei vasta.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Meil on põhiseaduskomisjonis arutelu all Eesti põhiseaduse muudatus, et kohalike omavalitsuste valimistel ei oleks õigust valida Vene ja Valgevene kodanikel. Ehk siis nemad kui terroristlike riikide esindajad ei tohi saada valida. Aga samal ajal saavad nendesamade riikide kodanikud juhtida ETV+, olla seal peatoimetaja, ja venekeelses Delfis ka. Kuidas see omavahel kokku käib? Ma saan aru, et meedia võib vaba olla, aga ikkagi. Kas me ei peaks järjekindlad olema oma suundades?

Aitäh! Valimisõiguse kaudu Eesti asjades kaasarääkimine on siiski üks viis, kuidas Eesti elu suuremalt ja laiemalt mõjutada. Minu veendumust te ilmselt teate, ma olen selle ka varem välja öelnud. Minu arvates, jah, esimene suund peaks olema agressorriikide kodanikelt – ehk nende riikide kodanikelt, kes on Euroopa ja Eesti suhtes vaenulikult meelestatud: Vene, Valgevene – valimisõiguse äravõtmine. See automaatselt ei piira nende töötamist muu hulgas meedias. Alustame valimisõigusest, arutame selle kõigepealt läbi. Loodame, et jõuame sellega kuskile keskpõrandale kokku, sest ühes koosseisus [põhiseaduse] muutmine, nagu me teame, on väga keeruline ettevõtmine, see eeldab ju suure osa selle saali toetust. Ma loodan, et see saab nüüd lähinädalatel tehtud, sest see kindlasti oleks märgilise tähendusega, hoiakute mõttes ka. Aga jah, meediamajad on oma personalipoliitikas vabad. Ma ütlen nii, nagu kunagi varem on kirjutatud ja kirjutasin selle kohta ju ka sellessamas [artiklis], millele Anti Poolamets viitas, et kodakondsus ei ole mugavusvalik. See on ikkagi põhimõtteline lojaalsus teatud riigile, alluvussuhe – või vastastikune suhe, võib-olla mitte alluvussuhe. Nii et seetõttu ma arvan, et inimesed peaksid tahtma siin elades, siin kaasa rääkides ja siin olulisi rolle hoides pigem saada Eesti riigi kodanikuks. See võimalus ju on, see ei ole teab mis keeruline. Ma arvan, et kõik, kes tahavad, saavad sellega hakkama.

Aitäh, härra peaminister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Oli igati teravmeelne debatt nii küsijate kui vastaja poolt vaadates. Ja nüüd, head kolleegid, avan läbirääkimised. Kollase raamatu järgi on eesõigus arupärijate esindajal, kui ta just ei loovuta seda kellelegi teisele. Mart Helmel arupärijate esindajana on siis õigus avada läbirääkimised.

