21 Riigikogu liikme esitatud kirjalik nõue umbusalduse avaldamiseks sotsiaalminister Karmen Jollerile

Saame minna tänase päevakorra juurde. Päevakorrapunkt number üks: Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Martin Helme, Vadim Belobrovtsevi, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Vladimir Arhipovi, Peeter Ernitsa, Andrei Korobeiniku, Siim Pohlaku, Rene Koka, Helle-Moonika Helme, Mart Helme, Varro Vooglaiu, Arvo Alleri, Leo Kunnase, Kalle Grünthali, Rain Epleri, Aleksei Jevgrafovi, Aleksandr Tšaplõgini, Evelin Poolametsa, Anti Poolametsa ja Jaak Valge esitatud kirjalik nõue umbusalduse avaldamiseks sotsiaalminister Karmen Jollerile. Tutvustan kahe sõnaga selle päevakorrapunkti menetlemise korda. Esmalt saab ettekandeks sõna umbusalduse avaldamise nõude esitajate nimel Martin Helme, seejärel on kõnepulti oodatud sotsiaalminister Karmen Joller. Mõlema sõnavõtu kestus on kuni 20 minutit. Seejärel on võimalus esitada küsimusi ministrile, kuni kaks küsimust. Läbirääkimised on avatud fraktsioonidele ja läbirääkimistel on võimalus osaleda kõige lõpus ka ministril. Ja nagu ikka, esimesena saab sõna läbirääkimistel selle fraktsiooni esindaja, kelle liikmed on umbusalduse avaldamise algatajateks ja seejärel kõige lõpus toimub hääletus. Head kolleegid, palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme, hea kolleegi Martin Helme.

Saame minna tänase päevakorra juurde. Päevakorrapunkt nr 1: Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Martin Helme, Vadim Belobrovtsevi, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Vladimir Arhipovi, Peeter Ernitsa, Andrei Korobeiniku, Siim Pohlaku, Rene Koka, Helle-Moonika Helme, Mart Helme, Varro Vooglaiu, Arvo Alleri, Leo Kunnase, Kalle Grünthali, Rain Epleri, Aleksei Jevgrafovi, Aleksandr Tšaplõgini, Evelin Poolametsa, Anti Poolametsa ja Jaak Valge esitatud kirjalik nõue umbusalduse avaldamiseks sotsiaalminister Karmen Jollerile. Tutvustan kahe sõnaga selle päevakorrapunkti menetlemise korda. Esmalt saab umbusalduse avaldamise nõude esitajate nimel ettekandeks sõna Martin Helme, seejärel on kõnepulti oodatud sotsiaalminister Karmen Joller. Mõlema sõnavõtu kestus on kuni 20 minutit. Seejärel on võimalus esitada ministrile küsimusi, [iga Riigikogu liige saab esitada] kuni kaks küsimust. Läbirääkimised on avatud fraktsioonidele ja läbirääkimistel on kõige lõpus võimalus osaleda ka ministril. Nagu ikka, esimesena saab läbirääkimistel sõna selle fraktsiooni esindaja, kelle liikmed on umbusalduse avaldamise algatajateks, ja seejärel, kõige lõpus, toimub hääletus. Head kolleegid, palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme, hea kolleegi Martin Helme.

Aitäh! Tuleks vist sissejuhatuseks öelda, et meil Eestis peaaegu ei olegi valitsuse liiget, keda ei peaks umbusaldama. Ükskõik, kas me vaatame korralagedust riigikaitses või vaatame katastroofi, mis on tervishoius, või me vaatame seda, mis meil toimub hariduses, või me vaatame seda, kuidas sead kolm korda aastas poegivad, või me vaatame seda, mismoodi Jürgen Ligi suhtleb avalikkusega, siis lihtsalt hoia peast kinni. Aga proovime siis jupikaupa minna. Joller muidugi paistab ka selles lootusetus kambas erilisel viisil silma. Alustame sellest, mis riivab rängalt Eesti inimeste õiglustunnet ja muudab naeruväärseks sellised minu meelest läbinähtavalt võltsid murejutud, kuidas raha on meil tervishoius vähe ja tuleb kuidagi kärpida. Räägime nimelt Tervisekassa glamuursetest suvepäevadest. Loomulikult, nii nagu ka kõikides muudes valdkondades, Eestis meil keegi poliitiliselt ei vastuta. Jah, Tervisekassa juht astus tagasi, aga minister taandas ennast kogu teemast ja arvas, et kui alluv on juba ära saadetud, siis sellest piisab. Tegelikult ei piisa. Me näeme mustrit, kus valdkonna eest vastutav minister lihtsalt ei vastuta tekkinud probleemi eest ja teeskleb, et probleem ongi lahendatud sellega, et mõni tema alluv on kuskil ise vastutama pandud. Teiseks, minister Joller ütles ametisse asudes, et ta hakkab oma töös keskenduma üksnes tervishoiuteemadele, jättes ülejäänud vastutusvaldkonna ehk sotsiaalvaldkonna ametnike ajada. No nii ei saa ministriametit pidada. Ministriamet eeldab ikkagi kogu valdkonna juhtimist ja eelkõige poliitilist juhtimist, mitte seda, et sa võtad ametnikelt paberid vastu, loed sealt maha ja siis arvad, et nii ongi, et selle eest võibki nagu palga välja võtta. On vastutustundetu pöörata isiklikust mugavustundest ajendatuna sotsiaalsfäärile lihtsalt selg. Kolmandaks, tervishoiusüsteem on meil pidevas rahapuuduses, see toimib vaid reservide toel, aga need reservid hakkavad varsti otsa saama. Paraku ei ole minister Joller probleemi lahendamiseks midagi ette võtnud. Eelarve miinus vaid süveneb. Ministri passiivsus teenib vaid erameditsiini huve, mis maksumaksja raha endale kahmates rikastub. Tehnoloogia ja erinevate teenustega seotud kulud on muutunud, aga terviseteenuste hinnakiri ei kajasta neid muudatusi. Kuigi Eesti inimeste kulutused tervishoiule, kui me räägime omaosalusest, on märgatavalt suuremad kui Euroopas keskmiselt või Euroopas levinud, siis Eesti on üks hullemaid [riike] Euroopas, mis puudutab ravijärjekordasid. Ravijärjekorrad on meil Euroopa ühed hullemad ja need mitte ei lühene, vaid pikenevad. Näiteks elutähtsaid operatsioone tuleb oodata kuid, vahel, kui hästi läheb, nädalaid. Neljandaks, vaadake, teie võib-olla ei mäleta, aga mina mäletan. Mina mäletan kõike. Mina mäletan, millistes hüsteerilistes spasmides väänlesid reformierakondlased siis, kui mina ja Mart Helme tegime ühe raadiosaate, kus me ütlesime, et Joe Biden ja tema poeg on korrumpeerunud närakad. No sellega oli kokku kukutatud kogu Eesti liitlassuhete skeem, Eesti oli kahe lausega rikkunud ära oma rahvusvahelise maine, ja kõik vabandasid: president vabandas, peaminister vabandas ja teised ministrid vabandasid. Opositsioon põhimõtteliselt juba küttis tõrvatünni ja otsis välja sulgesid, mille sisse meid kasta. Aga mis nüüd juhtus? Minister Joller kasutas räiget retoorikat USA administratsiooni liikme suhtes, nimetas meie suurima liitlase terviseministrit uhuuks, ning kahjustas sellega selgelt Eesti mainet maailmas ja kahepoolseid suhteid Ameerika Ühendriikidega. Sellega näitas Joller ühtlasi oma täielikku kitsarinnalisust ja sallimatust eriarvamuste suhtes. Selline kitsarinnalisus ja sallimatus on olemuslikult ebademokraatlikud. See diskvalifitseerib inimese võimu teostamise positsioonilt. Ma toon eraldi välja selle nii tavalise reformierakondliku ülbuse ja arrogantsi, millega mõnitatakse inimesi, kelle arvamus erineb Jolleri omast. See on nii häbiväärne ja alandav, et lihtsalt piinlik on. Tahaksin öelda ka seda, et meie terviseminister on teadusvastane. Teadusliku meetodi põhiolemuseks on küsimuste esitamine, alternatiivsete hüpoteeside esitamine, andmestikupõhine ja faktipõhine tõestus. Aga seda kõike ründab Joller kogu aeg. Ta on nagu tavaline nõid, posija, kes räigelt lendab peale kõigile, kes temaga nõus ei ole, eirates igasugust andmestikku. No selline inimene ei saa minister olla.

Aitäh! No tuleks vist sissejuhatuseks öelda, et meil peaaegu ei ole Eestis valitsuse liiget, keda ei peaks umbusaldama. Ükskõik, kas me vaatame korralagedust riigikaitses või me vaatame katastroofi, mis on meil tervishoius, või me vaatame seda, mis meil toimub hariduses, või me vaatame seda, kuidas kolm korda aastas sead poegivad, või me vaatame seda, mismoodi Jürgen Ligi suhtleb avalikkusega, siis lihtsalt hoia peast kinni. Aga proovime siis jupikaupa minna. Joller muidugi paistab ka selles lootusetus kambas silma erilisel viisil. Alustame sellest, mis riivab rängalt Eesti inimeste õiglustunnet ja muudab naeruväärseks sellised minu meelest läbinähtavalt võltsid murejutud sellest, kuidas raha on vähe meil tervishoius ja tuleb kuidagi kärpida, nimelt Tervisekassa glamuursed suvepäevad. Ja loomulikult, nii nagu kõikides muudes valdkondades Eestis keegi ei vastuta meil poliitiliselt. Jah, Tervisekaasa juht astus tagasi, aga minister taandas ennast kogu teemast ja arvas, et kui alluv on juba ära saadetud, siis sellest piisab. Tegelikult ei piisa. Me näeme lihtsalt mustrit, kus valdkonna eest vastutav minister lihtsalt ei vastuta tekkinud probleemi eest ja teeskleb, et probleem ongi lahendatud sellega, et mõni tema alluv on kuskil ise vastutama pandud. Teiseks, minister Joller ütles ametisse asudes, et ta hakkab oma töös keskenduma üksnes tervishoiuteemadele, jättes ülejäänud vastutusvaldkonna ehk siis sotsiaalvaldkonna ametnike ajada. No nii ei saa ministriametit pidada. Ministriamet eeldab ikkagi kogu valdkonna juhtimist ja eelkõige poliitilist juhtimist, mitte seda, et sa võtad ametnikelt paberid vastu, loed need maha ja siis arvad, et see ongi, et selle eest võibki nagu palga välja võtta. On vastutustundetu pöörata isiklikust mugavustundest ajendatuna sotsiaalsfäärile lihtsalt selg. Kolmandaks, tervishoiusüsteem on meil pidevas rahapuuduses, see toimib vaid reservide toel, aga need reservid hakkavad varsti otsa saama. Paraku ei ole minister Joller probleemi lahendamiseks midagi ette võtnud. Eelarve miinus vaid süveneb. Ministri passiivsus teenib vaid erameditsiini huve, kes maksumaksja raha endale kahmates rikastub. Tehnoloogia ja erinevate teenustega seotud kulud on muutunud, aga terviseteenuste hinnakiri ei kajasta neid muutusi. Kuigi Eesti inimeste kulutused tervishoiule, kui me räägime omaosalusest, on märgatavalt suuremad kui Euroopas keskmiselt või ka Euroopas levinud, siis Eesti on üks hullemaid Euroopas, mis puudutab ravijärjekordasid. Ravijärjekorrad on meil Euroopa ühed hullemad. Ja need mitte ei vähene, vaid pikenevad. Näiteks elutähtsaid operatsioone tuleb oodata kuid, vahel, kui hästi läheb, nädalaid. Ja neljandaks. Vaadake, teie võib-olla ei mäleta, aga mina mäletan. Mina mäletan kõike. Mina mäletan, millises hüsteerilistes spasmides väänlesid reformierakondlased siis, kui mina ja Mart Helme tegime ühe raadiosaate, kus me ütlesime, et Joe Biden ja tema poeg on korrumpeerunud närakas. No sellega oli kukutatud kokku kogu Eesti liitlassuhete skeem, Eesti oli rikkunud ära oma rahvusvahelise maine, kahe lausega, ja kõik vabandasid – president vabandas, peaminister vabandas ja teised ministrid vabandasid. Opositsioon põhimõtteliselt juba küttis tõrvatünni ja otsis välja sulgesid, kuhu meid sisse kasta. Aga nüüd, mis juhtus? Minister Joller kasutas räiget retoorikat USA administratsiooni liikme suhtes, nimetas meie suurima liitlase terviseministrit uhhuuks, ning kahjustas selgelt sellega Eesti mainet maailmas ja kahepoolseid suhteid Ameerika Ühendriikidega. Sellega näitas Joller ühtlasi oma täielikku kitsarinnalisust ja sallimatust eriarvamuste suhtes. Selline kitsarinnalisus ja sallimatus on olemuslikult ebademokraatlik. See diskvalifitseerib inimese võimu teostamise positsioonilt. Ma tooksin eraldi välja selle nii tavalise Reformierakondliku ülbuse ja arrogantsi, millega mõnitatakse inimesi, kellel on erinev arvamus Jollerist. See on nii häbiväärne ja alandav, et lihtsalt piinlik on. Tahaksin öelda ka seda, et meie terviseminister on teaduse vastane. Teadusliku meetodi põhiolemuseks on küsimuste esitamine, alternatiivsete hüpoteeside esitamine, andmestikupõhine ja faktipõhine tõestus. Aga seda kõike ründab Joller kogu aeg. Ta on nagu tavaline nõid, posija, kes räigelt lendab peale kõigile teistele, kes temaga nõus ei ole, eirates igasugust andmestikku. No selline inimene ei saa minister olla.

Suur tänu teile! Nüüd, head kolleegid, on mul hea meel paluda Riigikogu kõnetooli auväärt sotsiaalministri Karmen Jolleri.

Suur tänu teile! Ja nüüd, head kolleegid, on mul hea meel paluda Riigikogu kõnetooli auväärt sotsiaalministri Karmen Jolleri.

Tere! Hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Head Eesti inimesed! Ma pean ütlema, et ma tahaks tunda ennast meelitatuna, et mulle osutatakse sellist tähelepanu. Ma olen olnud vaid mõni kuu minister, ometigi olen ma suutnud ära rikkuda Tervisekassa eelarve ja väidetavalt olen suutnud ära rikkuda ka kahepoolsed suhted ühe meie suure liitlasega. Paraku ei saa ma tunda ennast meelitatuna, sest ma tean, et on valimiseelne aeg ja siis on ju igasugune tähelepanu poliitikute meelest ilmselt, nagu ma olen aru saanud, vajalik. Aga me kuulsime erinevaid süüdistusi ja ma vastan nendele. Nagu te teate, ma olen perearst. Ma olen olnud perearst umbes 20 aastat. Ma tulen süsteemist seest ja ma olen näinud, kuidas meie tervishoid toimib. Ma tean, millise kvaliteediga teevad tööd meie arstid ja õed: see on suurepärane, see on maailmatasemel, see on tippkvaliteet. Ma olen näinud, kuidas nad põlevad läbi ülekoormuse ja halva töökorralduse tõttu. Ma olen näinud, kuidas tervishoiust lahkutakse, sest ei suudeta taluda seda, et me ei saa patsienti aidata, või hoopis selle pärast, et suhted asutuses on halvad. Õnneks on viimasel ajal lahkumisi palga tõttu olnud vähem, sest minu eelkäijatest ministrid tõstsid tervishoiutöötajate palka. Suur tänu neile selle eest! Aga lähme süüdistuste juurde. Esimene süüdistus: Tervisekassa suvepäevad, luksuslik kontor, mulliveekraanid. Ma täiesti nõustun sellega, ka minu õiglustunnet riivas see väga. Nagu ma ütlesin, tervishoiutöötajad on kuldaväärt, samamoodi kuldaväärt on ka Tervisekassa töötajad. Nad on väärt, et neid hoida ja neid poputada. Aga kas just niimoodi? Meie tervishoiuasutused ei ole olnud suutelised pakkuma selliseid suvepäevi, ma arvan, aastaid, õigemini mitte kunagi. Mul on hea meel, kui Tervisekassa suudab hoida oma töötajaid, ja ma kindlasti ei taha öelda, et nad ei ole selleks sobilikud või seda väärt. Aga ma tahan öelda, et hoidmist vajab ka Eesti inimene, meie patsient. Seetõttu tundus mulle eriti küüniline, kui Tervisekassa juht ütles, et ta avastas seitsmeaastase ametiaja järel, et ta ei juhigi eraettevõtet. Aga ta on toonud Tervisekassasse ka palju häid asju: ta on toonud innovatsiooni, ta on toonud partnerlussuhted, ta on toonud ennetuse ja veel palju muud head. Ükski asi ei ole läbinisti halb. Küll aga saan ma öelda, et see, millised olid Tervisekassa suvepäevad, on ainult sümptom, mis iseloomustab raha kulutamist kogu valdkonnas. Haiglad ja perearstikeskused kulutavad seda raha, mida nad saavad, nii nagu nad oskavad, aga nad ei saa tagasisidet, kas see raha oli ka hästi kulutatud. Arstid näevad, et siin ja seal võiks see olla paremini tehtud. Tegelikult on tervishoiuasutused ise rajanud omale kvaliteedisüsteemi, mis muu hulgas rahakasutust optimeerib. Aga see võiks olla riiklikul tasemel oluliselt paremini reguleeritud. Minu põhiline mure seoses Tervisekassaga ongi olnud see, et me kulutame raha, aga me tegelikult ei tea, kas me saame selle eest vastu seda, mida me oleme tahtnud osta. Mind süüdistati selles, et ma ei astunud tagasi. Ma pean tõesti ütlema, et ma ei pea ennast nii võimekaks inimeseks, et ma suudaksin kõigest mõne kuuga terve Tervisekassa eelarve tuksi keerata. Ma tulin ministriks just nendesamade probleemide pärast ning ma plaanin astuda edasi ja need probleemid lahendada. Mure on selles, et varasemad ministrid on küll teinud oma tööd hästi, aga neil ei ole olnud sellist pilku, nagu on minul, ehk [nad ei ole tulnud] tervishoiusüsteemi seest ja nad ei ole võib-olla suutnud seetõttu ka täpselt sõnastada seda, mis on ootus. Igatahes on Tervisekassale viimase viie aasta jooksul antud juurde umbes 765 miljonit eurot, maksulaekumistest on tulnud juurde umbes 200 miljonit eurot, ehk Tervisekassa on saanud umbes miljardi rohkem kui viis aastat tagasi. Kuhu see raha täpselt on läinud, seda tegelikult ei osata öelda. Aga ma olen juba muudatusi alustanud. Oleme efektiivistanud Tervisekassa nõukogu tööd. Nõukogu liikmed on olnud motiveeritud ja sõnakad ning avaldanud väga konstruktiivset arvamust. Mind süüdistatakse, et ma keskendun ainult tervishoiuteemadele. See on huvitav, sest ka see umbusaldusavaldus keskendus 90% tervishoiuteemadele, aga siis süüdistatakse mind, et ma neile keskendun. Ma arvan, et tervishoiuteemadele peabki keskenduma, aga ega siis sotsiaalteemad ja rahvastikupoliitika ei ole vähem tähtsad. Ma arvan, et need kaks valdkonda on võtnud minult isegi rohkem aega ja energiat kui tervishoiuteemad. Ma olen viinud ennast mõlema valdkonnaga põhjalikult kurssi. Samas ma näen, kuivõrd head on eksperdid ja ametnikud, kes meie juures töötavad. Ma saan toetuda ka nendele. Mida ma olen teinud sotsiaalvaldkonna heaks? Ma viisin valitsusse selle teadmise, mis valitseb, ma arvan, siin Riigikogus samamoodi, et vaja on tõsta toimetulekutoetust. Seda me arutame. Ma arvan, et selle toetuse tõstmiseks leitakse võimalus, sest ka valitsus mõistab inimeste praegust keerulist olukorda. Ma olen allkirjastanud määruse, mis seob abivahendi [saamise] lahti puude määramisest. Varasemalt, kui inimene vajas abivahendit – see küll õnneks ei olnud enam viimastel aastatel kõikide abivahenditega nii, aga päris paljudega see nii oli –, pidi ta läbima bürokraatliku puude määramise protsessi, et seda igapäevaseks toimetulekuks vajalikku abivahendit saada. See ei ole mõttekas, see on ressursi raiskamine. Lisaks, kui me räägime juba puudest, siis on ajakirjandussegi jõudnud päris kurvad lood sellest, kuivõrd ebaühtlaselt hinnatakse puude raskusastet. Olen kohtunud ekspertarstidega, me oleme seda arutanud. Ma puudutan seda teemat natuke ka hiljem. Sotsiaalteemat puudutab tugevalt ka integratsioonireform. Me tahame panna paremini [vastastikku] toimima ja omavahel suhtlema tervishoiu‑ ja sotsiaalvaldkonna. See reform on veel väljatöötamiskavatsuse kujul, mis tähendab, et see on esialgne plaan. Me oleme saanud palju positiivset ja negatiivset tagasisidet ning me läheme samm-sammult selle reformiga edasi, kaasates kõiki osapooli. Mulle on pandud süüks, et ma ei ole lahendanud rahapuudust tervishoiusüsteemis. Tuletan meelde, et reserve kasutati juba eelmise ministri ajal ja see oli Riigikogu ühine otsus. Tuletan meelde, et pikalt oli teada, et Tervisekassa jõuab praegusesse olukorda. Ma ütleksin, [et see oli teada] aastaid, võib-olla isegi aastakümneid. Sellel on erinevaid põhjuseid. Tegelikult ei olegi siiamaani väga uuritud, kuhu see raha päriselt kaob. Ühelt poolt on arusaadav, et rahvastik vananeb ja me vajame tulevikus kindlasti suuremat investeeringut, selleks et tervishoid püsti püsiks. Teisalt, jah, nagu ma mainisin, on tõusnud tervishoiutöötajate palgad, mis samuti annab sinna suure panuse. Kolmandaks, palju on räägitud sellest, et Euroopa Liidu riikide keskmine tervishoiukulu on 9% sisemajanduse kogutoodangust, meil on see 7%. Ehk kui me teeme nii-öelda laia labidaga arvutuse, siis näeme, et oleks 1 miljard juurde vaja. Kust see tuleb, kust see võtta? Küll aga saab vaadata, kuhu see raha on tegelikult läinud. Arenguseire Keskus andis hiljuti välja lühiraporti, kus ta minu mainitud põhjuste kõrval tõi välja veel ühe põhjuse, mida varasemad ministrid ei ole eriti adresseerinud ja mida on püüdnud ignoreerida ka Tervisekassa, kui ma olen neilt küsinud, kuidas on lood uuringute, analüüside, visiitide, protseduuridega. Selgub, et 40% tervishoiukulude kasvust moodustabki just see osa. Neid ühikuid on järjest rohkem ja analüüse, visiite, uuringuid, protseduure [võimaldatakse] järjest rohkematele inimestele. Aga miks? Kas teaduslik konsensus on muutunud? Kas meditsiinis on muutunud harjumused? Võib-olla on kättesaadavus paranenud ja uuringuid tehakse kergekäelisemalt või äkki on inimesed hoopis nii palju haigemaks jäänud? [Rahvastiku] vananemine [põhjustab] umbes 3% sellest muudatusest. Meie eluiga on pikenenud. Tervena elatud ja elada jäänud aastad on olnud enam-vähem stabiilsed [näitajad]. Me soovime, et need kasvaks. Võib-olla on siin küsimus ikkagi selles, et uuringud ja analüüsid on paremini kättesaadavad, samuti eriarstide [vastuvõtud]. Võib-olla on ka kasutamispraktika muutunud. Sellesse tuleb sisse vaadata. Kui me tervishoiusüsteemi mõõdutundetult raha juurde valame, siis me tegelikult probleeme ei lahenda. Meil on vaja teada, kuhu minna. OSKA raport tõi mõned aastad tagasi välja, et tervishoiusüsteemis on suur ülekoormus ja personalipuudus. Ta tõi välja ka selle, miks inimesed tervishoiusüsteemist lahkuvad. Nad lahkuvad selle pärast, et töökorraldus ei taga seda tunnet, et nad on inimest aidanud, ja nad lahkuvad selle pärast, mida noored arstid on ajakirjanduses nimetanud toksiliseks töökeskkonnaks. Lisaraha ei too juurde arste ja õdesid ning lisaraha ei paranda toksilist töökeskkonda. Seal on vaja teisi meetmeid. Mulle on pandud süüks, et ma toetan erameditsiini. Loomulikult toetan, see on üks väga oluline sektor meie tervishoius. Erameditsiini toel me läksime läbi COVID‑i [pandeemia aja]. Erameditsiin on väga vääriline partner. Küll aga ütlesin ma juba oma ametiaja päris esimestel päevadel, et ma nõustun WHO‑ga, kes ütleb, et solidaarne tervishoiusüsteem on see, mis tagab inimestele parema tervise ning pikema ja kvaliteetsema eluea. Seetõttu ma alati seisan solidaarse tervishoiusüsteemi eest. Arenguseire Keskus koostab Riigikogu toel analüüsi, mis peaks juba üsna varsti valmis olema ja mis näitab, kuidas on võimalik erameditsiin integreerida just Eesti tervishoidu niimoodi, et solidaarne tervishoiusüsteem jääks alles. Kui see analüüs valmib – meie maja inimesed juba ootavad seda ja nad on ka seal töögrupis –, siis me plaanime tulla mõne kuu pärast välja ettepanekutega, kuidas eraraha kaasata või seda mitte kaasata. Maailmas on palju näiteid, kuidas eraraha kaasamine on kogu riigi, kõikide maksumaksjate jaoks teinud tervishoiu kallimaks. Mulle pannakse süüks, et teenuste hinnakiri on muutumatu. Tegelikult on Tervisekassa oma hinnakirja päris palju muutnud. Ma olen ise arstina olnud selle tunnistajaks. Aga jaa, mõnede teenuste hinnad on muutmata. Ka [nende muutmine] on praegu plaanis, vaadatakse üle laborianalüüside, radioloogiliste teenuste ja nii edasi [hindu]. Ma mainisin enne, et meedikud tunnevad, nagu nad ei saaks inimest aidata. See tähendab, et nende juurde satub näiteks inimene, kes ei peaks nende juurde tulema, ta on suunatud vale eriarsti juurde või valele uuringule. Hinnanguliselt umbes 33% inimestest satuvad vale eriarsti juurde. Kuulge, see on kolmandik inimesi! See on umbes 330 000 inimest igal aastal. Kui me muudame ära suunamise süsteemi – see ei ole tegelikult väga raske, ma loodan selle ellu viia aastaga, võib-olla kahega, vähemalt alustada kavatsen juba uuest aastast –, siis umbes 330 000 inimest jõuavad õigesse kohta, õige spetsialisti juurde. Muuta tuleks rahastussüsteemi. Praegu ongi rahastussüsteem orienteeritud sellele, et oleks rohkem uuringuid, rohkem protseduure, rohkem analüüse. Aga mida inimene tegelikult tervishoiult ootab? See on ju tervis, see on see, et tal läheks [enesetunne] paremaks. Seetõttu oleme me ümber vaatamas rahastust, et tervishoiutöötajad ja tervishoiuasutused osa tulust saaksidki siis, kui inimene on hästi ravitud. Analüüsid on näidanud, et väga suur osa tervishoiukuludest tekib inimese viimasel eluaastal, mis näitab, kui suur vajadus on palliatiivravi järele, mis just nimelt raskete ja krooniliste haigustega, aga ka surmavate haigustega inimeste igapäevaelu kergemaks muudab. See hõlmab muide ka sedasama sotsiaalsüsteemi, mida ma just mainisin. Me arendame nii palliatiivravi kui ka tervishoiu‑ ja sotsiaalsüsteemi kokkuviimist. Mulle on ette heidetud, et omaosalus tervishoius on suur – 25%. Tõepoolest, see on olnud juba aastaid niimoodi. Ma ei tunne, et ma oleksin selles süüdi, paraku või õnneks, aga ma leian, et jah, see on probleem. WHO soovitus on, et tervishoius võiks omaosalus olla 15%. Omaosalus on Eestis jaotunud väga ebaühtlaselt. Ülikalli haiglaravi eest maksab inimene kümneid eurosid, samas hambaravi eest me maksame teinekord sadu eurosid, mõnikord isegi tuhandeid. Tuleks võib-olla vaadata, kuidas see omaosalus jaotub. On öeldud, et järjekorrad on liiga pikad ja [arstiabi] kättesaadavus on halb. Ma ütlen teile võib-olla natuke väljakutsuva lause, et järjekorrad ei ole tähtsad, järjekorra pikkus ei ole tähtis, tähtis on see, et järjekord oleks õige pikkusega. Ta võib olla lühike, aga ta võib olla ka pikk. Inimene peab jõudma [abini] õigel ajal: kes on väga haige, see [peab saama abi] kiiresti, kellel on aega oodata, võib oodata. Inimesed peavad saama arvestada, et jah, järjekorrad on, aga kui neil on vaja arsti või õe abi, siis nad saavad õige spetsialisti juurde õigel ajal. See on tegelikult ainult üks osa kvaliteedist. Mina seisan kvaliteetse tervishoiu eest, millest ravijärjekord on ainult üks väike osa. Sinna hulka kuulub ka patsiendi rahulolu. On teilt küsitud, kas te olete tervishoiuteenusega rahul? Kui on küsitud, siis see näitab, et te olete kokku puutunud hea kvaliteediga tervishoiuasutusega. Lisaks kuulub sinna hulka seesama mainitud ravi tulemus, töökorraldus, kõik, millest ma olen rääkinud, aga ka dokumenteerimine. Mainisin puudeid. Puudeid hinnatakse sageli valesti just seepärast, et tervishoiutöötajal pole kas olnud aega või energiat kvaliteetselt dokumenteerida, aga seda ei ole neilt ka ju nõutud ja küsitud. Tervisekassa või Terviseamet või mis iganes süsteem peaks tegelikult riigi tasemel nõudma, et tervishoiutöötaja teeks oma tööd kvaliteetselt, ja võimaldama ka ressursid selleks, kas või abilised. Õnneks on meil peremeditsiinis olemas erinevad spetsialistid – füsioterapeudid, ämmaemandad ja nii edasi –, aga ka teistes valdkondades on neid vaja. Seetõttu oleme alustanud, seda tehti ka eelmise ministri eestvedamisel, üleriigilise tervishoiu kvaliteedisüsteemi loomisega. See oli minu jaoks üllatus, aga terve taasiseseisvuse aja ei ole meil seda olnud. Viimaseks. Väidetakse, et ma olen solvanud Ameerika Ühendriikide terviseministrit. Ei ole. Ameerika Ühendriikide terviseministrit ei ole ma kunagi nimetanud selle nimetusega, mida te mainisite. Ta ei olnud siis veel minister, mina ei olnud siis veel minister. Jah, ma kasutasin ühte nimetust, mida ma kahetsen, see ei olnud ilus. Ma kasutan väga harva seda sõna, mida ma praegu välja ei ütle. Aga on laialt teada, et mina toetun teadusele, mina ei jaga ebateaduslikke, ebameditsiinilisi põhimõtteid. Loomulikult on Ameerika Ühendriikide inimestel õigus valida enda [riigi] etteotsa see, keda nad soovivad. Ma absoluutselt ei sea kahtluse alla seda, kes on seal valitud presidendiks või [nimetatud] ministriks või kelleks iganes. See on selle rahva tahe, see on demokraatia väljendus ja see on miski, mis meil on Ameerika Ühendriikidega ühine. Tänu demokraatiale saate teie mind siin nõiaks nimetada. Tänu demokraatiale olete te saanud sotsiaalmeedias ka mind solvata, nii et ma olen EKRE kohtusse kaevanud ja võitnud. Moonika Helme kandis 1000 eurot ... (Lärm saalis. Helle-Moonika Helme hüüab saalist: "Vale! Vale! Vale! Vale!")

Tere! Hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Head Eesti inimesed! Ma pean ütlema, et ma tahaks tunda ennast meelitatuna, et mulle osutatakse sellist tähelepanu. Ma olen olnud mõned kuud minister, ometigi olen ma suutnud ära rikkuda Tervisekassa eelarve ja väidetavalt suutnud rikkuda ka ära kahepoolsed suhted ühe meie suure liitlasega. Paraku ma ei saa tunda ennast meelitatuna, sest ma tean, et on valimiseelne aeg ja siis on ju igasugune tähelepanu poliitikute meelest ilmselt, nagu ma olen aru saanud, vajalik. Kuulsime erinevaid süüdistusi ja ma vastan nendele. Nagu te teate, ma olen perearst. Ma olen tänaseks olnud perearst umbes 20 aastat. Ma tulen süsteemist seest ja ma olen näinud, kuidas toimib meie tervishoid. Ma tean, millise kvaliteediga teevad tööd meie arstid ja õed – see on suurepärane, see on maailma tasemel, see on tippkvaliteet. Ma olen näinud, kuidas nad põlevad läbi ülekoormuse tõttu ja halva töökorralduse tõttu. Ma olen näinud seda, kuidas tervishoiust lahkutakse, sest ei suudeta taluda seda, et me ei saa patsienti aidata, või hoopis selle pärast, et suhted asutuses on olnud halvad. Õnneks viimasel ajal lahkumisi palga tõttu on olnud vähem, sest minu eelkäijad ministrid on tõstnud tervishoiutöötajate palka. Suur tänu neile selle eest! Aga lähme süüdistuste juurde. Esimene süüdistus: suvepäevad Tervisekassas, luksuslik kontor, mulliveekraanid. Ma täiesti nõustun: ka minu õiglustunnet see riivas väga. Nagu ma ütlesin, et tervishoiutöötajad on kuldaväärt, samamoodi kuldaväärt on ka Tervisekassa töötajad ja nad on väärt, et neid hoida ja neid poputada. Aga kas just niimoodi? Meie tervishoiuasutused ei ole olnud suutelised selliseid suvepäevi pakkuma, ma arvan, aastaid, mitte kunagi. Mul on hea meel, kui Tervisekassa suudab hoida oma töötajaid, ja ma kindlasti ei taha öelda, et nad ei ole selleks sobilikud või seda väärt. Aga ma tahan öelda, et hoidmist vajab ka meie, Eesti inimene, meie patsient. Seetõttu tundus mulle eriti küüniline, kui Tervisekassa juht ütles, et ta avastas seitsmeaastase ametiaja järel, et ta ei juhigi eraettevõtet. Aga ta on toonud Tervisekassasse ka palju häid asju: ta on toonud innovatsiooni, ta on toonud partnerlussuhted, ta on toonud ennetuse ja veel palju häid asju. Ükski asi ei ole läbinisti halb. Küll aga saan ma öelda, et see, millised olid Tervisekassa suvepäevad, on ainult sümptom, mis iseloomustab raha kulutamist kogu valdkonnas. Haiglad ja perearstikeskused kulutavad seda raha, mida nad saavad, nii nagu nad oskavad, aga nad ei saa tagasisidet, kas see raha oli ka hästi kulutatud. Arstid näevad, et siin ja seal võiks olla paremini, ja tegelikult ka tervishoiuasutused ise on rajanud omale kvaliteedisüsteemi, mis muu hulgas ka rahakasutust optimeerib. Aga see võiks olla ka riiklikul tasemel oluliselt paremini reguleeritud. Ja minu põhiline mure seoses Tervisekassaga ongi olnud see, et me kulutame raha, aga me tegelikult ei tea, kas me selle eest vastu saame seda, mida me oleme tahtnud osta. Mind süüdistati selles, et ma ei astunud tagasi. Ma tõesti pean ütlema, et ma ei pea ennast nii võimekaks inimeseks, et ma suudan kõigest mõne kuuga terve Tervisekassa eelarve tuksi keerata. Ja ma tulin ministriks just nendesamade probleemide pärast ja ma plaanin astuda edasi ja need probleemid lahendada. Mure on selles, et varasemad ministrid, kes on teinud oma tööd hästi, aga nemad ei ole tulnud selle pilguga, nagu on minul, ehk tervishoiusüsteemi seest ja nad ei ole võib-olla suutnud ka täpselt sõnastada seda, mis on ootus. Igatahes on raha juurde antud Tervisekassale viimase viie aasta jooksul umbes 765 miljonit eurot. Maksulaekumistest on tulnud juurde umbes nagu tõusu võrra, umbes 200 miljonit eurot. Ehk Tervisekassa on saanud umbes miljardi rohkem kui viis aastat tagasi. Kuhu see raha täpselt on läinud, seda tegelikult ei osata öelda. Aga nende muudatustega ma olen juba alustanud. Oleme efektiivistanud Tervisekassa nõukogu tööd. Nõukogu liikmed on olnud motiveeritud, sõnakad ja avaldanud väga konstruktiivset arvamust. Mind süüdistatakse, et ma keskendun ainult tervishoiu teemadele. See on huvitav, sellepärast et ka see umbusaldusavaldus keskendus 90% tervishoiu teemadele, ja siis süüdistatakse mind, et ma keskendun sellele. Ma arvan, et tervishoiu teemadele peabki keskenduma, aga ega siis sotsiaalteemad ja rahvastikupoliitika ei ole olnud vähem tähtsad. Ma arvan, et need kaks valdkonda on võtnud minult isegi rohkem aega ja energiat kui terviseteemad. Ma olen ennast viinud põhjalikult kurssi mõlema valdkonnaga. Samas ma näen, kuivõrd head on eksperdid ja ametnikud, kes meie juures töötavad. Ma saan toetuda ka nendele. Ja mida ma olen teinud sotsiaalvaldkonna heaks? Ma viisin valitsusse selle teadmise, mis meil valitseb, ma arvan, siin Riigikogus ühtemoodi, et vaja on tõsta toimetulekutoetust. Seda me arutame. Ma arvan, et selle toetuse tõstmiseks leitakse ka võimalus, sest ka valitsus mõistab inimeste praegust keerulist olukorda. Ma olen allkirjastanud määruse, mis seob lahti abivahendid puude määramisest. Varasemalt, kui inimene vajas abivahendit, siis see küll õnneks ei olnud enam viimastel aastatel kõikide abivahenditega nii, aga päris paljudega oli, et inimene pidi läbima bürokraatliku puude määramise protsessi, et saada igapäevaseks toimetulekuks vajalikku abivahendit. See ei ole mõttekas, see on ressursi raiskamine. Lisaks, kui me räägime juba puudest, siis on ajakirjandussegi jõudnud päris kurvad lood sellest, kui kuivõrd ebaühtlaselt hinnatakse puude raskusastet. Olen kohtunud ekspertarstidega, me oleme arutanud ja ma puudutan seda teemat natuke ka hiljem. Ja sotsiaalteemat puudutab tugevalt ka integratsioonireform, kus me tahame omavahel paremini panna toimima ja suhtlema tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna. See reform on välja antud väljatöötamiskavatsusena, mis tähendab, et see ongi esialgne plaan. Me oleme saanud palju positiivset ja negatiivset tagasisidet ja me läheme samm-sammult sellega edasi, kaasates kõiki osapooli. Mulle on pandud süüks, et ma ei ole lahendanud rahapuudust tervishoiusüsteemis. Tuletan meelde, et reserve kasutati juba eelmise ministri ajal ja see oli Riigikogu ühine otsus. Tuletan meelde, et pikalt oli teada, et Tervisekassa jõuab praegusesse olukorda, ma ütleksin aastaid, võib-olla isegi aastakümneid. Seal on erinevaid põhjuseid. Ja tegelikult siiamaani ei olegi väga uuritud, et kuhu see raha päriselt kaob. Ühelt poolt on arusaadav, et rahvastik vananeb ja me tulevikus vajame kindlasti suuremat investeeringut selleks, et tervishoid püsti püsiks. Teisalt, jah, nagu ma mainisin, on tõusnud tervishoiutöötajate palgad, mis samuti annab suure panuse. Kolmandaks on palju räägitud sellest, et Euroopa Liidu keskmine tervishoiukulu riikidel on 9% sisemajanduse kogutoodangust, meil on 7%. Ehk kui me teeme nii-öelda laia labidaga arvutuse, siis oleks ühte miljardit juurde vaja. Kust see tuleb ja kust see võtta? Küll aga, kui vaadata, kuhu see raha on tegelikult läinud. Arenguseire Keskus andis hiljuti välja lühiraporti, kus ta juba minu mainitud põhjuste kõrval tõi välja veel ühe põhjuse, mida ei ole tegelikult varasemad ministrid eriti adresseerinud ja mida on ka püüdnud ignoreerida Tervisekassa, kui ma olen seda neilt küsinud: kuidas on lood uuringute, analüüside, visiitide, protseduuridega? Selgub, et 40% tervishoiukulude kasvust moodustabki just see osa. Neid ühikuid on järjest rohkem ja analüüse, visiite, uuringuid, protseduure tehakse järjest rohkematele inimestele. Aga miks? Kas on muutunud teaduslik konsensus? Kas on muutunud meditsiinis harjumused? Võib-olla on kättesaadavus paranenud ja tehakse uuringud kergekäelisemalt või äkki on hoopis inimesed nii palju haigemaks jäänud? Vananemine on siiski umbes 3% sellest muudatusest. Haigestumine, meie eluiga on tegelikult kasvanud. Tervena elatud ja elada jäänud aastad on olnud enam-vähem stabiilne. Me soovime, et see kasvaks. Võib-olla jääb siin ikkagi küsimus selles, et uuringud ja analüüsid on paremini kättesaadavad ja ka eriarstid inimestele ja ka arstidele ja võib-olla ka kasutamispraktika on muutunud – sellesse tuleb sisse vaadata. Kui me mõõdutundetult raha juurde valame tervishoiusüsteemi, siis me probleeme tegelikult ei lahenda. Meil on vaja teada, kuhu minna. OSKA raport mõned aastad tagasi tõi välja, et tervishoiusüsteemis on suur ülekoormus ja personalipuudus, ja tõi välja ka selle, miks inimesed lahkuvad tervishoiusüsteemist. Nad lahkuvad selle pärast, et töökorraldus ei taga seda tunnet, et ma olen inimest aidanud, ja nad lahkuvad selle pärast, mida noored arstid on nimetanud ajakirjanduses "toksiliseks töökeskkonnaks". Lisaraha ei too juurde arste ja õdesid ja lisaraha ei paranda toksilist töökeskkonda. Seal on vaja teisi meetmeid. Mulle on pandud süüks, et ma toetan erameditsiini. Loomulikult toetan, see on üks väga oluline sektor meie tervishoius. Erameditsiini toel me läksime läbi COVID-i ja erameditsiin on väga vääriline partner. Küll aga olen ma öelnud juba oma päris ametiaja esimestel päevadel, et ma nõustun WHO-ga, kes ütleb, et solidaarne tervishoiusüsteem on see, mis tagab inimestele parema tervise, pikema eluea ja kvaliteetsema eluea. Seetõttu ma alati seisan solidaarse tervishoiusüsteemi eest. Arenguseire Keskus Riigikogu toel on koostamas analüüsi, mis peaks juba üsna varsti valmis olema, mis näitab, kuidas on just Eesti tervishoidu võimalik integreerida erameditsiin niimoodi, et solidaarne tervishoiusüsteem jääks alles. Ja kui see analüüs valmib, siis meie maja inimesed, me juba ootame ja meie maja inimesed on ka seal töögrupis, siis me plaanime tulla välja mõne kuu pärast ettepanekutega, kuidas eraraha kaasata või mitte kaasata. Maailmas on palju näiteid, kuidas eraraha kaasamine tegelikult on kogu riigi, kõikide maksumaksjate jaoks teinud tervishoiu kallimaks. Pannakse mulle süüks, et teenuste hinnakiri on muutumatu. Tegelikult Tervisekassa on muutnud oma hinnakirja päris palju. Ma olen ise olnud selle tunnistajaks arstina. Aga jaa, mõnede teenuste hinnad on muutmata ja ka see on praegu plaanis, vaadatakse üle erinevaid laborianalüüse, radioloogilisi teenuseid ja nii edasi. Kui ma mainisin enne seda, et meedikud tunnevad, et nad ei saa inimest aidata, siis see tähendab seda, et nende juurde satub inimene näiteks, kes ei peaks nende juures olema, et on suunatud vale eriarsti juurde või valele uuringule. Ja hinnanguliselt umbes 33% inimestest satuvad vale eriarsti juurde. Kuulge, see on kolmandik inimesi! See on umbes 330 000 inimest igal aastal. Kui me muudaksime ära suunamise süsteemi ja see ei ole väga raske tegelikult – ma loodan selle ellu viia aasta, võib-olla kahega, vähemalt alustada juba uuest aastast. Kui me ära muudame, siis umbes 330 000 inimest jõuavad õigesse kohta, õige spetsialiste juurde. Muuta tuleks rahastussüsteemi. Praegu ongi rahastussüsteem orienteeritud rohkematele uuringutele, rohkematele protseduuridele, rohkematele analüüsidele. Aga mida inimene tegelikult tervishoiult ootab? See on ju tervis! See on see, et mul läheb paremaks. Ja seetõttu oleme me vaatamas ümber rahastust, et panna tervishoiutöötajad ja tervishoiuasutused, et nad osa tulust saavadki siis, kui inimene on hästi ravitud. Analüüsid on näidanud, et väga suur osa tervishoiukulust tekib inimesele tema viimasel eluaastal, mis näitab, kui suur vajadus on palliatiivravi järele, mis just nimelt raskete ja krooniliste haigustega, aga ka surmavate haigustega inimeste igapäevaelu muudavad kergemaks. See hõlmab muide ka sedasama sotsiaalsüsteemi, mida ma just mainisin. Me arendame nii palliatiivravi kui ka tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi kokkuviimist. Mulle on ette heidetud, et omaosalus tervishoius on suur – 25%. Tõepoolest, see on olnud juba aastaid niimoodi. Ma ei tunne, et ma olen selles süüdi, paraku või õnneks, aga ma leian, et jah, see on probleem. WHO soovitus on, et tervishoius võiks olla omaosalus 15%. Omaosalus on Eestis jaotunud väga ebaühtlaselt. Ülikalli haiglaravi eest maksab inimene kümneid eurosid, samas hambaravi eest me maksame teinekord sadu eurosid, mõnikord isegi tuhandeid. Siin võib-olla tuleks vaadata, kuidas see omaosalus jaotub. On öeldud, et järjekorrad on liiga pikad ja [arstiabi] kättesaadavus on halb. Ma ütlen teile sellise võib-olla natuke väljakutsuva lause, et järjekorrad ei ole tähtsad, järjekorra pikkus ei ole tähtis, tähtis on see, et järjekord oleks õige pikkusega. Ta võib olla lühike, aga võib olla pikk. Inimene peab jõudma [abini] õigel ajal: kes on väga haige, see kiiresti, kellel on aega oodata, võib oodata. Ja inimesed peavad arvestama, et jah, järjekorrad on, aga kui neil on vaja arsti abi või õe abi, siis nad satuvad õige spetsialisti juurde õigel ajal. Ja see on tegelikult ainult üks osa kvaliteedist. Mina seisan kvaliteetse tervishoiu eest, millest ravijärjekord on ainult üks väike osa. Sinna kuulub ka patsiendi rahulolu. On teilt küsitud, kas te olete rahul tervishoiuteenusega? Kui on küsitud, siis see näitab, et te olete kokku puutunud hea kvaliteediga tervishoiuasutusega. Lisaks kuulub sinna seesama mainitud ravi tulemus, töökorraldus, kõik, millest ma olen rääkinud, aga ka dokumenteerimine. Mainisin puudeid. Puudeid hinnatakse sageli valesti just seepärast, et tervishoiutöötajal pole kas olnud aega või energiat dokumenteerida kvaliteetselt, aga seda ei ole neilt ka ju nõutud ja küsitud. Tervisekassa või Terviseamet või mis iganes, süsteem peaks tegelikult riigi tasemel nõudma, et tervishoiutöötaja teeks oma tööd kvaliteetselt, ja võimaldama ka ressursid selleks, kas või abilised. Õnneks peremeditsiinis on meil olemas erinevad spetsialistid, füsioterapeudid, ämmaemandad ja nii edasi, aga ka teistes valdkondades on seda vaja. Seetõttu oleme alustanud, ka eelmise ministri eestvedamisel, üleriigilise tervishoiu kvaliteedi süsteemi loomisega. See on minu jaoks üllatus, aga terve taasiseseisvuse aja meil ei ole seda olnud. Ja viimaks väidetakse, et ma olen solvanud Ameerika Ühendriikide terviseministrit. Ei ole! Ameerika Ühendriikide terviseministrit ma ei ole kunagi nimetanud selle nimetusega, mida te mainisite. Ta ei olnud siis veel minister, mina ei olnud siis veel minister. Jah, ma ütlesin ühe nimetuse, mida ma kahetsen, ja see ei ole ilus ja ma kasutan väga harva seda sõna, mida ma praegu välja ei ütle. Aga on laialt teada, et mina toetun teadusele, et mina ei jaga ebateaduslikke, ebameditsiinilisi põhimõtteid. Ja loomulikult Ameerika Ühendriikide inimestel on õigus valida enda etteotsa see, keda nad soovivad, ja ma absoluutselt ei sea kahtluse alla seda, kes on valitud seal presidendiks või ministriks või kelleks iganes. See on nende rahva tahe, see on demokraatia väljendus ja see on miski, mis meil on Ameerika Ühendriikidega väga ühine. Tänu demokraatiale saate teie mind siin nõiaks nimetada. Tänu demokraatiale olete te saanud sotsiaalmeedias ka mind solvata nii, et ma olen EKRE kohtusse kaevanud ja võitnud. Moonika Helme kandis 1000 eurot ... (Lärm saalis. Helle-Moonika Helme hüüab saalist: "Vale! Vale! Vale! Vale!")