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud arupärimisele vastaja! No need vastused olid ju sellised … Miks on vaja kogu aeg korrutada, et Eesti ajakirjandus on vaba, kui see on iseenesestmõistetav? Ja kuidas see vaba on, kui see on riigi poolt ülalpeetav? Ümmarguselt 60 miljonit eurot aastas me ERR-ile riigieelarvest eraldame. Kus see vabadus on? See on ju väga selge: riik rahastab ja riik ootab, et sealt midagi vastu tuleb. Mida riik ootab, et sealt vastu tuleb? Ma ütlen teile, mida ta ootab. Ta täiesti iseenesestmõistetavalt ootab, et sealt tuleb propagandat vastu. Me ju kõik teame, et meil on olemas selline suurepärane asi nagu stratkom, strateegiline kommunikatsioon. Ja seal on tuntud inimesi, keda ma ei hakka nimetama – ei ole mõtet aega kulutada –, kes kogu aeg kujundavad seda sõnumit, mida ka meie nii-öelda vaba erameedia levitama peab. Venekeelne kanal [ETV+] ei ole vaba meedia. See on riigi propagandakanal ja on väga mõistlik ja aus, kui ka valitsuse juht selle välja ütleb. See on riigi propagandakanal ja te kaudselt ütletegi selle välja, kui te ütlete, et te soovite, et venekeelne elanikkond oleks objektiivselt informeeritud ja nii-öelda meie teaberuumis. Meie teaberuum, tõlgime ära, tähendab meie propagandaruumi. Ei ole mõtet hakata ajama kärbseid pähe, et see on vaba ja meie ei sekku ja teil endal, EKRE-l, näed, on esindaja seal nõukogus. Muidugi on! Me teame, mis sellest meie esindajast välja tuli: aastavahetuse skandaal, transud loopisid lapsi mööda lava laiali, ja meie olime nagu selles kõiges veel süüdi. Vaat niisugune on see meie vaba meedia ja ERR-i nõukogu. Nii et pole mõtet rääkida asjadest, mis normaalsetele, terve mõistusega inimestele on iseenesest selged. Nüüd, mis see probleem siin on? Probleem on see, et ühelt poolt te räägite sellest, kuidas Vene ja Valgevene kodanikelt tuleb võtta ära valimisõigus, ja teiselt poolt ujutate nad Eestis üle vene keelega. Vene keelega! Igal sammul on vene keel! Nii palju vene keelt kui praegu ei ole Tallinnas minu eluajal kunagi olnud. Minu eluajal ei ole kunagi olnud Tallinnas nii palju vene keelt, kui praegu on, ja Eestis tervikuna ka! Ma lähen väikestesse linnadesse, nagu Haapsalu ja isegi Võru – vene keel ümberringi! See on ju teie poliitika tulemus. See on Ukraina suure abistamise tulemus, et kõik need Ida-Ukraina venelased on võinud takistamatult tohutu voona meie juurde tulla. Mis te siis neile pakute? Te pakutegi neile vene keelt. Tuleb mulle paar päeva tagasi meili peale teade, et üks minu dokumentidest hakkab aeguma. Suurepärane! Sellega ma olen nõus, et meil on tore digiriik, kus mulle tuletatakse seda meelde. Aga ma võtan selle lahti: seal on [tekst] eesti keeles, siis vene keeles – pange tähele, teisena on vene keeles! – ja siis on inglise keeles. Aga miks ei võiks olla vastupidi, et vähemalt teisel kohal on inglise keel, kui me nii polüglotilikud või nii internatsionaalsed oleme, et me pakume siin kolmekeelset teenindust kõikidele? Terve maailm võib siia kokku tulla, [kõik] saavad endale arusaadavas keeles teenindust. Aga see ei ole tegelikult Eesti riigi ülesanne. See ei ole Eesti riigi ülesanne, et me peame pakkuma kõikidele [teenuseid] neile arusaadavas keeles. Ma käisin 20 aastat tagasi hästi palju Saksamaal, tegin natukene äri. Mul oli seal vaja ametiasutustega asju ajada. Ma ei saanud seda [teha], ma pidin tellima endale tõlgi. Ja vaat kõik need tegelased peaksid endale tõlgi tellima, mitte niimoodi, et me laamendame siin tohutult, et pakkuda neile teenindust neile sobivas keeles. See ei ole Eesti riigi ülesanne. Tulen nüüd veel selle juurde, et meil on riigi poolt rahastatavad … Palun lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

… kanalid, aga ka riigi poolt toetatavad erakanalid. Ei ole mõtet rääkida, et Reformierakond ei ole toetanud erakanaleid. On küll! Delfi sai ja Postimees sai [toetuse]. Ja ma ei tea, kuhu te veel olete [raha] pannud ja mismoodi te kuskil sussa-vussa veel mingisuguste tellimuste, uuringute ja muude asjade kaudu neid rahastate. Stratkomil on ju vaja, et sealt tuleks ka seda õiget propagandat. Vaatame näiteks meie peavoolikuid. Niisugune suurepärane autor nagu Oleg Samorodni – oi, missugune Eesti patrioot! Oi, missugune Eesti patrioot! Ja mina olen temal kogu aeg hammaste vahel, ükskõik mida ta kirjutab. Mart Helme on alati hammaste vahel. Mart Helme on, ma ei tea, missugune, seesugune, kolmatsugune, ei saa Eesti asjadest aru, ei toeta läänemeelset mõtlemist. Ühesõnaga, ma olen kohutav-kohutav tegelane. Ainult et see Oleg Samorodni ei ole olnud diplomaat; ei ole seisnud hea selle eest, et Vene väed Eestist lahkuksid; ei ole seisnud hea selle eest, et piirilepingu küsimus päevakorrast maha võetaks, nii et me NATO-sse pääseme; ei ole kirjutanud mitmeid raamatuid sellest, missugune on Vene imperialismi olemus. Aga ta teab, et ma olen siga, Putini agent. Vot selline vaba ajakirjandus on meil. Ja seda te toetate! Seda toetab Eesti Vabariigi valitsus oma rahaga. Ja kes siis seda teevad? Võtsin huvi pärast lahti, praegu vaatasin, kes on Postimehe venekeelse toimetuse töötajad. Pooled on ju Venemaalt siia saabunud! Pooled on Venemaalt Eestisse tulnud, pooled on Vene kodanikud tänase päevani. Võtate neilt siis nüüd valimisõiguse ära või? Ise ka aru saate, missugust tola mängib Eesti Vabariigi valitsus keeleküsimuses, kodanikkonna küsimuses, valimisküsimuses, rahvusriikluse küsimuses? See kõik ei ole ju tõsiselt võetav! Ma kordan sedasama, mida Rain Epler eelmise arupärimise juures [ütles]: teate, minge ära, astuge tagasi, nii nagu tegelikult peaks! Astuge tagasi! Küsige presidendilt volitus uue valitsuse [moodustamiseks] ja tulge meilt ka heakskiitu saama selle uue valitsuse kokkupanemiseks. Ja kui saate kokku, siis räägime edasi. Aga te toote jälle meile siia mingisuguse poolfabrikaadi, mingid tüübid viskate välja. Nüüd me näeme juba, et teil on mingisugune tore sisevõitlus ka käima läinud: Pevkurist on vaja lahti saada. Ilmselt Pevkuriga ei ole võimalik raha kantida, nii nagu valgete kampsunitega kombeks on. Ja noh, Eesti 200 teid selles ei takista. Me nüüd oleme siin mitmeid väga häid artikleid lugenud selle kohta, et see on Eesti kõige korrumpeerunum erakond, kõige räpasem erakond, alates sellest õnnetust Slava Ukraini afäärist ja lõpetades Tarmo Tammede ja teiste inimestega, kes on käinud korduvalt korruptsioonivastase erikomisjoni ees aru andmas. Aga noh, kõik on jokk. Ja kuna meil on selline suurepärane ringkaitse, et prokuratuur kunagi mitte kui midagi ei näe õigete valgete jõudude puhul, kapo kunagi mitte midagi ei näe õigete valgete jõudude puhul …

Aitäh!

… president kunagi midagi ei näe, õiguskantsler kunagi midagi ei näe, vaat siis te saategi tulla meile siia iba ajama sellest, kuidas meil on õigusriik ja vaba ajakirjandus.

Aitäh teile! Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud peaminister! Valitsus eraldab igal aastal miljon eurot väidetavalt sõltumatute venekeelsete meediakanalite toetamiseks. Ja mida me selle tulemusena näeme? Avame venekeelse Delfi. Seal räägitakse meile uutest sekspoodidest, svingerklubidest ja pornovõtetest Eestis. Intervjuude kangelastena pakutakse meile pornostaare ja peresid, kus harrastatakse grupiseksi. Avame venekeelse Postimehe: erakonna esimees on saatejuht, sellesama erakonna aktiivsed liikmed töötavad toimetuses, lehe omanik on selle erakonna suurtoetaja. Kui see on sõltumatu ajakirjandus, siis mina ei saa ajakirjandusest midagi aru. Kui need on need väärtused, mida meie riik peaks toetama, siis ma ei saa demokraatiast midagi aru. Aga maksumaksjana on mul kurb vaadata, millele minu raha kulub. Parem andke see miljon pensionäridele. Aitäh!

Suur aitäh teile! Ja ka siin lõpetab läbirääkimised peaminister Kristen Michal, kes annab esmase tagasiside.