Head kolleegid! Helle-Moonika Helme, palun vaikust!

Head kolleegid … Helle-Moonika Helme, palun vaikust!

Mul on tõendid olemas. Moonika Helme on kandnud üle 1000 eurot väärinfoga võitleva MTÜ kontole, 2000 eurot tuli EKRE poolt … (Helle-Moonika Helme karjub vahele: "Vale! Vale! Vale! Vale!")

Mul on tõendid olemas. Moonika Helme on kandnud üle 1000 eurot väärinfoga võitleva MTÜ kontole, 2000 eurot tuli EKRE poolt … (Helle-Moonika Helme karjub vahele: "Vale! Vale! Vale! Vale! ...")

Helle-Moonika Helme! Karmen, laseme ... Austatud minister, laseme Helle-Moonikal karjuda nii palju, kui ta soovib.

Las ta karjub jah.

(Saalist hüütakse midagi.) Jaa, aga hinnakem, minister on väga tasakaaluka ettekande teinud. Ma siiralt tunnustan teda selle eest. Teil on võimalus oma küsimustega täpsustada ja neid valesid esile tuua, kui need on olnud. (Lärm saalis.) Head kolleegid, palun siiralt vaikust! Lubame ministril jätkata, lõpetada, seejärel tulevad küsimused, on ka läbirääkimised, need on kohad, kus on teil võimalik oma eriarvamusi väljendada. Auväärt minister, vabandan selle müra pärast saalis, saate selle minuti-poolteist juurde. Palun jätkake, kui on soov. (Helle-Moonika Helme hüüab saalist: "Me pole kohtus käinudki. Me ei käinudki kohtus.") Palun vaikust!

(Hüüe saalist: "Valetab ju!") Jaa, aga hinnakem seda, et minister on väga tasakaaluka ettekande teinud. Ma siiralt tunnustan teda selle eest. Teil on võimalus oma küsimustega seda täpsustada ja valesid esile tuua, kui neid on olnud. (Lärm saalis.) Head kolleegid, palun siiralt vaikust! Lubame ministril jätkata, lõpetada, seejärel tulevad küsimused, on ka läbirääkimised, need on kohad, kus teil on võimalik oma eriarvamusi väljendada. Auväärt minister, vabandan selle müra pärast saalis, saate selle minuti-poolteist juurde. Palun jätkake, kui on soovi. (Helle-Moonika Helme hüüab saalist: "Me pole kohtus käinudki. Me ei käinudki kohtus.") Palun vaikust!

Kohtus on otsus tehtud.

Helle-Moonika Helme, palun! (Mart Helme saalist: "Mis ta valetab siis!") Te saate oma küsimustega täpsustada ja teha avaldusi.

Helle-Moonika Helme, palun! (Mart Helme hüüab: "Mis ta valetab siis?") Te saate seda oma küsimustega täpsustada ja teha avaldusi.

Ma võin teile saata kohtuotsuse ka. (Mart Helme vahelehüüe saalist.) Oli-oli.

Ma võin teile saata kohtuotsuse ka. (Mart Helme hüüab midagi.) Oli-oli.

Mart Helme, palun vaikust! Auväärt minister, veel kord vabandan selle lärmi pärast saalis. Olge head, ootame niikaua, kui lärm on lõppenud, siis saate jätkata. (Mart Helme saalist: "Tema usub teadust, aga meie ei usu teda.") Mart Helme, ei ole korrektne niimoodi korduvalt vahele hõigata. Minister tegi väga tasakaaluka ettekande. (Mart Helme jätkab: "See ei ole korrektne! Ei ole korrektne jah!") Te saate oma küsimustega ja läbirääkimiste käigus sõnavõtuga esitada oma vastuväited sellele, mida minister äsja puldis ütles. Eks siis ajakirjandus ja avalikkus saavad hinnata, kellel on õigus ja kellel mitte. Seda on võimalik kontrollida peale seda, kui istung on lõppenud. Veel kord, auväärt minister, ma vabandan teie ees, aga loodan, et teil on nüüd võimalik jätkata.

Mart Helme, palun vaikust! Auväärt minister, veel kord vabandan selle lärmi pärast saalis. Olge head, niikaua kui lärm on lõppenud, siis saate jätkata. (Mart Helme hüüab: "Tema usub teadust, aga meie ei usu teda.") Mart Helme, see ei ole korrektne, niimoodi vahe lõigata korduvalt. Minister väga tasakaaluka ettekande tegi. (Mart Helme jätkab.) Te saate oma küsimustega, läbirääkimiste käigus sõnavõtuga oma vastuväited esitada sellele, mida minister äsja puldis ütles. Ja eks siis ajakirjandus ja avalikkus saavad hinnata, kellel õigus on, kellel mitte. Seda on võimalik kontrollida peale seda, kui istung on lõppenud. Veel kord, auväärt minister, ma vabandan teie ees, aga nüüd loodan, et teil on võimalik jätkata.

Aitäh! Mul on siiralt hea meel, et siit Riigikogu hoonest omal algatusel kolis välja libameditsiini edendav konverents. Aitäh Eesti inimestele, aitäh Riigikogu liikmetele, aitäh arstidele ja teadlastele, kes survestasid korraldajaid nii palju, et need soovisid lahkuda sellest väärikast hoonest, kus tõesti, olen EKRE‑ga nõus, peaks puldist kõlama ainult tõde. Kokkuvõtteks ma ütlen, et minu jaoks on Eesti julgeolek väga tähtis. Seepärast ma tulingi poliitikasse, et populistlikud jõud ei saaks ülekaalu, et valeinfo levitajad ei saaks ülekaalu. On väga irooniline, et mulle heidab rahastusküsimusi ette erakond, kes on kriminaalkorras karistatud kuriteo eest, mis on seotud rahastusega, ja erakond, kes heidab mulle ette ebaviisakust ja liitlassuhete rikkumist, on ise sellega tegelenud ja tegi seda ka täna siin saalis, tõestades, et kui argumendid saavad otsa, siis mõnel inimesel jääb üle ainult ebaviisakas käitumine. Nad ei oska teistmoodi ja mul on sellest kahju. Rääkides tervishoiust, sotsiaalsüsteemist ja perepoliitikast: muudatused ei tule üleöö. Sinna jõudmine, kuhu me oleme jõudnud, on võtnud kaua aega. See on võtnud aastaid. Ma usun, et senised ministrid on kõik teinud tööd heas usus ja sooviga inimesi aidata, nii nagu ka mina. Mida iganes me täna alustame, see ei saa kiiresti lõpule viidud, sest meditsiinisüsteem on suur. Minu jaoks on tähtis, et rahastus oleks läbipaistev ja et Eesti inimene saaks abi õigel ajal, õige kvaliteediga ja õiges kohas. Ja et iga euro, mida maksumaksja maksab, mida Eesti inimesed maksavad ja mille nad usaldavad Eesti riigile, saaks kasutatud inimese heaks. Aitäh kõikidele Eesti inimestele usalduse eest!

Aitäh! Mul on siiralt hea meel, et siit Riigikogu hoonest oma omal algatusel kolis välja libameditsiini edendav konverents. Aitäh Eesti inimestele, aitäh Riigikogu liikmetele, aitäh arstidele ja teadlastele, kes survestasid korraldajaid nii palju, et nad soovisid lahkuda sellest väärikast hoonest, kus tõesti, olen EKRE-ga nõus, peaks puldist kõlama ainult tõde. Ja kokkuvõtteks, mis ma ütlen: minu jaoks on Eesti julgeolek on väga tähtis. Seepärast ma tulingi poliitikasse, et ei saaks populistlikud jõud ülekaalu, et ei saaks valeinfo levitajad ülekaalu. Ja on väga irooniline, et mulle heidavad ette rahastuse küsimusi erakond, kes on karistatud kriminaalkorras kuriteo eest, mis on seotud rahastusega, ja erakond, kes heidab mulle ette ebaviisakust ja liitlassuhete rikkumist, on ise seda teinud ja tegi seda ka täna siin saalis, tõestades, et kui saavad argumendid otsa, siis mõne inimese jaoks jääb ainult ebaviisakas käitumine üle. Nad ei oska teistmoodi ja mul on sellest kahju. Rääkides tervishoiust ja sotsiaalsüsteemist ja perepoliitikast: muudatused ei tule üleöö. See, kuhu me oleme jõudnud, on võtnud kaua aega. See on aastaid võtnud ja ma usun, et senised ministrid on kõik tööd teinud heas tahtes ja soovis inimesi aidata, nii nagu ka mina. Ja mida iganes me täna alustame, see ei saa kiiresti lõpule viidud, sest meditsiinisüsteem on suur. Minu jaoks on tähtis, et rahastus oleks läbipaistev ja et Eesti inimene saaks abi õigel ajal, õige kvaliteediga ja õiges kohas. Ja et iga euro, mida maksumaksja maksab, mida Eesti inimesed maksavad ja usaldavad Eesti riigile, saaks kasutatud inimese heaks. Aitäh kõikidele Eesti inimestele usalduse eest!

Aitäh teile! Alustame küsimustega. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Austatud minister. Te täna rääkisite siin kokkuhoiust ja mõõdutundetust raha juurde valamise takistamisest. Samas te olete ise minister, olete ka Tervisekassa nõukogu juht, kes saab ja peab seisma raha otstarbeka kulutamise eest. Te väitsite tänasel Isamaa fraktsiooniga kohtumisel, et tulemustasud, mida seadus võimaldab ühe kuni nelja kuupalga ulatuses juhtkonnale, oli eelmise ministri poolt justkui juba lubatud, kuid samas teate, et Tervisekassa seis on katastroofiline ja seda juba aastaid. Juhatuse esimehe tasu, juhin tähelepanu, on ligi 10 000, liikmetel, keda on kolm, on 8500. Ometi ei seganud see teil nõukogus hääletamast 2,5‑kordse töötasu suuruse preemia määramist juhtkonnale. Ja mind väga huvitab see, kuidas te sellist ülekuldamist kommenteerite ja kuidas see läheb kokku teie sõnadega, kus te räägite mõõdutundetust raha juurde valamisest ja kokkuhoiust. Aitäh!

Suur tänu, härra eesistuja! Austatud minister! Te rääkisite täna siin kokkuhoiust ja raha mõõdutundetu juurdevalamise takistamisest. Samas olete te ise minister, olete ka Tervisekassa nõukogu juht, kes saab seista ja peab seisma raha otstarbeka kulutamise eest. Te väitsite täna kohtumisel Isamaa fraktsiooniga, et tulemustasud, mida seadus võimaldab ühe kuni nelja kuupalga ulatuses juhtkonnale [maksta], olid eelmise ministri poolt justkui juba lubatud, kuid samas teate, et Tervisekassa seis on katastroofiline ja seda on see olnud juba aastaid. Juhatuse esimehe tasu, juhin tähelepanu, on ligi 10 000 eurot, liikmetel, keda on kolm, on see 8500 eurot. Ometi ei seganud see teil nõukogus hääletamast juhtkonnale 2,5‑kordse töötasu suuruse preemia määramise poolt. Mind väga huvitab, kuidas te sellist ülekuldamist kommenteerite ja kuidas see läheb kokku teie sõnadega mõõdutundetust raha juurdevalamisest ja kokkuhoiust.

Aitäh! See on väga hea küsimus. Seda otsust oli minul isiklikult raske teha, aga nõukogu koosneb kuuest liikmest. Tervisekassa tulemuskaart, mille alusel seda tulemustasu igal aastal makstakse, oli tõepoolest kokku lepitud eelmise ministriga. Seda, kas Tervisekassa on täitnud tulemuskaardis märgitud eesmärgid, hindab auditikomitee, mida praeguseni veel juhib Keskerakonna liige Viktor Vassiljev ehk opositsiooni esindaja. Nende hinnang oli, et tulemuskaart on ülimalt hästi täidetud ja ka eelmise ministriga kokkulepitud eesmärgid on täidetud. Juriidiliselt ega faktiliselt ei olnud mul võimalik sellest keelduda. Pluss veel see, et meil on ikkagi hääletus ja nõukogu leidis, et nad on väärt kahekordset, aga mitte kolme‑ või neljakordset ametipalka. Meil oli sellest juttu ka Tervisekassa juhatusega ning nad lubasid, et nad võtavad selle rahaosa käsile. Me muidugi nägime, et nad võib-olla mõneti ka libastusid, suvepäevade puhul vähemalt. Aga ma andsin väga selgelt mõista, et tulemuskaart tuleb üle vaadata, see on protokollis kirjas. Lisaks leppisime kokku, et Tervisekassa vaatab hoolega, milliseid kulutusi tehakse ja kuidas neid saaks edaspidi vähendada.

Aitäh! See on väga hea küsimus ja seda otsust oli minul isiklikult raske teha, aga nõukogu koosneb kuuest liikmest. Tervisekassa tulemuskaart, mille alusel seda tulemustasu makstakse igal aastal, see oli tõepoolest kokku lepitud eelmise ministriga. Ja selle, kas Tervisekassa on täitnud tulemuskaardis märgitud eesmärgid, seda hindab auditikomitee, mida praeguseni veel juhib Keskerakonna liige Viktor Vassiljev ehk opositsiooni esindaja. Nende hinnang oli, et tulemuskaart on ülimalt hästi täidetud ja eelmise ministriga kokku lepitud eesmärgid on täidetud. Juriidiliselt ega faktiliselt mul ei olnud võimalik keelduda sellest. Pluss veel see, et meil on ikkagi hääletus ja nõukogu leidis, et nad on väärt kahekordset ametipalka, aga mitte kolme- või neljakordset ametipalka. Ja lisaks meil oli ka juttu Tervisekassa juhatusega – nad lubasid, et nad võtavad selle rahaosa käsile. Aga me muidugi nägime, et nad võib-olla mõneti ka libastusid, suvepäevade osas vähemalt. Aga ma andsin väga selgelt mõista, et tulemuskaart tuleb üle vaadata, see on protokollis kirjas. Lisaks me leppisime kokku, et Tervisekassa vaatab hoolega, milliseid kulutusi tehakse ja kuidas neid saab edaspidi vähendada.

Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Arstina olete kindlasti andnud arstivande ehk klassikalises tähenduses Hippokratese vande. Teil on selgelt sügavam puutumus eetika- ja moraaliteemadega. Ma usun, et seda arstiteaduskonnas õpetati, aga te olete ka arstina praktiseerinud ja nende teemadega kokku puutunud. Küsimus on poliitilisest vastutusest. Nimelt, neid juhtumeid, kui minister võtab vastutuse, on Eesti lähiajaloos tulnud ette ikka ülivähe, isegi ühe käe sõrmedest piisab. Minu küsimus teile on: mis peaks teie vastutusalas juhtuma, et te ise võtaksite poliitilise vastutuse ja astuksite tagasi?

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Arstina olete kindlasti andnud ka arstivande ehk klassikalises kirjas Hippokratese vande. Teil on selgelt sügavam puutumus eetika- ja moraaliteemadega. Ma usun, et seda ka arstiteaduskonnas õpetati, aga te olete ka praktiseerinud arstina, nende teemadega kokku puutunud. Ja küsimus on poliitilisest vastutusest. Nimelt, neid juhtumeid, kus minister võtab vastutuse, tuleb Eesti lähiajaloos ette võib-olla ikka ülivähe, ühe käe sõrmedest isegi piisab. Minu küsimus teile on, mis peaks juhtuma teie vastutusalas, et te ise võtaksite poliitilise vastutuse ja tagasi astuksite.

Aga ma olengi vastutuse võtnud. Ma tegelen probleemidega. Tulles siia, andes vande hoida Eesti Vabariiki, kaitsta põhiseadust, ma võtsingi vastutuse kaitsta maksumaksja raha, vaadates, et see oleks otstarbekalt kulutatud. Ma olengi seda teinud. Tagasiastumine on ju väga lihtne, see on põgenemine. Mis mul viga siin istuda? Väga tore on, mulle väga meeldis see Riigikogu tempo, see oli väga aeglane ja väga rahulik võrreldes ministri tempoga, mis meenutab muide perearstikeskuse tempot, mis sa mulle palju omasem. Mitte et ma kuidagi alavääristaksin teie tööd, absoluutselt mitte. Riigikogu liikmetel on lihtsalt teistmoodi töö. Ja ma arvan, et see ongi vastutus, et ma olen selles ametis ja lähen edasi ja täidan neid asju, mida ma olen lubanud.

Aga ma olengi vastutuse võtnud. Ma tegelen probleemidega. Tulles siia, andes vande hoida Eesti Vabariiki ja kaitsta põhiseadust, ma võtsingi vastutuse kaitsta maksumaksja raha, vaadata, et see oleks otstarbekalt kulutatud. Ma olengi seda teinud. Tagasiastumine on ju väga lihtne, see on põgenemine. Mis mul oleks viga siin istuda? Väga tore on siin. Mulle väga meeldis Riigikogu töötempo, see oli väga aeglane ja väga rahulik, võrreldes ministri töötempoga, mis meenutab muide perearsti töötempot, mis on mulle palju omasem. Mitte et ma kuidagi alavääristaksin teie tööd, absoluutselt mitte. Riigikogu liikmetel on lihtsalt teistmoodi töö. Ma arvan, et see ongi vastutuse [võtmine], et ma olen selles ametis, lähen edasi ja teen neid asju, mida ma olen lubanud.

Päris lõbus selline reaalsusest irdunud jutukene! Tegelikult ei vastuta mitte millegi eest, isegi ei saa aru, et peaks vastutama millegi eest. Mul on küsimus, ikka ma tulen tagasi selle liitlassuhete rikkumise juurde ja teise riigi valitsuse liikme alandamise, solvamise ja laimamise juurde, millega te hakkama saite. Pärast seda, kuid te võtsite sõna – laimavalt, muide, fakte väänates või valesüüdistusi korrutades ja neile võimendust andes –, loobus RFK, Jr. Eestis ühel konverentsil osalemisest. Ehk siis Eestisse oli tulemas või osalemas konverentsil Ameerika Ühendriikide valitsuse liige, aga teie sõnavõtu tagajärjel ütles ta, et ta ei hakka siia tulema, ta ei hakka sekkuma, Eestis on see teema nii kuumaks läinud. Kus siin on vastutus liitlassuhete rikkumise, Eesti maine rikkumise eest? Milles seisneb teie vastutus?

Päris lõbus, selline reaalsusest irdunud jutukene! Tegelikult ei vastuta te mitte millegi eest, te isegi ei saa aru, et peaks millegi eest vastutama. Mul on küsimus. Ma tulen ikka tagasi liitlassuhete rikkumise juurde ja teise riigi valitsuse liikme alandamise, solvamise ja laimamise juurde, millega te hakkama saite. Pärast seda, kui te võtsite sõna – laimavalt, muide, fakte väänates või valesüüdistusi korrutades ja neile võimendust andes –, loobus RFK Jr. Eestis ühel konverentsil osalemisest. Ehk Eestisse oli tulemas või siin konverentsil osalemas Ameerika Ühendriikide valitsuse liige, aga teie sõnavõtu tagajärjel ütles ta, et ta ei hakka siia tulema, ta ei hakka sekkuma, Eestis on see teema nii kuumaks läinud. Kus on siin vastutus liitlassuhete rikkumise ja Eesti maine rikkumise eest? Milles seisneb teie vastutus?

Martin Helme, palun!

Aitäh küsimuse eest! Esiteks, ma tuletan meelde, et kui ma kirjutasin Riigikogu juhatusele kirja, siis minul oli ainus küsimus see, et kas võib juhtuda, et sellise konverentsi korraldamine Riigikogu ruumides rikub Eesti riigi mainet. Ja ma sedastasin, nentisin, et jah, meil kehtib põhiseaduses sõnavabadus ja ma mõistan, et Riigikogu juhatus ei saa kuidagi keelata teistsuguse arvamuse esitamist siin, selle maja saalis. Aga sellele järgnes teiste inimeste reaktsioon ajakirjanduses. Ajakirjanikud kirjutasid, seal tuli mitu artiklit ja juhtkirja, tulid arstid, teadlased, Riigikogu liikmed väga mitmetest erakondadest, muide. Ja kuna tõepoolest ma arvan, et kui poliitik näeb, et tema osalus tekitab kohalikes elanikes tormi, siis võib-olla tõesti on mõistlik taanduda. Ma tegelikult ju ei tea, miks ta taandus, see oli korraldajate sõna, aga minuga ei ole ühendust võtnud mainitud isik ise ega ma ei tea, et ta oleks ka kellegi teisega võtnud. Mina arvan, et Eesti ja USA suhteid ei saa nii kiiresti ja nii kergesti ära rikkuda. Ja ma ei ole teda laimanud, ma hindan inimest kui ministrit. See, kelle inimesed valivad Ameerikas ministriks, on nende otsus. Aga jah, ma ei poolda tema vaateid. Loomulikult ma ei saagi seda teha, ma olen arst.

Aitäh küsimuse eest! Esiteks, ma tuletan meelde, et kui ma kirjutasin Riigikogu juhatusele kirja, siis minu ainus küsimus oli see, kas võib juhtuda, et sellise konverentsi korraldamine Riigikogu ruumides rikub Eesti riigi mainet. Ma sedastasin, nentisin, et jah, põhiseaduses kehtib sõnavabadus ja ma mõistan, et Riigikogu juhatus ei saa kuidagi keelata teistsuguse arvamuse esitamist siin, selle maja saalis. Aga sellele järgnes teiste inimeste reaktsioon ajakirjanduses. Ajakirjanikud kirjutasid mitu artiklit ja juhtkirja, [oma arvamust] tulid [esitama] arstid, teadlased, Riigikogu liikmed, väga mitmest erakonnast, muide. Ma tõepoolest arvan, et kui poliitik näeb, et tema osalus tekitab kohalike elanike seas tormi, siis võib-olla tõesti on mõistlik taanduda. Ma tegelikult ju ei tea, miks ta taandus, see oli korraldajate [teade], aga minuga ei ole mainitud isik ühendust võtnud ja ma ei tea, et ta oleks ka kellegi teisega ühendust võtnud. Mina arvan, et Eesti ja USA suhteid ei saa nii kiiresti ja nii kergesti ära rikkuda. Ma ei ole teda laimanud, ma hindan nii inimest kui ka ministrit. See, kelle inimesed valivad Ameerikas ministriks, on nende otsus. Aga jah, ma ei poolda tema vaateid. Loomulikult, ma ei saagi seda teha, ma olen arst.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud minister! No väga mugav on rääkida, et absoluutselt kõik teised on süüdi, aga mitte teie. Aga te olete täna ikkagi Tervisekassa nõukogu esimees. Ja see, mis toimub tervisekassas, on ka teie vastutusala. Tänaseks on ju välja tulnud see, mida me ka erikomisjonis esmaspäeval käsitlesime – selles osas ma tänan, et te tulite ka istungile –, et Wagenkülli suvepäevad polnud ainus üritus. Ikkagi selle aasta jooksul on erinevatele pidustustele kulunud 250 000 eurot, aga lisaks sellele on erinevatele koolitustele, mille sees olid ka erinevad meeskonnaüritused, on kulutatud lisaks 243 000 eurot. Ehk siis põhimõtteliselt pool miljonit eurot aastas erinevatele üritustele. Kui ma täna Jürgen Ligi käest küsisin selle kohta – tema on ka nõukogu liige –, mis on tema seisukoht sellise rahakasutuse osas, siis tema arvas, et see on nii väike summa, et miks mitte. Ma küsin nüüd teie käest, miks on nõukogul selline seisukoht maksumaksja rahakasutuse osas. Miks te pole kordagi tegevuskulude kohta täpsemat infot välja nõudnud?

Aitäh! Austatud minister! No väga mugav on rääkida, et süüdi on kõik teised, aga mitte teie. Aga te olete ikkagi Tervisekassa nõukogu esimees. See, mis toimub Tervisekassas, on ka teie vastutusala. Tänaseks on ju välja tulnud see, mida me ka erikomisjonis esmaspäeval käsitlesime – ma tänan selle eest, et te tulite sellele istungile –, et suvepäevad Wagenküllis polnud ainus selline üritus. Selle aasta jooksul on pidustustele kulunud 250 000 eurot, lisaks sellele on koolitustele, mille sees olid ka mitmed meeskonnaüritused, kulutatud 243 000 eurot. Ehk põhimõtteliselt pool miljonit eurot aastas on läinud erinevatele üritustele. Kui ma täna Jürgen Ligi käest küsisin – tema on ka nõukogu liige –, mis on tema seisukoht sellise rahakasutuse osas, siis tema arvas, et see on nii väike summa, et miks mitte. Ma küsin nüüd teie käest, miks on nõukogul selline seisukoht maksumaksja rahakasutuse osas. Miks te pole kordagi tegevuskulude kohta täpsemat infot välja nõudnud?

Okei. Aitäh teile! Esiteks, mugavusest rääkides, ma arvan, et mugav on hoopis süüdistada ministrit, kes on olnud ametis vähem kui kuus kuud, asjades, mida ei ole tõesti võimalik kuue kuuga teha või mitte teha. Aga Tervisekassa ju andis teilegi ülevaate, et tegelikult on neid koolitusi ja üritusi peetud varemgi. See on olnud nende traditsioon, need olid traditsioonilised üritused. Ka Keskerakonna ministris ei tekitanud see küsimusi. Selliseid asutuse sisemise töökorralduse asju hinnata või neid kulusid kontrollida ei olegi tegelikult nõukogu ülesanne, välja arvatud juhul, kui tekivad kahtlused. Kuna teema oli jõudnud meediasse, siis mina olin plaaninud 22. augustil nõukogu koosolekul tõstatada nii Tervisekassa ruumide küsimuse kui ka suvepäevade küsimuse. Aga sündmused arenesid omasoodu. Tervisekassa juht tunnistas ise, et mindi üle piiri, ja võttis sellise vastutuse, nagu siin oodati.

Okei. Aitäh teile! Esiteks, mugavusest rääkides, ma arvan, et mugav on hoopis süüdistada ministrit, kes on olnud vähem kui kuus kuud ametis, asjades, mida ei ole tõesti võimalik kuue kuuga teha või mitte teha. Aga Tervisekassa ju andis teilegi ülevaate, et tegelikult on neid koolitusi ja üritusi peetud varemgi. See on olnud nende traditsioon, need olid traditsioonilised üritused. Ja ka keskkonnaministrile [?] tegelikult ei tekitanud see küsimusi. Ja tegelikult selliseid asutuse sisemise töökorralduse asju ei olegi tegelikult nõukogu ülesanne hinnata või neid kulusid kontrollida, välja arvatud juhul, kui tekivad kahtlused. Kuna teema oli jõudnud meediasse, siis mina olin plaaninud 22. augusti nõukogu koosolekul tõstatada nii tervishoiutervisega ruumide küsimuse kui ka suvepäevade küsimuse. Aga sündmused arenesid omasoodu. Tervisekassa sai juht tunnistas ise, et mindi üle piiri, ja võttis sellise vastu katuse, nagu siin oodati.

Mart Helme, palun!

Aitäh! Ausalt öeldes see jutt, mida te meile siin räägite, on ju kõik mingite fatamorgaanade manamine, kuidas meie teeme, me hakkame tegema, meil on plaanis teha, me oleme nii tublid kõik ja mina isiklikult olen muidugi kõige tublim. Me ei usu seda ja näeme praktikas, et tegelikult meil arstiabiga on asjad halvasti. Lugege Madis Veskimäe, samuti perearsti, artikleid, kes toob meile puust ja punasest, mustvalgelt kõiki neid kitsaskohti, mis tegelikult meie meditsiinis valitsevad. Aga ma sellest ei taha rääkida. Ma tahan rääkida sellest, et kust teie, meie töövõtjana, võtate jultumuse tulla meile dikteerima, rahvasaadikutele, mida meie siin majas tohime teha ja mida meie siin ei tohi teha. Teadmata isegi seda, missugused ettekanded on, missuguseid argumente, fakte nendes ettekannetes tuuakse, mis on selles uhuud ja mis selles ei ole uhhuud. Te mitte midagi ei tea, aga juba lööte risti. See on absoluutne, jultunud omavoli, oma positsiooni kuritarvitamine ja juba ainuüksi (Juhataja: "Aitäh!") sellepärast tuleks teil tagasi astuda. Kas te saate aru, et te olete käitunud lubamatult (Juhataja: "Aitäh!") parlamendi töövõtjana? Aitäh!

Aitäh! Ausalt öeldes see jutt, mida te meile siin räägite, on ju kõik mingite fatamorgaanade manamine, kuidas me teeme, kuidas me hakkame tegema, et meil on plaanis teha, me oleme kõik nii tublid ja mina isiklikult olen muidugi kõige tublim. Me ei usu seda ja näeme praktikas, et tegelikult on meil arstiabiga asjad halvasti. Lugege Madis Veskimäe, samuti perearsti artikleid, kes teeb meile selle puust ja punaseks, kirjeldab must valgel kõiki neid kitsaskohti, mis tegelikult meie meditsiinis valitsevad. Aga ma ei taha sellest rääkida. Ma tahan rääkida sellest, et kust teie meie töövõtjana võtate jultumuse tulla dikteerima meile, rahvasaadikutele, mida meie siin majas tohime teha ja mida meie siin ei tohi teha, teadmata isegi seda, missugused on ettekanded, missuguseid argumente ja fakte nendes ettekannetes esitatakse, mis on seal uhuu ja mis ei ole uhuu. Te ei tea mitte midagi, aga juba lööte risti. See on absoluutne, jultunud omavoli, oma positsiooni kuritarvitamine ja juba ainuüksi …

Aitäh!

… sellepärast tuleks teil tagasi astuda. Kas te saate aru, et te olete parlamendi töövõtjana käitunud lubamatult?

Aitäh!

Aitäh küsimuse püstituse nurga eest, eriti! Rääkides doktor Veskimägist, siis tema on aastaid rääkinud meditsiinisüsteemi kitsaskohtadest. Seda olen teinud ka mina, on teinud paljud teised perearstid. Madis Veskimägi on väga hea perearst ja selliseid perearste on meil sadu, väga palju. Ma arvan, et sellised perearstid tegelikult on enamik ja need on inimesed, kelle jaoks on oluline, et inimene päriselt saaks abi ja nad pingutavad selle nimel. Üks istub ka siin ruumis, ma näen. Rääkides jultumusest, siis tuletan meelde, et mina ei ole öelnud Riigikogule mitte midagi, mida te tohite või ei tohi. Minul oli ainus küsimus Riigikogu juhatusele. See oli küsimus, et kas nende meelest võib sellise ürituse toimumine Riigikogu ruumides kahjustada Eesti mainet. Teate, miks ma seda küsisin? Ma küsisin sellepärast, et minu poole pöördus Leedu minister, kes küsis kuulge, mis teil toimub. Nüüd saame öelda, et Eesti inimesed on õnneks väga targad ja mis kõige olulisem, inimesed, kes tavaliselt on vait, ehk see vaikiv enamus, kes peab mõistlikku arutelu normaalseks, kes peab tõenduspõhist, teaduspõhist lähenemist normaalseks, nad hakkasid lõpuks rääkima. Aitäh, Eesti inimesed, tõesti!

Aitäh, eriti selle eest, et te püstitasite oma küsimuse sellise nurga alt! Rääkides doktor Veskimäest: tema on aastaid rääkinud meditsiinisüsteemi kitsaskohtadest. Seda olen teinud ka mina, seda on teinud paljud teised perearstid. Madis Veskimägi on väga hea perearst. Selliseid perearste on meil väga palju. Ma arvan, et sellised on tegelikult enamik perearste. Nende jaoks on oluline, et inimene saaks päriselt abi, ja nad pingutavad selle nimel. Üks istub ka siin ruumis, ma näen. Rääkides jultumusest, tuletan meelde, et mina ei ole öelnud Riigikogule mitte midagi selle kohta, mida te tohite või ei tohi. Minu ainus küsimus oli Riigikogu juhatusele. See oli see küsimus, kas nende meelest võib sellise ürituse toimumine Riigikogu ruumides kahjustada Eesti mainet. Teate, miks ma seda küsisin? Ma küsisin seda sellepärast, et minu poole pöördus Leedu minister ja küsis, et kuulge, mis teil seal toimub. Nüüd me saame öelda, et Eesti inimesed on õnneks väga targad, ja mis kõige olulisem, inimesed, kes tavaliselt on vait, ehk see vaikiv enamus, kes peab normaalseks mõistlikku arutelu, kes peab normaalseks tõenduspõhist, teaduspõhist lähenemist, hakkas lõpuks rääkima. Aitäh, Eesti inimesed, tõesti!

Anti Allas, palun!

Austatud eesistuja! Hea minister! Ka mina ei ole sada protsenti täna veendunud, et Eesti rahva enamus nõuaks täna kaks kuud ametis olnud ministri tagasiastumist, aga mina ta küll nõuab, on see, ja seda nõutakse väga laialt, et saada teada, mis need sammud Tervisekassas on, et see usaldus taastada. Sest kui me siin paar päeva tagasi taas, väike laps ei saa abi, siis küsitakse inimestelt abi, paljud ka aitavad. Aga tegelikult see lõhe ühiskonnas kasvab liiga suureks, tegelikult selliste kraanide üle arutamine, sest Eestis on tohutult palju selliseid asutusi, kus pole võib-olla õhkugi, ja siis see, rääkimata mingist kraanist, mis midagi laseb või ei lase välja. Et lihtsalt mis need sammud on, palun selgitage. Aidake palun sellele kaasa, et see lõppeks.

Austatud eesistuja! Hea minister! Ka mina ei ole täna sada protsenti veendunud, et Eesti rahva enamus nõuaks kaks kuud ametis olnud ministri tagasiastumist, aga mida ta küll nõuab, on see – ja seda nõutakse väga laialt –, et saada teada, mis need sammud Tervisekassas on, et see usaldus taastada. Paar päeva tagasi oli taas nii, et väike laps ei saanud abi ja küsiti abi inimestelt, paljud ka aitasid. Aga tegelikult see lõhe ühiskonnas kasvab liiga suureks, [mida põhjustab] selliste kraanide üle arutamine. Eestis on tohutult palju selliseid asutusi, kus pole võib-olla õhkugi, rääkimata mingist kraanist, mis laseb või ei lase midagi välja. Lihtsalt, mis need sammud on, palun selgitage. Aidake palun kaasa sellele, et see lõpeks.

Aitäh küsimuse eest! Tervisekassa saatis mulle täna ka ülevaate sellest, mida nad on juba kokku arvutanud. Tervisekassa on arendamas perearstikeskuste jaoks digitaalset töölauda, mille abil on võimalik jälgida tervisetulemeid kogu oma nimistus, näiteks seda, kui palju on selles nimistus kolme kroonilise haigusega inimesi ja nii edasi. On laialt teada, et kui inimesel on mitu kroonilist haigust, siis temaga peab käituma hoopis teistsuguselt kui ühe, lihtsa haigusega inimesega. Neid tuleb kohelda eriliselt, neid tuleb tagasi kutsuda, tuleb vaadata sotsiaalset poolt, emotsionaalset poolt ja nii edasi. Arvatakse, et välditavaid visiite tuleb umbes miljoni euro eest aastas, kui see töölaud kasutusse läheb. Lisaks peab osa tervise infosüsteemist olema patsiendi hinnang raviteenusele. Te kõik saate aru, kui oluline see on. Kui ma olen käinud arsti juures, kus mind on mõnitatud, või ma ei olegi üldse arsti juurde saanud, kuigi mul on päriselt vaja arsti juurde minna, ükskõik mis see põhjus on, või vastupidi, ma tahan öelda, et küll oli tore, küll oli hea käitumine, ma sain päriselt abi, siis see hinnang peaks olema tervise infosüsteemis. Kui me lisame sinna veel funktsionaalse hinnangu, näiteks kui inimest on opereeritud, siis kui ruttu ta hakkab kõndima, kui ruttu ta tööle tagasi läheb, ja kui me need [hinnangud] kombineerime, saame kasutada seda rahastuses. Tervisekassa hinnangul hoiab see kokku umbes 3 miljonit eurot aastas. Ma juba mainisin tulemuspõhist rahastust. Kui on mingi piirkond, kus perearst võtab need inimesed, kellel on mitu diagnoosi, erilise jälgimise alla ja selle tulemusena vähenevad EMO‑visiidid ja haiglasse sattumised, siis arvatakse, et see [summa] on umbes 3 miljonit eurot aastas. Ma juba mainisin e-konsultatsioone ehk suunamismeetodi muutmist: 330 000 visiiti saaksid olema palju sisukamad ja palju paremini sihitud, see on Tervisekassa hinnang. Veel üks asi, mille nad on välja toonud, on strateegiline ostmine. See tähendab, et võetakse ette näiteks Jõgeva Haigla ja vaadatakse selle piirkonna vajadusi, seda, millised teenused on seal vajalikud. Seal on vananev elanikkond, võib-olla kolivad inimesed [sealt ära], elanikkond väheneb. Siis vaadatakse sellise strateegilise vaatega, millised on need teenused, mida need inimesed vajavad just kindlasti kodu lähedal. Rääkides vananevast elanikkonnast, on see kindlasti palliatiivravi, kindlasti vähiravi keemiaravi mõttes, kindlasti ka südame-veresoonkonna haiguste ravi, diabeediravi. Teatud teenused peavad olema kodu lähedal, õendusabiteenused kindlasti, võib-olla ka siseosakond peaks seal olema, EMO kindlasti. Need olid praegu lihtsalt näited, ma ei ütle, et Jõgeva Haiglaga täpselt nii läheb. Aga iga haigla kohta tuleks teha selline plaan. Siis on ka haiglal võimalik aru saada, mida temalt oodatakse. Praegu ostavad haiglad üksteiselt patsiente üle, nad ostavad üksteiselt teenuseid üle. Nad võistlevad ka nii-öelda võidurelvastumise teel, eks ole: kallid seadmed, mis toovad haiglale sisse. Kui me hakkame ravitulemust rahastama, siis selline võidurelvastumine ja erinevate protseduuride, teenuste ülepakkumine peaks ära kaduma. See on aeglane protsess, seda ei saa teha väga kiiresti, aga suund peab olema see. Seda mudelit on kasutatud paljudes maailma riikides ja kasutatakse praegugi väga edukalt. Nii et meil on eeskujud olemas.

Aitäh küsimuse eest! Tervisekassa saatis mulle täna ka ülevaate, mida nad on juba kokku arvutanud. Tervisekassa on arendamas perearstikeskustesse digitaalset töölauda, mille abil on võimalik jälgida tervisetulemeid kogu oma nimistus, näiteks seda, kui palju on kolme kroonilise haigusega inimesi tema nimistus ja nii edasi. On teada laialt, et kui on inimesel mitu kroonilist haigust, siis tema käsitlus või selline käitumine temaga peab olema hoopis teistsugune kui ühe lihtsa haigusega inimesega. Neid tuleb eriliselt, neid tuleb tagasi kutsuda, tuleb sotsiaalset poolt vaadata, kõiki, emotsionaalselt ja nii edasi. Ja arvatakse, et välditavaid visiite tuleks umbes miljon euro ulatuses aastas, kui see töölaud läheb kasutusse. Siis lisaks osa terviseinfosüsteemist peab olema patsiendi hinnang raviteenusele. Te kõik saate aru, kui oluline see on. Et kui ma olen käinud arsti juures, mind on mõnitatud või vastupidi, ma ei olegi üldse arsti juurde saanud, kuigi mul päriselt on vaja minna arsti juurde, ükskõik mis see põhjus on, või vastupidi, ma tahan öelda, et küll oli tore, küll oli hea käitumine, ma sain päriselt abi, see hinnang peaks olema terviseinfosüsteemis. Ja kui me lisame sinna veel selle funktsionaalse hinnangu, a'la näiteks kui inimest on opereeritud, kui ruttu ta hakkab kõndima, kui ruttu ta tööle tagasi läheb, kui me need kombineerime ja saame kasutada seda rahastuses, Tervisekassa hinnangul hoiab see kokku umbes 3 miljonit eurot aastas. Lisaks ma juba mainisin seda tulemuspõhist rahastust ehk mis näitab seda, et kui inimene näiteks, või ütleme, mingi piirkond on, kus kõik see perearst võtab need inimesed, kellel on mitu diagnoosi, võtab erilise jälgimise alla ja selle tulemusena vähenevad EMO visiidid ja haiglasse sattumised, siis arvatakse, et see on umbes 3 miljonit eurot aastas. Seda, mida ma juba mainisin. E-konsultatsioonid ehk suunamismeetodi muutmine 330 000 inimest või siis, ütleme, visiiti saaksid olema palju sisukamad ja palju paremini sihitud, see on tervisekassa hinnang. Ja võib-olla ka veel üks asi, mida nad on välja toonud, on strateegiline ostmine. See tähendab seda, et hinnatakse, võetakse näiteks, oletame, Jõgeva Haigla ja vaadatakse selle piirkonna vajadusi, et millised teenused on seal vajalikud. Seal on vananev elanikkond ja võib-olla kolivad inimesed, seal väheneb elanikkond ja siis vaadatakse sellise strateegilise vaatega, millised on need teenused, mida need inimesed just kindlasti vajavad kodu lähedal. Rääkides vananevast elanikkonnast, kindlasti palliatiivravi, kindlasti vähiravi, keemiaravi mõttes, kindlasti ka see südame-veresoonkonna haiguste ravi, diabeedi ravi. Teatud teenused peavad olema kodu lähedal, õendusabiteenused kindlasti, võib-olla ka siseosakond peaks seal olema, EMO kindlasti. Need olid praegu näited lihtsalt, ma ei ütle, et see täpselt Jõgeva Haiglaga nii läheb. Aga iga haigla kohta tuleks teha selline plaan. Ja siis on ka haiglal aru saada, mida temalt oodatakse. Praegu haiglad ostavad üksteiselt patsiente üle, ostavad üksteiselt teenuseid üle, võistlevad ka võidurelvastumise teel, eks ole, kallid seadmed, mis toovad haiglale sisse. Kui me hakkame ravitulemust rahastama, siis selline võidurelvastumine ja erinevate protseduuride, teenuste ülepakkumine peaks ära kaduma. Aga see on aeglane protsess ja seda ei saa teha väga kiiresti, aga suund peab olema sinna. Ja seda mudelit on tegelikult kasutatud paljudes maailma riikides ja kasutatakse praegu väga edukalt. Nii et meil on eeskujusid olemas.

Anti Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! [Lugupeetud minister!] Väga huvitav on teie vastuseid kuulda. Te ju valetasite! Valetasite nii, et te ise ka vist sellest aru ei saanud, järelikult on see teil lihtsalt harjumus. Te ütlesite ühes lauses, et väga tore, et see konverents vabatahtlikult siit majast ära läks, ja siis lause teises pooles ütlesite, et tänate kõiki, kes survestasid, tänate kõiki, kes siia kirju saatsid ja hoiatasid. Kas see ei ole siis vale? Te ähvardasite Riigikogu, ähvardasite meie fraktsiooni, ähvardasite saadikuid, ja te tegite seda, mida ikka: püüdsite piirata sõnavabadust. Nii et teie, teiste reformierakondlaste ja teiste saadikute rünnak, rumal rünnak sõnavabaduse ja teadusvabaduse vastu oli see, mis pani USA terviseministri loobuma siin osalemisest. Te tegite korvamatut kahju Eesti ja USA suhetele. Kas te olete valmis ka kirjalikult vabandama?

Aitäh, lugupeetud juhataja! Väga huvitav on teie vastuseid kuulda. Te valetasite! Valetasite nii, et te ise ka vist aru ei saa, järelikult see on teil lihtsalt harjumus. Te ütlesite ühes lauses, et väga tore, et see konverents vabatahtlikult siit majast ära läks, ja siis teises lause pooles ütlesite, et tänan kõiki, kes survestasid, tänan kõiki, kes siia kirju saatsid ja hoiatasid. Kas see ei ole vale? Te ähvardasite Riigikogu, ähvardasite meie fraktsioone, ähvardasite saadikuid, ja te tegite seda, mida ikka: püüdsite piirata sõnavabadust. Nii et teie ja teiste reformierakondlaste ja teiste saadikute rünnak, rumal rünnak sõnavabadusele ja teadusvabadusele oli see, mis pani USA tervishoiuministri loobuma siin osalemisest. Te tegite korvamatut kahju Eesti-USA suhetele. Kas te olete valmis ka kirjalikult vabandama nende ees?

Aitäh küsimuse eest! Te viitasite teadusvabadusele ja härra Helme viitas, et ma justkui ei tea midagi sellest konverentsist ja nendest ettekannetest. Ma arvan, et kogu Eesti rahvas tegelikult teab, kui nad loevad meediat ja kui nad loevad kokkuvõtteid, mida on tehtud näiteks nende inimeste tausta kohta ja nende praktikate kohta, ka selle kohta, kuidas neid on karistatud väärinfo levitamise eest nende oma koduriigis. Ma arvan, et Eesti rahvas teab. Ma räägin siin ikkagi nendest esinejatest, kes praegu on [kirjas] konverentsi[kavas]. Tuletan ka meelde, et ma ei ole kedagi ähvardanud. Kui te seda väidate, siis te valetate ise. Sellisel juhul, kui te ütlete, et mina olen Riigikogu liikmeid ähvardanud, ma tõesti palun tõendeid. Kordan veel kord: minu ainus küsimus oli, kas sellise konverentsi toimumine Riigikogu ruumides võib kahjustada Eesti riigi mainet. See on kõik, ma ei küsinud rohkemat. Rääkides sõnavabadusest, siis tänu sellele, kordan veel kord, et meil on sõnavabadus, sai proua Helme karjuda, sai härra Helme karjuda. Te saite rääkida ja ennast vabalt väljendada. Te saate seda teha sotsiaalmeedias. Iga kord, kui te sotsiaalmeedias minu suhtes oma sõnavabadust kasutate, väljendub see ähvarduskirjades, mis on mulle teie järgijate poolt suunatud. Teie ise ei ähvarda, aga inimesed, keda te üles kütate, ähvardavad ja saadavad mulle lausa surmasoove. Selline inimeste üleskütmine ei ole eetiline. See tõesti ei ole eetiline. Te külvate lihtsalt vihkamist ja see ei ole okei. See tõesti ei ole okei. Andke andeks, et ma seda ütlen, aga see on minu hinnang ja minu arvamus.

Aitäh küsimuse eest! Te viitasite teadusvabadusele ja härra Helme viitas, et ma justkui midagi ei tea sellest konverentsist ja nendest ettekannetest. Ma arvan, et kogu Eesti rahvas tegelikult teab, kui nad loevad meediat ja kui nad loevad kokkuvõtteid, mida on tehtud nende inimeste tausta kohta näiteks ja nende praktikate kohta, ka selle kohta, kuidas neid on karistatud väärinfo levitamise eest nende oma koduriigis. Ma arvan, et Eesti rahvas teab. Ja ma räägin siin ikkagi nendest esinejatest, kes praegu on konverentsi esinemise plaanis. Tuletan ka meelde, et ma ei ole kedagi ähvardanud. Kui te seda väidate, siis te valetate ise. Ja sellisel juhul ma tõesti, kui te ütlete, et mina olen Riigikogu liikmeid ähvardanud, palun tõendeid. Kordan veel kord: minu ainus küsimus oli, kas sellise konverentsi toimumine Riigikogu ruumides võib kahjustada Eesti riigi mainet. See on kõik, ma ei küsinud rohkemat. Ja rääkides sõnavabadusest, tänu sellele, kordan veel kord, et meil on sõnavabadus, sai proua Helme karjuda, sai härra Helme karjuda. Saite rääkida ja väljendada ennast vabalt. Ja te saate seda teha sotsiaalmeedias. Ja iga kord, kui te sotsiaalmeedias minu kohta oma sõnavabadust kasutate, väljendub see ähvarduskirjades, mis on mulle suunatud teie järgijate poolt. Teie ise ei ähvarda, aga inimesed, keda te üles kütate, ähvardavad ja saadavad mulle lausa surmasoove. Selline inimeste üleskütmine ei ole eetiline. See tõesti ei ole eetiline. Te külvate lihtsalt vihkamist ja see ei ole okei. See tõesti ei ole okei. Andke andeks, et ma seda ütlen, aga see on minu hinnang ja minu arvamus.

Peeter Ernits, palun! (Saalis on lärm.) Head kolleegid, laseme Peeter Ernitsal küsida oma küsimust. Palun, Peeter Ernits!

Peeter Ernits, palun! (Hääled saalis.) Head kolleegid, laseme Peeter Ernitsal oma küsimuse ära küsida. Palun, Peeter Ernits!

Ma võin vastata.

Peeter Ernits, palun!

Ütelge mulle, palun, millal ma võin alustada.

Ütelge mulle, palun, millal ma võin alustada?

Jah, te võite alustada. Vabandan, et pidite ootama 15 sekundit.

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Ausalt öeldes on teie arrogantne käitumine andnud tugeva panuse peaministripartei nii-öelda toetuse [langemisele] mudaliigasse. See oli sissejuhatuseks. Aga te räägite, et te nagu ei saanud [sellest asjast] aru, kui te tulite ministriks, olite värskelt kuu aega [minister olnud], ja tegite Tervisekassa juhile sellise kerge kingituse, nii 20 000 euro suuruse. Te juba rääkisite, miks see nii oli. Aga ma küsin, kas pakuti veel kolme‑ või neljakordset palka. Ja milline oli teie osa seal? Kas teie ütlesite, et üle kahekordse ei ole võimalik, või olite lihtsalt vait, nii nagu maal öeldakse, nagu kult rukkis, ja kiitsite heaks, mida eelmine minister või nõukogu oli öelnud? Milline oli teie initsiatiiv sellel nõukogu [koosolekul], kui arutati, kas Rain Laanele …?

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Ausalt öeldes teie arrogantne käitumine on andnud tugeva panuse peaministripartei nii-öelda toetuse viimisele mudaliigasse. See on sissejuhatuseks. Aga te räägite, et te nagu ei saanud aru, kui te tulite ministriks, värskelt kuu aega, ja tegite Tervisekassa juhile sellise kerge kingituse, nii 20-tuhandese, millest te juba rääkisite, miks see nii oli. Aga ma küsin, kas pakuti veel kolme- või neljakordset palka. Ja milline oli teie osa seal? Kas teie ütlesite, et üle kahekordse ei ole võimalik, või olite vait nagu – nii nagu maal öeldakse – kult rukkis ja kiitsite heaks, mida eelmine minister või nõukogu oli öelnud? Milline oli teie initsiatiiv sellel nõukogul, kui arutati, kas Rain Laanele …?

Aitäh!

Ma sain küsimusest aru. Aitäh! Nagu ma ütlesin, mul oli seda otsust väga raske teha. Ja ma väljendasin seda, mida ma mõtlesin, ka seal nõukogu koosolekul. Ja ma olin tegelikult vähemuses. Seal oli veel nõukogu liikmeid, kes avaldasid sedasama arvamust. Ja me ühiselt tundsime, et see ei ole õiglane, aga me leidsime, et tagantjärele tehtud kokkuleppeid ei saa muuta, eriti kui inimestel on justkui töö hästi tehtud ja kvaliteetselt tehtud. Tegelikult ma uurisin juristidelt, kuidas ja kas on võimalik muuta seda preemia väljamaksmise otsust. Ja seetõttu me jäimegi selle kahekordse preemia juurde, et ikkagi motiveerida juhatust edasi tegema paremaid otsuseid, saades aru, et eelmine suund oli olnud täiesti teistsugune, mis on ka okei. Ühesõnaga, see oli auditikomitee hinnang tööle ja meil ei olnud võimalik seda kuidagi vaidlustada. See oli eelkõige juriidiline küsimus, miks me määrasime selle.

Ma sain küsimusest aru. Aitäh! Nagu ma ütlesin, mul oli seda otsust väga raske teha. Ma väljendasin seda, mida ma mõtlesin, ka seal nõukogu koosolekul. Ma jäin tegelikult vähemusse. Seal oli veel nõukogu liikmeid, kes avaldasid sedasama arvamust. Me tundsime, et see ei ole õiglane, aga me leidsime, et tagantjärele ei saa tehtud kokkuleppeid muuta, eriti kui inimestel on töö justkui hästi ja kvaliteetselt tehtud. Ma uurisin juristidelt, kas on võimalik muuta seda preemia väljamaksmise otsust. Seetõttu me jäimegi selle kahekordse [palga suuruse] preemia juurde, et ikkagi motiveerida juhatust tegema edaspidi paremaid otsuseid, saades aru, et eelmine suund oli olnud täiesti teistsugune, mis on ka okei. Ühesõnaga, see oli auditikomitee hinnang tööle ja meil ei olnud võimalik seda kuidagi vaidlustada. See [põhjus], miks me selle [preemia] määrasime, oli eelkõige juriidiline.

Mul on palve EKRE fraktsiooni juhile. Ma olen korduvalt jätnud Rain Epleri nime nimetamata, sest teda siin ei ole. Oleks palve proovida saada temaga ühendust, et ta saaks oma küsimuse ära küsida. Mõni kolleeg, kes ei ole saalis, vahel jälgib seda [järjekorda, arvab, et] tema küsimuseni on veel aega, aga tegelikult selgub, et küsimise aeg on juba kätte jõudnud. Ma mitu korda ei pööranud sellele viisakalt tähelepanu. Varro Vooglaid. (Hääl saalist.) Aa, okei, jaa. Varro Vooglaid, protseduuriline küsimus.

Mul on palve EKRE fraktsiooni juhile. Ma ei ole korduvalt Rain Epleri nime nimetanud, sest teda ei ole. Aga äkki oleks palve proovida saada temaga ühendust, et ta saaks oma küsimuse küsida, sest mõned kolleegid, kes ei ole saalis, vahel jälgivad seda. Tal on veel aega tema küsimuseni, aga tegelikult selgub, et tema küsimus on juba kätte jõudnud. Ma mitu korda viisakalt ei pööranud sellele kordagi tähelepanu. Varro … (Saalist kõneldakse.) Aa, okei, jaa. Varro Vooglaid, protseduuriline küsimus.

Mul on väga rangelt protseduuriline küsimus sellega seonduvalt. Rain saatis mulle enne sõnumi, ütles, et tal paraku läheb väljas kauem, aga ta ei saa ju ka [oma küsimust] maha võtta. Ma ütlesin, et ma põhimõtteliselt võiksin ju vajutada nuppu, et see maha võtta. Kas mul on õigus üldse teise inimese pulti puutuda või ei ole?

Mul on tegelikult väga rangelt protseduuriline küsimus sellega seonduvalt. Rain saatis mulle sõnumi enne, ütles, et tal paraku läheb väljas kauem, kui ta siin on, aga ta ei saa ju maha ka võtta. Minul oligi see küsimus. Ma ütlesin, et ma põhimõtteliselt võiksin ju vajutada nuppu, et võtta maha. Kas mul on õigus teise inimese pulti üldse puutuda või tegelikult ei ole?

No ütleme, peale seda, mis toimus, siis ma jätaks sellele küsimusele vastamata. Ma arvan, et sisuliselt Martin käitus igati korrektselt, aga printsiibis jah, me ei tohi teise pulti kindlasti kasutada. Me ei tohi kindlasti teise puldis mingeid toiminguid teha. Mitte kellegi teise puldis, enda puldis ainult. (Saalist küsitakse midagi.) Jah, ma olen küll seda meelt. Pigem siis … Kuidas? (Konsulteerib nõunikuga.) Nojah, seda küll. Kolleeg mulle ütleb, et operaator saab seda teha, aga siis see peaks olema minu otsus või palve, eks ju. Nii et igal juhul lepime edaspidi kokku, et me kellegi teise puldis mingeid toiminguid ei tee. Aga see ei ole küll antud juhul etteheide, see sai kenasti lahendatud praegu. Riina Solman, palun!

Peale seda, mis toimus, ma jätaks sellele küsimusele vastamata. Ma arvan, et Martin käitus sisuliselt igati korrektselt, aga jah, printsiibis ei tohi me teise [inimese] pulti kindlasti kasutada. Me ei tohi kindlasti seal puldis mingeid toiminguid teha, mitte kellegi teise puldis, võime neid teha ainult enda puldis. (Hääl saalist.) Jah, ma olen küll seda meelt. Pigem siis … Kuidas? (Konsulteerib nõunikuga.) Nojah, seda küll. Kolleeg ütleb, et operaator saab seda teha, aga siis see peaks olema minu otsus või palve. Nii et igal juhul lepime edaspidiseks kokku, et me kellegi teise puldis mingeid toiminguid ei tee. Aga see ei ole küll antud juhul etteheide, see sai kenasti praegu lahendatud. Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister, hea Karmen! Ma olen sunnitud praegu tegelikult natukene korrigeerima sind. Kui ma kuulasin eelkõnelejaid, kes tekitasid meelehärmi, siis neis tekitasid meelehärmi sinu vastused, et nemad kütavad üles Facebookis inimesi. Minu hinnangul oled sa seda ise samamoodi teinud. Ma olen vaadanud – me oleme selle küll omavahel selgeks rääkinud –, aga asja ees, teist tagant äkki ilmub selline nagu teisi üles küttev, seda isikut solvav, täiesti häbi märgistav postitus sinu enda poolt. Ehk tegelikult on olukord natuke selline, et pada sõimab katelt. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, vaid sa tõid ise mängu selle tõenduspõhise teema jälle. Me oleme ka sellest rääkinud. Mina rahvastikuministrina käitusin tõenduspõhiselt rahvastiku-, poliitikute ja teadlaste soovitusel. Koos oma osakonnajuhataja Lea Danilson-Järgiga tegime teaduspõhist poliitikat, perepoliitikat, mille kohta sa hiljem Riigikogu liikmena ütlesid, et see ei ole teaduspõhine. Ja nüüd, kui sa samade soovituste ja järeldustega tuled sotsiaalkomisjoni ja ütled, et nüüd on see teaduspõhine, kui mina, Karmen Joller, elle olen teaduspõhiseks kuulutanud. Mis siis on teaduspõhine ja mis ei ole?

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister, hea Karmen! Ma olen sunnitud praegu sind natukene korrigeerima. Ma kuulasin eelkõnelejaid, kelles tekitasid meelehärmi sinu vastused, et nemad kütavad Facebookis inimesi üles. Minu hinnangul oled sa ise seda samamoodi teinud. Ma olen vaadanud – me oleme selle küll omavahel selgeks rääkinud –, et asja ees, teist taga ilmub äkki selline, nagu teisi üles küttev, seda isikut solvav, täiesti häbimärgistav postitus sinu enda poolt. Tegelikult on olukord selline, et pada sõimab katelt. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Sa tõid ise jälle mängu selle tõenduspõhisuse teema. Me oleme ka sellest rääkinud. Mina rahvastikuministrina käitusin tõenduspõhiselt, rahvastikuteadlaste soovituste järgi. Koos osakonnajuhataja Lea Danilson-Järgiga tegime teaduspõhist poliitikat, perepoliitikat, mille kohta sa hiljem Riigikogu liikmena ütlesid, et see ei ole teaduspõhine. Nüüd, kui sa samade soovituste ja järeldustega tulid sotsiaalkomisjoni, siis sa ütlesid, et nüüd on see teaduspõhine …

Aitäh!

… sest sina, Karmen Joller, oled selle teaduspõhiseks kuulutanud. Mis siis on teaduspõhine ja mis ei ole?

Aitäh!

Kas tõesti on nii, et kui Reformierakond ütleb, siis on teaduspõhine …

Aitäh, Riina!

… aga muidu samade teadlaste ja teiste inimeste töö seda ei ole?

… aga muidu samade teadlaste, teiste inimeste töö ei ole?

Aitäh küsimuse eest! Ma olen küll seda sulle juba korra vastanud, aga ma vastan ka avalikkuse ees, ma saan aru, et sa soovid avalikku vastust. Tõenduspõhisus on see, kui ühte faktiväidet on teaduslikult uuritud. Tookord, kui meil esimest korda tuli jutuks seesama rahvastikupoliitika, siis oli kõne all toetuste vähendamine, peretoetuste vähendamine. Ja see oli väga valus samm – oli mulle, minu erakonnale, kogu koalitsioonile, loomulikult ka sulle kui endisele ministrile, sinu erakonnakaaslastele, kes on alati seisnud rahvastikupoliitika eest. Ma arvan, et tegelikult on see meil ühine eesmärk. Me kõik mõistame, et Eesti rahvas vajab hoidmist ja kaitset. Sündimus on langenud ja meid ähvardavad ohud, mis inimestes ei tekita kindlustunnet. Toona oligi meie argument, ja see on protokollides kirjas, selles, et mina ütlesin, kui me tõestame ära, et seesama toetuste veelgi tõstmine suurendab sündimust – see oli umbes selline, ma vabalt tsiteerin –, siis jah, loomulikult ma toetan seda. Ja ma tegin seda, tuginedes varasemale teadmisele rahvastikupoliitikast, kus teadlased on öelnud, et kui toetusi tõsta, siis lühiajaliselt tõepoolest sündimus suureneb, aga see mõju kaob mõne aja pärast ära. Ka toona rahvastikupoliitika eksperdid ütlesid, just teadlased ütlesid seda, et seetõttu ei oleks tohtinud, see vist oli 2023 või 2022, jah, 2022 vist, kui toetus tõsteti äkki väga kõrgele. See tõus oleks võinud olla järkjärgulisem ja et tegelikult samavõrd halvasti mõjuks ka selline langus, selline langetamine, mida me olime sunnitud tegema, kuna riik ei olnud suuteline neid toetusi lihtsalt ülal pidama. See oli valus otsus ja me ei oleks tahtnud seda teha. Aga tänaseks on meil valminud analüüs, mis on mitusada lehekülge koos kõikide erinevate analüüsidega, mida see hõlmab. Ma olen kõik need põhjalikult läbi lugenud, olen isegi need viited üle kontrollinud. Ja seda mitte sellepärast, et ma kahtleksin teadlastes, vaid sellepärast, et ma olen selle valdkonna minister. Ma pean süvenema ja teadma, mis selles valdkonnas toimub ja kuidas protsessid, mis loogikaga toimuvad. Ja sellepärast ma viisin ennast põhjalikult kurssi. Loomulikult ma usaldan teadlasi, see ei ole üldse küsimus. Toona teadlased väitsid lihtsalt natukene teisi asju. Aga ma arvan, et me jääme siin eriarvamusele. See on okei. Aga üks eesmärk on meil ühine: et Eesti rahvas, eesti kultuur, eesti keel vajab kaitset ja vajab hoidmist. Ja perepoliitika dokument toob välja väga palju häid ettepanekuid, millest me peame kõik koos hakkama erinevaid meetmeid, mis loodetavasti on meile jõukohased, aga võib-olla ka mingeid valikuid tuleb teha, hakata neid rakendama.

Aitäh küsimuse eest! Ma olen küll sellele küsimusele sulle juba korra vastanud, aga ma vastan ka avalikkuse ees. Ma saan aru, et sa soovid avalikku vastust. Tõenduspõhisus on see, kui faktiväidet on teaduslikult uuritud. Tookord, kui meil esimest korda tuli jutuks seesama rahvastikupoliitika, oli kõne all toetuste vähendamine, peretoetuste vähendamine. See oli väga valus samm mulle, minu erakonnale, kogu koalitsioonile, loomulikult ka sulle kui endisele ministrile, sinu erakonnakaaslastele, kes on alati seisnud rahvastikupoliitika eest. Ma arvan, et tegelikult on see meil ühine eesmärk: me kõik mõistame, et eesti rahvus vajab hoidmist ja kaitset. Sündimus on langenud ja meid ähvardavad ohud, mis ei tekita inimestes kindlustunnet. Toonastest argumentidest rääkides, mis on protokollides kirjas: ma ütlesin, et kui me tõestame ära, et toetuste veelgi tõstmine suurendab sündimust – see oli umbes nii, ma vabalt tsiteerin –, siis jah, loomulikult ma toetan seda. Ma tegin seda, tuginedes varasemale teadmisele rahvastikupoliitikast. Teadlased on öelnud, et kui toetusi tõsta, siis sündimus lühiajaliselt tõepoolest suureneb, aga see mõju kaob mõne aja pärast ära. Ka toona ütlesid rahvastikupoliitikaeksperdid, just teadlased, et seetõttu ei oleks tohtinud 2023 või 2022 – see oli vist 2022 – tõsta toetust väga äkki väga kõrgele. See tõus oleks võinud olla järkjärgulisem. Aga samavõrd halvasti mõjub ka selline langetamine, mida me olime sunnitud tegema, kuna riik ei olnud lihtsalt suuteline neid toetusi [rahastama]. See oli valus otsus ja me ei oleks tahtnud seda teha. Tänaseks on meil valminud analüüs, mida on mitusada lehekülge koos kõikide nende analüüsidega, mida ta hõlmab. Ma olen kõik need põhjalikult läbi lugenud, olen isegi viited üle kontrollinud. Seda mitte sellepärast, nagu ma teadlastes kahtleksin, vaid sellepärast, et ma olen selle valdkonna minister. Ma pean süvenema ja teadma, mis selles valdkonnas toimub ja mis loogika alusel protsessid toimuvad. Sellepärast viisin ma ennast põhjalikult kurssi. Loomulikult usaldan ma teadlasi, selles ei ole üldse küsimus. Toona väitsid teadlased lihtsalt natukene teisi asju. Ma arvan, et me jääme siin eriarvamusele. See on okei. Aga üks eesmärk on meil ühine: Eesti rahvas, eesti kultuur, eesti keel vajavad kaitset ja vajavad hoidmist. Perepoliitikadokumendis on väga palju häid ettepanekuid. Me peame kõik koos hakkama rakendama neid meetmeid, mis loodetavasti on meile jõukohased, kuigi võib-olla tuleb ka mingeid valikuid teha.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! No see oli ikkagi täiesti hämmastav, kuidas umbusaldatav minister tunnistas siin praegu üles, et ta ei teinud Riigikogus tööd, nii hea rahulik oli siin olla. Aga näe, palka kõlbas küll vastu võtta hea rahuliku elu ja töö mittetegemise eest! No super ülestunnistus! Ma loodan, et valijad annavad sellele tulevikus oma hinnangu. Aga vastutuse võtmisest. Vaat, te olete poliitik, mitte arst, spetsialist ega ametnik. Kui te pole sellest veel aru saanud, siis ütlen teile, et vastutuse võtmine tähendas vanasti ikka seda, et nii korralageduse kui ka korruptsiooni eest oma haldusalas, kui see välja tuleb ja veel nii ühiskonda riivaval viisil, astub poliitik, vastutav minister, tagasi. Lihtsalt seda see tähendaski. Aga nüüd me elame ilmselt mingis teises dimensioonis, kus valitsejad, kelle toetus on vabalanguses, hoiavad oma toolist veriselt kümne küünega kinni. Nemad ei saa tagasi astuda, sest nemad, kas te kujutate ette, on siin selleks, et asju korda teha. No aga äkki astuks siis sammu edasi ja olekski igavesest ajast igavesti minister, sest asjad ei ole ju korras. Absurd! Tsiteerides klassikut: "Ma ei tule siit alla, põletage mind kas või koos majaga!" Nagu ütles Kohviveski: "Ma ei tule siit alla!" Aga küsimus on selle kohta …

Aitäh! No see oli ikkagi täiesti hämmastav, kuidas minister, umbusaldatav minister tunnistas siit praegu üles, et ta ei teinud Riigikogus tööd, nii hea rahulik oli olla. Aga näe, palka kõlbas küll vastu võtta hea rahuliku elu ja töö mittetegemise eest! No super ülestunnistus! Ma loodan, et valijad annavad sellele oma hinnangu tulevikus. Aga vastutuse võtmisest. Vaat, te olete poliitik, mitte arst, spetsialist ega ametnik. Kui te pole sellest veel aru saanud, siis vastutuse võtmine vanasti tähendas ikka seda, et korralageduse kui ka korruptsiooni eest oma haldusalas, kui see välja tuleb ja veel nii ühiskonda riivaval viisil, astub poliitik, vastutav minister tagasi. Lihtsalt seda see tähendaski. Aga nüüd me elame ilmselt mingis teises dimensioonis, kus valitsejad, kelle toetus on vabalanguses, hoiavad oma toolist nii veriselt kümne küünega kinni, et nemad ei saa tagasi astuda, sest nemad, kujutate ette, on siin selleks, et asju korda teha. No aga äkki siis läheks järgmise sammu edasi, olekski igavesest ajast igavesti minister, sest asjad ei ole ju korras. Absurd! See nagu sellest, tsiteerides klassikuid: ma ei tule siit alla, põletage mind kas või koos majaga, nagu ütles kohviveski, ma ei tule siit alla. Aga küsimus on, et plaanite te tuua meile seadusemuudatusi (Juhataja: "Aitäh!") Eesti õigussüsteemi täiesti teise olukorda ja lastevanematelt võetakse ära otsustusõigus nende laste kehalise puutumatuse üle ehk et me räägime laste sundvaktsineerimisest. Rääkige sellest (Juhataja: "Aitäh, Helle-Moonika!")

Aitäh!

… kas plaanite te tuua siia meile seadusemuudatusi, mis viivad Eesti õigussüsteemi täiesti teise olukorda ja võtavad lastevanematelt ära õiguse otsustada nende laste kehalise puutumatuse üle. Me räägime laste sundvaktsineerimisest. Rääkige sellest ka Eesti rahvale.

Aitäh! Aitäh, Helle-Moonika!

Sain küsimusest aru, aitäh! Esiteks, ma tegin küll Riigikogus tööd, nii nagu teiegi teete. Ma arvan, et me kõik teeme siin tööd. Üks väga suur osa, mida ma siin olles tegin, oli ikkagi tervishoiusüsteemi ja sotsiaalsüsteemi õigusaktidega tutvumine, nende arutelude korraldamine, nendel osalemine ja nii edasi. Meil kõigil on omad valdkonnad ja me kõik teeme siin tööd. Ma arvan, et seda ei tasu küll öelda, et keegi üldse tööd ei tee. Aga töötempo on siin hoopis teistsugune. Siin ei muutu kalender võib-olla nii kiiresti. No kas või täna olen ma siin, kuigi ma tegelikult peaksin – võib-olla veel jõuan – kiirabi kopteritega tutvuma minna. Aga see pole midagi. Minu jaoks prioriteet on loomulikult see siinne saal. See on kõige olulisem. Vastutuse võtmine on, jah, poliitiline retoorika, see võib tõesti tähendada, et minister astub tagasi, aga minult on ka küsitud, kas sa, Karmen, võtad vastutuse, kui sulle pakutakse, ehk kas sa hakkad ministriks, kui sulle pakutakse. Ka seda on mult küsitud. Vastutus on see nii või teisiti. Ja mina oma toolist kinni ei hoia. Mul on olemas seesama Riigikogu, kuhu tagasi tulla, mul on olemas perearstikeskus, kes mind pikisilmi ootab. Ma ei hoia toolist kinni, aga ma olen võtnud vastutuse ja ma teen seda tööd siin, nii nagu teiegi, soovides teha maailma paremaks, teen ma seda siin. Rääkides lapsevanemate otsustusõigusest, mitte midagi ei ole plaanis muuta. Õiguskantsler on aastaid tagasi juhtinud tähelepanu sellele, et tervishoius tuleb last kuulata ja lapse otsusega arvestada, mitte ainult vaktsineerimisel, aga ka uuringute tegemisel, operatsioonidel, kõik raviprotsessid, kõik tuleb lapsega läbi arutada temale eakohasel tasemel, nii et aru saab. Ma saan aru, et ühe- ja kaheaastase lapsega ei ole meil just palju arutada, aga kooliealise lapsega saab juba väga palju arutada. Mina olen jutumärkides üles kasvatanud umbes 1000 last oma nimistus ja iga arst teab, kes on lastega tegelenud, kuivõrd targad võivad olla lapsed, ja lapsel on õigus, nii nagu meil kõigil. Meile kõigile kehtib põhiseadus ja see kehtib ka lastele: õigus isiklikule puutumatusele, oma keha puutumatusele. Ja kui laps ütleb, et ta ei taha vaktsineerimist koolis, siis peab olema õigus ka siis, kui lapsevanem tahab, et ta oleks vaktsineeritud, peab olema õigus lapsel mitte saada vaktsiini ja vastupidi. Aga arstidena me üldiselt eeldame seda, et need otsused on kodus varem läbi arutatud, ja et tavaliselt ei teki konflikti. Mul on olnud oma praktikas vaktsineerimisvastaseid perekondi, kelle lapsed soovivad vaktsineerida, ja koos vanematega me oleme jõudnud sellele arusaamisele, et lapsel on päriselt ka õigus otsustada, mida tema keha tehakse. See on tema keha, see on tema isiksus. Ja kui me meenutame näiteks Nõukogude-aegset meditsiini, kus lastele midagi ei seletatud ja sunniti neid läbima valulikke protseduure, see jättis trauma kogu eluks. Mul on isiklikud kogemused sellega oma perest. Humaanne meditsiin lähtub kõikide inimeste põhiõigustest, sõltumata selle inimese vanusest, sõltumata sellest, kes on ta kõrval. Aga loomulikult, lapsevanemaid kuulatakse, kui võimalik, alati.

Sain küsimusest aru. Aitäh! Esiteks, ma tegin küll Riigikogus tööd, nii nagu teiegi teete. Ma arvan, et me kõik teeme siin tööd. Üks väga suur osa sellest tööst, mida ma siin olles tegin, oli ikkagi tervishoiusüsteemi ja sotsiaalsüsteemi õigusaktidega tutvumine, nende teemal arutelude korraldamine, nendel aruteludel osalemine ja nii edasi. Meil kõigil on omad valdkonnad ja me kõik teeme siin tööd. Ma arvan, et seda ei tasu küll öelda, et keegi siin üldse tööd ei tee. Aga töötempo on siin hoopis teistsugune. Siin ei muutu kalender võib-olla nii kiiresti. No kas või täna olen ma siin, kuigi ma peaksin – võib-olla veel jõuan – kiirabikopteritega tutvuma minema. Aga pole midagi. Minu prioriteet on loomulikult see siinne saal, see on kõige olulisem. Vastutuse võtmine on jah poliitiline retoorika. See võib tõesti tähendada seda, et minister astub tagasi. Aga minult on ka küsitud, kas sa, Karmen, võtad vastutuse, kui sulle seda pakutakse, ehk kas sa hakkad ministriks, kui sulle seda pakutakse. Ka seda on mult küsitud. Vastutus on see nii või teisiti. Mina oma toolist kinni ei hoia. On olemas seesama Riigikogu, kuhu tagasi tulla, on olemas perearstikeskus, kes mind pikisilmi ootab. Ma ei hoia toolist kinni, aga ma olen võtnud vastutuse ja ma teen seda tööd, nii nagu teiegi, soovides teha maailma paremaks. Rääkides lapsevanemate otsustusõigusest, siis mitte midagi ei ole plaanis muuta. Õiguskantsler juhtis aastaid tagasi tähelepanu sellele, et tervishoius tuleb last kuulata ja lapse otsusega arvestada, mitte ainult vaktsineerimise, vaid ka uuringute tegemise, operatsioonide puhul. Kõik raviprotsessid tuleb lapsega läbi arutada eakohasel tasemel, nii et ta aru saab. Ma saan aru, et ühe‑ ja kaheaastase lapsega ei ole meil just palju arutada, aga kooliealise lapsega saab juba väga palju arutada. Mina olen "üles kasvatanud" umbes 1000 last, kes on kuulunud minu nimistusse. Iga arst, kes on lastega tegelenud, teab, kui targad võivad lapsed olla. Lapsel on õigus, nii nagu meil kõigil – meie kõigi kohta kehtib põhiseadus ja see kehtib ka laste kohta –, õigus isiklikule puutumatusele, keha puutumatusele. Kui laps ütleb koolis, et ta ei taha vaktsineerimist, siis peab tal olema see õigus ka siis, kui lapsevanem tahab, et ta oleks vaktsineeritud. Lapsel peab olema õigus mitte saada vaktsiini ja vastupidi. Aga arstidena me üldiselt eeldame seda, et need otsused on kodus varem läbi arutatud. Tavaliselt ei teki konflikti. Minu praktikas on olnud vaktsineerimisvastaseid perekondi, kelle lapsed soovivad vaktsineerida. Koos vanematega me oleme jõudnud arusaamisele, et lapsel on päriselt õigus otsustada, mida tema kehaga tehakse. See on tema keha, see on tema isiksus. Meenutame näiteks Nõukogude meditsiini, kui lastele midagi ei seletatud ja sunniti neid läbi tegema valulikke protseduure. See jättis trauma kogu eluks. Mul on sellega isiklikud kogemused oma perest. Humaanne meditsiin lähtub kõikide inimeste põhiõigustest, sõltumata inimese vanusest, sõltumata sellest, kes on ta kõrval. Aga loomulikult, lapsevanemaid kuulatakse, kui võimalik, alati.

Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te külastasite augustis Hiiumaad, nii Hiiumaa Haiglat kui ka Hiiumaa perearstide tegevusega tutvusite. Sellest tulenevalt soovikski teada, milline on teie kui ministri nägemus või ka konkreetsed sammud selleks, et saare elanikele ainsa 24/7 arstiabi kindlustava asutuse jätkusuutlikkus tagada, ja seda mitte ainult rahastuse mõttes, vaid ka üha teravamalt tõstatuva tervishoiutöötajate nappuse vaates.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te külastasite augustis Hiiumaad, käisite Hiiumaa Haiglas ja tutvusite ka Hiiumaa perearstide tegevusega. Sellest tulenevalt soovikski teada, milline on teie kui ministri nägemus sellest või millised võiksid olla konkreetsed sammud selleks, kuidas tagada saare elanikele ainsa 24/7 arstiabi kindlustava asutuse jätkusuutlikkus, ja seda mitte ainult rahastuse mõttes, vaid ka üha teravamaks muutuva tervishoiutöötajate nappuse vaates.