Aitäh, head arupärijad! Head Riigikogu liikmed! Ma siiski meenutan sõbralikult, et ERR ehk rahvusringhääling kannab erinevaid ülesandeid, ja rahvusringhäälingule andis raha ka seesama EKREIKE valitsus, kus Martin Helme oli rahandusminister, kui ma õigesti mäletan. Ilmselt mäletan õigesti. See jutt, mida Mart Helme [rääkis]. Kuidas ta ütles? Sussa-mussa ja iba vabast meediast. No vaat, mina jälle arvan, et vaba meedia on olemas, mis sest et ta ei hellita meist väga kedagi, vähemalt võimul olevat erakonda ja küllap ka EKRE-t [mitte]. Ma arvan, et ka EKRE on üks neist, keda ajakirjanduses ilmselt liigselt ei hellitata. Aga kas meremees peaks mere üle kaeblema? Ei peaks. Ajakirjandus on tegelikult peegel. Ma arvan, et meie jaoks oleks probleem, kui ajakirjandus oleks liigselt koondanud liiga kitsaid vaateid, ei tagaks faktikontrolli, ei püriks objektiivsusele ja aususele. See oleks probleem ja siis asutaks poliitilise aktivismi teele. Ma siiski julgen arvata, et hoolimata sellest, et liiga tihti pannakse värvikas pealkiri, mis isegi ei kattu tingimata loo sisuga – see ei ole kunagi pealkirja panijat heidutanud –, ei tee see ajakirjandust veel mittevabaks. Pigem ikkagi on Eesti ajakirjandus vaba ja vabadus on tagatud. Nii et jah, ma ütleks, et nimetada ERR-i riigi propagandakanaliks, ma arvan, on veidi paljuvõitu, nagu on paljuvõitu – paljuvõitu on pehme sõna –, isegi kohatu jätta mulje, et Delfi või Postimees Grupp, tehes vaba ajakirjandust, [tegutseb] kuidagi kellegi, selle salapärase stratkomi huvides. Eesti ajakirjandus on vaba ja põhjusega. See on mitmekesine, siin on palju erinevaid arvamusi ja arvamuste vabadus on tagatud. Õnneks on ka nii, et kui kuskil ajakirjandusväljaandes hakkab arvamuste väli kitsenema, pannakse seda siiski konkurentsis tähele. Mina muretseks selle päeva pärast, kui ajakirjanduses enam konkurentsi ei ole ja arvamuste mitmekesisus kaob. Võib-olla üks märk sellest oleks selline hetk, kui eeldatakse, et raha eest saab sisu osta. See nii kindlasti ei ole. Aitäh!

Aitäh, härra peaminister! Sõnavõtte peale ministri esinemist pole ma aktsepteerinud, küll aga vastusõnavõtte. Nii et vastusõnavõtt EKRE fraktsiooni nimel, Mart Helme, palun!

Aitäh! No vot, ma olen erinevalt lugupeetud Kristen Michalist töötanud ajakirjanduses ja tean, kuidas selle vabadusega seal on. Igal hommikul on toimetuse koosolek, kus põhimõtteliselt peatoimetaja annab juhtnöörid kätte. Ja see ongi see vabadus: raamid pannakse paika. Raamid pannakse paika, teemad pannakse paika. Nii et see vabadus ei ole absoluutne. Seda esiteks. Teiseks, Ameerika Ühendriikide asepresident Vance oma Müncheni kõnes väga selgelt ütles välja praeguse USA administratsiooni arvamuse Euroopa vaba ajakirjanduse kohta. Väga selgelt ütles välja ja ma jagan sajaprotsendiliselt tema hinnangut. Kolmandaks, Donald Trump, Ameerika Ühendriikide president, eile või üleeile lõpetas Vaba Euroopa ja Ameerika Hääle finantseerimise ja kaebab mitu niinimetatud vaba ajakirjandusväljaannet kohtusse valeinfo levitamise, laimamise, vildaka propaganda ja võltsfaktikontrollide tegemise eest – kõige selle eest, mida teie nimetate vabaks ajakirjanduseks. Teie erakonna endine juht otsib vabale maailmale uut juhti, aga tegelikult vaba maailm ei vaja uut juhti, vabal maailmal on Ameerika Ühendriikide presidendi näol juht olemas. Maailm aga vajab sellesama silmakirjaliku, valeliku võltsvabaduse paljastamist ja tegeliku vabaduse sisseseadmist.

Aitäh teile! Head kolleegid, oleme ka kolmanda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. Aitäh teile, hea peaminister! Ilmselt kohtume kolmapäeval taas.