Aitäh! Te puudutasite ühte kõige valusamat teemat Eesti tervishoius. See on personalipuudus, eriti nendes piirkondades, mis ei ole kergesti ligipääsetavad. Mul ei ole ühest vastust, aga ma mainisin strateegilist ostmist. Meie ministeeriumis analüüsitakse praegu eraldi iga haigla kohta sellist teenuste paketti, mis võiks vastata just selle piirkonna vajadustele. Hiiumaa Haigla on selles mõttes veidi teistmoodi haigla, et rahastamine käib seal juba praegu eelarvepõhiselt, mitte ainult teenusepõhiselt, sest muidu Hiiumaa Haigla tõepoolest ei püsiks jalul. Hiiumaa inimesed peavad samuti saama kvaliteetset arstiabi. Küsimus on selles, kuidas seda korraldada. Väga eraldatud piirkondades peab olema kättesaadav selline arstiabi, või ütleme, kodule võimalikult lähedal peab olema selline arstiabi, mida inimene kõige sagedamini vajab. Näiteks, nagu ma mainisin, vähiravi, eks ole, keemiaravi on selline, mida saab teha eemal suurtest keskustest. Kindlasti perearstiabi. Ka perearstiabiga ei ole Hiiumaal ju hästi. Tegelikult ei ole kuskil Eestis perearstiabiga väga hästi, selles mõttes, et perearstid järjest vananevad ja kolmandik praegustest perearstidest jõuab varsti pensioniikka. Mul ei ole ühest lahendust. Aga meil on loodetavasti umbes selle aasta lõpuks olemas visioon, mida võiks ühe või teise haigla puhul teha. Siis me anname kindlasti sellest märku. Aga jah, see on väga hea tähelepanujuhtimine.

Aitäh! Te puudutasite ühte kõige valusamat teemat Eesti tervishoius, mis on personalipuudus, seda eriti nendes piirkondades, mis ei ole kergesti ligipääsetavad. Mul ei ole ühest vastust, aga ma mainisin strateegilist ostmist. Meie majas, meie ministeeriumis on praegu analüüsimisel iga haigla kohta eraldi selline teenuste pakett, mis võiks olla just selle piirkonna vajadused. Hiiumaa Haigla on selles mõttes veidi teistmoodi haigla, et rahastamine käib seal juba praegu eelarvepõhiselt, mitte ainult teenuste põhiselt, sest muidu tõepoolest Hiiumaa Haigla ei püsiks jalul. Ja Hiiumaa inimesed peavad saama samuti kvaliteetset arstiabi. Küsimus on tõesti selles, kuidas seda korraldada. Sellistes väga eraldatud piirkondades peab olema kättesaadav selline arstiabi, või ütleme, kodule võimalikult lähedal selline arstiabi, mida inimene kõige sagedamini vajab. Näiteks, nagu ma mainisin, vähiravi, eks ole, keemiaravi, on selline, mida saab teha eemal suurtest keskustest. Ja … (Joob vett.) Vabandust! Ja kindlasti perearstiabi. Ka perearstiabiga Hiiumaal ei ole ju hästi, tegelikult kuskil Eestis ei ole väga hästi perearstiabiga ka, ses mõttes, et perearstid järjest vananevad ja juba praegu kolmandik perearstidest jõuab varsti pensioniikka. Mul ei ole ühest lahendust. Aga meil on loodetavasti umbes selle aasta lõpuks ka visioon olemas, mida võiks ühe või teise haigla puhul teha. Siis me kindlasti anname märku. Aga jah, see on väga hea tähelepanu juhtimine. Aitäh!

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Selles umbusaldusavalduses on neli punkti, mille tõttu teile on peetud vajalikuks umbusaldust avaldada. Mina isiklikult lisaksin viienda punkti, mis minu vaatest on vähemalt sama oluline kui mitte veel olulisem. Nimelt, te olete sageli armastanud hurjutada inimesi, kes mõtlevad teisiti, on teistsugustel seisukohtadel, [olete nimetanud neid] uhuudeks või ebateaduse levitajateks. Minu meelest te koroonaajal tõestasite ju väga veenvalt, et te olete ise inimene, kellele oleks paslik needsamad sildid kaela riputada. Teie aitasite, väga jõuliselt propagandatöös osaledes, luua ühiskonnas seda kuvandit, nagu oleksid koroonavaktsiinid, niinimetatud koroonavaktsiinid, uudsel mRNA tehnoloogial baseeruvad vaktsiinid, turvalised ja tõhusad. Oluline on, et hiljem selgus, et need ei olnud kumbagi, ei turvalised ega ka tõhusad. Aga mis veelgi olulisem, toona, kui te neid väiteid esitasite ja kuvandi lõite, ei olnud mitte mingit teaduspõhist alust neid väiteid esitada. Ehk te ise praktiseerisite uhuundust. Kas selline inimene teie arvates siis sobib terviseministriks?

Jaa, suur tänu! Selles umbusaldusavalduses on märgitud neli punkti, mille tõttu teile on peetud vajalikuks umbusaldust avaldada. Mina isiklikult lisaksin siia viienda punkti, mis minu vaatest vähemalt sama oluline kui mitte veel olulisem. Nimelt olete sageli armastanud hurjutada inimesi, kes mõtlevad teisiti, on teistsugustel seisukohtadel, uhhuudeks või ebateaduselevitajateks. Minu meelest koroona ajal tõestasite ju ise väga veenvalt, et olete inimene, kellel oleks paslik needsamad sildid kaela riputada. Teie aitasite ühiskonnas luua seda kuvandit väga jõuliselt propagandatöös osaledes, nagu oleksid nüüd koroonavaktsiinid, niinimetatud koroonavaktsiinid, uudse mRNA tehnoloogial baseeruvad, turvalised ja tõhusad. Oluline on see, et hiljem selgus, et nad ei olnud kumbagi, nad ei turvalised ega ka tõhusad. Aga mis veelgi olulisem on see, et toona, kui te neid väiteid esitasite, kuvandi tõite, ei olnud mitte mingit teaduspõhist alust neid väiteid esitada. Ehk te ise praktiseerisite uhhuundust. Kas selline inimene teie arvates siis sobib terviseministriks?

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et ma ei hurjuta teisitimõtlejaid. Keda ma kindlasti olen hurjutanud, on need inimesed, kes levitavad väärinfot, eesmärgiga kasutada ära hapras olukorras inimesi. On täiesti okei, kui inimene valib mittetõenduspõhise tervishoiu, või ükskõik, tuulikutele vastuseismise, mida iganes, see on okei. Aga neid Eesti inimesi, kes manipuleerivad just nendega, kellel on rasked kroonilised haigused või kes on äsja saanud lapsevanemaks ja nii edasi, ma olen küll tõesti hurjutanud. See [manipuleerimine] on pahatahtlik, seda tehakse omakasupüüdlikel eesmärkidel ja seda on tegelikult ka näidatud. Mis puutub teaduslikku alusesse, siis COVID‑i [pandeemia] ajal oli olemas teadusnõukoda, mis koosnes teadlastest, ekspertidest, arstidest. Teadusnõukoda andis välja omad soovitused ja mina järgisin neid. Ma olen tõesti tõenduspõhise meditsiini toetaja. Tänaseks on näidanud COVID‑i vaktsiinide kohta ka Eestis tehtud uuringud, et rasket haigust esineb mittevaktsineeritutel – või oli see isegi lausa surm, Irja võib mind pärast parandada – kolm korda sagedamini kui vaktsineeritud inimestel. Vaktsiinid on osutunud tõhusaks raske haiguse ärahoidmisel või vähemalt haiguse kulu kergendamisel. Mitte kunagi ei ole mitte ükski arst lubanud, et vaktsiin täielikult kaitseb ja on täiesti kõrvaltoimeteta. Meditsiinis ei ole selline asi lihtsalt võimalik, see käib loodusseaduste vastu. Inimorganismid ei ole nii ühtemoodi loodud. COVID‑i vaktsiinid tulid turule erakordselt suure valimiga tehtud uuringute põhjal. Ma mäletan Comirnaty esimest uuringut, seal valimis oli 44 000 inimest, samas kui tavalistes vaktsiiniuuringutes on 5000 – 10 000 inimest. [Uuringud] olid väga põhjalikud. Kiiresti tulid need [vaktsiinid] turule seepärast, et suudeti bürokraatiat vähendada ja investeeriti raha teadusesse. Tõepoolest, see oli märgiline aeg, teaduslikud arusaamad muutusid, viirus ise muutus ja sellega seoses muutus ka vaktsiini efektiivsus. Ma palun teil siin saalis mitte levitada väärinfot, aga kui te levitate, siis see vabadus teil loomulikult on.

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et ma ei hurjuta teisitimõtlejaid. Keda ma olen kindlasti hurjutanud, on need inimesed, kes levitavad väärinfot, eesmärgiga kasutada ära hapras olukorras inimesi. On täiesti okei, kui inimene valib mittetõenduspõhise tervishoiu või ükskõik, tuulikute vastutuse, mida iganes, see on okei. Aga kui meil on olemas Eestis need inimesed, kes manipuleerivad just nende inimestega, kellel on rasked kroonilised haigused, kes on äsja saanud lapsevanemaks ja nii edasi, siis ma arvan, et neid ma küll hurjutanud tõesti. See on pahatahtlik ja seda tehakse omakasu eesmärkidel ja seda on tegelikult ka näidatud. Mis puutub teadusliku oludesse, siis COVIDi ajal oli meil olemas teadusnõukoda, mis koosnes teadlastest, ekspertidest, arstidest. Teadusnõukoda andis välja omad soovitused ja mina järgisin neid. Ma tõesti olen tõenduspõhise meditsiini toetaja. Tänaseks on näidanud COVIDi vaktsiinid, ka Eestis tehtud uuringud, et rasket haigust esineb mittevaktsineeritutel, või see oli isegi lausa surm äkki, Irja võib mind pärast parandada, kolm korda sagedamini kui vaktsineeritud inimestel. Vaktsiinid on osutunud tõhusaks raske haiguse ärahoidmisel või vähemalt selle kulu kergendamisel. Mitte kunagi ei ole mitte ükski arst lubanud, et vaktsiin täielikult kaitseb ja on täiesti kõrvaltoimeteta. Meditsiinis selline asi lihtsalt ei ole võimalik, see käib loodusseaduste vastu. Inimorganismid ei ole nii ühtemoodi loodud. COVIDi vaktsiinid tulid turule erakordselt suurte valimitega tehtud uuringutega. Ma mäletan, et … esimene uuring, seal valimis oli 44 000 inimest. Samas kui tavalistes vaktsiini uuringutes on umbes 5000 kuni 10 000 inimest. Nad olid väga põhjalikud ja kiiresti tulid nad turule seepärast, et suudeti bürokraatiat vähendada ja investeeriti raha teadusesse. Tõepoolest, see oli märgiline aeg, teaduslikud arusaamad muutusid, viirus ise muutus ja sellega seoses muutus ka vaktsiini efektiivsus. Ma palun teil siin saalis mitte levitada väärinfot, aga kui te levitate, see on loomulikult teie vabadus. Aitäh!

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma palun ka teil mitte väärinfot levitada. Te olite koroonaajal vaktsineerimise eestkõneleja. Perearstidele ju maksti [vaktsineerimise] eest. Teie olite tollel ajal perearst. See kõik oli tasustatud, see ei olnud ju tasuta töö. Aga te väitsite, et kuue kuuga ei suuda midagi korda saata ja eelnevaid otsuseid ümber teha, kuid samas olete selle kuue kuuga suutnud anda arvamuse ja hinnangu selle konverentsi toimumise kohta, kus pidi avakõne esitama USA terviseminister ehk valitsusliige. Samal ajal olite te Leedu ministri jutu pärast mures. Kui Leedu minister pöördus teie poole ja küsis, et mis toimub, siis te hakkasite suhteid Leeduga parandama, samal ajal Ameerika Ühendriikide valitsuskabineti liiget hurjutades, et tal ei ole vaja siia tulla. Ma küsin teilt, millal te plaanite saata USA terviseministrile oma vabanduse või kirja. Kas see on teie poolt tehtav ja millal see peaks toimuma?

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma palun ka mitte väärinfot levitada teie poolt. Kui te koroona ajal olite vaktsineerimise eestkõneleja, siis ju perearstidele maksti selle eest. Teie olite tolleaegne perearst ja siis oli see kõik ju tasustatud, see ei olnud ju tasuta töö. Aga nüüd, te väitsite, et kuue kuuga ei suuda teha midagi korda saata ja eelnevaid otsuseid ümber teha, kuid samas olete selle kuue kuuga suutnud anda arvamuse ja hinnangu konverentsi toimumise osas, kus avakõne pidi esitama USA terviseminister ehk valitsusliige. Ja samal ajal Leedu ministri jutu pärast olite mures, sest Leedu minister pöördus teie poole, ütles, et mis toimub, ja siis te hakkasite suhteid Leeduga parandama, samal ajal Ameerika Ühendriikide valitsuse kabinetiliiget hurjutades, et ei ole vaja siia tulla. Ma küsin teilt, millal te plaanite oma vabanduse või kirja saata USA terviseministrile. Kas see on teie poolt tehtav ja millal see peaks toimuma?

Aitäh küsimuste eest! Esiteks, te ütlesite, et perearstidele maksti vaktsineerimise eest. Loomulikult maksti. Kui teie teete tööd, siis teile makstakse ka palka, kui te teete lisatööd, ja see oli märkimisväärselt suur lisatöö. Loomulikult maksti rahaõdedele ja arstidele, kes tegid oma tööd, seda sageli nädalavahetustel, õhtutundidel ja väljaspool tavapärast tööaega. Lisaks vaktsineerimisele helistati inimesi läbi, järjest, sadade kaupa tuhandete kaupa selleks, et neid kutsuda. Kui siis selgus, et ta ei saagi tulla, pandi uus aeg. Telefonikoormus oli meeletu. See, mida tervishoid elas läbi, see oli väga suur koormus. Minu meelest see oleks alatu, kui me ei oleks andnud lisatasu ületundide eest. Kuue kuuga olen andnud hinnangu konverentsile? Ei ole kuue kuuga, ma olen arst olnud 20 aastat ja meditsiini õppinud aastast 1994. Teadusliku mõtlemise alused on iga ülikooli õppekavas. Ma usun, et teiegi olete läbinud kursuse, kuidas hinnata teadustöid. Ei ole see kuue kuuga antud hinnang. Ja see ei ole üldse antud hinnang. Mina lihtsalt küsisin, et ma tean, et need on need lektorid, kes tavaliselt – need, kes meil on praegu endiselt konverentsikavas – levitavad väärinfot. Ja mul oligi küsimus, kas see võib kahjustada Eesti riigi mainet. Ei, ma ei hakanud parandama Leeduga suhteid, sest Leeduga on meil suhted ülihead. Ja selline asi nagu üks konverents, mis toimub siin, ei saa Leedu ja meie vahelisi suhteid kindlasti rikkuda. Ja ma olen täiesti veendunud, et see konverents ei saa rikkuda ka suhteid USA-ga. Ja USA terviseministrit ma ei ole solvanud. On avalikult teada tema vaated, on avalikult teada minu vaated. Ja ma ei häbene tunnistada, et ma ei ole tema kõikide tema vaadetega nõus. Küll aga ma olen väga nõus sellega, mida ta propageerib – tervislik elustiil, liikumine, tervislik toitumine, piisav puhkus ja kõik need head asjad. Ei ole igas inimeses ainult halba. Ma väga tunnustan, et USA terviseminister seisab tervislike eluviiside eest. Ma ei ole nõus tema suhtumisega tervishoidu või õigemini teadusesse ja meditsiini. Aga sellele, kuidas tema juhib oma riiki, mul ei ole kriitikat. Las ta juhib seda nii, nagu tema valijad on seda soovinud. Mul ei ole vaja vabandada, sest ma ei ole teda solvanud. Ja ma ei mõtle temast halvasti selles mõttes.

Aitäh küsimuste eest! Esiteks, te ütlesite, et perearstidele maksti vaktsineerimise eest. Loomulikult maksti. Kui teie teete tööd, siis teile makstakse ka palka, [samuti makstakse teile,] kui te teete lisatööd. See oli märkimisväärselt suur lisatöö. Loomulikult maksti õdedele ja arstidele, kes tegid seda tööd sageli nädalavahetustel ja õhtutundidel, väljaspool tavapärast tööaega. Lisaks helistati inimesi järjest läbi, sadade kaupa, tuhandete kaupa, selleks et neid vaktsineerimisele kutsuda. Kui siis selgus, et inimene ei saagi tulla, pandi uus aeg. [Helistamis]koormus oli meeletu. See, mida tervishoid läbi elas, oli väga suur koormus. Minu meelest oleks olnud alatu, kui me ei oleks andnud lisatasu ületundide eest. Kas ma olen kuue kuuga andnud hinnangu konverentsile? Ei ole andnud kuue kuuga. Ma olen arst olnud 20 aastat ja meditsiini õppisin aastast 1994. Teadusliku mõtlemise alused on iga ülikooli õppekavas. Ma usun, et teiegi olete läbinud kursuse, kuidas hinnata teadustöid. See ei ole kuue kuuga antud hinnang, see ei ole üldse hinnang. Kuna ma tean, et need on need lektorid– need, kes on endiselt konverentsikavas – , kes tavaliselt levitavad väärinfot, siis mul oligi küsimus, kas see võib kahjustada Eesti riigi mainet. Ei, ma ei hakanud parandama suhteid Leeduga, sest suhted Leeduga on meil ülihead. Üks konverents, mis siin toimub, ei saa Leedu ja meie vahelisi suhteid kindlasti rikkuda. Ma olen täiesti veendunud, et see konverents ei saa rikkuda ka meie suhteid USA‑ga. USA terviseministrit ei ole ma solvanud. Avalikult on teada tema vaated, avalikult on teada minu vaated. Ma ei häbene tunnistada, et ma ei ole kõikide tema vaadetega nõus. Küll aga olen ma väga nõus sellega, mida ta propageerib: tervislik elustiil, liikumine, tervislik toitumine, piisav puhkus ja kõik need head asjad. Üheski inimeses ei ole kõik ainult halb. Ma väga tunnustan, et USA terviseminister seisab tervislike eluviiside eest. Ma ei ole nõus tema suhtumisega tervishoidu või õigemini teadusesse ja meditsiini. Aga selle kohta, kuidas tema oma riiki juhib, mul kriitikat ei ole. Las ta juhib seda nii, nagu tema valijad on soovinud. Mul ei ole vaja vabandada, sest ma ei ole teda solvanud. Ma ei mõtle temast selles mõttes halvasti.

Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma tulen tagasi ikkagi vastutuse ja konkreetselt poliitilise vastutuse juurde. Ja kuna te kinnitasite ka siin saalis, et teie oma toolist kinni ei hoia, ma kordaks oma küsimust. Mis oleks see hüpoteetiline olukord, kui teie vastutusalas toimub mingi sündmus, milline oleks see sündmuse skaala, mis sunniks teid sellest toolist lahti laskma, mis oleks see sündmus?

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma tulen ikkagi tagasi vastutuse ja konkreetselt poliitilise vastutuse juurde. Kuna te kinnitasite ka siin saalis, et teie oma toolist kinni ei hoia, siis ma kordan oma küsimust. Mis oleks see hüpoteetiline olukord, milline sündmus peaks teie vastutusalas toimuma, milline oleks see sündmuste skaala, mis sunniks teid sellest toolist lahti laskma? Mis oleks see sündmus?

Aitäh küsimuse eest! Mul ei ole vaja toolist lahti lasta, sest ma ei hoia sellest kinni, nagu ma ütlesin. Loomulikult, kui ma saadan korda midagi, mis on täiesti ebaadekvaatne, ja ma saan aru, et see on kahjustanud Eesti inimesi, siis ma võtan teistpidi vastutuse ja lasen siia enda asemele inimese, kes teeb seda tööd paremini. Võib-olla on igal asjal oma aeg, minu roll on teha ühtesid asju, ja kui need asjad on tehtud, siis ma hea meelega lasen sellele toolile kellegi teise. Ma arvan, et Eesti vajab erinevatel aegadel erinevaid juhte. Meil on olnud väga erinevad ajad, meil on olnud majanduslangus ja meil on olnud COVID, meil on kuri idanaaber. Taktikad peavadki muutuma ja see on okei. Mina teen ära need asjad, mida Eesti inimene minu arvates vajab. Arstina ma usun, et ma laias laastus tunnen tervishoidu niipalju ja ka sotsiaalsüsteemi, muide – arstid puutuvad väga palju sotsiaalsüsteemiga kokku –, ma tean neid mõlemaid süsteeme niipalju, et ma tean, kuidas inimesi aidata ja kuidas nende abivajadusse suhtuda, ma tean, milliseid protsesse tuleks muuta ja kuidas tuleks rahastust muuta, selleks et paremad tulemused saavutada.

Aitäh küsimuse eest! Mul ei ole vaja toolist lahti lasta, sest ma ei hoia kinni sellest, nagu ma ütlesin. Loomulikult, kui ma saadan korda midagi, mis on täiesti ebaadekvaatne, ja ma saan aru, et see on kahjustanud Eesti inimesi, loomulikult ma võtan siis teistpidi vastutuse ja lasen siia enda asemele inimese, kes teeb seda tööd paremini. Ja võib-olla on igal asjal oma aeg, minu roll on teha ühed asjad, kui need asjad on tehtud, siis ma hea meelega lasen sellele toolile kellegi teise. Ma arvan, et Eesti vajab erinevaid juhte erinevatel aegadel. Meil on väga erinevad ajad, meil on olnud majanduslangus ja meil on COVID, meil on kuri idanaaber. Need taktikad peavadki muutuma ja see on okei. Mina teen ära need asjad, mida ma arvan, et Eesti inimene vajab. Arstina ma usun, et ma laias laastus tean tervishoidu nii palju ja ka sotsiaalsüsteemi, muide. Arstid puutuvad väga palju sotsiaalsüsteemiga kokku. Ma tean neid mõlemaid süsteeme nii palju, et ma tean, kuidas inimesi aidata ja kuidas nende abivajadusse suhtuda ja millised protsessid tuleks muuta, kuidas rahastust tuleks muuta selleks, et need paremad tulemused saavutada.

Martin Helme, palun!

Te ütlesite, et teised inimesed levitavad väärinfot. Tegelikult on ju niimoodi, et kõige agressiivsem ja sallimatum väärinfo levitaja olete te olnud Eestis ise. See koroonanarratiiv või COVID‑i narratiiv oli algusest saadik üles ehitatud valedele, alates sellest, et Pfizer, AstraZeneca ja Moderna varjasid katsetuste käigus ilmnenud kõrvalnähtusid ja valetasid nende kohta ka ametiasutustele, lõpetades sellega, kuidas rünnati inimesi, kes julgesid väita, et koroona on pärit Wuhani laborist, või julgesid ka väita, et see Wuhani labor teeb koostööd näiteks Anthony Fauci asutusega. Kõik see on pärast osutunud tõeks. Aga millise klaperjahi korraldasite teie ja korraldasid teised nii-öelda väärinfo vastu võitlejad, kui keegi julges seda mainida! See teie sallimatus, tagurlikkus, valelikkus! Ja siis te avaldate survet Riigikogule, et need valed, see väärinfo, mida te levitasite, välja ei tuleks või neist ikka veel rääkida ei tohiks. Viis aastat hiljem ka ei tohiks neist rääkida. Vaat see diskvalifitseerib teid nii arsti kui ka ministrina.

Ütlesite, et siin teised inimesed levitavad väärinfot. Tegelikult on ju niimoodi, et kõige agressiivsem ja sallimatum väärinfo levitaja olete te ise Eestis olnud. See on see koroonanarratiiv või COVID-i narratiiv, mis oli algusest saadik valedele ehitatud alates sellest, et Pfizer, AstraZeneca ja Moderna varjasid katsetuste käigus ilmnenud kõrvalnähtusid ja valetasid selle kohta ka ametiasutustele, ja lõpetades sellega, kuidas rünnati inimesi, kes julgesid väita, et koroona on pärit Wuhani laborist, või julgesid ka väita, et see Wuhani labor teeb koostööd näiteks Anthony Fauci asutusega. Kõik see on osutunud pärast tõeks. Aga millise klaperjahi korraldasite teie ja teised väärinfovastased võitlejad, kui seda keegi julges mainida. Nii et see teie sallimatus, tagurlikkus, valelikkus. Ja siis te avaldate survet Riigikogule, et neid valesid, see väärinfo, mida te levitate, need välja ei tuleks või neist ikka veel rääkida ei tohiks, viis aastat hiljem ka ei tohiks rääkida. Vot see diskvalifitseerib teid nii arstina kui ka ministrina. (Juhataja: "Aitäh!") Kuidas te endaga elate üldse?

Aitäh!

Kuidas te endaga elate üldse?

Aitäh! See oli nii huvitavalt püstitatud küsimus, et ma pean ütlema, et mul on keeruline vastata. Esiteks ma ei ole kunagi kellelegi mingit klaperjahti korraldanud. Küll aga ma ütlen oma arvamuse välja, kui ma mõtlen, nii nagu teiegi seda just praegu tegite. Ja mis saaks teid keelata või kes saaks keelata? Mitte keegi! Samamoodi mind – ei saa ka teie mulle öelda, mida mina tohin öelda või mida ma ei tohi öelda. Ma ei ole kellelegi klaperjahti korraldanud. Aga mida ma olen teinud: ma olen alati seisnud teaduspõhise meditsiini eest. Ma olen alati hinnanud teadlasi, samal ajal kui teie olete avalikult propageerinud näiteks ivermektiin, et see on nagu … Vabandust, aga ma ütlen otse välja, ivermektiin ei ravi COVID‑it, ei ravi vähki ja ei ravi mitte ühtegi muud haigust peale teatud parasiitide. Ei tasu võtta üle neid narratiive, mida te ise ei mõista, aga loomulikult te võite neid levitada. See on teie otsus ja teie vaba valik. Aga mina lihtsalt ei saa suhtuda neutraalselt inimestesse, kes kasutavad poliitilist, kes poliitilist kasu saavad sellest, et nad levitavad sellist väärinfot ja panevad inimesi uskuma valet. Aga see on minu isiklik arvamus ja aitäh, et võimaldasite mul selle teile välja öelda.

Aitäh! See oli nii huvitavalt püstitatud küsimus, et ma pean ütlema, et mul on keeruline vastata. Esiteks, ma ei ole kunagi kellelegi mingit klaperjahti korraldanud. Küll aga ütlen ma oma arvamuse välja, kui ma mõtlen, nii nagu teiegi seda just praegu tegite. Ja mis saaks teid keelata või kes saaks keelata? Mitte keegi! Samamoodi [ei saa keelata] mind. Ei saa ka teie mulle öelda, mida ma tohin öelda või mida ma ei tohi öelda. Ma ei ole kellelegi klaperjahti korraldanud. Aga ma olen alati seisnud teaduspõhise meditsiini eest. Ma olen alati hinnanud teadlasi, samal ajal kui teie olete avalikult propageerinud näiteks ivermektiini, et see on nagu … Vabandust, aga ma ütlen otse välja: ivermektiin ei ravi COVID‑it, ei ravi vähki, ei ravi mitte ühtegi muud haigust peale selle, et ta [hävitab] teatud parasiite. Ei tasu võtta üle neid narratiive, mida te ise ei mõista. Loomulikult võite te neid levitada, see on teie otsus ja teie vaba valik. Aga mina lihtsalt ei saa suhtuda neutraalselt inimestesse, kes saavad poliitilist kasu sellest, et nad levitavad sellist väärinfot ja panevad inimesi valet uskuma. See on minu isiklik arvamus. Aitäh, et võimaldasite mul selle teile välja öelda!

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Hea minister! Te olete rääkinud, et olite peaaegu pantvangisituatsioonis, ei saanudki midagi teha, juriidiline otsus oli maksta tulemuskaardi alusel tulemustasu Tervisekassa juhtkonnale. Nagu me esmaspäeval kuulsime, tänu sellele tulemuskaardile saavad kõik Tervisekassa töötajad või enamus neist täiendavat tulemustasu. Minu küsimus: nüüd, kui te olete olnud üle poole aasta – ainult või juba – minister, kui mitmel korral te olete üle vaadanud Tervisekassa käesoleva aasta tulemuskaardi, selle, kas seal seatud eesmärgid on mõistlikud, et me järgmisel aastal ei kuuleks jälle, et kuna tulemuskaart sai realiseeritud ja ülesanded täideti kuhjaga üle, siis saavad kõik [tulemustasu]? Teine küsimus on see, kas või kuivõrd te peate avalikus sektoris tulemustasude määramist üldse mõistlikuks.

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Hea minister! Te olete rääkinud, et olite nagu peaaegu pantvangisituatsioonis, et ei saanudki midagi teha, juriidiline otsus oli tulemuskaardi alusel maksta tulemustasu Tervisekassa juhtkonnale. Ja nagu me esmaspäeval kuulsime, siis tegelikult tänu sellele tulemuskaardile saavad kõik või enamus Tervisekassa töötajatest täiendavat tulemustasu. Mu küsimus: nüüd, kus te olete olnud üle poole aasta, ainult või juba, minister, mitmel korral te olete üle vaadanud Tervisekassa käesoleva aasta tulemuskaarti, et kas seal seatud eesmärgid on piisavalt mõistlikud ja et me järgmisel aastal ei kuule jälle, et kuna tulemuskaart sai realiseeritud ja täidetud ja ülesandeid kuhjaga üle, siis kõik saavad? Ja teine küsimus on see, et noh, kas või kuivõrd te peate avalikus sektoris sihukest tulemustasude määramist üldse mõistlikuks.

Aitäh! Ma vastan kõigepealt viimasele küsimusele, avaliku sektori tulemustasude kohta. Tõepoolest, kui mõelda, siis inimene peaks oma tööd hästi tegema ka ilma preemiasoovi ja ‑ootuseta. Aga selle küsimuse esitaksin mina pigem juhtimisekspertidele, inimestele, kes on väga kursis juhtimisteemadega: kuidas saavutatavat tulemust paremini suunata, olgu siis abiks tulemuskaardid või midagi muud, näiteks preemiad või nende mittemaksmine. Siin on kindlasti vaja teistsugust ekspertiisi. Aga jaa, loomulikult olen ma tulemuskaarti vaadanud. See oli üks esimesi asju, mida ma vaatasin, kui ma ministriks sain. Ma vaatasin seda juba Riigikogu liikmena. Kui ma sain ministriks, siis üks esimesi asju, mis ma ütlesin, oli see, et see tulemuskaart on liiga väheambitsioonikas ja see tuleb üle vaadata. Lisaks sellele vaatasin ma üle ka eelmiste aastate, kokku nelja aasta tulemuskaardid. Minu meelest nad toonasele arengukavale päris ei vastanud. Minu meelest olid ambitsioonid ka seal liiga madalad. Ambitsioonid olid peamiselt sellised, et teha ära nagu tükitöö, aga mitte see, et saavutada reaalset tulemust. Näiteks, et teeme pilootprojekti või viime sellise muudatuse sisse. Aga selle muudatuse tõttu saadud tulemust seal tulemuskaardis ei olnud, kuigi hinnata on vaja selle järgi. Selleks, et saavutada päriselt seda muutust, mida me tervishoius ootame, ma arvan, tuleks ka need tulemuskaardid natukene paremini läbi mõelda. Mul oli plaanis seda teha augustis nõukogu koosolekul, meil oli see Rain Laanega ka kokku lepitud, et me teeme seda. Aga enne tuli tema tagasiastumine ja tulid kõik need muud asjad. Ma arvan, et meil ei ole enam mõistlik selle aasta tulemuskaarti muutma hakata, küll aga oleme me nõukoguga esitanud väga selged ootused, mida me Tervisekassa juhatuselt ja Tervisekassa töötajatelt ootame. Ma praegu näen, et koostöö on väga hea. Nagu ma tänagi ette lugesin, esimesed analüüsid on meile ka tulnud. Ma väga loodan, et juhtimiskultuur paraneb ka nendes aspektides.

Aitäh! Ma vastan kõigepealt viimasele, avalikus sektoris tulemustasud. Tõepoolest, kui mõelda, siis inimene teeks ju tööd ka, võib-olla ta peaks oma tööd hästi tegema ka ilma preemia soovita ja ootuseta. Aga siin selle küsimuse mina pigem esitaksin inimestele, kes on väga kursis juhtimisteemadega, juhtimisekspertidele, kuidas seda saavutatavat tulemust paremini suunata, olgu tulemuskaardid või mingid muud või preemiad või nende mittemaksmine. Siin on kindlasti vaja teistsugust ekspertiisi. Aga jaa, loomulikult ma olen tulemuskaarti vaadanud, see oli üks esimesi asju, mida ma vaatasin, kui ma sain ministriks. Ja tegelikult ma vaatasin seda juba Riigikogu liikmena ja kui ma sain ministriks, oli ka esimesi asju, mis ma ütlesin, et see tulemuskaart on liiga vähe ambitsioonikas ja see tuleb üle vaadata. Lisaks sellele ma vaatasin üle ka eelmiste aastate, kokku nelja aasta, tulemuskaardid. Ja minu meelest nad päris toonasele arengukavale ei vastanud. Minu meelest olid ambitsioonid ka seal liiga madalad, ambitsioonid olid seatud peamiselt sellistele tükitööde ärategemisele, aga mitte reaalsele tulemusele. Näiteks, et teeme selle pilootprojekti või teeme selle, viime sellise muudatuse sisse. Aga sellest muudatusest saadud tulemust ei olnud seal tulemuskaardis ja selle järgi on vaja hinnata. Ehk et selleks, et saavutada päriselt seda muutust, mida me ootame tervishoius, ma arvan, et ka need tulemuskaardid tuleks natukene paremini läbi mõelda. Mul oli plaanis seda teha augusti nõukogu koosolekul, meil oli see Rain Laanega ka kokku lepitud, et me teeme seda. Aga enne tuli tema tagasiastumine ja kõik need muud asjad. Ma arvan, et meil ei ole enam mõistlik selle aasta tulemuskaarti hakata muutma, küll aga me oleme nõukoguga andnud väga selged ootused, mida me Tervisekassa juhatuselt ja Tervisekassa töötajatelt ootame. Ja praegu ma näen, et koostöö on küll väga hea, ja nagu ma tänagi ette lugesin, esimesed analüüsid on meile ka tulnud. Nii et ma väga loodan, et ka see juhtimiskultuur paraneb ka nendes aspektides.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud minister! Üks asi on need pool miljonit erinevatele üritustele, aga teine asi on Tervisekassa palgafond. Tervisekassa töötajaid on vahepeal koondatud, ja muidugi räägiti, et sellega soovitakse raha kokku hoida. Kuid vaatamata sellele, et töötajaid on vähem, on palgafond hoopis miljoni euro võrra kasvanud: 194 töötajat, palgafond on 12 miljonit eurot. Juhatuse esimehe palk on näiteks pea 10 000 eurot. Ehk kokkuhoidu pole tegelikult toimunud. Eraldi teema on ka see Tervisekassa büroohoone. Miks on valitud just üks kõige kallim büroopind Tallinna kesklinnas? Muidugi, väga omapärane oli Tervisekassa juhtkonna selgitus erikomisjonis, et prioriteediks oli eelkõige A‑klassi hoone ja võimalikult väike süsinikujalajälg, aga mitte näiteks maksumaksja raha kokkuhoid. Siin on jälle seesama küsimus, mida ma olen juba küsinud: kas teie hinnangul on Tervisekassa tõesti selline asutus, kus on pidevalt vaja koolitusi, meeskonnaüritusi, pidusid, kus on vaja uhkeid büroopindasid …

Aitäh! Austatud minister! Üks asi on need pool miljonit erinevatele üritustele, aga teine asi on tegelikult ka tervisekassa palgafond. Tervisekassa töötajaid on vahepeal koondatud, ja muidugi räägiti, et sellega soovitakse raha kokku hoida. Kuid vaatamata sellele, et töötajad on vähem, palgafond on hoopis miljoni euro võrra kasvanud – 194 töötajat, palgafond on 12 miljonit eurot. Juhatuse esimehe palk on näiteks pea 10 000 eurot. Ehk kokkuhoidu tegelikult pole toimunud. Eraldi teema on ka see Tervisekassa büroohoone. Miks on valitud just üks kõige kallim büroopind Tallinna kesklinnas? Ja muidugi väga omapärane oli Tervisekassa juhtkonna selgitus erikomisjonis, et prioriteediks oli eelkõige A-klassi hoone ja võimalikult väike süsinikujalajälg, aga mitte näiteks maksumaksja raha kokkuhoid. Siinsamas on jälle seesama küsimus, mida ma olen küsinud: kas teie hinnangul on Tervisekassa tõesti selline asutus, kus on pidevalt vaja koolitusi, meeskonnaüritusi, pidusid, uhkeid büroopindasid …

Aitäh!

… motivatsiooni hoidmiseks? Miks meil pole selliseid motivatsioonipakette näiteks päästjatele või õpetajatele?

… motivatsiooni hoidmiseks? Miks meil siis pole selliseid motivatsioonipakette näiteks päästjatele või õpetajatele?

Aitäh! Ma arvan, et iga asutus peab kindlasti oma töötajaid koolitama ja peab hoidma ka meeskonnavaimu. Arvestades seda, kui tublid on Tervisekassa töötajad, siis ma küll ei tea, kas oleks saanud sama tulemuse ka väiksemate kuludega, aga ilmselt oleks saanud, ma usun, et oleks. Aga see on selline oleks-küsimus ja seda on siin keeruline lahata. Palgafond on tõepoolest tõusnud. Aga mida Tervisekassa ise on teinud? Nende tegevuskulude eelarve on külmutatud teatud protsendini, see on vähem kui 1% kogu eelarvest. Euroopa vaates on see tegelikult suhteliselt madal tegevuskulu, aga see ei tähenda, et seda raha ei saaks veel paremini kasutada, kas siis büroohoone või ürituste jaoks. Näiteks meie perearstikeskuse suvepäevad, kuhu mina töö tõttu ei jõudnud – ma muidugi ei tööta ka seal enam –, toimusid matkana, võeti kaasa termosed, võileivad ja koogid ning kaeti ühine laud. Oli väga tore matk. Nii et saab ka teistmoodi. Küsimus on lihtsalt ka selles, mismoodi organisatsioonikultuuri hoida. Kui tuleb uus juht, siis, ma usun, ta vaatab need teemad üle. Ma usun, et ka tema suudab – vähemalt me püüame valida sellise inimese, kes seda suudab – meeskonda motiveerida. Nagu ma juba enne ütlesin, Tervisekassa töötajad on väärt tunnustust. Aga milline see tunnustus peab olema? Loodame, et see edaspidi ei minu, teie ega teiste Eesti inimeste õiglustunnet ei riiva.

Aitäh! Ma arvan, et koolitama peab kindlasti iga asutus oma töötajaid ja peab hoidma ka meeskonnavaimu. Arvestades seda, kuivõrd tublid on Tervisekassa töötajad, siis vähemalt ma ei tea, kas oleks saanud ka väiksemate kuludega. Ilmselt oleks saanud sama tulemuse, ma usun, et oleks. Aga see on selline oleksi küsimus ja seda on siin keeruline lahata. Palgafond on tõepoolest tõusnud. Aga mida Tervisekassa ise on teinud? Nende tegevuskulude eelarve on külmutatud teatud protsendini, see on vähem kui 1% kogu tegevusest, kogu eelarvest. Euroopa vaatest on see tegelikult suhteliselt madal tegevuskulu, aga see ei tähenda, et seda raha ei saaks veel paremini kasutada, on ta siis büroohoone või on need üritused. Näiteks meie perearstikeskuse suvepäevad, kuhu mina ei jõudnud töö tõttu – ma muidugi ei tööta ka seal enam –, toimusidki matkana, nii et võeti termosed ja võileivad kaasa ja koogid, kaeti ühine laud ja oli väga tore matk. Nii et saab ka teistmoodi. Lihtsalt on küsimus ka selles, mismoodi seda organisatsioonikultuuri hoida. Kui tuleb uus juht, siis ma usun, et ta vaatab need teemad üle, ja ma usun, et ka tema suudab – vähemalt me püüame valida sellise inimese, kes suudab – meeskonda motiveerida. Sest nagu ma juba enne ütlesin, Tervisekassa töötajad on väärt tunnustust. Aga milline see tunnustus peab olema? Loodame, et see on edaspidi nii mulle, teile kui ka kõigile Eesti inimestele selline, mis ei ole õiglustunnet riivav.

Aitäh! Lugupeetud minister! Tõesti saab ka teisiti, aga kahjuks Tervisekassas niimoodi ei läinud. Ja minu arust probleem ongi selles sotsiaalses õiglustundes. Ühelt poolt ju riik võttis selle koormava n-ö tee, koormas inimesi erinevate maksudega ja maksutõusudega ja teiselt poolt lubas, et ta võtab koomale. Aga seda ei juhtunud. Ja tervisekassa on kindlasti väga halb näide kogu selle asja juures. Aga ma küsiksin hoopis teisest valdkonnast, mis puudutab üleüldist meditsiini kättesaadavust. Nagu te teate – ma arvan, et te teate seda suurepäraselt –, olukord on tegelikult aastast aastasse läinud halvemaks. Ma tuginen loomulikult Eurostati andmetele, et 2023 oma 12,8% inimestest loobus meditsiiniteenusest, nüüd on siis 2024. aasta baasil seal lausa 15,5%. Ja me oleme Euroopas, mitte Euroopa Liidus, vaid Euroopas esikohal. Järgmisel kohal on Albaania. Kuidas me seda probleemi lahendame?

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Tõesti, saab ka teisiti, aga kahjuks Tervisekassas niimoodi ei läinud. Minu arust ongi probleem sotsiaalses õiglustundes. Ühelt poolt võttis riik ju ette selle koormava nii-öelda tee, koormas inimesi erinevate maksude ja maksutõusudega, teiselt poolt lubas, et ta võtab ka koomale. Aga seda ei juhtunud. Tervisekassa on kindlasti väga halb näide kogu selle asja juures. Aga ma küsin hoopis teise valdkonna kohta, meditsiini üleüldise kättesaadavuse kohta. Nagu te teate – ma arvan, et te teate seda suurepäraselt –, olukord on läinud aastast aastasse halvemaks. Ma tuginen loomulikult Eurostati andmetele: 2023 loobus 12,8% inimestest meditsiiniteenusest, 2024. aasta andmete baasil lausa 15,5%. Me oleme sellega Euroopas – mitte Euroopa Liidus, vaid Euroopas – esikohal. Järgmisel kohal on Albaania. Kuidas me seda probleemi lahendame?

Aitäh! Mina tahaksin teada, miks inimesed loobusid. Alati, kui avaldatakse statistikat, siis ma tahan näha, mida täpselt küsiti. Ma seetõttu ei oska sellele küsimusele päris täpselt vastata, küll aga me teame, et tõepoolest, usaldus tervishoiusüsteemi vastu on langenud. See on seotud väga mitmete asjadega. See, kas inimene pääseb arsti või õe juurde, on kindlasti üks väga oluline faktor. Aga nagu ma ennegi mainisin, koormus meditsiinisüsteemis on järjest suurem, tervishoiutöötajaid on meil kahjuks järjest vähem. Me koolitame neid juurde, aga me ei jõua nii ruttu koolitada, kui vaja on. Kui inimene peab loobuma tervishoiuteenusest või näiteks pöörduma riikliku tervishoiu asemel erameditsiini poole, ja ta ei tee seda mitte sellepärast, et tal on palju raha, vaid sellepärast, et ta on sunnitud seda tegema, siis ma arvan, et see ei ole õiglane. Me peame pingutama, looma selle kvaliteedisüsteemi, vaatama üle tervishoiuvõrgu, vaatama ühel hetkel üle ka tervishoiu rahastuse ehk selle, kuidas ja kuhu me ikkagi raha juurde toome. Kui näiteks Riigikogu otsustab, et 100 miljonit eraldatakse Tervisekassale, siis peab Riigikogul olema arusaam, mis sellest tuleneb, kas näiteks see, et inimesed ei pea enam arstiabist loobuma, ja kui nii, kuidas see siis tagatakse.

Aitäh! Mina tahaksin teada, miks inimesed loobusid. Alati, kui avaldatakse statistikat, siis ma tahaksin näha, mida täpselt küsiti. Ma selles mõttes ei oska sellele küsimusele päris täpselt vastata, küll aga ma mida me teame: tõepoolest, usaldus tervishoiusüsteemi vastu on langenud. See on seotud väga mitmete erinevate asjadega. See, kas inimene pääseb arsti või õe juurde, on kindlasti üks väga oluline faktor. Aga nagu ma ennegi mainisin, koormus meditsiinisüsteemis on järjest suurem, tervishoiutöötajaid on meil järjest vähem kahjuks. Kuigi me koolitame neid juurde, aga me tegelikult ei jõua nii ruttu koolitada, kui selleks vajadus on. See, kui inimene peab loobuma tervishoiuteenusest või näiteks pöörduma riikliku tervishoiu asemel erameditsiini poole mitte selle pärast, et tal on palju raha, vaid selle pärast, et ta on sunnitud seda tegema, siis ma arvan, et see ei ole õiglane. Ja me peame selle nimel pingutama. Loome selle kvaliteedisüsteemi, vaatama üle tervishoiuvõrgu, vaatame üle ühel hetkel ka tervishoiu rahastuse ehk kuidas ja kuhu me ikkagi raha juurde toome. Kui Riigikogu otsustab näiteks, et 100 miljonit eraldatakse Tervisekassale, siis Riigikogul peab olema arusaam, mis sellest tuleb, kas või näiteks see, et inimesed ei pea enam arstiabist loobuma ja kuidas see tagatakse.

Anti Poolamets, palun!

Igal juhul teatatakse nüüd nii Eestis kui ka USA-s väga hästi, milline on meil seis sõnavabaduse ja teadusvabadusega. Teie olete sõna‑ ja teadusvabaduse vastaste rünnakute esindusisikuks kujunenud. Üks õige väide oli teie jutus ka, et te ei ole ju süüdi. Aga see väide on õige niipalju, et te ei ole üksi süüdi. Kõik need, kes ähvardasid konverentsi, peaminister ja kõik, kes olid vait ja teid toetavad, on samamoodi süüdi Eesti ja USA suhete järsus rikkumises. Ma arvan, et seal administratsioonis igal juhul arutatakse, vähemasti omavahel ministrite poolt, et mida siit Eestist neile kaasa anti. Diplomaatilise konflikti teie just koos oma kolleegidega tekitasitegi. Mul on ka küsimused. Ma nägin, et te ei saanud üldse aru, millega te hakkama olete saanud. Arvasite, et samamoodi nagu oma ministeeriumis võite laamendada ka välissuhetes. Kas te olete Kennedyt nimetanud USA esiuhuuks ehk idioodiks, nagu mina seda tõlgiks?

Ja igal juhul nüüd siis teatatakse nii Eestis kui USA-s väga hästi, milline on meil seis sõnavabaduse ja teadusvabadusega. Ehk teie olete selle sõna- ja teadusvabaduse vastaste rünnakute esindusisikuks kujunenud. Üks õige väide oli teie jutus ka, et ei ole ju süüdi. Aga see väide on nii palju õige, et ei ole üksi süüdi. Kõik need, kes ähvardasid konverentsi, peaminister ja kõik, kes olid vait ja teid toetavad, on samamoodi süüdi Eesti-USA suhete järsus rikkumises. Ma arvan, et seal administratsioonis igal juhul arutatakse teie küsimust, vähemasti omavahel ministrite poolt, et mida siit Eestist neile kaasa anti. Diplomaatilise konflikti teie just tekitasitegi koos oma kolleegidega. Mul on ka küsimused. Ma nägin, et te ei saanud üldse aru, millega te hakkama olete saanud. Arvasite, et võite laamendada nagu oma ministeeriumis ka välissuhetes. Kas te olete Kennedyt nimetanud USA esiuhhuuks ehk idioodiks, nagu mina seda tõlgiks.

Aitäh!

Ja kas te olete valmis ikkagi vabandama? Te ei ole kordagi vastanud, vaatamata kolmele küsimusele.

Kas te olete valmis ikkagi vabandama? Te ei ole kordagi vastanud, vaatamata kolmele küsimusele.

Aitäh!

Aitäh küsimuse eest! Ma tegelikult olen vabandanud, seda sõna ma ei taha ise kasutada. Aga ühe korra libastuksin ja ma kasutasin seda siis, kui mina ei olnud minister ja tema ei olnud minister. Ja selle sõnakasutuse eest ma tõesti vabandan, ma oleksin pidanud ütlema libateaduste levitaja või midagi sarnast või siis ütleme niimoodi, et ta on olnud vaktsiinivastane. Aga samas tahan ikkagi esile tõsta seda, et ta on ka propageerinud tervislikke eluviise ja peab seda au sees, ja see on väga okei. Aga rääkides sõnavabadust ja teadusvabadusest, sõnavabadus on meil endiselt alles. Jätkuvalt ütlen, tänu sellele te kõik saate siin rääkida, kõik inimesed saavad internetis kirjutada või ajalehes kirjutada või kus iganes seda, mida nad mõtlevad. See vabadus on alles ja mitte keegi ei ole seda kahtluse alla seadnud ja mina ei ole püüdnud seda takistada. Vastupidi, ma olen nentinud, et just sõnavabaduse tõttu, et Eestis on niivõrd kõrge sõnavabaduse indeks, mida on hinnatud, tänu sellele on meil võimalik täna neid diskussioone üldse pidada. Kui meil ei oleks sõnavabadust ja kui mina tõesti oleksin see, kes pärsib seda, siis ma ju paneks teid kuidagimoodi vait või kuidas? Aga ma ei tee seda elu sees. (Saalist räägitakse.) Ei, ma ei ole teid vait sundinud mitte kuidagi, te ju räägite.

Aitäh küsimuse eest! Ma tegelikult olen vabandanud. Seda sõna ma ei taha ise kasutada. Aga ühe korra ma libastusin. Ma kasutasin seda siis, kui mina ei olnud minister ja tema ei olnud minister. Selle sõnakasutuse eest ma tõesti vabandan, ma oleksin pidanud ütlema, et libateaduste levitaja või midagi sarnast, või siis niimoodi, et ta on olnud vaktsiinivastane. Aga samas tahan ikkagi esile tõsta seda, et ta on ka propageerinud tervislikke eluviise ja peab neid au sees, ja see on väga okei. Aga rääkides sõnavabadusest ja teadusvabadusest: sõnavabadus on meil endiselt alles. Jätkuvalt ütlen, et tänu sellele te kõik saate siin rääkida, kõik inimesed saavad internetis või ajalehes või kus iganes kirjutada seda, mida nad mõtlevad. See vabadus on alles ja mitte keegi ei ole seda kahtluse alla seadnud. Mina ei ole püüdnud seda takistada. Vastupidi, ma olen nentinud, et just sõnavabaduse tõttu, tänu sellele, et Eesti on niivõrd kõrgel sõnavabaduse indeksis, nagu on hinnatud, on meil võimalik neid diskussioone üldse pidada. Kui meil ei oleks sõnavabadust ja kui mina tõesti oleksin see, kes seda pärsib, siis ma ju sunniks teid kuidagimoodi vait või kuidas? Aga ma ei tee seda elu sees. (Hääl saalist.) Ei, ma ei ole teid mitte kuidagi vaikima sundinud, te ju räägite.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma mäletan hästi, et te tulite poliitikasse üsna arrogantse inimesena, ja te olete oma stiili säilitanud. Ma arvan, et perearstina olete kindlasti tasemel, aga mulle tundub, et see koht ei ole teile võib-olla kõige õigem just teie arrogantse lähenemise tõttu. Kolleeg Solman tuletas ühte asja meelde, jah, neid lugusid on teisigi. Aga miks te ei käitunud nii nagu teie parteikaaslane Signe Kivi omal ajal? Te olete öelnud, et ei tea seda aega, aga kui kultuurkapitali juht mängis kasiinos raha maha, siis Signe astus tagasi, ta oli küll kultuuriminister. Ja au talle! Aga see, mis on praegu: kuldsed segistid, lossipeod, selline laamendav eluviis – mitte küll teil, vähemalt teadaolevalt mitte. See oleks piisav põhjus tagasi astuda, lihtsalt soliidse inimesena.

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma mäletan hästi, et te tulite poliitikasse üsna arrogantse inimesena ja olete oma stiili säilitanud. Ma arvan, et perearstina olete kindlasti tasemel. Aga mulle tundub, et see koht võib-olla kõige õigem koht ei ole teil just tänu teie arrogantsele lähenemisele. Ja nagu siin kolleeg Solman tuletas meelde, jah, neid lugusid on teisigi. Aga miks te ei käitunud nii nagu teie parteikaaslane Signe Kivi omal ajal? Te olete öelnud, et ei tea seda aega, aga kui Kultuurkapitali juht mängis kasiinos raha maha, siis Signe astus tagasi, küll kultuuriministrina. Ja au talle! Aga praegune, need kuldsed segistid, lossipeod, selline laamendav eluviis – mitte teil, vähemalt teadaolevalt mitte –, ehk oleks piisav põhjus tagasi astuda lihtsalt soliidse inimesena. Miks te seda praktikat ei ole rakendanud?

Aitäh!

Miks te seda praktikat ei ole rakendanud?

Aitäh! Ma olen täna sellele nii mitu korda vastanud. Esiteks, te süüdistate mind arrogantsuses. Võib-olla on see tõsi, aga ma ise arvan, et ma olen lihtsalt enesekindel, ma tean, mida ma räägin. Kui me räägime tõenduspõhisest meditsiinist, tõenduspõhisest teadusest, siis see ei ole arrogants, see on minu meelest hästi elementaarne, normaalne ja loogiline. See ei ole arrogants. Kui ma ütlen, et ma kaitsen sõnavabadust, siis kas see on tõesti arrogants? Ei ole ju. Ma olen enesekindel, ma tean, miks ma siin seisan, ja ma tean, et ma tahan tervishoiusüsteemi päriselt muutust tuua. Ma ei saa kindlasti öelda, et ma jõuan selle lühikese ajaga, mil ma ministriametis olen, tervishoiusüsteemis teha suuri, põhjapanevaid muudatusi, küll aga tahan ma mõne muudatuse käima lükata. Ma arvan, et ka see ei ole arrogants. Nagu ma ütlesin, needsamad Tervisekassa suvepäevad olid lihtsalt sümptom, mida ma olen näinud ka [mujal] tervishoius, olen näinud samasugust suhtumist maksumaksja rahasse. Ehk makstakse raha, aga ei kontrollita, mida vastu saadakse. Ja see, kes kannatab, on Eesti inimene, mitte keegi teine. Sellepärast ma seisan siin, see ei ole kindlasti arrogants. Ma tahan inimesi päriselt aidata ja ma arstina tean, kuidas aidata. Kui ma olen oma asjad ära teinud, siis tuleb keegi teine, kes teeb seda võib-olla selles järgmises ajas palju paremini. (Peeter Ernits saalist: "Aga ma küsisin Signe Kivi kohta.") Ma ei saa kommenteerida oma kolleegi käitumist. Võib-olla peate temalt küsima, miks tema tagasi astus ja millised olid siis olud. Aga mina hetkel näen, et tagasiastumine oleks liiga lihtne lahendus. (Peeter Ernits kommenteerib saalist.)

Aitäh! Ma olen täna sellele nii mitu korda vastanud. Esiteks, tõepoolest te süüdistate mind arrogantsuses. Võib-olla tõesti, aga ma ise arvan, et ma olen lihtsalt enesekindel, ma tean, mis ma räägin. Kui me räägime tõenduspõhisest meditsiinist, tõenduspõhisest teadusest, siis see ei ole arrogants, see on minu meelest hästi elementaarne ja normaalne ja loogiline. See ei ole arrogants. Kui ma ütlen, et ma kaitsen sõnavabadust, siis kas see on tõesti arrogants? Ei ole. Ma olen enesekindel, ma tean, miks ma siin seisan, ja ma tean, et ma tahan päriselt tervishoiusüsteemi tuua muutust. Ma kindlasti ei saa öelda, et ma jõuan selle lühikese ajaga, mis minu ministriamet on, tervishoiusüsteemis teha suuri, põhjapanevaid muudatusi, küll aga ma tahaksin mõne muudatuse käima lükata. Ma arvan, et ka see ei ole arrogants. Ja nagu ma ütlesin, siis needsamad Tervisekassa suvepäevad – see oli lihtsalt sümptom, mida ma olen näinud tervishoius samuti, seda Tervisekassa suhtumist maksumaksja rahasse. Ehk et makstakse raha, aga ei kontrollita, mida vastu saadakse. Ja kes kannatab, on Eesti inimene, mitte keegi teine. Ja sellepärast ma seisan siin, see ei ole kindlasti arrogants. Ma tahan inimesi päriselt aidata ja ma arstina tean, kust aidata. Ja kui ma olen omad asjad ära teinud, tuleb keegi teine, kes teeb seda võib-olla selles järgmises ajas palju paremini. (Peeter Ernits saalis: "Aga ma küsisin Signe Kivi kohta.") Ma ei saa kommenteerida oma kolleegi käitumist. Võib-olla peate temalt küsima, miks tema tagasi astus ja millised olid olud. Aga mina hetkel näen, et tagasiastumine oleks liiga lihtne lahendus. (Peeter Ernits ütleb midagi saalist.) Siis ma ju ei teeks, siis ma ei viiks ellu neid häid asju, mis päriselt Eesti inimesi aitavad.

Aitäh!

Siis ma ju ei viiks ellu neid häid asju, mis Eesti inimesi päriselt aitavad.

Aitäh! Aga nüüd on Helle-Moonika Helme kord. Helle‑Moonika Helme, palun!

Aitäh uuesti sõna andmast! Vaat vaktsineerimise teemal keerasite asja jälle täiesti pea peale. Vaadake, ükskõik, kas laps tahab või ei taha vaktsiini, see nõusolek või otsus peab olema lapsevanema tehtud. Arst peab veenma lapsevanemat, mitte last, ükskõik mis küsimuses. Lõpuks otsustab lapsevanem, sest seaduslikult vastutab lapsevanem oma lapse ja tema tervise eest. Kui on otsus tehtud ilma lapsevanemata, siis tagajärgedega pärast ei tegele ei arst ega kooliõde, vaid just nimelt lapsevanem. Ja sellepärast seda seadust ei tohi meile siia tuua. Aga nüüd teine algatus. Ükskord väitsite siit puldist, et mina siin levitan väärinformatsiooni, et plaanis on tulla välja abistatud enesetapu seadusega, et seadustada eutanaasia. Esmaspäeval te isegi ei teadnud, millistes riikides see on seadustatud. No ma võin teile tulla appi, siin on päris palju riike, tõepoolest. Aga fakt on ka see, et nendes riikides, kus on suht pikk praktika, on ka toodud välja statistika: eutanaasia osakaal surmadest aasta-aastalt kasvab. Ehk siis surmajuhtumite arv kasvab ja ka psühholoogilised põhjused ja noorte arenguetapiline segadus on juba põhjus, miks pakutakse nendes riikides neile võimalust eutanaasiaks. Ehk öelge nüüd siit välja, kas abistatud enesetapp seadustatakse või mitte. Tulevikus näeme, kes levitas väärinformatsiooni ja kes mitte.

Aitäh uuesti sõna andmast! Vaat vaktsineerimise teemal keerasite te asja jälle täiesti pea peale. Vaadake, ükskõik, kas laps tahab või ei taha vaktsiini, see otsus peab olema lapsevanema tehtud. Arst peab veenma lapsevanemat, mitte last, ükskõik mis küsimuses. Lõpuks otsustab lapsevanem, sest seaduse järgi vastutab lapsevanem oma lapse ja tema tervise eest. Kui otsus on tehtud ilma lapsevanemata, siis tagajärgedega ei tegele pärast ei arst ega kooliõde, vaid just nimelt lapsevanem. Sellepärast ei tohi seda seadust meile siia tuua. Aga nüüd teine algatus. Ükskord väitsite siit puldist, et mina siin nagu levitan väärinformatsiooni, et plaanis on tulla välja abistatud enesetapu seadusega, seadustada eutanaasia. Esmaspäeval te isegi ei teadnud, millistes riikides see on seadustatud. No ma võin teile appi tulla: on päris palju selliseid riike, tõepoolest. Aga fakt on ka see, et nendes riikides, kus on suhteliselt pikk selline praktika, on toodud välja statistika: eutanaasia osakaal surmades aasta-aastalt kasvab. Ehk surmajuhtumite arv kasvab. Ka psühholoogilistel põhjustel ja noorte …

Aitäh! Esiteks, mis puudutab lapse õigusi, äkki te peaksite rääkima siis inimestega, kes koostasid meie põhiseaduse ja sätestasid, et igas vanuses inimesel on õigus oma kehalisele puutumatusele. Igal inimesel on – § 28 – õigus ka tervisele. Võib-olla peate rääkima nende inimestega, kes selle põhiseaduse lõid, ja võib-olla peate ka rääkima õiguskantsleriga, kes on just nimelt selle tõlgenduse – ma ei saaks tõlgenduse, seda on nii selgelt öeldud põhiseaduses … Siin ei tule uut seadust. Me ei tule ühegi uue seadusega välja, see ammu kehtib. Lihtsalt me ütleme kooliõdedele: "Jah, te võite seda põhiõigust kasutada." Aga mis puutub väärinfosse, siis ma ei mäleta, et ma oleksin süüdistanud teid selles, et te levitate väärinfot abistatud enesetapu ja eutanaasia suhtes. Küll aga – jah, meil oli siin esmaspäeval arutelu – on Riigikohus andnud Riigikogule ülesande reguleerida abistatud enesetapu teema. Ja sellisel juhul ka teie, Moonika Helme, peate ütlema, milline see regulatsioon peab olema. Ja see arutelu ei saa olla niimoodi, et mina täna otsustan ja homme teie peate siis hääletama. See ei ole nii. See arutelu saab olema laiapõhjaline ja laiahaardeline. Ja teie arvamus on samuti oodatud.

Aitäh!

… arenguetapilise segaduse tõttu pakutakse nendes riikides neile võimalust eutanaasiaks. Öelge nüüd välja …

Aitäh!

… kas abistatud enesetapp seadustatakse või mitte. Tulevikus näeme, kes levitas väärinformatsiooni ja kes mitte.

Aitäh!

Aitäh! Esiteks, mis puudutab lapse õigusi, äkki te peaksite rääkima inimestega, kes koostasid meie põhiseaduse ja sätestasid, et igas vanuses inimesel on õigus kehalisele puutumatusele. Igal inimesel on § 28 alusel õigus ka tervisele. Võib-olla peate rääkima nende inimestega, kes põhiseaduse lõid, ja võib-olla peate rääkima ka õiguskantsleriga, kes on just nimelt selle tõlgenduse [andnud]. Ma ei saagi rääkida tõlgendusest, see on põhiseaduses nii selgelt öeldud. Selle kohta ei tule uut seadust. Me ei tule ühegi uue seadusega välja, see kehtib ammu. Me lihtsalt ütleme kooliõdedele, et jah, nad võivad seda põhiõigust kasutada. Aga mis puutub väärinfosse, siis ma ei mäleta, et ma oleksin süüdistanud teid selles, et te levitate väärinfot abistatud enesetapu ja eutanaasia kohta. Küll aga – jah, meil oli siin esmaspäeval arutelu – on Riigikohus andnud Riigikogule ülesande reguleerida abistatud enesetapu teemat. Sellisel juhul peate ka teie, Moonika Helme, ütlema, milline see regulatsioon peab olema. See arutelu ei saa toimuda niimoodi, et mina täna otsustan ja homme peate teie hääletama. Nii see ei lähe. See arutelu saab olema laiapõhjaline ja laiahaardeline. Teie arvamus on samuti oodatud.

Riina Solman, palun!

Riina Solman, palun!

Suur tänu, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud minister! Minu teine küsimus puudutabki perepoliitikat. Ma olen väga tänulik, et sa oled leidnud võimaluse tervishoiuteemade kõrvalt ka sellesse süveneda ja tõenduspõhiseks tunnistada need vanad rahvastikuministeeriumi meetodid. Aga ma küsin selle kohta, mis ka natukene üllatas. Analüüs on välja tulnud ja 2026. aasta eelarvesse ei ole sa planeerinud ühtegi meedet. Tegelikult oleks vaja ju inimestele just praeguses raskes toimetuleku[olukorras] anda signaal, et riik ikkagi peresid ja lapsi toetab. Kui seetõttu, et palju lapsi on jäänud sündimata, ei ole siiski jäänud nüüd nii palju raha üle, siis seda on ju ikkagi üle jäänud, me oleme seda ka leidnud, ja on võimalik taastada kas või suurperedele huviringitoetus 101 000 eurot, mis võeti küllalt meelevaldselt ja mõttetult ära. See toetus oli alates pere neljandast lapsest, kooliealistele lastele, mis aitas väga palju maapiirkondade peresid. Seda sel juhul, kui ei tehta seda eelnõu, millega lapsetoetus ja suurpere toetus [muutuksid] veel suuremaks.

Suur tänu, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud minister! Minu teine küsimus puudutabki perepoliitikat. Ma olen väga tänulik, et oled leidnud võimaluse ka tervishoiuteemade kõrvalt sellesse süveneda ja tõenduspõhiseks tunnustada need vanad rahvastikuministeeriumi meetodid. Aga ma küsiksin selle kohta, et natukene üllatas, et kuna analüüs on välja tulnud ja tegelikult 2026. eelarveaastasse sa ei ole ette planeerinud ühtegi meedet, siis tegelikult oleks vaja ju inimestele just praeguses raskes toimetulekus anda signaal, et riik ikkagi peresid ja lapsi toetab. Kui ei ole nii palju jäänud sündimata lastest raha üle, mis ju on jäänud üle, mida me oleme ka leidnud, siis on võimalik kas või taastada suurperedele see huviringitoetus 101 000 eurot, mis võeti küllalt meelevaldselt ja mõttetult ära. See oli alates pere neljandast lapsest kooliealistele lastele, mis aitas väga palju maapiirkondade peresid. Kui mitte teha seda eelnõu, kus lapsetoetus ja suurpere toetus liiguksid veel suuremaks.

Aitäh küsimuse eest! Me oleme lastega perede peale mõelnud ikkagi ka järgmise aasta riigieelarves. Näiteks automaks lastega peredel langeb, tekib soodustus 100 eurot lapse kohta. Lisaks, ma arvan, mitte ainult lastega peresid, aga kõiki peresid aitab maksuküüru kaotamine, mille tõttu keskmise palgaga inimesele jääb igas kuus kätte umbes 100 eurot [rohkem]. See on päris suur raha. Keskmine palk, ma tuletan meelde, on 2000 eurot. Need ei ole kõrgepalgalised inimesed, me ei saa rääkida, et need on kõrgepalgalised inimesed. Kes saavad vähem palka, nemad saavad samuti umbes samas suurusjärgus, väheneva sammuga. Seda saab igaüks palgakalkulaatorist vaadata. Lisaks, koalitsioonileppes on põhimõte, et teise pensionisambasse kogutud raha saab kasutada kodulaenu tagatisena. Perepoliitika analüüs näitas, et noorte perede jaoks on kodu soetamine hästi suur probleem. See on ka takistuseks pere loomisel. Just seetõttu sai see sinna sisse. Lisaks oleme koostöös Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumiga viinud valitsusse eelnõu, millega me tahame vähendada bürokraatiat, et oleks võimalik hakata eluasemeid soodsamalt ehitama. Need asjad. Ja juba mainitud toimetulekutoetus, selle tõus. Ma usun, et valitsus leiab võimaluse ka seda tõsta. See on ju ometi kõige hapramatele perekondadele mõeldud. Me ikka mõtleme sellele. Aga neid soovitusi, mis analüüsis välja tulid, me peame hakkama ükshaaval vaatama, kuidas me saame neid rakendada. Kindlasti on teie nõuanded ja teie erakonna nõuanded ka teretulnud.

Aitäh küsimuse eest! Tegelikult me oleme ikkagi lastega perede peale mõelnud ka järgmise aasta riigieelarves. Näiteks automaks lastega peredele langeb, tekib soodustus 100 eurot lapse kohta. Lisaks, ma arvan, mitte ainult lastega peresid, aga kõiki peresid aitab maksuküüru kaotamine, kus keskmise palgaga inimesele jääb igas kuus kätte umbes 100 eurot. See on päris suur raha. Ja keskmine palk, ma tuletan meelde, on 2000 eurot. See ei ole kõrgepalgaline inimene, me ei saa rääkida, et need on kõrgepalgalised inimesed. Ja kes saavad vähem palka, nemad samuti saavad umbes sama suurusjärgu vähenevas sammus. Seda saab igaüks vaadata palgakalkulaatorist. Lisaks, koalitsioonileppes on meil põhimõte, et teise pensionisambasse kogutud raha saab kasutada kodulaenu tagatisena. Perepoliitika analüüs näitas seda, et noorte perede jaoks on kodu soetamine hästi suur probleem ja see on takistuseks pere loomisel, ja seetõttu just see sai sinna sisse. Lisaks oleme koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga viinud valitsusse eelnõu, kus me tahaksime vähendada bürokraatiat, et oleks võimalik eluasemeid hakata ehitama soodsamalt. Need asjad. Ja juba mainitud toimetulekutoetus, selle tõus. Ma usun, et valitsus leiab võimaluse ka seda tõsta. See on ju ometi kõige-kõige hapramatele perekondadele mõeldud, me ikka mõtleme sellele. Mis analüüsis need soovitused välja tulid, neid peame hakkama ükshaaval vaatama, kuidas me saame neid rakendada, ja kindlasti on teie nõuanded, teie erakonna nõuanded ka teretulnud.

Varro Vooglaid, palun!

Aitäh! No esiteks üleskutse, et keegi võiks teostada faktikontrolli teie väite suhtes, nagu oleks koroonavaktsiinide ohutusuuringud olnud palju ulatuslikumad, kui vaktsiiniuuringud tavaliselt teiste vaktsiinide puhul siis. See väide on ju ilmselgelt vale. Nüüd huvitav on see, kuidas te hurjutate inimesi, kes väärinfo levitamisega püüavad saavutada isiklikku poliitilist kasu, olgugi et ise olete väärinfo levitamisega saanud mitte ainult Riigikogu liikmeks, vaid nüüd juba ka ministriks. Teil paistab see kuidagi veres olema, et süüdistada teisi selles, mida ise teete. Aga mis mind eriti hämmastas teie vastuseid kuulates, oli see, kuidas te õigustasite lastele vaktsiinide süstimist ilma vanemate nõusolekuta sellega, et lastel on õigus otsustada ise oma keha üle. Ometi kogu koroonaperioodi jooksul teie ise olite üks nendest, kes peamiselt surus maha just nimelt seda põhiõigust otsustada ise oma keha üle. Ise ju pooldasite diktatuurilist programmi, mille tõttu paljud kaitseväelased, politseinikud, jõustruktuuride esindajad, teised, kes on truult Eesti Vabariiki teeninud, kaotasid oma karjääri, sellepärast et neil ei lastud ise otsustada oma keha üle. Kuidas siis on sellega?

Aitäh! No esiteks on üleskutse, et keegi võiks teostada faktikontrolli teie väite suhtes, nagu oleks koroonavaktsiinide ohutusuuringud olnud palju ulatuslikumad kui vaktsiiniuuringud tavaliselt, teiste vaktsiinide puhul. See väide on ju ilmselgelt vale. Huvitav on see, kuidas te hurjutate inimesi, kes väärinfo levitamisega püüavad saavutada isiklikku poliitilist kasu, olgugi et te ise olete väärinfo levitamise abil saanud mitte ainult Riigikogu liikmeks, vaid nüüd juba ka ministriks. Teil paistab see kuidagi veres olevat, süüdistate teisi selles, mida te ise teete. Aga mind eriti hämmastas teie vastuseid kuulates see, kuidas te õigustasite lastele vaktsiinide süstimist ilma vanemate nõusolekuta sellega, et lapsel on õigus ise oma keha üle otsustada. Ometi olite te kogu koroonaperioodi jooksul üks nendest, kes surus maha just nimelt seda põhiõigust, otsustada ise oma keha üle. Ise te ju pooldasite diktatuurilist programmi, mille tõttu paljud kaitseväelased, politseinikud, jõustruktuuride esindajad ja teised, kes olid truult Eesti Vabariiki teeninud, kaotasid oma karjääri, sest neil ei lastud ise oma keha üle otsustada. Kuidas siis on sellega?

Aitäh! Kui te nimetate väärinfoks tõenduspõhist tervishoidu, siis jah, nimetage mind väärinfo levitajaks, kui te soovite. Teaduse kohta on üks väga hea ütlemine: teadusel on ükskõik, mida meie temast arvame. Teaduslikud faktid on alati ühesugused, ükskõik mida me nendest räägime, kas me nimetame neid väärinfoks või mitte. Mina kasutan oma praktikas teadustööde hindamisel klassikalist teadustööde kvaliteedi hindamise metoodikat, mis on kasutusel väga paljudes ülikoolides ja mida ülikoolides ka õpetatakse. Selle kohaselt saan ma öelda, et ma olen tõenduspõhise tervishoiu esindaja ja seisan selle eest kindlasti. Kui teie soovite tõenduspõhist meditsiini nimetada väärinfoks, siis teil on see vabadus. Rääkides laste vaktsineerimisest, siis te olete ise jurist ja peaksite ometi põhiseadust teadma. Lapsele ei tohi sunniviisiliselt teha vaktsiini ja ei tohi teda ka sundida vaktsiinist loobuma. Seda õigust lapsevanemal ei ole. Lapsevanem loomulikult vastutab, nagu öeldud, aga lapsevanemal ei ole õigust sundida last tegema selliseid asju, mida laps päriselt ei taha, just tema oma kehaga. Ja rääkides sellest niinimetatud diktatuurist … (Hääled saalis.) Kas ma võin jätkata? Rääkides niinimetatud diktatuurist, siis ka COVID‑i [pandeemia] ajal ei sunnitud mitte kedagi. Jah, oli elukutseid, kelle esindajate puhul nähti, et [vaktsineerimine] on väga vajalik. Esiteks, me kasutasime toonast teadmist, ja teiseks, võtame näiteks kas või gripivaktsiini. Kuidas te suhtute sellesse, et teie väga hapra tervisega eakat [lähedast] ravib meedik, kes ei ole gripi vastu vaktsineeritud, kes võib täiesti tahtmatult teie eaka lähedase nakatada surmava viirusega? Gripp on samuti surmav nagu COVID. Need on kõik küsimuste küsimused, loomulikult. Eestis ei ole sundvaktsineerimist olnud. (Hääled saalis.) Tõsi, me olime sunnitud inimesi survestama, jah, aga seda nõudis toonane aeg ja seda tehti kõikides tsiviliseeritud riikides. Jah, olid mõned riigid, kus päriselt ka sunniti, ja see ei olnud okei. (Protesteeriv hääl saalist.) Jätkame!

Aitäh! Kui te nimetate väärinfoks tõenduspõhist tervishoidu, siis jah, nimetage mind väärinfo levitajaks, kui te soovite. Teaduse kohta on üks väga hea ütlemine. Teadusel on ükskõik, mida meie temast arvame. Teaduslikud faktid on alati ühesugused, ükskõik mida me räägime nendest, kas me nimetame seda väärinfoks või mitte. Mina kasutan oma praktikas teadustööde hindamisel klassikalist teadustööde kvaliteedi hindamise metoodikat, mis on kasutusel väga paljudes ülikoolides, mida õpetatakse ülikoolides. Ja selle kohaselt ma saan öelda, et ma olen tõenduspõhise tervishoiu esindaja ja seisan selle eest kindlasti. Kui teie soovite tõenduspõhist meditsiini nimetada väärinfoks, siis see on teie vabadus. Rääkides laste vaktsineerimisest, te olete ise jurist ja peaksite ometi põhiseadust teadma, et lapsele ei tohi ka sunniviisiliselt teha vaktsiini ja ei tohi ka sunniviisiliselt teda sundida loobuma vaktsiinist. Seda õigust ei ole lapsevanemal. Lapsevanem loomulikult vastutab, nagu öeldud, aga lapsevanemal ei ole tegelikult õigust sundida last tegema selliseid asju, mida laps päriselt ei taha, just tema kehaga. Ja rääkides sellest niinimetatud diktatuurist … (Saalis räägitakse.) Kas ma võin jätkata? Rääkides niinimetatud diktatuurist, siis ka COVID-i ajal ei sunnitud mitte kedagi. Jah, olid elukutsete esindajad, kelle puhul nähti, et see on väga vajalik. Esiteks kasutasime toonast teadmist ja teiseks, näiteks võtame kas või gripivaktsiini. Kuidas te suhtute sellesse, et teie väga hapra tervisega eakat inimest ravib meedik, kes ei ole gripi vastu vaktsineeritud, kes võib täiesti tahtmatult teie eaka inimese, eaka lähedase nakatada surmava viirusega? Gripp on samuti surmav nagu COVID. Ehk et see on kõik küsimuste küsimused loomulikult. Kedagi ei ole, Eestis ei ole sundvaktsineerimist olnud. Tõsi, me olime sunnitud inimesi survestama, jah, aga seda nõudis toonane aeg ja seda tehti kõikides tsiviliseeritud riikides. Jah, olid mõned riigid, kus päriselt ka sunniti, ja vot see ei olnud okei.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh! Rääkides survestamisest … (Hääled saalis.)

Aitäh! Rääkides survestamisest …

Ma ei kuule küsimust. Vabandust!

Karmel Joller, te kritiseerisite sotsiaalmeedias Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa juhi Hans Kluge Venemaale tehtud visiiti, öeldes, et visiit võib õigustada Venemaa režiimi. Teie reageerisite sellele visiidile … sõnadega, et see võib legitimeerida režiimi, mis tahtlikult sihib just neid väärtusi, mida WHO peaks kaitsma, ning avaldasite sügavat nördimust. Samas olete korduvalt tuginenud WHO seisukohtadele ja soovitustele, esitades neid kui autoriteetseid ja teaduspõhiseid aluseid, mille järgi kujundada riigi tervisepoliitikat. Avalikkusele jääb paratamatult mulje, et ühel hetkel toetute WHO autoriteedile, kuid teisel hetkel avaldate sügavat nördimust. Kas te võiksite pikemalt lahti seletada, kuidas see vastuolu on teie hinnangul lahendatav? Millal saab Eesti inimene teie sõnul võtta WHO seisukohti siduva ja usaldusväärse alusena ja millal mitte?

Karmen Joller, te kritiseerisite sotsiaalmeedias Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa juhi Hans Kluge Venemaale tehtud visiiti, öeldes, et visiit võib õigustada Venemaa režiimi. Teie reageerisite sellele visiidile X‑is sõnadega, et see võib legitimeerida režiimi, mis tahtlikult sihib just neid väärtusi, mida WHO peaks kaitsma, ning avaldasite sügavat nördimust. Samas olete korduvalt tuginenud WHO seisukohtadele ja soovitustele, esitades neid kui autoriteetseid ja teaduspõhiseid aluseid, mille järgi kujundada riigi tervisepoliitikat. Avalikkusele jääb paratamatult mulje, et ühel hetkel te toetute WHO autoriteedile, kuid teisel hetkel avaldate sügavat nördimust. Kas te võiksite pikemalt lahti seletada, kuidas see vastuolu on teie hinnangul lahendatav? Millal saab Eesti inimene teie sõnul võtta …

Aitäh!

… WHO seisukohti siduva ja usaldusväärse alusena ja millal mitte?

Aitäh küsimuse eest! Ma tegelikult ei kritiseerinud Hans Kluge visiiti. Ta läks kohtuma tervisevaldkonnaga seonduvalt, näiteks rääkis ta seal sellest, et HIV-positiivsed vajavad samamoodi tervishoidu ja arstiabi. See oli, milleks ta läks. Ma kritiseerisin seda, et ta kohtus Venemaa välisministriga. Ja tõepoolest, Euroopa Liidus on üldiselt ikkagi riikide juhid ja ka suuremate organisatsioonide juhid – just minu mainitud põhjusel – vältinud Venemaa juhtkonnaga kohtumist, eelkõige sellise juhtkonnaga, kes vastutab sõjastrateegiate eest, just selleks, et mitte legitimeerida neid. No Putin oli ju lausa isolatsioonis vahepeal, ja põhjusega. Ja ma arvan, et peaks olema siiani, kuna see, mida Putin korraldab maailmas, eriti Ukrainas – seda ei saa kirjeldada. Ja mis puutub väärtustesse, siis WHO … Hans Kluge ütles, et ta läks ja andis teada härra Lavrovile, et haiglaid ja meditsiiniasutusi ja terviseasutusi ei tohiks rünnata. Selle peale minul tekkis küsimus – ja tegelikult ma olen sellest ka rääkinud Hans Klugega –, et aga kas siis koole ja lasteaedu võib. Või kas siis Lavrov enne ei teadnud seda? Kas midagi muutus pärast seda? Nii kui ta visiidilt tuli, vist isegi samal ajal, sai järjekordne haigla tabamuse. See ei ole okei, minna ja pakkuda oma kompetentsi sellisele inimesele, kes vastutab selle eest, et miljonid inimesed on pidanud oma kodust lahkuma ja sajad tuhanded inimesed on pidanud põgenema või on ka surma saanud ning kümneid tuhandeid lapsi on röövitud. Me ei saa seda kuidagi õigustada. Ma usun, et isegi teie, et ka teie olete minuga selles mõttes nõus. Mis puutub WHO soovitustesse, siis WHO-s on üle maailma väga palju erinevaid töötajaid. Kui üks töötaja eksib mingite väärtuste vastu, siis ma arvan, et see ei tee kogu organisatsiooni kehtetuks. WHO on andnud väga suure panuse ka Eesti tervishoiusüsteemi ülesehitamisse. WHO on andnud ja annab praegugi meile andmeid selle kohta, kuidas meil oleks parem näiteks rahastussüsteemi muuta või millele me peaksime tähelepanu paremini pöörama. Selles osas mul ei ole WHO suhtes kriitikat. Me Klugega rääkisime. Ta tegelikult vabandas. Ta ütles, et ta sai aru oma veast. Ja me jätkame koostööd.

Aitäh küsimuse eest! Ma tegelikult ei kritiseerinud Hans Kluge visiiti. Ta läks kohtumisele, mis oli seotud tervisevaldkonnaga, näiteks rääkis ta seal sellest, et HIV-positiivsed vajavad samamoodi tervishoidu ja arstiabi. See oli see, milleks ta sinna läks. Ma kritiseerisin seda, et ta kohtus Venemaa välisministriga. Tõepoolest, Euroopa Liidus on üldiselt ikkagi riikide juhid ja ka suuremate organisatsioonide juhid just minu mainitud põhjusel vältinud Venemaa juhtkonnaga kohtumist, sellise juhtkonnaga, kes vastutab sõjastrateegiate eest, just selleks, et mitte neid legitimeerida. No Putin oli vahepeal ju lausa isolatsioonis, ja põhjusega. Ma arvan, et ta peaks olema siiani isolatsioonis, kuna seda, mida Putin korraldab maailmas, eriti Ukrainas, ei saa kirjeldada. Mis puutub väärtustesse, siis Hans Kluge rääkis, et ta läks ja andis teada härra Lavrovile, et haiglaid, meditsiiniasutusi ja terviseasutusi ei tohiks rünnata. Selle peale tekkis minul küsimus – ma olen sellest ka rääkinud Hans Klugega –, et aga kas siis koole ja lasteaedu võib. Või kas siis Lavrov enne ei teadnud seda? Kas midagi pärast seda muutus? Nii kui ta visiidilt tuli, vist isegi visiidi ajal, sai järjekordne haigla tabamuse. See ei ole okei, minna ja pakkuda oma kompetentsi sellisele inimesele, kes vastutab selle eest, et miljonid inimesed on pidanud oma kodust lahkuma ja sajad tuhanded inimesed on pidanud põgenema või on ka surma saanud ning kümneid tuhandeid lapsi on röövitud. Me ei saa seda kuidagi õigustada. Ma usun, et ka teie olete minuga selles nõus. Mis puutub WHO soovitustesse, siis WHO‑s on üle maailma väga palju erinevaid töötajaid. Kui üks töötaja eksib mingite väärtuste vastu, siis ma arvan, et see ei muuda kogu organisatsiooni [tööd] kehtetuks. WHO on andnud väga suure panuse ka Eesti tervishoiusüsteemi ülesehitamisse. WHO on andnud ja annab praegugi meile andmeid selle kohta, kuidas meil oleks parem näiteks rahastussüsteemi muuta või millele me peaksime tähelepanu pöörama. Selles osas ei ole mul WHO suhtes kriitikat. Me Klugega rääkisime. Ta tegelikult vabandas. Ta ütles, et ta sai oma veast aru. Me jätkame koostööd.

Mul on üks tehniline palve. Helle‑Moonika Helme, ma hakkan juba muretsema Rain Epleri pärast. Ma arvan, et te võiks ka muretseda. Ta on taas nimekirjas esimene küsija. Kui te ei protesti, siis ma võtaks ja paluks operaatoril tema nimi küsijate järjekorrast praegu maha võtta, mis ei takista tal ühelgi hetkel tulla ja uuesti ennast registreerida. (Helle-Moonika Helme vastab kohapealt.) See on teist väga suuremeelne, ma tänan teid. (Helle-Moonika Helme kõneleb edasi.) See on teist väga suuremeelne, see jääb mulle meelde. Aitäh! Nii, Aivar Kokk, palun!

Mul on üks tehniline palve. Helle‑Moonika Helme, ma hakkan juba muretsema Rain Epleri pärast. Ma arvan, et teie võiks ka muretseda. Ta on taas nimekirjas esimene küsija. Kui te ei protesti, siis ma paluks operaatoril tema nimi küsijate järjekorrast praegu maha võtta, mis ei takista tal ühelgi hetkel tulla ja ennast uuesti registreerida. (Helle-Moonika Helme vastab kohalt.) See on teist väga suuremeelne, ma tänan teid. (Helle-Moonika Helme kõneleb edasi.) See on teist väga suuremeelne, see jääb mulle meelde. Aitäh! Nii, Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Austatud minister! Ma ei kritiseeri su ministritööd. Aga ma loodan, et sa ei vasta nii, nagu sa vahepeal oled vastanud, Jürgen Ligi moodi. Rääkida sellest, et me nüüd teeme midagi uuesti, seda, mida me juba oleme teinud, vähendame tulumaksu või teeme midagi kolmandat, see ei ole hea. Usu, see ei ole su valijatele hea. Aga tead, mille eest ma teen kriitikat ja väga tõsist kriitikat? Selle eest, et sa oled Tervisekassa nõukogu esimees. Mina ütlen ausalt ja selgelt: kui nõukogu astuks tagasi, ma ei istuks siin saalis. Aga sa nõukogu esimehena jätkad ja kõik nõukogu liikmed jätkavad. See ämber ei ole mitte nüüd tulnud, ma kevadel kahel korral küsisin su eelkäija käest. Ei teadnud tolleaegne rahandusminister midagi, ja ma saan aru, et sotsminister, kui tal oli nädal aega sellele küsimusele vastata, siis ta alles vastas. Need kolimised ja kõik asjad käisid nii, et nõukogu liikmed ei tahtnud mitte mütsigi nendest teada.

Hea juhataja! Austatud minister! Ma ei kritiseeri su ministritööd. Aga ma loodan, et sa ei vasta nii, nagu sa vahepeal oled vastanud – Jürgen Ligi moodi. Rääkida sellest, et me teeme midagi uuesti, seda, mis me juba oleme teinud: vähendame tulumaksu või midagi kolmandat. See ei ole hea. Usu, see su valijatele ei ole hea. Aga tead, mille peale ma teen kriitikat ja väga tõsist kriitikat? Selle eest, et sa oled Tervisekassa nõukogu esimees. Mina ütlen ausalt ja selgelt: kui nõukogu astuks tagasi, ma ei istuks siin saalis. Niikaua kui sa nõukogu esimehena jätkad ja kõik nõukogu liikmed jätkavad, siis see ämber ei ole mitte nüüd tulnud, vaid ma kevadel kahel korral küsisin su eelkäijate käest. Ei teadnud tolleaegne rahandusminister, ja ma saan aru, et sotsminister sai … Juba oli nädal aega tal aega sellele küsimusele vastata, siis tema juba vastas. Need kolimised, asjad – kõik käisid nii, et nõukogu liikmed ei taha mitte mütsigi sellest teada.

Aitäh!

Kas sa ei tunneta seda, et nõukogu liikmena peaksid kõik nõukogu liikmed tagasi astuma ja valitama uued nõukogu liikmed?

Kas sa ei tunneta seda, et kõik nõukogu liikmed peaksid tagasi astuma ja tuleks valida uued nõukogu liikmed?

Aitäh! Nõukogu liikmed on tegelikult määratud Tervisekassa seadusega. Üks neist on rahandusminister, teine on sotsiaal- või tervishoiuvaldkonna minister ja ülejäänud on organisatsioonide esindajad. Tegelikult nad ei saa tagasi astuda, vaid neid peaks organisatsioon tagasi kutsuma ja pakkuma uue esindaja, kui selline soov tõesti oleks. Aga selle kohta, et nõukogu liikmed ei taha ühest või teisest asjast teada, ütlen, et kindlasti tahavad, aga tegelikult on nõukogu roll määratleda Tervisekassa strateegilised suunad: just seesama rahastamine, eelarve ja kõik see, mis toimub tervishoius. Nõukogu selline igapäevane roll ei ole süveneda tegevuskuludesse. Seetõttu, niipalju kui ma protokollidest olen lugenud, said nõukogu liikmed alles tagantjärele teada, et oli toimunud selline uue asukoha valik. Neil olid ka, ma saan aru, küsimused. Nagu ma ka ütlesin, mina plaanisin selle panna päevakorda, kuna tõesti tekkisid kahtlused. Ehk nõukogu tegeleb strateegiliste küsimustega ja kui on kahtlused, siis ka igapäevase juhtimise küsimustega. Seda me plaanisime teha, aga ajakirjandus tegi oma tööd väga hästi ja see jõudis kõik varem lõpule, kui meie jõudsime reageerida.

Aitäh! Nõukogu liikmed on tegelikult määratud Tervisekassa seadusega, kellest üks on rahandusminister, teine on sotsiaal- või tervishoiuvaldkonna minister ja teised on organisatsioonide esindajad. Ehk et tegelikult nad ei saa tagasi astuda, vaid neid peaks organisatsioon tagasi kutsuma ja pakkuma uue esindaja, kui see soov tõesti oleks. Aga seda, et nõukogu liikmed ei taha ühest või teisest asjast teada – kindlasti tahavad, aga tegelikult nõukogu roll on määratleda Tervisekassa strateegilised suunad: just seesama rahastamine, eelarve ja kõik need sellised, mis toimub tervishoius. Tegelikult nõukogu roll, selline igapäevane roll ei ole süveneda tegevuskuludesse ja seetõttu, niipalju kui ma protokollidest olen lugenud, nõukogu liikmed said ka tagantjärele teada, et oli toimunud selline uue asukoha valik. Neil olid ka seal, ma saan aru, küsimused. Ja nagu ma ka ütlesin, mina plaanisin selle panna päevakorda, kuna tõesti tekkisid kahtlused. Ehk et nõukogu tegelikult tegeleb strateegiliste küsimustega ja kui on kahtlused, siis ka nende igapäevase juhtimise küsimustega. Ja seda me plaanisime teha, aga ajakirjandus tegi oma tööd väga hästi ja see jõudis kõik varem lõpule, kui me jõudsime reageerida.

Aitäh! Lugupeetud minister! Te olete siin kiitnud WHO-d, Maailma Tervishoiuorganisatsiooni, ja tsiteerinud ka nende mõtteid, kuidas nad kogu tervishoiusüsteemi näevad. Samas seesama WHO ja ka Eesti Riigikontroll on tegelikult pööranud tähelepanu kitsaskohtadele, mis on meie tervishoius. Rühmade vahel kasvab sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus, piiratud ravi kättesaadavus – see on see, mida ma juba mainisin esimeses küsimuses – ning süveneb tööjõupuudus tervishoiusektoris. Te olete mõnda aega seda kohta täitnud ja see eelmine vastus, mis tuli teie poolt, oli minu jaoks natukene kummastav. Sellepärast et kui ma mainisin ära, et 15,5% inimestest on loobunud tervishoiuteenusest, siis te selle peale vastasite, et peate süüvima, mille tõttu see on. Sellest lähtuvalt ma nagu pärin aru, mis te siiamaani olete teinud. Kui palju te olete asjasse süüvinud?

Aitäh! Lugupeetud minister! Te olete siin kiitnud WHO-d, Maailma Terviseorganisatsiooni, ja tsiteerinud ka nende mõtteid, kuidas nad kogu tervishoiusüsteemi näevad. Samas, seesama WHO ja ka Eesti Riigikontroll on juhtinud tähelepanu kitsaskohtadele, mis meie tervishoius on. Kasvab [elanike]rühmade sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus, ravi kättesaadavus on piiratud – seda ma mainisin esimeses küsimuses – ning süveneb tööjõupuudus tervishoiusektoris. Te olete mõnda aega seda [ministri]kohta täitnud. Eelmine vastus, mis teie poolt tuli, oli minu jaoks natukene kummastav. Kui ma mainisin, et 15,5% inimestest on tervishoiuteenusest loobunud, siis te selle peale vastasite, et te peate süüvima sellesse, mille tõttu see nii on. Ma ei saagi päriselt aru, et mida te siiamaani olete teinud. Kui palju te olete asjasse süüvinud?

Lauri Laats, teine küsimus, palun!

Ma ütlesin seda, et kui on statistika, siis tegelikult on vaja vaadata sinna selle statistika, selle numbri metoodika taha ja teada saada, milliseid küsimusi inimestele esitati. Siis saab täpsemalt teada, mida see number meile ütleb. Seda ma ütlesin enne. Aga ma olen teiega nõus. Tõepoolest, Eestis tervishoius valitseb ebavõrdsus ja ravi kättesaadavus on piiratud näiteks asukohapõhiselt, vahel ka rahakotipõhiselt ja nii edasi. Ja üks, mis mind ennast kõige rohkem häirib, on see, et meie tervishoius kvaliteet ei ole ühtlane. Kui näiteks üks perearstikeskus pakub kõiki teenuseid, mida peab perearstikeskus pakkuma, siis sealsamas kõrval võib olla teine perearstikeskus, kes seda ei paku. Või näiteks ühte haiglasse läheb inimene, sama diagnoosiga saab ühesugust ravi ja teises kohas ta saab täiesti teistsugust ravi. Meil Eestis puudub adekvaatne kvaliteedisüsteem. Õnneks patsiendikindlustuse seadusega kohustati kõiki tervishoiuasutusi looma oma isiklik kvaliteedisüsteem. Enne seda oli olukord veel hullem, sest isegi tervishoiuasutustel ei olnud kvaliteedisüsteemi. Ja milleks on vaja kvaliteedisüsteemi? See on vajalik selleks, et oleks arstiabi standardne kättesaadavus, kogemused standardsed. Loomulikult varieeruvused esinevad, aga et vähemalt oleks mingi standard. Praegu need erinevused on liiga suured. Ja ma olen nõus: jah, see on probleem ja sellepärast ma olin nõus saama ministriks, et lahendada neid probleeme.

Ma ütlesin seda, et kui on statistika, siis on vaja vaadata selle statistika, selle numbrimetoodika taha, et saada teada, milliseid küsimusi inimestele esitati. Siis saab täpsemalt teada, mida see number meile ütleb. Seda ma ütlesin. Aga ma olen teiega nõus. Tõepoolest, Eesti tervishoius valitseb ebavõrdsus ja ravi kättesaadavus on piiratud näiteks asukohapõhiselt, vahel ka rahakotipõhiselt ja nii edasi. Üks asi, mis mind ennast kõige rohkem häirib, on see, et kvaliteet meie tervishoius ei ole ühtlane. Kui näiteks üks perearstikeskus pakub kõiki teenuseid, mida peab perearstikeskus pakkuma, siis sealsamas kõrval võib olla teine perearstikeskus, kes seda kõike ei paku. Või näiteks inimene läheb ühte haiglasse ja saab ühesugust ravi, aga teises kohas saab ta sama diagnoosi korral täiesti teistsugust ravi. Eestis puudub adekvaatne kvaliteedisüsteem. Õnneks kohustati patsiendikindlustuse seadusega kõiki tervishoiuasutusi oma isiklikku kvaliteedisüsteemi looma. Enne seda oli olukord veel hullem, sest isegi tervishoiuasutustel ei olnud kvaliteedisüsteemi. Milleks on kvaliteedisüsteemi vaja? Seda on vaja selleks, et arstiabi oleks standardne, kättesaadavus oleks standardne, kogemused standardsed. Loomulikult esinevad varieeruvused, aga et oleks vähemalt mingi standard. Praegu on need erinevused liiga suured. Ma olen nõus, jah, see on probleem, ja sellepärast olingi ma nõus saama ministriks, et neid probleeme lahendada.

Priit Sibul, teine küsimus, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Hea minister! Te olete olnud ametis viis ja pool kuud. Ma lähen tagasi sinna teie ameti algusesse. Kuu aega olite olnud minister, kui allkirjastasite otsuse, mis puudutab, 25. aprillil otsus nr 17, Tervisekassa juhatuse liikmete tulemustasu maksmine. Kui ma vaatan praegu Tervisekassa koduleheküljele, siis on sihuke lehekülg "Tervisekassa juhatuse liikmete ametitasud ja tulemustasud aastal 2025". Siin on kirjas, et need on kinnitatud Tervisekassa nõukogu otsusega järgmiselt, siis on erinevate inimeste nimed, eks ju. Juhatuse liikme esimehe palk 9898 ja ülejäänud liikmetel 8529. Ja kui all on kirjas, et 2024. aasta töötulemuste eest täiendav tulemustasu kaks ja pool kuud, ja kui ma vaatan, siin on viide otsusele, ja kui ma vaatan seda otsust, siis otsuses, mille te olete allkirjastanud, on kahe kuu ametitasu. Millest see erinevus, kas te teate või ei tea? Kas see on nagu kuskil mingi vale värk? Ja teine on tõesti, me ERR-is ka näiteks …

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Hea minister! Te olete olnud ametis viis ja pool kuud. Ma lähen tagasi teie ameti algusaega. Kuu aega olite olnud minister, kui allkirjastasite 25. aprilli otsuse nr 17 Tervisekassa juhatuse liikmetele tulemustasu maksmise kohta. Ma vaatan Tervisekassa koduleheküljele, kus on lehekülg "Tervisekassa juhatuse liikmete ametitasud ja tulemustasud aastal 2025". Seal on kirjas, et need on kinnitatud Tervisekassa nõukogu otsusega järgmiselt ja siis on erinevate inimeste nimed. Juhatuse esimehe palk on 9898 ja ülejäänud liikmetel on 8529 eurot. Lehe allääres on kirjas, et 2024. aasta töötulemuste eest on täiendav tulemustasu kahe ja poole kuu eest ning siin on ka viide otsusele. Kui ma vaatan seda otsust, siis näen, et otsuses, mille te olete allkirjastanud, on kirjas kahe kuu ametitasu. Millest see erinevus? Kas te teate või ei tea? Kas kuskil on nagu mingi vale värk? Tõesti, ERR‑is ka näiteks …

Aitäh!

… kui juhatuse liikmetele määratakse tasusid, siis need ikkagi vaadatakse üle. Te viitasite, et te olete kuidagi juriidiliselt seotud, et polnudki võimalik üle vaadata.

… kui juhatuse liikmetele määratakse tasusid, siis see ikkagi vaadatakse üle. Te viitasite, et te olete kuidagi juriidiliselt seotud, et polnudki võimalik üle vaadata.

Auditikomitee vaatas üle. Auditikomitee andis hinnangu, et need eelmise ministriga kokku lepitud tulemused on saavutatud. See on üks asi. Aga muide, ka mulle hakkas see kõrva, et siin keegi enne küsis ja mainis 2,5‑kordset tasu. Ma arvan, et see on mingi eksitus. Minu allkiri oli tõesti kahekordse [ametitasu kohta]. Ma loodan, et selles osas … Aitäh tähelepanu juhtimast! Ma küsin üle.

Auditikomitee vaatas üle. Selles mõttes auditikomitee andis hinnangu, et nad on need eelmise ministriga kokku lepitud tulemused saavutanud. See on üks asi. Aga muide, ka hakkas mulle kõrva, siin keegi enne küsis ja mainis 2,5-kordset tasu. Ma arvan, et see on mingi eksitus. Minu allkiri oli tõesti kahe …… Ma loodan, et selles osas … Aitäh tähelepanu juhtimast! Siis ma küsin üle.

Kalle Grünthal, palun!

Tänan! Proua minister, te olete rääkinud siin täna, et te olete teaduspõhine arst. Aga ma tahaksin öelda ühte asja. Pole natuke kaua aega möödas sellest, kui rasedatel soovitati iivelduse vastu ravimit talidomiid, mille tõttu hakkasid sündima kätetud ja jalutud lapsed. Te rääkisite gripivaktsiinist. Näiteks saab tuua alles mõned aastad tagasi toimunud ebaõnnestumise seagripivaktsiiniga Pandemrix, mis tekitas narkolepsiat ning muutis eluaegseks invaliidiks hulga noori inimesi. Mis ma tahan sellega öelda: teadus ja meditsiin on pidevas muutumises. Te olete kahjuks jäänud kinni oma sellesse narratiivi, milles te olite alguses, pandeemia alguses. Mul on küsimus: miks te ei taha minna sinna konverentsile ja lükata seal nõnda-öelda libauudised, teated, teaduspõhised asjad kõik ümber? Selle asemel karjute viienda korruse akna pealt, et mis te seal teete. Miks te ei taha sinna minna?

Tänan! Proua minister, te olete siin täna rääkinud, et te olete teaduspõhine arst. Aga ma tahaksin öelda ühte asja. Pole kaua aega möödas sellest, kui rasedatele soovitati iivelduse vastu ravimit talidomiid, mille tõttu hakkasid sündima kätetud ja jalutud lapsed. Te rääkisite gripivaktsiinist. Näiteks saab tuua alles mõni aasta tagasi toimunud ebaõnnestumise seagripivaktsiiniga Pandemrix, mis tekitas narkolepsiat ning muutis eluks ajaks invaliidiks hulga noori inimesi. Ma tahan sellega öelda, et teadus ja meditsiin on pidevas muutumises. Te olete kahjuks jäänud kinni sellesse narratiivi, mis teil oli pandeemia alguses. Mul on küsimus: miks te ei taha minna sinna konverentsile ja lükata seal need nõnda-öelda libauudised, ‑teated, [mis on tegelikult küll] teaduspõhised asjad, kõik ümber? Selle asemel te karjute viienda korruse akna pealt, et mis te seal all teete. Miks te ei taha sinna minna?

Aitäh! Mis see viies korrus siia puutub? Vabandust, ma ei saanud küsimusest päris aru. Aga talidomiidiga oli selline lugu, et seal olid ravimifirma huvid. Ja USA-s ei olnud tollal seadustega reguleeritud, kuidas ravimeid üldse tohib soovitada. Kui te tutvute selle kaasusega, see on tervishoius väga tuntud kaasus ja seda õpetatakse kõikidele tudengitele täna ülikoolis ja õpetati ka minu ajal. Gripi vastu vaktsineerimine raseduse ajal on vägagi soovitatav. Gripp on raseduse katkemise üks väga sagedasi põhjuseid ja seetõttu rasedatele tõepoolest gripivaktsiini soovitatakse. Pandemrixiga tõepoolest seostati narkolepsia juhtumeid, kuid hiljem täpsemate uuringute käigus selgus, et päris nii see ei olnud. Tegelikult seal olid hoopis teised tagamaad. Ja kes soovib, leiab Pandemrixigi kohta need tagamaad üles. Ma ei hakka siin loengut pidama, et see vist ei ole päris see koht. Ja ma olen nõus, loomulikult teadus muutub. Ma kindlasti ei ole kinni selles, mida COVID-i alguses räägiti. Ja kui me räägime vaktsineerimisest, siis tõepoolest päris alguses teadusuuringud näitasid, et COVIDi vaktsiin – ma räägin praegu Comirnatyst, mis oli esimene vaktsiin, mis Eestisse tuli. Siis räägiti ka sellest, et ta vähendab drastiliselt nakatumisi. Ja kui me jõudsime vaktsineerimisteni, siis tegelikult viirus muteerus. Viirustel ongi komme muteeruda. Me teame, et gripivaktsiin on igal aastal uus, igal aastal tuleb uus vaktsiin luua. COVID on selles mõttes sarnane, väga kiiresti muteeruv viirus, mis tähendab, et ta on kohanemisvõimeline. Me peame neid vaktsiine uuendama. Too vana vaktsiin võib-olla ei toimi enam nii hästi just sellele nakatumisele. Aga tänaseks, nagu ma ennist ütlesin, on teaduslik konsensus jõudnud sinna, et vaktsineerimine on näidustatud eelkõige riskirühmade inimestele, kellel on oht põdeda COVID-it väga raskelt ja potentsiaalselt surmavalt või invaliidsust põhjustavalt. Selles mõttes jah, teadus muutub, mina muutun ka koos teadusega. Ja kui mind on süüdistatud selles, et ma räägin üks päev ühte juttu ja kahe kuu pärast teist juttu, siis see on sellepärast, et teaduslik konsensus on vahepeal muutunud. COVID-i ajal isegi teinekord kaks päeva tagasi avaldatud uuringud osutasid vanaks. See oli väga huvitav aeg teadvuses, see on tõsi. Ja see on meile kõigile ka õppetunniks, et jah, teadus muutub. (Saalist öeldakse midagi.) Miks ma ei soovi minna konverentsile? Ma tõesti ei soovi minna konverentsile, kus ma tunnen, et ma midagi uut ei kuule. Ma olen tuttav nende narratiividega, mida seal esitatakse. Ma ei nõustu nendega, aga miks ma pean minema inimestega vaidlema, kellel on oma usk? Las nad usuvad, las nad räägivad, see on nende õigus. Mina ei pea sinna minema ja mul on selle ajaga väga palju olulisemaid asju teha. (Saalist öeldakse midagi, juhataja helistab kella.) Ma ei keela. Ei ole minu keelata kedagi minna konverentsile.

Aitäh! Mis see viies korrus siia puutub? Vabandust, ma ei saanud küsimusest päris aru. Aga talidomiidiga oli selline lugu, et seal olid ravimifirma huvid. USA‑s ei olnud tollal seadustega veel reguleeritud, kuidas ravimeid üldse tohib soovitada. Tutvuge selle kaasusega. See on tervishoius väga tuntud kaasus ja seda õpetatakse kõikidele tudengitele ülikoolis nüüd ja õpetati ka minu ajal. Gripi vastu vaktsineerimine raseduse ajal on vägagi soovitatav. Gripp on raseduse katkemise üks väga sagedasi põhjuseid ja seetõttu rasedatele gripivaktsiini soovitatakse. Pandemrixiga tõepoolest seostati narkolepsiajuhtumeid, kuid hiljem, täpsemate uuringute käigus selgus, et päris nii see ei olnud. Seal olid hoopis teised tagamaad. Kes soovib, leiab need tagamaad üles. Ma ei hakka siin loengut pidama, see ei ole vist päris see koht. Ma olen nõus, loomulikult teadus muutub. Ma kindlasti ei ole kinni selles, mida räägiti COVID‑i [pandeemia] alguses. Kui me räägime vaktsineerimisest, siis tõepoolest, päris alguses teadusuuringud näitasid COVID‑i vaktsiini kohta seda – ma räägin praegu Comirnatyst, mis oli esimene vaktsiin, mis Eestisse tuli –, et see drastiliselt vähendab nakatumisi. Kui me jõudsime vaktsineerimiseni, siis viirus muteerus. Viirustel ongi komme muteeruda. Me teame, et gripivaktsiin on igal aastal uus, igal aastal tuleb uus vaktsiin luua. COVID on selles mõttes sarnane, väga kiiresti muteeruv viirus, mis tähendab, et ta on kohanemisvõimeline. Me peame vaktsiine uuendama. Too vana vaktsiin võib-olla ei toimigi enam nii hästi just nakatumise vastu. Aga tänaseks, nagu ma ennist ütlesin, on teaduslik konsensus jõudnud selleni, et vaktsineerimine on näidustatud eelkõige riskirühmade inimestele, kellel on oht põdeda COVID‑it väga raskelt, potentsiaalselt surmavalt või invaliidsust põhjustavalt. Selles mõttes jah, teadus muutub, ka mina muutun koos teadusega. Mind on süüdistatud selles, et ma räägin üks päev ühte juttu ja kahe kuu pärast teist juttu. See on sellepärast nii, et teaduslik konsensus on vahepeal muutunud. COVID‑i [pandeemia] ajal teinekord osutusid isegi kaks päeva tagasi avaldatud uuringud vanaks. See oli teaduses väga huvitav aeg, see on tõsi. See on meile kõigile ka õppetunniks, et jah, teadus muutub. (Hääl saalist.) Miks ma ei soovi minna konverentsile? Ma tõesti ei soovi minna konverentsile, kui ma tunnen, et ma seal midagi uut ei kuule. Ma olen tuttav nende narratiividega, mida seal esitatakse. Ma ei nõustu nendega, aga miks ma pean minema vaidlema inimestega, kellel on oma usk? Las nad usuvad, las nad räägivad, see on nende õigus. Mina ei pea sinna minema ja mul on väga palju olulisemaid asju, mida selle ajaga teha. (Hääl saalist: "Ärge keelake inimesi!", juhataja helistab kella.) Ma ei keela. Ei ole minu keelata, kui keegi tahab konverentsile minna.

(Helistab kella, sest saalist hõigatakse midagi kõva häälega.) Võtame küsimuste kaupa! Anti! Härra Poolamets, kuulame järgmist küsijat! Vladimir Arhipov, palun!

(Helistab kella, saalist kostab pahane hääl.) Võtame küsimuste kaupa! Anti! Härra Poolamets, kuulame järgmist küsijat! Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Te mainisite ühes oma vastuses – või oli see kõnes, vahet ei ole –, et järjekorrad ei ole tähtsad. Ma arvan, et Eesti inimestele on järjekorrad kohe kindlasti tähtsad, sest vahel me ootame üle poole aasta, et eriarsti juurde saada. Aga mis inimesi kõige rohkem ärritab, on see, et kui sa sama valdkonna arsti juurde võtad tasulise numbri, siis saad sinna homme. Kuidas te seda kommenteerite, seda järjekorra pikkust selle taustal?

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Te ühes oma vastuses – või oli see kõnes, vahet ei ole – mainisite, et järjekorrad ei ole tähtsad. Ma arvan, et Eesti inimestele on tähtsad järjekorrad kindlasti kohe, sest vahel me ootame üle poole aasta, et eriarsti juurde saada. Aga mis inimesi kõige rohkem ärritab, on see, et kui sa sama valdkonna arsti juurde võtad tasulise numbri, siis saad sinna homme. Kuidas te seda kommenteerite, seda järjekorra pikkust selle taustal?

Aitäh! Ma ütlesin ka seda, et see on intrigeeriv lause. Ma teadsin, et see ärritab. Aga see ei olnud mõeldud mitte selleks, et inimesi ärritada, vaid selleks, et probleemi selgitada. Lühikesest järjekorrast ei ole mitte mingit kasu, kui inimene satub vale arsti juurde. Näiteks oli minu praktikas juhtum, kus noormees, kellel oli kuus korda õlaliiges liigesest välja käinud. Andsid saatekirja ortopeedile. Ortopeedilt tuli vastus: "Teate, mina olen õlaortopeed, saatke ta põlveortopeedile." See noormees sai tõesti ortopeedi vastuvõtule, aga tal ei olnud sellest mitte mingit kasu, ja ta pidi ootama veel mitu kuud järjekorras, eks ju. See oli siis, kui ei olnud veel tänapäevast e-konsultatsiooni süsteemi ja ma suunasin ta selle nii-öelda tavalise saatekirjaga. Nii et järjekord peab olema õige pikkusega. Ehk see noormees, kellel oli nii palju kordi käinud õlaliiges liigesest väljas, tänase e-konsultatsiooni süsteemiga oleks saanud tõenäoliselt nädala-paari jooksul operatsioonile ja ta oleks saanud minna tööle, naasta sinna väga kiiresti tagasi. Vana süsteemi järgi ta ootas pool aastat ja veel paar korda jõudis see õlg tal liigesest välja käia. Ja miks on tasulisest meditsiinist lühem aeg? See ongi tasulise meditsiini mõte. Kui on eraarst, siis saabki kiiremini, see ongi selle mõte. Ja kes soovib kiiremini, see võibki saada oma raha eest kiiremini. See on okei. Lihtsalt riiklikus solidaarses süsteemis me peame tagama selle, et inimene jõuab õigel ajal, kiiret lahendamist vajava probleemiga inimene peab jõudma arsti juurde kiiresti või õe juurde. Ja see, kes saab oodata, võib oodata. Teinekord kuus kuud on isegi täiesti okei oodata mõne probleemiga. Jah, seda on oluline teada. Ja tahaksin ikkagi veel toonitada, et järjekorra pikkus on ainult üks mõõde kvaliteedis. Tegelikult te tahate saada abi, te ei taha saada arsti juurde, lihtsalt, te tahate saada abi, te tahate saada selle, et teie õlaliiges toimib ja te saate tööl käia, mitte seda, et te lihtsalt istute arsti juures ja saate teada, et te olete vales kohas. Aga praegu juhtub see umbes kolmandiku patsientidega. Kolmandikuga! Nii et mõelge, milline kulu see on nagu inimesele endale, kui ta peab ootama niivõrd kaua, pikemalt.

Aitäh! Ma ütlesin ka seda, et see on intrigeeriv lause. Ma teadsin, et see ärritab. Aga see ei olnud mõeldud mitte selleks, et inimesi ärritada, vaid selleks, et probleemi selgitada. Lühikesest järjekorrast ei ole mitte mingit kasu, kui inimene satub vale arsti juurde. Näiteks oli minu praktikas juhtum, et noormehel oli õlg kuus korda liigesest välja tulnud. Andsin saatekirja ortopeedile. Ortopeedilt tuli vastus: "Teate, mina olen põlveortopeed, saatke ta õlaortopeedile." See noormees sai tõesti ortopeedi vastuvõtule, aga tal ei olnud sellest mitte mingit kasu, ja ta pidi veel mitu kuud järjekorras ootama. See oli siis, kui ei olnud veel tänapäevast e‑konsultatsioonisüsteemi ja ma suunasin ta edasi selle nii-öelda tavalise saatekirjaga. Nii et järjekord peab olema õige pikkusega. Ehk see noormees, kellel oli nii palju kordi käinud õlg liigesest väljas, oleks tänase e‑konsultatsioonisüsteemi abil saanud tõenäoliselt nädala-paari jooksul operatsioonile ja ta oleks saanud väga kiiresti tööle naasta. Vana süsteemi järgi ootas ta pool aastat ja õlg jõudis tal veel paar korda liigesest välja käia. Ja miks on tasulises meditsiinis lühem [oote]aeg? See ongi tasulise meditsiini mõte. Kui on eraarst, siis saabki [tema juurde] kiiremini, see ongi selle mõte. Kes soovib kiiremini, see võibki saada oma raha eest kiiremini. See on okei. Me peame riiklikus solidaarses süsteemis tagama lihtsalt selle, et inimene jõuab [abi saama] õigel ajal: kiiret lahendamist vajava probleemiga peab inimene jõudma arsti või õe juurde kiiresti, aga see, kes saab oodata, võib oodata. Teinekord on isegi kuus kuud täiesti okei mõne probleemiga oodata. Seda on oluline teada. Tahan ikkagi veel toonitada, et järjekorra pikkus on ainult üks kvaliteedimõõde. Tegelikult te tahate saada abi. Te ei taha saada lihtsalt arsti juurde, te tahate saada abi, te tahate, et teie õlaliiges toimiks ja te saaksite tööl käia, mitte seda, et te lihtsalt istute arsti juures ja saate teada, et te olete vales kohas. Aga praegu juhtub see umbes kolmandiku patsientidega. Kolmandikuga! Nii et mõelge, milline kulu see on ka inimesele endale, kui ta peab ootama niivõrd palju pikemalt.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Väljavõte täna teie vastustest siin puldist. Tervisekassa suvepäevade pidustused lepiti kokku eelmise ministri ajal, mida teie selliselt ei oleks toetanud. Tulemuskaardid on vähe ambitsioonikad, soosivad tühja tööd, mida teie ei pea õigeks, eelmise ministri all, mis on koostatud. Tervisekassa juhtide preemiad lepiti kokku eelmise ministri ajal, mida te ei pidanud põhjendatuks ega tahtnud toetada, aga hääletasite ometigi nõukogu esimehena selle poolt. Eelmine minister pärandas teile Tervisekassa defitsiidi, RES-is 800 miljonit, mille teie nüüd väidetavalt kuue kuuga olete vähendanud 400 miljonile. Peretoetuste ümberpööramine ja vähendamine toimus eelmise ministri poolt ilma analüüsita ja mitte tõendus- ja teaduspõhiselt. Nüüd alles kaks ja pool aastat hiljem on siis esimene lubatud analüüs selle kohta ka valminud. Ja minu küsimus selle pinnalt on, kas te olete oma eelkäija Signe Riisaloga rääkinud ja küsinud ja huvi tundnud, miks nii, mispärast selliseid otsused ja poliitika, mida teie ei toeta ja mida teie peate ümber pöörama, ja kas te mõlemad jätkuvalt kuulute ikka samasse erakonda.

Aitäh! Väljavõte teie tänastest vastustest siin puldis. Tervisekassa suvepäevade pidustused lepiti kokku eelmise ministri ajal, teie neid selliselt ei oleks toetanud. Tulemuskaardid on väheambitsioonikad, soosivad tühja tööd, mida teie ei pea õigeks, need on koostatud eelmise ministri ajal. Tervisekassa juhtide preemiad lepiti kokku eelmise ministri ajal, teie ei pidanud neid põhjendatuks ega tahtnud toetada, aga hääletasite ometigi nõukogu esimehena nende poolt. Eelmine minister pärandas teile Tervisekassa defitsiidi, RES‑is 800 miljonit, mille teie nüüd väidetavalt kuue kuuga olete vähendanud 400 miljonile. Peretoetuste ümberpööramine ja vähendamine toimus eelmise ministri poolt, ilma analüüsita, mitte tõendus‑ ja teaduspõhiselt. Alles nüüd, kaks ja pool aastat hiljem, on esimene lubatud analüüs selle kohta valminud. Minu küsimus selle pinnalt on, kas te olete oma eelkäija Signe Riisaloga rääkinud ning küsinud ja huvi tundnud, miks nii, mispärast sellised otsused ja selline poliitika, mida teie ei toeta ja mida teie peate ümber pöörama. Kas te mõlemad kuulute jätkuvalt ikka samasse erakonda?

Aitäh küsimuse eest! Esiteks, ma saan aru, et te tsiteerisite minu sõnu üsnagi meelevaldselt. Ma kindlasti ei ole öelnud, et Tervisekassa tulemuskaartides oli tühi töö, ja kindlasti ma ei öelnud, et suvepäevad lepiti kokku eelmise ministri ajal. Suvepäevi ei ole kunagi ministriga kokku lepitudki, see on Tervisekassa sisemine töö ja sellega ei pea nõukogu tegelema. Nõukogu tegeleb strateegilise juhtimisega. See ei ole nõukogu ülesanne. Aga jah, kui tuli ilmsiks, et need suvepäevad võivad olla niivõrd riivavad, nagu nad olid, siis jah, ma võtsin selle teema päevakorda, aga nagu ma juba mainisin, siis lahendus tuli enne, kui me jõudsime seda arutada, nii nagu ma olin plaaninud. Rääkides nendest tulemuskaartidest ja sellest, mida eelmine minister tervishoius tegi, ütlesin ka seda, et tema tegi neid otsuseid nii, nagu oli tema ajas mõistlik teha. Ja tema ilmselt pidaski mõistlikuks, et tuleb lihtsalt raha juurde panna. Aga mina tahaksin kogu aeg teada, mis selle raha eest saab, näiteks kas me teame, mida Tervisekassa saab või midagi Tervisekassa pakub, milliseid teenuseid, selle eest, et me anname pensionäride eest 13% juurde. Kas me teame ikka seda? Seal on palju asju, on palju küsimusi, kuhu ma veel tahan sisse vaadata, aga juba asjad paranevad. Rääkides peretoetustest, siis mul ei olnud vaja rääkida eelmise ministriga. Kui oli peretoetuste langetamise aeg, siis loomulikult oli me fraktsioonis tulised arutelud. See oli meile kõigile väga valus otsus, nii nagu ma olen juba öelnud. Rääkisin, viisin ennast kurssi teaduslike põhimõtetega. Teadlased ütlesid, et tulu, või vabandust, peretoetuste tõus ei oleks tohtinud olla nii järsk, vaid oleks pidanud olema järkjärguline, et iivet ka paremini tõsta, ja et seda ei oleks tohtinud niimoodi langetada. Aga riigil toona ei olnud seda võimekust. Ja kuidas toonane valitsus eelarve tegi ja Riigikogu selle lõpuks ka kinnitas, seda me mäletame kõik.

(Naerab.) Aitäh küsimuse eest! Esiteks, ma saan aru, et te tsiteerisite minu sõnu üsnagi meelevaldselt. Ma kindlasti ei ole öelnud, et Tervisekassa tulemuskaardid olid tühi töö, ja kindlasti ma ei öelnud, et suvepäevad lepiti kokku eelmise ministri ajal. Suvepäevi ei ole kunagi ministriga kokku lepitudki, see on Tervisekassa sisemine töö ja sellega ei pea nõukogu tegelema. Nõukogu tegeleb strateegilise juhtimisega. See ei ole nõukogu ülesanne. Jah, kui tuli ilmsiks, et need suvepäevad võivad olla niivõrd [õiglustunnet] riivavad, nagu nad olid, siis ma võtsin selle teema päevakorda, aga nagu ma juba mainisin, lahendus tuli enne, kui me jõudsime seda arutada nii, nagu ma olin plaaninud. Rääkides nendest tulemuskaartidest ja sellest, mida eelmine minister tervishoius tegi, ütlesin ka seda, et tema tegi neid otsuseid nii, nagu oli tema ajas mõistlik teha. Tema ilmselt pidaski mõistlikuks, et tuleb lihtsalt raha juurde panna. Aga mina tahan kogu aeg teada, mida selle raha eest saab. Näiteks, kas me teame, mida, milliseid teenuseid Tervisekassa pakub selle eest, et me anname pensionäride eest 13% juurde? Kas me ikka teame seda? Seal on palju asju, seal on palju küsimusi, kuhu ma veel tahan sisse vaadata, aga asjad juba paranevad. Rääkides peretoetustest, siis mul ei olnud vaja eelmise ministriga rääkida. Kui oli peretoetuste langetamise aeg, siis loomulikult olid meil fraktsioonis tulised arutelud. See oli meile kõigile väga valus otsus, nagu ma olen juba öelnud. Ma viisin ennast kurssi teaduslike põhimõtetega. Teadlased ütlesid, et peretoetuste tõus ei oleks tohtinud olla nii järsk, vaid oleks pidanud olema järkjärguline, nii oleks saanud ka iivet paremini tõsta, ja et [neid toetusi] ei oleks tohtinud niimoodi langetada. Aga riigil ei olnud toona seda võimekust. Seda, kuidas toonane valitsus eelarvet tegi ja kuidas Riigikogu lõpuks selle ka kinnitas, me mäletame kõik.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Jaa, aitäh! Lugupeetud minister! Meil iseenesest on Tervisekassas väga suur defitsiit, rohkem kui 200 miljonit. Sel aastal on planeeritud reservist võtta umbes 160 miljonit, kui ma ei eksi. Kui me räägime järgmistest aastatest, siis on natuke naiivne oodata, et järgmisel aastal on see defitsiit väiksem, mis tähendab seda, et tuleb uuesti reservist raha võtta. Kui vaadata Arenguseire Keskuse prognoosi, siis aastaks 2040 võib see defitsiit olla 1,2 miljardit ja mustema stsenaariumi puhul 1,9 miljardit. Ma loomulikult ei ütle, et teie olete selles süüdi, aga kas teil on visioon, kuidas muuta seda. See on nõiaring ja Eesti peaks ühel hetkel sellest väljuma. Muidu raha reservis lõpeb ära ja siis meil ei ole seda raha kuskilt võtta ja läheme pankrotti.

Aitäh! Lugupeetud minister! Tervisekassas on väga suur defitsiit, rohkem kui 200 miljonit. Sel aastal on planeeritud reservist võtta umbes 160 miljonit, kui ma ei eksi. Kui me räägime järgmistest aastatest, siis on natuke naiivne oodata, et defitsiit on siis väiksem, mis tähendab, et tuleb jälle reservist raha võtta. Vaatame Arenguseire Keskuse prognoosi: aastaks 2040 võib see defitsiit olla 1,2 miljardit ja mustema stsenaariumi korral 1,9 miljardit. Ma loomulikult ei ütle, et teie olete selles süüdi, aga kas teil on visioon, kuidas seda muuta? See on nõiaring ja Eesti peaks ühel hetkel sellest väljuma. Muidu lõpeb raha reservis ära ja siis ei ole meil raha enam kuskilt võtta. Kas me läheme siis pankrotti?

Aitäh selle küsimuse eest ja selle tõdemuse eest, et mina ei olegi süüdi, et kõik läheb nii halvasti! Tõesti, aitäh! Minul oli seesama mure, täpselt seesama mure, mistõttu ma olingi valmis saama ka terviseministriks. Tegelikult ma olen küll jah sotsiaalminister, aga hoolitseme ka tervisevaldkonna eest, et viia raha kulutamised natukenegi tasakaalu. On ilmselge, et kui kulud hakkavad väga kiiresti suurenema, siis tuleb küsida, miks nad suurenevad, mille arvelt nad suurenevad. Tänaseks Arenguseire Keskuse raport on näidanud, et faktor on palgad, eelkõige. Väga suur faktor on ka raviteenuste hulk ja raviteenuseid saanud inimeste arv, pluss hinnatõus, üldine tervishoius. Need on olnud kõige suuremad mõjutajad. Raviteenuste hulka ja neid saanud inimeste arvu tegelikult ei ole Tervisekassa sisuliselt analüüsinud, ehk milliseid analüüse on rohkem, milliste haigustega rohkem uuritakse ja nii edasi, et mis see täpne kulukomponent seal on. Seda ei ole tehtud. Teine asi, mida olen maininud, on see, et tervishoiusüsteemis, kuna ei ole seda raha kulutamist niimoodi kontrollitud, siis tegelikult arstid, väga paljud arstid, minu kolleegid, on näinud mitmeid kitsaskohti, on need välja toonud. Selleks, et neid muuta, seda saab teha riigi tasandil ja seda saab teha Tervisekassas. Sellest me oleme Tervisekassa juhatusega rääkinud ja nüüdseks on need analüüsid järk-järgult tulemas. Ma lugesin osa analüüse ka siin ette. Ma ei hakka kohe uuesti lugema, et saate pärast stenogrammist või kuskilt vaadata. Mis puutub nüüd miinusesse, siis eelarve positsioon uue eelarve järgi on meil palju soodsam. See on suurusjärk 100 miljonit eurot aastas. Kui me jõuame aastasse 2028, siis me tegelikult ei ole kõike ära kulutanud. Mulle kinnitas Tervisekassa finantsjuht eile, et see on tehtav ja talle olid seda kinnitanud haiglate finantsjuhid. Ehk mina ootan Tervisekassalt seda, et nad näitaksid mulle detailselt, millised muudatused nad tahavad läbi viia. Väga oluline on ka see, et tervishoiusüsteem nende muudatuste käigus, ehk kui me ressursse ümber paigutame, et seal midagi, piltlikult öeldes, kuskilt ära ei kukuks. See tervishoiusüsteemi tervis on ikkagi väga oluline ja kõige tähtsam on see, et inimesed saavad abi.

Aitäh selle küsimuse eest ja selle tõdemuse eest, et mina ei olegi süüdi selles, et kõik nii halvasti läheb! Tõesti, aitäh! Minul oli täpselt seesama mure, mistõttu ma olingi valmis terviseministriks saama. Tegelikult olen ma küll jah sotsiaalminister, aga me hoolitseme ka tervisevaldkonna eest, et viia rahakulutamised natukenegi tasakaalu. On ilmselge, et kui kulud hakkavad väga kiiresti suurenema, siis tuleb küsida, miks nad suurenevad ja mille tõttu nad suurenevad. Arenguseire Keskuse raport on näidanud, et peamine faktor on eelkõige palgad. Väga suur osa on ka raviteenuste hulgal ja raviteenuseid saanud inimeste arvul, pluss üldisel hinnatõusul tervishoius. Need on olnud kõige suuremad mõjutajad. Raviteenuste hulka ja neid saanud inimeste arvu ei ole Tervisekassa sisuliselt analüüsinud, seda, milliseid analüüse on rohkem tehtud, milliste haigustega [patsiente] rohkem uuritakse ja nii edasi, ehk mis see täpne kulukomponent seal on. Seda ei ole tehtud. Teine asi, mida olen maininud, on see, et tervishoiusüsteemis ei ole rahakulutamist niimoodi kontrollitud, aga väga paljud arstid, minu kolleegid, on näinud mitmeid kitsaskohti, nad on need välja toonud. Seda saab muuta riigi tasandil ja seda saab teha Tervisekassas. Sellest me oleme Tervisekassa juhatusega rääkinud ja nüüdseks on need analüüsid järk-järgult tulemas. Ma lugesin osa analüüse siin ka ette. Ma ei hakka uuesti lugema, te saate pärast stenogrammist või kuskilt mujalt vaadata. Mis puutub miinusesse, siis eelarve positsioon uue eelarve järgi on meil palju soodsam. See on suurusjärgus 100 miljonit eurot aastas. Kui me jõuame aastasse 2028, siis me ei ole kõike ära kulutanud. Mulle kinnitas Tervisekassa finantsjuht eile, et see on tehtav, talle olid seda kinnitanud haiglate finantsjuhid. Ehk mina ootan Tervisekassalt seda, et nad näitaksid mulle detailselt, milliseid muudatusi nad tahavad läbi viia. Väga oluline on ka see, et tervishoiusüsteemis nende muudatuste käigus, kui me ressursse ümber paigutame, piltlikult öeldes midagi kuskilt ära ei kukuks. Tervishoiusüsteemi tervis on ikkagi väga oluline. Kõige tähtsam on see, et inimesed saavad abi.

Anti Allas, palun!

Aitäh! Austatud minister! Teie ametisoleku ajal on saanud allkirja lõpuks ka kiirabi arengukava ja see on toonud sihukesed hallid murepilved Lõuna-Eesti Haigla poolt pakutava kiirabiteenuse kohale, kuna neljast piirkondlikust keskusest seda teenust tulevikus pakkuda. Nagu me teame, kiirabiteenust tegelikult toetab ka haigla muude teenuste pakkumist täna. Kui me oleme täna sellises geopoliitilises olukorras, kus selline piirialal olev kriisihaigla võib-olla näiteks oleks vajalik ikkagi, et ta omaks erinevat laiapindset sellist teenustepaletti. Kas te aitate kaasa sellele, et Lõuna-Eesti Haigla saaks ka tulevikus ikka ausas konkurentsis osaleda ja omapoolse pakkumise ka kiirabiteenusele teha? Seda me palume.

Aitäh! Austatud minister! Teie ametisoleku ajal on saanud lõpuks allkirja ka kiirabi arengukava. See on toonud hallid murepilved Lõuna-Eesti Haigla pakutava kiirabiteenuse kohale, kuna neljas piirkondlikus keskuses [on plaanis] seda teenust tulevikus pakkuda. Nagu me teame, kiirabiteenus toetab ka haigla muude teenuste pakkumist. Me oleme sellises geopoliitilises olukorras, kus piirialal olevas kriisihaiglas võib ikkagi olla vaja laiapindset teenusepaletti. Kas te aitate kaasa sellele, et Lõuna-Eesti Haigla saaks ka tulevikus ausas konkurentsis osaleda ja teha oma pakkumise ka kiirabiteenuse osutamiseks? Seda me palume.

Aitäh! Kiirabi arengukava oli tegelikult plaanis valmis saada palju hiljem, aga mina olin see, kes selle ettepoole tõi. Ma ütlesin, et see on väga oluline ära teha, sest tegelikult kiirabivaldkond seda väga ootas. Ja üks küsimustest oli ka see, et kas kiirabi pakkujad peaksid olema haiglad või üldse eraldiseisvad asutused, ja me otsustasime, et olemasolevat toimivat süsteemi me ei lõhu, et me jääme praeguse süsteemi juurde. Mis puutub kriisihaiglatesse, siis Eestis tegelikult tervishoiusüsteem valmistub kriisiks, ka sõjaliseks kriisiks, kui vaja. Loomulikult neid ressursse võiks olla rohkem, nad võiksid olla paremad, aga kriisist rääkides ei saa rääkida ainult kiirabist või haiglast, vaid rääkima peab ka perearstikeskustest, hooldekodudest, apteekidest ja kõikidest muudest asutustest. Sellepärast me räägimegi ka tegelikult laiapindsest riigikaitsest, mis hõlmab kogu elanikkonda. Ma tean, Lõuna-Eestis on väga vahvad vabatahtlikud päästjad, kes on loonud ju, ma usun, et sa oled käinud, uue päästekeskuse, kus on all ka väga pommikindel varjend. Ma loodan, et on pommikindel, ma usun, et on. Jaa, me tegeleme kriisiks valmistumisega. Ma ei oska kohe välja tuua, mida me täpselt teeme Lõuna-Eesti Haiglas, aga kõik haiglad on ühtviisi olulised ja, nagu ma enne mainisin, iga haigla puhul me mõtleme läbi selle, mis on just selle piirkonna jaoks vajalik. Ja kui ma ei eksi, kas mitte Lõuna-Eesti Haigla ei saanud ka uut elektrigeneraatorit sellesama riigikaitseteenuse raames.

Aitäh! Kiirabi arengukava oli tegelikult plaanis valmis saada palju hiljem, mina olin see, kes selle ettepoole tõi. Ma ütlesin, et see on väga oluline ära teha, sest kiirabivaldkond seda väga ootas. Üks küsimustest oli ka see, kas kiirabi[teenuse] pakkujad peaksid olema haiglad või üldse eraldiseisvad asutused. Me otsustasime, et olemasolevat ja toimivat süsteemi me ei lõhu, me jääme praeguse süsteemi juurde. Mis puutub kriisihaiglatesse, siis Eestis tervishoiusüsteem valmistub kriisiks, ka sõjaliseks kriisiks, kui vaja. Loomulikult, ressursse võiks olla rohkem, nad võiksid olla paremad, aga kriisist rääkides ei saa rääkida ainult kiirabist või haiglast, vaid rääkima peab ka perearstikeskustest, hooldekodudest, apteekidest ja kõikidest muudest asutustest. Sellepärast me räägimegi laiapindsest riigikaitsest, mis hõlmab kogu elanikkonda. Ma tean, et Lõuna-Eestis on väga vahvad vabatahtlikud päästjad, kes on loonud ju – ma usun, et sa oled seal käinud – uue päästekeskuse, kus on all ka pommikindel varjend. Ma loodan, et see on pommikindel, ma usun, et on. Jaa, me tegeleme kriisiks valmistumisega. Ma ei oska kohe välja tuua, mida me täpselt teeme Lõuna-Eesti Haiglas, aga kõik haiglad on ühtviisi olulised. Nagu ma enne mainisin, iga haigla puhul me mõtleme läbi, mis on just selles piirkonnas vajalik. Kui ma ei eksi, siis kas mitte Lõuna-Eesti Haigla ei saanud ka uue elektrigeneraatori sellesama riigikaitseteenuse raames?

Jaak Valge, palun!

Aitäh, lugupeetud härra eesistuja! Lugupeetud proua minister! Ma pean algatuseks möönma, et tõsi, tavaliselt üks opositsiooni positsioneeruv saadik, nagu ma olen, kes pealegi on umbusaldusavaldusele alla kirjutanud, nii ei ütle, aga ma pean tunnistama, et teie argumentatsioon ja esinemine oli mulle üsna veenev. Aga see muidugi ei tähenda seda, et ma teiega kõiges nõus olen. Kuid see ei olegi põhiline. Aga minu jaoks on otsustamise juures kõige olulisem see, kas ja mida kavatsete te võtta rahvastikupoliitikas, mille teostamiseks on teil nüüd ka teaduslik analüüs olemas. Ja küsingi: palun kirjeldada järgmisi samme, mida rahvastikupoliitika valdkonnas korraldate, ja missuguses ajakavas seda kavatsete teha.

Aitäh, lugupeetud härra eesistuja! Lugupeetud proua minister! Ma pean algatuseks möönma, et tõsi, tavaliselt üks opositsiooni positsioneeruv saadik, nagu ma olen, kes pealegi on umbusaldusavaldusele alla kirjutanud, nii ei ütle, aga ma pean tunnistama, et teie argumentatsioon ja esinemine olid minu arvates üsna veenvad. Aga see muidugi ei tähenda, et ma teiega kõiges nõus olen. Kuid see ei olegi põhiline. Minu jaoks on otsustamise juures kõige olulisem see, kas ja mida kavatsete te ette võtta rahvastikupoliitikas, mille teostamiseks on teil nüüd ka see teaduslik analüüs olemas. Palungi kirjeldada järgmisi samme, mida rahvastikupoliitika valdkonnas kavandate, ja seda, missuguses ajakavas te kavatsete neid teha.

Aitäh! Aitäh kõigepealt heade sõnade eest! Ma arvan, et kõik ei peagi olema üksteisega nõus. See ongi selle saali võlu, et me ei ole üksteisega nõus. Tähtis on see, et me suudame üksteist austades debateerida. Teiega, härra Valge, me oleme varemgi seda teinud, ja ma ütleksin, et need on väga sisukad ja head vestlused meil olnud seni. Aga rääkides rahvastikupoliitikast, jaa, see analüüs tuli. Meie majas on plaan teha selle põhjal strateegia. Ma nüüd kahjuks ei oska peast öelda, milline see ajakava on. Aga see ei olnud kaugel, kas järgmise aasta kevad või isegi selle aasta lõpp. Kui te soovite, siis ma võin selle ajakava teile kirjalikult saata. Ja kui see strateegia on meil valmis, siis me kindlasti tutvustame seda ka sotsiaalkomisjonis. Ja ma usun, et me tuleme fraktsiooni, kui on vaja … Vabandust! Te saate liituda mõne fraktsiooniga või me saame rääkida ka omavahel. Ehk ma kindlasti ei hoia seda saladuses, avalikkuses tutvustan ka.

Aitäh! Aitäh kõigepealt heade sõnade eest! Ma arvan, et me kõik ei peagi olema üksteisega nõus. See ongi selle saali võlu, et me ei ole [alati] üksteisega nõus. Tähtis on see, et me suudame üksteist austades debateerida. Teiega, härra Valge, me oleme varemgi seda teinud, ja ma ütleksin, et seni on need olnud meil väga sisukad ja head vestlused. Aga rääkides rahvastikupoliitikast, siis jaa, see analüüs tuli. Meie majas on plaan teha selle põhjal strateegia. Ma kahjuks ei oska peast öelda, milline see ajakava on. Aga see [tähtaeg] ei olnud kaugel, kas järgmise aasta kevad või isegi selle aasta lõpp. Kui te soovite, siis ma võin selle ajakava teile kirjalikult saata. Kui see strateegia on meil valmis, siis me kindlasti tutvustame seda ka sotsiaalkomisjonis. Ma usun, et me tuleme ka fraktsiooni, kui on vaja … Vabandust! Te saate liituda mõne fraktsiooni [koosolekuga] või me saame rääkida ka omavahel. Ma kindlasti ei hoia seda saladuses, ma tutvustan seda ka avalikkuses.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Räägime veel Tervisekassa nõukogust. Ma pean tunnistama, et ma olen ka Tervisekassa nõukogu liige olnud. Aga Ossinovski kiiresti likvideeris sealse Riigikogu liikme mandaadi. Varem oli lihtne: sotsiaalkomisjoni esimees oli põhimõtteliselt Tervisekassa nõukogu aseesimees. Teate, siis sihukest jama ei saanud olla, sest me sõna otseses mõttes koos ettevõtjate esindajatega läksime süviti eelarvesse sisse. Aga nüüd on olukord selline. Kas te teate, kui palju suurhaiglate juhid saavad iga aasta jõulupreemiat, kui mitu kuupalka? Ma võin teile öelda, et mõne haigla oma saab nelja [kuupalga suuruse preemia]. Kui keegi räägib, et Tervisekassas on vähe raha, siis vaadake, kui palju Tervisekassa raha läheb betooni kinnimaksmisesse, liisingute või laenude kinnimaksmisesse, kui palju investeeritakse seadmetesse, mida ei kasutata 24/7.

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Räägime veel Tervisekassa nõukogust. Ma pean tunnistama, et ma olen ka Tervisekassa nõukogu liige olnud. Ossinovski kiiresti likvideeris Riigikogu liikme mandaadi seal. Varem oli lihtne, sotsiaalkomisjoni esimees oli põhimõtteliselt Tervisekassa nõukogu aseesimees. Teate, siis sihukest jama ei saanud olla, sest me sõna otseses mõttes ettevõtjate poole esindajatega süviti mindi sinna eelarvesse sisse. Aga nüüd on olukord selline. Kas te teate seda, palju suurhaiglate juhid saavad iga aasta jõulupreemiat, mitu kuupalka? Ma võin teile öelda, mõne haigla oma saab neli. Kui keegi räägib, et Tervisekassas on raha vähe, siis vaadake, palju Tervisekassa raha läheb betooni kinnimaksmisse ehk liisingute või laenude kinnimaksmisse, kui palju investeeritakse seadmetesse, mida ei kasutata 24/7. Ja ma ütlen veel korra, nõukogu ülesanne on ainult üks: omanike huve kaitsta. Omanik on Eesti rahvas, praegusel hetkel see nõukogu ei kaitse omanikku.

Teie aeg! Küsimus!

Ma ütlen veel korra, et nõukogu ülesanne on ainult üks: omaniku huve kaitsta. Omanik on Eesti rahvas. Praegu see nõukogu ei kaitse omanikku.

Aitäh! Praegu see nõukogu seda väga kaitseb, seda ma kinnitan. (Vahelehüüe saalist.) Nõukogu on esitanud samamoodi väga sisulisi küsimusi. Aga see … (Vahelehüüe saalist.) Kas ma tohin vastata? Aitäh! Tõepoolest, varem olid ju nõukogus ka arstide esindajad, haiglate esindajad, seal oli selline väga kirev seltskond. Nendest, ma saan nii aru, loodi strateegilist nõu andev komisjon, kes pidi nõukogule nõu andma. Lisaks loodi auditikomitee, mille juht, nagu mulle härra Laane mainis, valitakse traditsiooniliselt opositsiooni seast. Aga ma arvan, et ma kindlasti viin selle küsimuse nõukogu ette. Ma ei kuule esimest korda seda ettepanekut, et ka opositsiooni esindaja võiks Tervisekassa nõukogus olla. Minu soov on ainult see, et kes iganes seal nõukogus on, need peaksid olema majanduslikult mõtlevad või tervishoiuga seotud inimesed, kes teaksid, mida nad teevad. See on minu ainus soov. Aga see, missugune see nõukogu saab olema, ei [sõltu] muidugi ainult minu soovidest. Me kindlasti vaatame nõukogu koosseisu ka üle. Ma võtan selle [mõtte] siit kaasa, kas opositsiooni esindaja peaks hoopis ikkagi nõukogus olema, me arutame seda ja me kindlasti mõtleme sellele. Praegu on ta auditikomitees. Aga kas auditikomitee on see õige koht? See on natuke piiratud funktsiooniga. Rääkides haiglatest, betoonist ja seadmetesse investeerimisest, siis kallid seadmed ja suured ehitised tegelikult ei ole tulnud Tervisekassa rahast, aga jah, Tervisekassa raha läheb nende ülalpidamiseks. Märkus on väga õige, et need seadmed peaksid olema optimaalselt kasutatud, need ei peaks lihtsalt seisma. Meil ei tohiks olla liiga palju ja liiga tihedalt kalleid seadmeid, need peavad ikka ennast ära tasuma ka maksumaksja vaates. Võib-olla selliseid seadmeid, mida inimene sageli vajab, on vaja rohkem, neid, mida harvem on vaja, võiks olla vähem.

Aitäh! Praegusel hetkel see nõukogu väga kaitseb, seda ma kinnitan. Nõukogu on esitanud samamoodi väga sisulisi küsimusi. See … (Saalis räägitakse.) Kas ma tohin vastata? Aitäh! Tegelikult tõepoolest varem olid ju nõukogus ka arstide esindajad, haiglate esindajad ja oli väga palju, selline väga kirev seltskond ja nendest, ma saan aru, loodi strateegilist nõu andev komisjon, kes peaks andma nõu nõukogule. Lisaks loodi auditikomitee, mille juht, nagu mulle härra Laane mainis, traditsiooniliselt valitakse opositsiooni seast. Aga tegelikkuses, ma arvan, et ma kindlasti viin selle küsimuse nõukogu ette. Ma ei kuule esimest korda seda ettepanekut, et opositsiooni esindaja võiks olla ka Tervisekassa nõukogus. Minu soov on ainult see, et kes iganes seal nõukogus oleks, nad oleksid nagu majanduslikult mõtlevad inimesed või tervishoiuga seotud või kuidagi, et nad mõistaksid seda, et nad teaksid, mida nad teevad. See on minu ainus soov, aga see ei ole muidugi ainult minu soovida, missugune see nõukogu saab olema. Me kindlasti seda nõukogu koosseisu vaatame ka üle. Ma võtan selle kaasa siit, et kas peaks olema opositsiooni esindaja hoopis ikkagi nõukogus, aga me arutame seda ja me kindlasti mõtleme sellele. Praegu ta on auditikomitees, aga kas auditikomitee on see õige koht, ta on natuke piiratud funktsiooniga. Ja rääkides haiglatest, betoonist ja seadmetesse investeerimisest, siis kallid seadmed ja suured ehitised tegelikult ei ole tulnud Tervisekassa rahast, aga jah, nende ülalpidamine on Tervisekassa rahast. Märkus väga õige, et need seadmed peaksid olema optimaalselt kasutatud, mitte lihtsalt tühjalt seisma. Meil ei tohiks olla ka liiga palju ja liiga tihedalt kalleid seadmeid, nad peavad ikka ennast ära tasuma ka maksumaksja vaates. Võib-olla selliseid seadmeid, mida inimene sageli vajab, on vaja rohkem, mida harvemini, siis seda vähem.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Mul on praktiline küsimus. Aastaks 2033 on Eestis vaja 1000 arsti rohkem. Tartu kliinikum tegi ettepaneku suurendada arstide õpetamise riiklikku tellimust. Mida sa arvad sellest ja kas sa toetad seda ettepanekut?

Aitäh! Lugupeetud minister! Mul on praktiline küsimus. Aastaks 2033 on Eestil vaja 1000 arsti rohkem. Tartu kliinikum tegi ettepaneku suurendada arstide õpetamiseks riiklikku tellimust. Mida sa arvad sellest ja kas toetad seda ettepanekut?

Aitäh! Me oleme suurendanud seda riiklikku tellimust. Kas me suudame just päris 1000 arsti selleks ajaks, mine tea, võib-olla ka osaliselt. Tegelikult jaa, riiklikku tellimust on suurendatud, aga tegelikult üks asi, mis piirab, on see, kus õpetatakse, kes õpetavad. See on saanud piiravaks faktoriks. Näiteks ei ole alati neid õppebaase. Siin Tartu Ülikool tegeleb sellega ja leiab uusi õppebaase. Tegelikult põhiõpe on üks asi, aga kui tudengid jõuavad juba praktika-aastasse, siis nad saavad seda teha praktiliselt igas Eesti haiglas. Sinnamaani on mindud. Lisaks on ministeeriumis pooleli HEROES projekt, mille raames esialgu vaadatakse, luuakse selline mudel, mille järgi me saame otsustada, kui palju on vaja esmatasandile personali, ehk siis peremeditsiin ja võib-olla ka kiirabid ja ühesõnaga … Sedasama mudelit saabki kasutada erinevate erialade puhul ka tulevikus. Aga see lihtsalt võtab aega. Ma arvan, et vist oli tähtaeg äkki järgmise aasta lõpp, ma peast ei oska öelda. Aga sellega tegeletakse, see on tõsine probleem.

Aitäh! Me oleme seda riiklikku tellimust suurendanud. Kas me suudame just päris 1000 arsti selleks ajaks [juurde saada]? Mine tea, võib-olla osaliselt. Riiklikku tellimust on suurendatud, aga üks asi, mis piirab, on see, kus õpetatakse ja kes õpetavad. See on saanud piiravaks faktoriks. Näiteks ei ole alati õppebaase. Tartu Ülikool tegeleb sellega ja leiab uusi õppebaase. Põhiõpe on üks asi, aga kui tudengid jõuavad praktika-aastasse, siis nad saavad seda praktikat teha peaaegu igas Eesti haiglas. Sinnamaani on sellega jõutud. Lisaks on ministeeriumis pooleli projekt HEROES, mille raames esialgu luuakse selline mudel, mille järgi me saame otsustada, kui palju on vaja personali esmatasandile ehk peremeditsiini ja võib-olla ka kiirabisse. Sedasama mudelit saabki kasutada erinevate erialade puhul ka tulevikus. Aga see võtab lihtsalt aega. Tähtaeg oli äkki järgmise aasta lõpp, ma peast ei oska öelda. Aga sellega tegeletakse, see on tõsine probleem.

Kalle Grünthal, palun!

Tänan! Proua minister! Te rääkisite sellest, et te olete päris teaduse usku. Mina olen ka. Mis siis, et mind vahepeal kutsuti koroonabandiidiks ja nii edasi, aga aastal 2023 sain ma normaalseks tagasi, sest selgus, et see jutt, mida ma olin rääkinud vaktsiinikahjustuste kohta, vastab tõele. Ega muidu ei oleks võetud vastavat seadust vastu. Aga teie ei räägi tõtt. Ravimi infolehel näiteks, vaktsiinide omal, on konkreetselt öeldud efektiivsuse ja ohutuse kohta eakate puhul ja kaasuvate haigustega [inimeste] puhul, et lõpparuanne pidi esitatama alles aasta aega tagasi. Aga teie rääkisite kogu aeg, et kõik on normaalne. Minu meelest peaks häirekella teie peas panema lööma see, mis selle infolehe põhjal selgub, et uuringuid kemoteraapia ja kantserogeensuse kohta ei ole tehtud, arvatakse, et midagi ei juhtu. Tänapäeva meditsiin ei saa põhineda arvamusel. Sinna WHO konverentsile te ei taha minna. Aga ma esitan teile praegu väljakutse. Tulge minuga debatile sellelsamal teemal, paneme kaamera käima ja tunni aja pärast paneme kinni. Vaatame, kumb jääb peale. Kas te olete nõus?

Tänan! Proua minister! Te rääkisite sellest, et te olete päris teaduse usku. Mina olen ka. Mis siis, et mind vahepeal kutsuti koroonapandiidiks ja nii edasi, aga aastal 2023 ma sain normaalseks tagasi, sest selgus, et see jutt, mida ma olen rääkinud vaktsiinikahjustuste kohta, vastab tõele, ega muidu ei oleks võetud vastavat seadust vastu. Aga teie ei räägi tõtt, sellepärast et infolehel, ravimi infolehel näiteks vaktsiinide osas on konkreetselt öeldud, et eakate puhul ja kaasuvate haiguste puhul on efektiivsus ja ohutus alles sai .... Lõpparuanne pidi esitatama alles aasta aega tagasi. Aga teie rääkisite kogu aeg, et on normaalne. Minu meelest peaks häirekella teie peas lööma see, et selle infolehe põhjal selgub, et kemoteraapilisi ja kantserogeenseid uuringuid ei ole tehtud ja arvatakse, et midagi ei juhtu. Tänapäeva meditsiin ei saa põhineda arvamusel. Sinna WHO konverentsile te ei taha minna. Aga ma esitan teile praegu väljakutse. Tulge minuga debatile sellessamas teemas, paneme kaamera käima ja tunni aja pärast paneme kinni. Vaatame, kumb jääb peale. Kas te olete nõus?

Aitäh kutse eest! Ei, ma ei ole nõus. Kui me debateerime täiesti erinevatel alustel ja ka erinevaid meetodeid kasutades, siis meil ei ole võimalik jõuda selgusele, kellel on õigus. Tegelikult, nagu ma enne ka ütlesin, siis teadusel on täiesti ükskõik, mida meie temast arvame. Teadus on ikka ühtemoodi. Teadus ütleb, et vaktsiinid on ohutud, ütleb seda ka praegu. Teadus ütleb seda, et raskusjõud on vähemalt planeedil Maa suunaga Maa poole. Ja selles me ei kahtle, ma loodan. Ja mis puutub kemoteraapilistesse ja kantserogeensetesse uuringutesse, siis arstid ja teadlased üldiselt teavad, mida uurida ja millal uurida. Näiteks, kui me teame, et planeedil Maa raskusjõud on suunaga allapoole, siis meil tee lisauuringuid. Ja kui on teatud mehhanismid, kus ei ole lihtsalt üldse tõenäoline, et näiteks tekib vähk või midagi muud, siis neid ka ei uurita, sest nii palju me füsioloogilisi alusprotsesse ikka teame. Kui aga tekib kahtlus, siis loomulikult uuritakse. Ohutusuuringud vaktsiinide ja üldse ravimite väljatöötamisel käivad mitmes etapis. Ja need, mis eelmine aasta said valmis, on turustamisjärgsed uuringud. Need käivad kõikide ravimite juurde, ka palju kasutatud aspiriini või ibuprofeeni juurde. Selsamal aspiriinil, muide, on 128 aasta jooksul, mis ta on olnud kasutusel, avastatud päris mitu uut toimet ja mitu uut näidustust, aga ka mitu uut kõrvaltoimet. Ehk teadus areneb, see on tõsi. Praeguseks me teame, et COVID-i vastu vaktsineerimine on vajalik riskirühmadele, see aitab vähendada rasket haigust ja ennetada surma. Ja see ongi, mida ütleb teadus, mul ei ole siin mitte midagi vaielda.

Aitäh kutse eest! Ei, ma ei ole nõus. Kui me debateerime täiesti erinevatel alustel ja ka erinevaid meetodeid kasutades, siis ei ole võimalik jõuda selgusele, kellel on õigus. Tegelikult, nagu ma enne ka ütlesin, teadusel on täiesti ükskõik, mida meie temast arvame. Teadus on ikka ühtemoodi. Teadus ütleb, et vaktsiinid on ohutud, ütleb seda ka praegu. Teadus ütleb seda, et raskusjõud on vähemalt planeedil Maa suunaga Maa poole. Selles me ei kahtle, ma loodan. Mis puutub uuringutesse kemoteraapia ja kantserogeensuse kohta, siis arstid ja teadlased üldiselt teavad, mida uurida ja millal uurida. Näiteks, kui me teame, et planeedil Maa on raskusjõud suunaga allapoole, siis me ei tee lisauuringuid. Kui on teatud mehhanismid, mille puhul ei ole lihtsalt üldse tõenäoline, et tekib näiteks vähk või midagi muud, siis neid ka ei uurita, sest niipalju me füsioloogilistest alusprotsessidest ikka teame. Kui aga tekib kahtlus, siis loomulikult uuritakse. Ohutusuuringud vaktsiinide ja üldse ravimite väljatöötamisel käivad mitmes etapis. Need, mis eelmine aasta valmis said, on turustamisjärgsed uuringud. Need käivad kõikide ravimite juurde, ka palju kasutatud aspiriini või ibuprofeeni juurde. Selsamal aspiriinil, muide, on 128 aasta jooksul, mil ta on olnud kasutusel, avastatud päris mitu uut toimet ja mitu uut näidustust, aga ka mitu uut kõrvaltoimet. Ehk teadus areneb, see on tõsi. Praeguseks me teame, et COVID‑i vastu vaktsineerimine on vajalik riskirühmadele, see aitab vähendada haiguse rasket kulgu ja [ära hoida] surma. See ongi see, mida ütleb teadus, mul ei ole siin mitte midagi vaielda.

Evelin Poolamets, palun!

Minister Joller! Te ütlesite mõni hetk tagasi oma vastuses, et arst, kes on gripivaktsiiniga vaktsineeritud, kaitseb sellega ka patsienti. Kuid siin on selge vastuolu teadusega. Vaktsiin kaitseb ennekõike seda inimest, kes ise on vaktsineeritud, mitte teisi tema ümber. Samuti olete öelnud – Postimees on teie väite ka avaldanud –, et kristlaste jaoks on vaktsineerimine kohustus jumala ees. Kuidas te põhjendate selliseid väiteid, mis on esiteks vastuolus teaduspõhise arusaamaga ja teiseks seovad vaktsineerimise religioossete motiividega? Teie vastusest jääb mulje, nagu ei oleks te teadusega üldse kokku puutunud, vaid tegelete libateadusega.

Minister Joller! Te ütlesite mõni hetk tagasi oma vastuses, et arst, kes on gripivaktsiiniga vaktsineeritud, kaitseb sellega ka patsienti. Kuid siin on selge vastuolu teadusega. Vaktsiin kaitseb ennekõike seda inimest, kes ise on vaktsineeritud, mitte teisi tema ümber. Samuti olete öelnud ja Postimees on teie väite ka avaldanud, et kristlaste jaoks on vaktsineerimine kohustus Jumala ees. Kuidas te põhjendate selliseid väiteid, mis on esiteks vastuolus teaduspõhise arusaama ja teiseks seovad vaktsineerimise religioossete motiividega? Teie vastusest jääb mulje, nagu ei oleks te teadusega üldse kokku puutunud, vaid te ise tegelete libateadusega.

Aitäh nii meeleoluka küsimuse eest! Ma ei teagi, kust alustada. Ma arvan, et ma ei hakka pidama loengut gripivaktsiini kaitsemehhanismidest. Aga see on kõikide vaktsiinide puhul niimoodi, et kui inimesel on endal tõenäosus haigestuda väiksem, siis tal on sümptomeid vähem, millega edasi anda haigust teisele. Selle nimi on karjaimmuunsus. Ja COVID-i ajal selgitasid teadlased väga põhjalikult, mida tähendab karjaimmuunsus. Tegelikult soovitati see termin isegi vahetada kogukonnaimmuunsuse vastu. Kui mina olen vaktsineeritud, siis ma kaitsen teid kõiki sellega, et ma ei levita seda haigust nii palju. Vaktsineerimine ei ole kunagi absoluutne. Kunagi ta ei kaitse 100% ei mind ega teisi, kunagi ta ei pidurda levikut 100%, nii nagu ka ükski riigikaitseline meetod ei ole sajaprotsendilise efektiga või mõjuga või kõrvaltoimega. Need on alati suhtelised. Ja kui me räägime sellest karjaimmuunsusest, siis seal hakkavad kuhjuma tõenäosused, mistõttu me vajamegi vaktsineeritust kogu populatsioonis – mitte küll kõikide vaktsiinidega, igale vanuserühmale ja inimesele oma. Aga see kaitseb meid päriselt, vaktsiinid päriselt toimivad, ka gripivaktsiin. Mina soovitan küll vaktsineerida neil, kellel on lähedased hapras seisus kindlasti. Aga räägime kristlusest. Mis on üks Kristuse aluspõhimõte: see on halastus, teiste aitamine, teiste kaitsmine. Kas see ei lähe kokku Jumala ja Jeesuse õpetustega? Ma olen ka kristlane ja see on nagu kummaline ausalt öeldes, et ma siin praegu neid sõnu räägin, aga ma arvan, kristlaseks olemine ja teadus ei vastanda üksteist. Jah, ma olen teaduse usku, aga ma usun Jumala olemasolu samamoodi. Aga see ei puutu üldse asjasse. Ma arvan jah, et teisi kaitsta on kristlik. Kristlased, minu õed ja vennad, ma usun, enamus vähemasti nõustuvad minuga. Aga aitäh!

Aitäh nii meeleoluka küsimuse eest! Ma ei teagi, kust alustada. Ma arvan, et ma ei hakka pidama loengut gripivaktsiini kaitsemehhanismidest. Aga kõikide vaktsiinidega on niimoodi, et kui inimesel on endal väiksem tõenäosus haigestuda, siis on tal vähem sümptomeid, millega anda haigust teistele edasi. Selle nimi on karjaimmuunsus. COVID‑i [pandeemia] ajal selgitasid teadlased väga põhjalikult, mida karjaimmuunsus tähendab. Tegelikult soovitati see termin vahetada kogukonnaimmuunsuse termini vastu. Kui mina olen vaktsineeritud, siis ma kaitsen teid kõiki sellega, et ma seda haigust nii palju ei levita. Vaktsineerimine ei ole kunagi absoluutne. Kunagi ei kaitse see sada protsenti ei mind ega teisi, kunagi ei pidurda see levikut sada protsenti, nii nagu ka ükski riigikaitsemeetod ei ole sajaprotsendilise efektiga või mõjuga või kõrvaltoimega. See on alati suhteline. Rääkides karjaimmuunsusest: seal hakkavad kuhjuma tõenäosused, mistõttu me vajamegi vaktsineeritust kogu populatsioonis, mitte küll kõikide vaktsiinidega, vaid igale vanuserühmale ja inimesele oma. Aga see kaitseb meid päriselt, vaktsiinid päriselt toimivad, ka gripivaktsiin toimib. Mina soovitan küll vaktsineerida, neile, kellel on lähedased hapras seisus, soovitan seda kindlasti. Aga räägime kristlusest. Kristluse üks aluspõhimõte on halastus, teiste aitamine, teiste kaitsmine. Kas see ei lähe kokku jumala ja Jeesuse õpetustega? Ma olen ka kristlane. On ausalt öeldes kummaline, et ma siin praegu neid sõnu räägin, aga ma arvan, et kristlaseks olemine ja teadus ei vastandu. Jah, ma olen teaduse usku, aga samamoodi usun ma jumala olemasolu. Aga see ei puutu üldse asjasse. Ma arvan jah, et teisi kaitsta on kristlik. Kristlased, minu õed ja vennad – ma usun, et enamus vähemasti –, nõustuvad minuga.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Tuleme nüüd taevast maa peale tagasi ja tuleme nende pikkade järjekordade juurde. Kas ma sain õigesti aru, et te räägite, et see pooleaastane järjekorra pikkus ongi normaalne, sest inimene, kes [arsti juurde] tuleb, tema ei tea, mis tal selle haigusega täpselt on, ja alles poole aasta pärast saab ta sellest aru? Ma tahaks kuidagi selles selgust saada. Ja tasuline meditsiin on, okei, selline kahe otsaga asi. Kui inimene ei saa oma järjekorda pool aastat oodata, aga tal ei ole raha, et minna eraarsti juurde, mis ta siis teeb? Siis ongi meil EMO‑d täis, nagu praegu toimubki. Rääkige sellest kontseptsioonist, kuidas seda pusa lahti harutada. Nagu ma teie esimesest vastusest aru sain, ongi hea, et on selline pikk järjekord. On see nii?

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Tuleme nüüd taevast maa peale tagasi. Ja tuleme nende pikkade järjekordade juurde. Kas ma sain õieti aru, et te räägite, et see poole aastane järjekorra pikkus ongi normaalne, sest inimene, kes tuleb, tema ei tea, mis tal selle haigusega on, ja alles poole aasta pärast ta saab sellest aru? Ma kuidagi sellest selgust tahaks saada. Ja et see tasuline meditsiin on, no okei, see on selline kahe otsaga asi. Et kui inimene, kellel raha ei ole, ei saa oma järjekorda pool aastat oodata, ja siis tal ei ole raha ka, et minna eriarsti juurde, mis ta siis teeb? Ja siis meil on EMO-d täis, see, mis praegu toimubki. Rääkige see kontseptsioon, kuidas seda pusa siis lahti harutada. Nagu ma praegu teie esimesest vastusest aru sain, pool aastat ongi hea, et see selline pikk järjekord on. On see nii?

Aitäh! Ma ütlesin seda, et kui inimesel on tervisemure, mis väga tõsiselt häirib tema igapäevaelu, või kui see on ohtlik ehk see võib ajas süveneda, siis peaks see inimene saama kiiremini arsti juurde. Aga on olemas ka neid terviseprobleeme, mis igapäevaelu võib-olla nii palju ei häirigi ja ei ole ka ohtlikud. Väga tihti tullakse arsti juurde: tead, mul on viimased kaheksa kuud olnud vot selline ja selline sümptom, mida ma peaksin tegema? Kaheksa kuu jooksul ei ole see inimesele nii palju muret tekitanud, et ta pöörduks arsti juurde. Ja kui ta nüüd on kas hakanud rohkem muret, siis arsti asi on hinnata, kas see nüüd on läinud kriitiliseks või võib veel oodata. Tegelikult perearstina töötades meie perearstikeskuses ja ma tean, et nii käib väga paljudes perearstikeskustes ja käib ka Madis Veskimägi perearstikeskuses, ma usun, keda siin on juba korra mainitud, me saadame oma patsiente kogu sellel teekonnal. Kui mina annan, suunan patsiendi edasi, mina teen seda alati e-konsultatsiooni teel, see tähendab seda, et ma kirjeldan patsiendi probleemi ära ja siis saadan selle eriarstile, kes hindab, kui kiire selle murega on, ja annab teada. Esiteks, võib-olla ei ole üldse vaja vastuvõtule, ta annab mulle nõu ja õpetab mind, kuidas patsienti aidata kohe täna, ja ma saan mõne päevaga inimesele öelda, vot, abi on selline. Muide, inimestele see väga meeldib, sest tegelikult see jooksutamine nagu väheneb. Teine variant: eriarst ütleb, et jaa, ta peab tulema minu vastuvõtule, ja siis ta annab prioriteedi, kas seitsme päeva jooksul, 7–42 päeva jooksul, kauem kui 42 päeva. Ja mis on kõige parem selle süsteemi juures, on see, et sealt eriarstikliinikust võetakse ise patsiendiga ühendust. See patsient, see inimene ei pea hakkama ketrama telefoni või ei pea otsima paaniliselt internetis aega või vaatama kellaaega, et kindlal kellaajal ikkagi saada aeg eriarsti juurde. Võetakse ise ühendust, pakutakse aeg selles ajaraamis. Kui nüüd selgub, et sellel inimesel läheb tervis halvemaks. Näiteks tal on pandud aeg kolme kuu pärast. Ja kui selgub, et tervis läheb halvemaks ja vajab kiiremat abi, ta pöördub uuesti minu poole ja ma teen uue e-konsultatsiooni, ütlen, et nüüd läks halvemaks, ja inimene saab kiiresti abi. Minu nende saatekirjade põhjal on olnud neid olukordi, kus inimene on ülejärgmisel päeval operatsioonilaual. Seda ei saaks mitte kunagi tavalise suunamise kaudu, välja arvatud juhul, kui inimesel on tutvusi kuskil meditsiinisüsteemis, aga tervishoius ei peaks lugema tutvused, vaid peab lugema kvaliteetne töö. Ja need võimalused on olemas kõikidel perearstidel ja kõik perearstid saavad samasugust raha ja kõik perearstid on õpetatud niimoodi töötama. Ja miks ei kasutata seda varianti inimeste aitamiseks? Ma ei oska öelda. Ja seda peaks ütlema meile Tervisekassa. Tegelikult see variant, see võimalus on olemas.

Aitäh! Ma ütlesin seda, et kui inimesel on tervisemure, mis väga tõsiselt häirib tema igapäevaelu, või kui see on ohtlik ehk see võib ajas süveneda, siis peaks see inimene saama kiiremini arsti juurde. Aga on olemas ka neid terviseprobleeme, mis igapäevaelu võib-olla nii palju ei häirigi ja mis ei ole ka ohtlikud. Väga tihti tullakse arsti juurde [murega], et viimased kaheksa kuud on olnud selline ja selline sümptom, et mida peaks tegema. Kaheksa kuu jooksul ei ole see inimesele nii palju muret tekitanud, et ta oleks arsti poole pöördunud, ja kui see nüüd on hakanud rohkem muret tegema, siis on arsti asi hinnata, kas see on läinud kriitiliseks või võib veel oodata. [Nägin seda] perearstina töötades meie perearstikeskuses ja ma tean, et nii käib väga paljudes perearstikeskustes, ja nii, ma usun, käib see ka Madis Veskimäe perearstikeskuses, keda siin on juba korra mainitud. Me saadame oma patsiente kogu sellel teekonnal. Kui mina suunan patsiendi edasi, siis teen ma seda alati e‑konsultatsiooni abil. See tähendab, et ma kirjeldan patsiendi probleemi ära ja saadan selle kirjelduse eriarstile, kes hindab, kui kiire selle murega on, ja annab mulle teada. Võib-olla ei ole üldse vaja [eriarsti] vastuvõtule [minna], vaid ta annab mulle nõu ja õpetab mind, kuidas patsienti aidata kohe täna, ja ma saan mõne päeva pärast inimesele öelda, et abi on selline. Muide, inimestele see väga meeldib, sest see jooksutamine väheneb. Teine variant: eriarst ütleb, et jaa, inimene peab tulema vastuvõtule, ja siis ta annab prioriteedi, kas 7 päeva jooksul, 7–42 päeva jooksul või veel hiljem. Kõige parem selle süsteemi juures on see, et eriarstikliinikust võetakse ise patsiendiga ühendust. See patsient, see inimene ei pea hakkama ketrama telefoni, ei pea otsima paaniliselt internetis aega või vaatama kellaaega, et kindlal kellaajal ikkagi eriarsti juurde aega saada. Võetakse ise ühendust, pakutakse aeg selles ajaraamis. Kui sellel inimesel läheb tervis halvemaks, näiteks talle on pandud aeg kolme kuu pärast, aga selgub, et tervis läheb halvemaks ja ta vajab kiiremat abi, siis ta pöördub uuesti minu poole ja ma teen uue e‑konsultatsiooni, ütlen, et nüüd läks halvemaks, ja inimene saab kiiresti abi. Minu saatekirjade põhjal on olnud olukordi, kus inimene on ülejärgmisel päeval operatsioonilaual olnud. Seda ei saaks mitte kunagi tavalise suunamise kaudu, välja arvatud juhul, kui inimesel on meditsiinisüsteemis tutvusi, aga tervishoius ei peaks lugema tutvused, vaid peab lugema kvaliteetne töö. Need võimalused on olemas kõikidel perearstidel, kõik perearstid saavad samasugust raha ja kõik perearstid on õpetatud niimoodi töötama. Miks ei kasutata seda varianti inimeste aitamiseks? Ma ei oska öelda. Seda peaks ütlema meile Tervisekassa. See võimalus on olemas.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Siin hiljuti oli rohkelt rõõmuhõiskeid, et nüüd on meil nii palju raha. Tuli välja, et defitsiit on natukene väiksem, kui oodati. Siis tulid ministrid ja poliitikud erinevate plakatitega: kes tahab automaksu vähendada, kes tulumaksutõusu vähendada. Ma tunnistan, et mina oleks oodanud barrikaadidele ka terviseministrit, kes ütleb, et oot-oot-oot, sõbrad, kui meil on raha rohkem, siis mul on siin üks suur-suur auk, mida tahaks täita. Minu küsimus ongi see, et kas te lähete nendele kõnelustele ja ütlete, et, sõbrad, kui meil on raha kulutamiseks üle, siis mul on üks suur auk, kuhu seda panna, see on Tervisekassa miinus. Kas te lähete sinna sellise sõnumiga?

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Siin hiljuti oli rohkelt rõõmuhõiskeid, et nüüd meil on palju raha. Tuli välja, et defitsiit on natukene väiksem, kui oodati. Ja siis tulid erinevad ministrid ja poliitikud erinevate plakatitega – kes tahab automaksu vähendada, kes tulumaksu tõusu vähendada. Ja ma tunnistan, et mina oleks tegelikult oodanud terviseministrit ka barrikaadidel, kes ütleb, et oot-oot-oot, sõbrad, et kui meil on nüüd raha rohkem, siis mul on siin üks suur-suur auk, mida tahaks täita. Ja minu küsimus ongi see, et kas te lähete nendele kõnelustele ja ütlete: "Sõbrad, kui meil on raha kulutamiseks üle, siis mul on üks suur auk, kuhu seda panna, ja see on Tervisekassa miinus." Kas te lähete sellise sõnumiga?

Ei lähe. Ei lähe, sellepärast, et – ma olen siin juba mitu tundi rääkinud. See on sellepärast, et … Ma küsiks vastu, aga ma tean, et te ei saa vastata. Aga kuhu see raha peaks minema täpselt? Kuhu täpselt, kust meil puudu on? Me tegelikult ju ei tea, kas meil on puudu näiteks … Me teame kõik, et psühhiaatrilises abis on raha puudu, psühhiaatrite hinnakirja muudeti, tõsteti kahekordseks nende e-konsultatsioonide ja visiitide tasu. Aga me ei ole päris kindlad, kas see aitas, kas see andis ka ravile selle tulemuse, kas inimesed saavad paremini psühhiaatri juurde. Seda peab alles uurima. Ja on veel palju asju, et tegelikult me ei tea, kust täpselt raha puudu on. Aga mida ma tean arstina, on see, kuidas tuleks muuta töökorraldust, kuidas tuleks muuta rahastusmeetodit just tulemusele orienteerituks selleks, et seesama raha, mis meil on, paremini kasutatud saaks. Ja järgmise aasta, ma loodan, järgmise aasta suve lõpuks, ma loodan väga, et mul on olemas arusaam sellest, kuhu see raha täpselt kaob. Siis ma küll lähen küsima. Aitäh! (Saalist öeldakse: "Siis on äkki hilja juba!") Loodame, et ei ole hilja.

Ei lähe. Ei lähe, sellepärast, et … Ma olen siin sellest juba mitu tundi rääkinud. Ma küsiks vastu, kuigi ma tean, et te ei saa vastata, et aga kuhu täpselt see raha peaks minema. Kuhu täpselt, kust meil puudu on? Me tegelikult ju seda ei tea. Me teame kõik, et psühhiaatrilises abis on raha puudu. Psühhiaatrite hinnakirja muudeti, tõsteti kahekordseks nende e‑konsultatsioonide ja visiitide tasu. Aga me ei ole päris kindlad, kas see aitas, kas see [parandas] ka ravitulemust, kas inimesed saavad paremini psühhiaatri juurde. Seda peab alles uurima. On veel palju selliseid asju. Tegelikult me ei tea, kust täpselt raha puudu on. Aga arstina ma tean, kuidas tuleks muuta töökorraldust, kuidas tuleks muuta rahastusmeetodit, just tulemusele orienteerituks, et seesama raha, mis meil on, paremini kasutatud saaks. Järgmisel aastal, ma loodan, et järgmise aasta suve lõpuks – ma loodan seda väga – on mul olemas arusaam sellest, kuhu see raha täpselt kaob. Siis ma küll lähen [juurde] küsima. (Vahelehüüe saalist: "Siis on äkki hilja juba!") Loodame, et ei ole hilja.

Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Minu arust neid auke, mida täita, on tervishoius küllaga. Ja üks selline valdkond on näiteks ka vähiravi. Eestis haigestub igal aastal inimesi, kelle ravi ei ole riik nõus hüvitama ja selle ülesande on enda peale võtnud vähiravifond, kuhu samuti riik ei panusta mitte sentigi. Samas aga võtab sinna kogutud raha 9% protsenti maksudena endale. Palun öelge, mida te selle kohta arvate. Kas see on teie meelest õiglane?

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Minu arust on neid auke, mida täita, tervishoius küllaga. Üks selline valdkond, kus neid auke on, on vähiravi. Eestis haigestub igal aastal inimesi, kelle ravi ei ole riik nõus hüvitama ja selle ülesande on enda peale võtnud vähiravifond, kuhu riik ei panusta mitte sentigi, samas aga võtab sinna kogutud rahast 9% protsenti maksudena endale. Palun öelge, mida te selle kohta arvate. Kas see on teie meelest õiglane?

Aitäh! Jaa, ma olen nõus, et auke on palju. Nagu ma ütlesin, arstina olen ma neid ise näinud ja soovin neid [probleeme ministritoolil istudes] lahendada. Aga see on ka õige, et vähiravi on kallis. Vähk on haigus, mille [esinemis]sagedus järjest tõuseb, kuna rahvastik vananeb. Vähiravi ka muutub ajas väga kiiresti. Teadus teeb just onkoloogia valdkonnas väga suuri edusamme. Tänapäeval on olemas selline ravi, mida meil isegi rahastatakse, et kui inimesel on mingit tüüpi vähk, siis tehakse geeniuuring ja selle tulemuse põhjal tehakse ainult sellele inimesele sobiv ravim. See on väga kallis ja seda Tervisekassa rahastab. Tervisekassa on üldiselt võtnud oma rahastusskeemidesse need ravimid, mille puhul on teaduslikult leidnud kinnitust, et nad aitavad. Aga nende ravimite registreerimine võtab teinekord aega. See ei ole mitte ainult Eesti probleem, see on paljude riikide probleem. Me oleme astunud samme selles suunas, et seda registreerimisprotsessi kiirendada. See käib ka Euroopa Liidu tasandil, see ei ole ainult Eesti küsimus. Me peame ka seal saama kiiremini need tunnustused kätte, et saaks võtta [ravimi meie rahastusskeemi] üle. Aga senimaani, kui ei ole läbitud seaduslikku protsessi, Tervisekassa ei saa seda toetada. Vähiravifondi ma väga kiidan selle eest, et nad teevad tihedalt koostööd arstidega. Tõesti, inimene, kes sinna pöördub, saab tõenduspõhist ravi. On olnud korjandusi ka mittetõenduspõhise ravi jaoks, aga vähiravifond ei ole õnneks kunagi seda teinud. Mis maksudesse puutub, siis vähiravifond on heategevuslik organisatsioon. Meil on väga palju heategevuslikke organisatsioone. Kui me lõpetame vähiravifondilt maksude küsimuse, siis me peaksime tegema seda kõikide teiste sarnaste organisatsioonide puhul ka. See nüüd on mu isiklik arvamus. Loomulikult, riigi vaates on see raha ühest taskust teise tõstmine ja see on sada protsenti maksupoliitika küsimus. Mulle meeldiks, kui seda maksu ei küsitaks. Adekvaatse vastuse oskavad anda inimesed, kes tunnevad rahandust palju paremini kui mina ja ka maksundust tunnevad paremini kui mina.

Aitäh! Jaa, ma olen nõus, et auke on palju. Nagu ma ütlesin, arstina ma olen neid ise näinud ja soovin neid lahendada siit oma tooli pealt. Aga see on ka õige, et vähiravi on kallis ja vähk on haigus, mis sageduse poolest järjest tõuseb, kuna meil rahvastik vananeb ja vähiravi ka tegelikult muutub ajas väga kiiresti. Teadus just vähi, onkoloogia valdkonnas teeb väga suuri edusamme ja on tänapäeval leitud ja meil isegi rahastatakse näiteks sellist ravi, kus inimesel on mingi tüüpi vähk, siis tehakse geeniuuring ja siis selle geeniuuringu tulemuse põhjal tehakse ainult sellele inimesele sobiv ravim. See on väga kallis ja seda Tervisekassa rahastab. Tervisekassa on üldiselt võtnud üle ka need ravimid oma rahastamisskeemidesse, mis on teaduslikult leidnud kinnitust, et nad aitavad. Aga nende ravimite registreerimine teinekord võtab aega. Ja see ei ole mitte ainult Eesti probleem, see on paljude riikide probleem. Me oleme astunud samme selles suunas, et kiirendada seda registreerimisprotsessi. See käib ka Euroopa Liidu tasandil, et see ei ole ainult Eesti küsimus. Me peame ka seal saama kiiremini need tunnustused kätte, et siis saaks võtta üle. Aga senimaani, kui ei ole läbitud seaduslikku protsessi, Tervisekassa ei saa toetada. Vähiravifondi ma väga kiidan selle eest, et nad teevad koostööd tihedalt arstidega. Ehk et tõesti saab tõenduspõhist ravi see inimene, kes sinna pöördub. Meil on olnud korjandusi ka mittetõenduspõhise ravi jaoks, aga õnneks vähiravifond ei ole kunagi seda teinud. Mis maksudesse puutub, siis see on heategevuslik organisatsioon. Meil on tegelikult väga palju heategevuslikke organisatsioone. Kui me vähiravifondilt lõpetame maksude küsimuse, siis me peaksime tegema seda kõikides teistes sarnastes organisatsioonides ka. Aga see on mu isiklik arvamus. Loomulikult riigi vaates on see raha ühest taskust teise tõstmine. Ja see on 100% maksupoliitika küsimus. Mulle meeldiks, kui seda maksu ei küsitaks. Adekvaatse vastuse oskavad anda inimesed, kes tunnevad rahandust palju paremini kui mina ja maksundust ka paremini kui mina.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Siin saalis on täna kõlanud palju huvitavaid väiteid ja süüdistusi, millega on väga raske, et mitte öelda võimatu nõustuda. Aga siin on ka teie poolt kõlanud selliseid seisukohti, millega samuti ei saa nõustuda. Üks neist on see viimane, kui te vastasite mu heale kolleegile Andre Hanimäele ja tegelikult ka kolleeg Züleyxa Izmailovale ning ütlesite, et te ei tea, kuhu see raha läheb, ja seetõttu ei saa tervishoidu lisaraha anda. Minu parima teadmise järgi on meil ka täna tervishoius hinnatud nõudlus ehk ravivajadus tegelikult suurem, kui on Tervisekassa eelarvest võimalik välja maksta haiglatele ja teistele tervishoiuteenuse osutajatele. Ehk meil on teatud kogus inimesi, patsiente, kes on ravi ootel, kelle ooteaeg pikeneb, kuna lihtsalt seda raha Tervisekassas pole, või siis nad peavad selle ravi oma taskust kinni maksma ehk [era]arsti juurde minema. Nii et ma küll julgustaksin teid minema riigieelarve läbirääkimistel tervishoiule lisaraha küsima, et need murekohad laiemalt eriarstiabis, kindlasti ka vähiravis saaksid leevendatud. Mu küsimus teile on: milline siis teie hinnangul on see mõistlik tasakaal ehk kui suure hulga tervishoiu ravivajadusest peaks katma Tervisekassa?

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Siin saalis on täna kõlanud palju huvitavaid väiteid, süüdistusi, millega on väga raske nõustuda, et mitte öelda võimatu. Aga siin on kõlanud ka teie poolt selliseid seisukohti, millega samuti ei saa nõustuda. Üks neist on see viimane, millele vastasite mu heale kolleegile Andre Hanimäele ja tegelikult järjest ka edasi kolleeg Züleyxa Izmailovale, et te ütlete, et ei tea, kuhu see raha läheb, ja seetõttu ei saa tervishoidu lisaraha anda. Minu parima teadmise järgi on meil ka täna tervishoius hinnatud nõudlus ehk ravivajadus tegelikult suurem, kui on Tervisekassa eelarvest võimalik välja maksta haiglatele ja teistele tervishoiuteenuse osutajatele. Ehk meil on teatud kogus inimesi, patsiente, kes on ravi ootel, kelle ooteaeg pikeneb, kuna lihtsalt seda raha pole Tervisekassas, või siis nad peavad selle oma taskust maksma ehk ise arsti juurde minema. Nii et ma küll julgustaksin teid minema …. läbirääkimistele lisaraha tervishoidu küsima, et needsamad murekohad laiemalt eriarstivajaduses, kindlasti ka vähiravis saaksid leevendatud. Ja mu küsimus teile on, milline siis teie hinnangul on see mõistlik tasakaal ehk kui suure hulga tervishoiu ravivajadusest peaks Tervisekassa maksma.

Tanel Kiik, palun!

Aitäh! Tegelikult on see tõesti ka üks küsimus, mille me peame ühiskonnana läbi mõtlema, et mida täpselt see solidaarne tervishoiusüsteem peaks katma ja mida mitte. Mis puutub hinnatud nõudlusesse, siis jaa, tõesti, ooteaeg on inimestel pikk, nii ambulatoorsetele vastuvõttudele kui ka raviprotseduuridele, ja teatud valdkondades on ta Euroopa keskmisest kindlasti pikem. Õnneks on Tervisekassa näiteks võtnud kasutusele raviteekonnad kahel alal, kõigest praegu. Ja seal on ka ülevaade olemas, kuidas seda võiks paremini rahastada ja kuhu raha võiks suunata. Tegelikult sinna ka suunatakse. Aga nagu ma enne tõin välja, siis kolmandik inimesi satuvad valesse kohta. See tähendab, et meil on ressurssi küll, kuidas organisatoorse tööga, kuidas seda töökorraldust muutes me saaksime sedasama raha palju paremini ära kasutada. Ja see on üks koht, kus ma tahaksin kindlasti rohkem vaadata, kus ma tahaks muudatust, ütleme siis niipidi. Teiseks, kui me mõtleme erinevaid haiglaid, siis mul on perearstid näiteks rääkinud, et palun saatke meile haiglasse patsiente, sest meil on voodid tühjad. Ma ei saaks öelda, et siin on hinnatud nõudlusega probleemi. Kusagil on midagi valesti, kui tühjad voodid seisavad ja eriarsti peavad ütlema perearstidele, et olge hea, saatke mõni eakas patsient, kes vajab turgutamist, mida nad kahtlemata ka vajavad, aga et see pole päris see. Sellistesse asjadesse tuleb sisse vaadata ja tuleb ka vaadata, et meil ei oleks dubleerimisi analüüside, uuringute näol ja nii edasi. Meil ressurssi on. Me peame vaatama kvaliteedi üle, kui kvaliteedisüsteem on, kus me saame hakata seda reguleerima, ka neid hindama, kas protseduur on vajalik või ei ole ja nii edasi, siis ma arvan, on ka see rahastuse küsimus lihtsam. Aga praegu tõepoolest me paljusid asju ei tea. Arstina ma näen ühte asja, Tervisekassa ei ole mulle veel neid vastuseid andnud, miks olukord on nii. Aga samas Tervisekassa vaatab juba praegu üle laboriteenuseid, radioloogilisi teenuseid ja nagu ma enne mainisin, siis kavas on strateegilise ostmise plaan teha ehk vaadata üle iga haigla profiil ja kirjeldada, milline see haigla vajadus on, ja siis me saame edasi minna rahastuse teemadega.

Aitäh! Tegelikult on ka see tõesti üks küsimus, mille me peame ühiskonnana läbi mõtlema, et mida täpselt see solidaarne tervishoiusüsteem peaks katma ja mida mitte. Mis puutub hinnatud nõudlusesse, siis jaa, tõesti, ooteaeg on inimestel pikk, nii ambulatoorsetele vastuvõttudele kui ka raviprotseduuridele saamiseks, ja teatud valdkondades on see Euroopa keskmisest kindlasti pikem. Õnneks on Tervisekassa näiteks võtnud praegu kasutusele raviteekonnad kahel alal, praegu kõigest kahel. On olemas ka ülevaade, kuidas seda võiks paremini rahastada ja kuhu raha võiks suunata. Tegelikult sinna ka raha suunatakse. Aga nagu ma enne välja tõin, kolmandik inimesi satuvad valesse kohta. See tähendab, et meil on ressurssi, me saaksime organisatoorse tööga, töökorraldust muutes sedasama raha palju paremini ära kasutada. See on üks koht, kus ma tahaksin muudatust, ütleme niipidi. Teiseks, mõtleme erinevatele haiglatele. Perearstid on mulle näiteks rääkinud, et [eriarstid ütlevad, et] palun saatke meile haiglasse patsiente, meil on voodid tühjad. Ma ei saaks öelda, et siin on hinnatud nõudlusega probleemi. Kusagil on midagi valesti, kui voodid seisavad tühjalt ja eriarstid peavad ütlema perearstidele, et olge hea, saatke siia mõni eakas patsient, kes vajab turgutamist. Seda nad kahtlemata ka vajavad, aga see pole päris see. Sellistesse asjadesse tuleb sisse vaadata ja tuleb ka vaadata, et meil ei oleks analüüside ja uuringute dubleerimist ja nii edasi. Meil ressurssi on. Me peame vaatama üle kvaliteedi, kvaliteedisüsteemiga me saame hakata seda reguleerima, ka hindama, kas protseduur on vajalik või ei ole ja nii edasi. Siis, ma arvan, on ka rahastuse küsimusega lihtsam. Aga praegu me paljusid asju tõepoolest ei tea. Arstina näen ma ühte asja, Tervisekassa ei ole mulle veel neid vastuseid andnud, miks olukord selline on, aga Tervisekassa vaatab juba praegu üle laboriteenuseid, radioloogilisi teenuseid. Nagu ma enne mainisin, siis kavas on teha strateegilise ostmise plaan ehk vaadata üle iga haigla profiil ja kirjeldada, milline selle haigla vajadus on. Siis me saame rahastusteemadega edasi minna.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh! Austatud minister! Vastates Andre Hanimäe küsimusele, ütlesite, et te ei tea, kus ja kellel raha puudu on. Aga mina olen kuulnud, et perearstid päris tihti ei saada oma patsiente terviseuuringutele ja just rahapuuduse tõttu. Kas te olete selle probleemiga kursis ja mis see lahendus võiks olla?

Aitäh! Austatud minister! Vastates Andre Hanimäe küsimusele, ütlesite, et te ei tea, kus ja kellel raha puudu on, aga mina olen kuulnud, et perearstid ei saa, päris tihti ei saada oma patsiente terviseuuringutele ja just rahapuuduse tõttu. Kas te olete selle probleemiga kursis ja mis lahendus võiks olla?

Aitäh! Ütlen oma praktika pealt, et ma ei näe, et see on väga suur probleem. Mõned perearstid aasta lõpuks tõepoolest võib-olla on uuringufondi ära kasutanud, aga siis tavaliselt ikkagi Tervisekassa leiab võimaluse seda rahastada neile, ka edasisuunamisi. Ma ei tea, miks see nii on. Võib-olla viite mind kokku mõne sellise perearstiga, kes seda kurdab, ja ma olen valmis sellesse probleemi sisse vaatama. Minu perearstitöös on olnud seda tõesti, et võib-olla viimastel nädalatel on keeruline edasi saata, siis me oleme suunanud edasi uuringutele vaid need patsiendid, kes seda kohe vajavad, ja natukene hiljem suunanud edasi need, kes ei vaja nii kohe, aga meil ei ole jäänud kunagi see mure, et me ei saa patsienti uurida, kui meil on seda päriselt vaja. Kui see probleem on, siis ma hea meelega kuulan seda.

Aitäh! Ütlen oma praktika pealt, et ma ei näe, et see oleks väga suur probleem. Mõned perearstid on aasta lõpuks võib-olla tõesti uuringufondi ära kasutanud, aga tavaliselt ikkagi Tervisekassa leiab võimaluse rahastada [uuringuid], ka edasisuunamisi. Ma ei tea, miks see nii on. Võib-olla viite mind kokku mõne sellise perearstiga, kes seda kurdab, ja ma olen valmis sellesse probleemi sisse vaatama. Minu perearstitöös on olnud seda, et võib-olla [aasta] viimastel nädalatel on olnud keeruline [patsiente] edasi saata. Siis me oleme suunanud uuringutele vaid need patsiendid, kes neid kohe vajavad, ja natukene hiljem oleme suunanud need, kes ei vaja neid nii kohe. Aga meil ei ole kunagi olnud seda muret, et me ei saa patsienti uurida, kui meil seda päriselt vaja on olnud. Kui see probleem on olemas, siis ma hea meelega kuulan [neid perearste].

Rain Epler, palun!

Jaa, aitäh! Proua minister! Ma mäletan, see oli ikkagi selle COVID-i loo pigem algusjärgus või mõnda aega isegi kestnud, kui Irja Lutsar ja Kaari Saarma pidasid kaks sellist pikka vestlust, mis oli lindistatud ja mida oli võimalik kuulata. Ma ütleks, et need olid sellised teineteisest lugupidavad ja arutlevad vestlused. See oli enne seda, kui teie oma sõnakasutusega sekkusite nendesse arvamuste vahetustesse. Irja Lutsar seal vestlustes ütles, et lastele, eriti poisslastele tema pigem neid vaktsiine soovitada ei julge. Siis läks mõnda aega mööda ja siis tulite teie. Teil ei ole kombeks nii väga sõbralikult olnud nendel teemadel arutada. Ja teie ikka lajatasite, et tuleb ja peab ja nii edasi. Aga Irja Lutsar minu teada siis oli ka ikkagi teadusnõukoja liige. Te siin enne ühele küsimusele vastates ütlesite, et te nagu rangelt teadusest ja teadusnõukojast lähtusite. Kust siis sealt see soovitus tuli?

Aitäh! Proua minister! Ma mäletan, et selle COVID‑i loo algusjärgus või siis, kui see oli mõnda aega isegi kestnud, pidasid Irja Lutsar ja Kaari Saarma kaks pikka vestlust, mis olid lindistatud ja mida oli võimalik kuulata. Ma ütleks, et need olid teineteisest lugupidavad ja arutlevad vestlused. See oli enne seda, kui teie oma sõnakasutusega nendesse arvamuste vahetustesse sekkusite. Irja Lutsar nendes vestlustes ütles, et lastele, eriti poisslastele, tema neid vaktsiine soovitada pigem ei julge. Läks mõni aeg mööda ja siis tulite teie. Teil ei ole olnud kombeks nii väga sõbralikult nendel teemadel arutada. Teie ikka lajatasite, et tuleb ja peab ja nii edasi. Aga Irja Lutsar oli minu teada siis ikkagi teadusnõukoja liige. Te siin enne ühele küsimusele vastates ütlesite, et te lähtusite nagu rangelt teadusest ja teadusnõukoja [soovitustest]. Kust siis see soovitus tuli?

Aitäh küsimuse eest! Esiteks tuletan meelde, et ma ei ole tõesti kedagi ähvardanud. Ei ole ähvardanud ei selle konverentsiga seoses ega ka mingil muul puhul. See ei ole minu stiil. Aga mis puutub Kaari ja Irja omavahelistesse vestlustesse, siis ka mina olen Telegramile intervjuusid andnud – võib-olla tutvute nendega –, ka väga sõbralikus ja konstruktiivses õhkkonnas. Mul ei ole olnud probleemi vestelda inimestega, kes mõtlevad teistmoodi. Ma arvan, et seda te, härra Epler, teate isegi. Meie oleme ka mõnes asjas eri meelt, aga meil on alati väga toredad vestlused olnud. See ei ole ju probleem. Mis puutub sellesse, kuidas vaktsineerida poisse ja kas tuleb vaktsineerida ja peab vaktsineerima, siis tegelikult seda "tuleb ja peab" ei ole Eestis kunagi olnud. Laste vaktsineerimine on olnud alati soovituslik ja vabatahtlik. Mina olen siin alati järginud teadusnõukoja soovitusi. Kui teil on vastupidiseid näiteid, siis soovin tõendeid. Ma tean, et Irja Lutsari sõnu ma kuulasin alati väga suure austusega, ta on minu väga suur eeskuju.

Aitäh küsimuse eest! Esiteks tuletan meelde, et ma ei ole tõesti kedagi ähvardanud. Ei ole ähvardanud ei selle konverentsiga seoses ega ka mingil moel. See ei ole minu stiil. Aga mis puutub Kaari ja Irja omavahelistesse vestlustesse, siis ka mina olen Telegramile intervjuusid andnud – võib-olla tutvuta nendega –, ka väga sõbralikus ja konstruktiivses õhkkonnas. Mul ei ole olnud probleemi vestelda inimestega, kes mõtlevad teistmoodi. Ja ma arvan, et seda te, härra Epler, teate isegi. Meie oleme ka mõnes asjas eri meelt, aga meil on alati väga toredad vestlused. See ei ole ju probleem. Mis puutub sellesse, kuidas vaktsineerida poisse ja kas tuleb ja peab, siis tegelikult seda "tuleb ja peab" ei ole olnud kunagi Eestis. Laste vaktsineerimine on olnud alati soovituslik ja vabatahtlik. Mina olen selles alati järginud teadusnõukoja soovitusi. Kui teil on vastupidiseid näiteid, siis soovin tõendeid, sest ma tean, et Irja Lutsari sõnu ma kuulasin alati väga suure austusega, ta minu väga suur eeskuju.

Urmas Reinsalu, palun!

Proua minister, aitäh! Ma olen nüüd nõutu. Te ütlesite, et ei oska rahaliste vahenditega ka täiendavalt midagi peale hakata, sest te ei tea, mis toimub, kuhu raha juurde panna. Parteide on olnud, valitsuses tehti koalitsioonileping 2023. aasta kevadel. Tegite selle 2024. aastal. Tegite nulleelarve Sotsiaalministeeriumi valdkonda puudutavalt. 2025. aasta kevadel loetud, kui pool aastat tagasi, ma arvan teie juhtimisel tehti uus kaks kuud koalitsioonileping. Ja on jõutud tulemuseni, kõigi müriaadi dokumentide ja ülejuhtimisega, et ei teata enam midagi. Ma küsiksin teilt konkreetset täpsustust. Te ütlesite, et oleme jõudnud sellisesse olukorda, mis iseenesest oleks ju ühtepidi positiivne rahva tervise seisukohalt. Tõsi küll, meditsiiniökonoomika mõttes nii mõistlik, et haiglates voodid tühjad, haiglad nõuavad perearstidelt vormistada inimesi haiglasse, et haiglakohti saaks täis. Palun nimetage, mis haiglad konkreetselt praegu tühjad on, et me saaksime ka aru. Kui see on meditsiiniökonoomika probleem, mida te sellisel juhul Tervisekassa juhina peate mõistlikuks ette võtta, kui haiglad on tühjad ja inimesi vormistatakse perearsti juures haiglasse?

Proua minister, aitäh! Ma olen nüüd nõutu. Te ütlesite, et te ei oska täiendavate rahaliste vahenditega midagi peale hakata, sest te ei tea, mis toimub ega kuhu tuleks raha juurde panna. Teie partei on olnud valitsuses, koalitsioonileping tehti 2023. aasta kevadel, te tegite selle 2024. aastal. Te tegite nulleelarve Sotsiaalministeeriumi valdkonda puudutavalt. 2025. aasta kevadel, loetud kuud, pool aastat tagasi, ma arvan, teie juhtimisel tehti uus koalitsioonileping, seda tehti kaks kuud. Ja on jõutud tulemuseni, kogu selle dokumentide müriaadi ja ülejuhtimisega, et ei teata enam midagi. Ma küsin teilt konkreetset täpsustust. Te ütlesite, et oleme jõudnud olukorda, mis iseenesest oleks ju rahvatervise seisukohalt ühtepidi positiivne, tõsi küll, meditsiiniökonoomika mõttes mitte nii mõistlik, et haiglates on voodid tühjad ja haiglad nõuavad perearstidelt [patsiente], keda vormistada haiglasse, et haiglakohad saaks täis. Palun nimetage, mis haiglad konkreetselt praegu tühjad on, et me ka aru saaksime. Kui see on meditsiiniökonoomika probleem, mida te sellisel juhul Tervisekassa juhina peate mõistlikuks ette võtta, kui haiglad on tühjad ja inimesi vormistatakse perearsti juures seetõttu haiglasse?

Aitäh küsimuse eest! Meditsiiniökonoomika seisukohalt peaks inimene olema just selles haiglavoodis, kus ta päriselt peab olema. Näiteks kõige kõrgema etapi aktiivravi voodis peab olema inimene, kes vajab kõige kõrgema etapi ravi. Niipea kui võimalik, peab ta minema madalamasse etappi. Näiteks kui piirkondlik haigla on kõige kõrgema etapi [haigla], siis ta peab sealt minema keskhaiglasse või üldhaiglasse või siis õendushooldusesse või perearsti hoole alla. Praegu on tõesti olukord, kus kohati hoitakse inimesi liiga kaua haiglas. Kus täpselt praegu voodid tühjad on, ma ei tea. Need jutud jõudsid minuni, kui ma olin perearst ja tegin seda tööd. Minu käest seda otse küsitud ei ole. Tallinnas seda probleemi tõenäoliselt ei ole, ma ei oska seda öelda. Aga seda, kuidas haiglavoodeid kasutatakse, peaks Tervisekassa küll vaatama. Minu kriitika ongi selles, et Tervisekassa rahastab teenuseid, aga kas ta saab selle eest ka seda kvaliteeti, mida ta ostab, selles Tervisekassa tegelikult kindel ei ole. Just sellepärast rõhun ma kvaliteedile.

Aitäh küsimuse eest! Meditsiiniökonoomika seisukohalt peaks inimene olema just selles haiglavoodis, kus ta päriselt peab olema. Näiteks kõige kõrgema etapi aktiivravi voodis peab olema inimene, kes vajab kõige kõrgema etapi ravi. Nii pea kui võimalik, ta peab minema madalamasse etappi, näiteks kui piirkondlik haigla on kõige kõrgem, siis keskhaiglasse või üldhaiglasse või siis õendushooldusesse või perearsti hoole alla. Praegu on meil tõesti olukord, kus kohati hoitakse inimesi liiga kaua haiglas sees. Kust täpselt praegu voodid tühjad on, ma ei tea. Need jutud jõudsid minuni, kui ma olin perearst ja tegin seda tööd. Minu käest otse seda küsitud ei ole. Tallinnas seda probleemi tõenäoliselt ei ole, ma ei oska seda öelda. Aga seda, kuidas haiglavoodeid kasutatakse, sinna peaks Tervisekassa küll sisse vaatama. Minu kriitika ongi, et tegelikult Tervisekassa rahastab teenuseid, aga kas ta saab selle eest ka seda kvaliteeti, mida ta ostab. Selles tegelikult ei ole Tervisekassa kindel. Just sellepärast ma rõhun kvaliteedile.

Helmen Kütt, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud sotsiaalminister! Te olete täna pikalt ja põhjalikult vastanud erinevatele küsimustele, eriti just tervishoidu puudutavatele küsimustele. Midagi pole parata, te kannate ka sotsiaalvaldkonna ministri portfelli ja minu küsimus puudutabki sotsiaalvaldkonda. Millised on need üks, kaks või kolm teemat, millega te sotsiaalvaldkonnas lähete eelarveläbirääkimistele või olete juba eelarveläbirääkimistel? Mida siis järgmine aasta on oodata? Tõepoolest, tervishoius tehakse selle rahahulga eest, kui inimene arsti juurde jõuab, imelist tööd, seda teevad meie arstid ja õed ja ka hooldustöötajad, kes haiglas töötavad, aga kurb tõelisus on lihtsalt see, et sinna jõutakse liialt hilja. Natuke tekitas küsimusi see, et inimesed lähevad vale arsti juurde. Andke andeks, eriarsti juurde ei saa keegi [lihtsalt] minna, ilma et keegi sinna suunaks. Aga mind huvitab sotsiaalvaldkond.

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud sotsiaalminister! Te olete täna pikalt ja põhjalikult vastanud erinevatele küsimustele, valdavalt põhjalikult ka tervishoidu eriti just puudutavatele küsimustele. Kuna, midagi pole parata, te kannate ka sotsiaalvaldkonna ministri portfelli ja selle tõttu minu küsimus puudutab sotsiaalvaldkonda. Millised on need üks, kaks või kolm teemat, millega te sotsiaalvaldkonnas lähete eelarveläbirääkimistele või olete juba eelarveläbirääkimistel, mida siis järgmine aasta on oodata? Tõepoolest, tervishoiu osas selle rahahulga eest, kui arsti juurde jõutakse, siis meie arstid teevad imelist tööd ja õed ja ka hooldustöötajad, kes haiglas töötavad, aga lihtsalt kurbtõelisus on see, et jõutakse liialt hilja. Ja mulle natuke tekitas küsimusi see, et kui inimesed lähevad vale arsti juurde – noh, andke andeks, eriarsti juurde ei anna kellelgi minna. Aga mind huvitab sotsiaalvaldkond, ilma et keegi suunaks sinna.

Ma lõppu ei kuulnud. Kui lähed vale arsti juurde? Ma ei kuulnud lõppu, küsimust. Kui nad lähevad vale arsti juurde …

Sotsiaalvaldkond.

Kuidas saab sotsiaalvaldkond aidata?

Täpsusta oma küsimuse lõppu.

Kas ma saan uuesti küsida?

Kas ma saan uuesti?

Jah, sul on mikrofon sees. Täpsusta.

Mind huvitab see, milliste punktidega te lähete eelarveläbirääkimistele sotsiaalvaldkonnas. Kommentaar lõpus oli see, et kui õigel ajal jõutakse tervishoidu, siis meie arstid, õed ja sotsiaaltöötajad teevad suurepärast tööd haiglates, ja ka perearstid, aga tihti jõutakse sinna väga hilja.

Mind huvitab see, milliste punktidega te lähete eelarveläbirääkimistele sotsiaalvaldkonnas. Ja kommentaar lõpus oli see, et kui õigel ajal jõutakse tervishoidu, siis meie arstid-õed ja sotsiaaltöötajad teevad suurepärast tööd haiglates ja ka perearstid, aga tihti jõutakse väga hilja.

Aitäh! Esiteks aitäh küsimuse eest! Mulle on proua Helmen Kütt alati väga meeldinud, sest küsimused on alati väga sisukad ja valdkonna tundmine on lihtsalt fantastiline. Mul on väga palju õppida, ma olen sotsiaalkomisjonis koos töötades teilt väga palju õppinud. Aga meil on kokkulepe valitsuses, et me ei räägi nendest teemadest, mida me oleme viinud sinna. Ma olen viinud sinna neli teemat, neist kolm on sotsiaalvaldkonna teemad. Üks neist on toimetulekutoetus ja ma loodan, mul on alust arvata, et see tõuseb. Ma ei julge öelda, kui palju ja mismoodi, meil ei ole kokkuleppeid. Aga kui on eelarve tulnud, siis ma võin rääkida ka nendest teistest asjadest. Need on teile väga südamelähedased teemad ja ma tean seda. Ka mulle väga südamelähedased, sest see mõjutab päriselt inimeste heaolu ja ma tean, et meie inimestel ei ole kerge.

Esiteks aitäh küsimuse eest! Mulle on proua Helmen Kütt alati väga meeldinud, sest küsimused on tal alati väga sisukad ja valdkonna tundmine on lihtsalt fantastiline. Mul on teilt väga palju õppida, ma olen sotsiaalkomisjonis koos töötades teilt väga palju õppinud. Aga meil on valitsuses kokkulepe, et me ei räägi nendest teemadest, mida me oleme [eelarveläbirääkimistele] viinud. Ma olen viinud sinna neli teemat, neist kolm on sotsiaalvaldkonna teemad. Üks neist on toimetulekutoetus ja ma loodan või mul on alust arvata, et see tõuseb. Ma ei julge öelda, kui palju ja mismoodi, meil ei ole kokkuleppeid. Aga kui eelarve on siia tulnud, siis ma võin rääkida ka nendest teistest asjadest. Need on teile väga südamelähedased teemad, ma tean seda. Ka mulle on need väga südamelähedased, sest need mõjutavad päriselt inimeste heaolu. Ma tean, et meie inimestel ei ole kerge.

Rain Epler, palun!

Aitäh! No huvitav lugu on nende Reformierakonna ministritega. Enne, kui te hakkasite mu küsimusele vastama, siis te ütlesite, et teie pole kedagi ähvardanud. Ma oma küsimuses kuidagi ei puudutanud ähvardamist.

Vabandust!

Mina ütlesin, et teil on erinev stiil Irja Lutsarist eriarvamusega inimestega debateerimisel, ja te tundsite, et kusagile läks torge. Paralleel on siin 2019. aastaga, kui ma Kagu-Eestis viisin läbi ükshaaval vestlusi Kagu-Eesti toonaste esinumbritega valimistel. Siis igaühel oli võimalus ennast tutvustada. Kõik tutvustasid suhteliselt asjalikult. Huvitava tutvustuse,tegi Hanno Pevkur, kes tõusis püsti ja ütles, et mina ei ole poliitbroiler, nii nagu arvatakse. Kõik vaatasid üksteisele otsa ja võtsid kohe Vikipeedia lahti, et huvitav, miks ta niimoodi ennast tutvustab, siis selgus, et on küll poliitbroiler ja muud tööd ei olegi teinud. Parteiliini pidi on teda lohistatud kuskil. Aga minu küsimus puudutab rahvusvahelist diplomaatiat. Kuidas te ise hindate enda panust Eesti ja tema kõige olulisema liitlase suhetesse oma viimase aja väljaütlemistega seoses?

Mina ütlesin, et teie stiil erineb Irja Lutsari omast, kui te debateerite teie arvamusest erineva arvamusega inimestega, ja te tundsite, et kusagile läks torge. Paralleel on siin 2019. aastaga, kui ma Kagu-Eestis viisin läbi ükshaaval vestlusi Kagu-Eesti toonaste valimiste esinumbritega. Igaühel oli võimalus ennast tutvustada. Kõik tutvustasid suhteliselt asjalikult. Huvitava tutvustuse tegi Hanno Pevkur, kes tõusis püsti ja ütles, et tema ei ole poliitbroiler, nii nagu arvatakse. Kõik vaatasid üksteisele otsa ja võtsid kohe Vikipeedia lahti, et huvitav, miks ta ennast niimoodi tutvustab, ning siis selgus, et on küll poliitbroiler ja muud tööd ei olegi teinud, parteiliini pidi on teda kuskil lohistatud. Aga minu küsimus puudutab rahvusvahelist diplomaatiat. Kuidas te ise hindate enda panust Eesti ja tema kõige olulisema liitlase suhetesse oma viimase aja väljaütlemistega seoses?

Aitäh! Ma vabandan, tõesti, ma vist kuulsin enne valesti. Siin natuke kajab ja ma ei kuulnud kõike hästi ja sealtpoolt on ähvardamise juttu päris palju tulnud. Aga tõesti vabandan. Kuidas ma hindan enda panust? Kui aus olla, siis mul on tegelikult raske uskuda, et meie suure partneri tervishoiuminister üleüldse see pöörab tähelepanu väga vanadele väljaütlemistele, millega, ma arvan, ta tegelikult nõustub. Võib-olla tõesti, nagu ma ka ise ütlesin, see väljendusviis võinuks olla delikaatsem ja ma tõesti seda sõna alati väldin. Kuidas ma toona libastasin, see on minu viga. Minu soov on alati jääda viisakaks, ja viisakaks ka eriarvamustes. USA terviseminister on avalikult kirjeldanud, mida tema mõtleb teaduspõhise tervishoiu kohta, ja kuidas tema seda hindab, ma sellega ei nõustu. Aga ma nõustun väga kõikide tema mõtetega, mis puudutavad elustiili ja mis puudutavad terve olemist. See on väga adekvaatne.

Aitäh! Ma vabandan, tõesti, ma vist kuulsin enne valesti. Siin natuke kajab, ma ei kuulnud kõike hästi ja sealtpoolt on ähvardamisjuttu päris palju tulnud. Aga ma tõesti vabandan. Kuidas ma hindan enda panust? Kui aus olla, siis mul on raske uskuda, et meie suure partneri terviseminister üleüldse pöörab tähelepanu väga vanadele väljaütlemistele, millega, ma arvan, ta tegelikult nõustub. Võib-olla tõesti, nagu ma ka ise ütlesin, see väljendusviis võinuks olla delikaatsem. Ma tõesti seda sõna alati väldin. Ma toona libastusin, see on minu viga. Minu soov on jääda alati viisakaks, ja viisakaks ka eriarvamuste puhul. USA terviseminister on avalikult kirjeldanud, mida tema mõtleb teaduspõhise tervishoiu kohta ja kuidas tema seda hindab. Mina sellega ei nõustu. Aga ma nõustun kõikide tema mõtetega, mis puudutavad elustiili ja terve olemist. See on väga adekvaatne.

Urmas Reinsalu, palun!

Proua minister, ma olen kuidagi kimbatuses. Tähendab, te seletasite loogikat, et ei tea, kuhu raha läheb, seetõttu ei ole võimalik neid täiendavaid planeerimisotsuseid langetada. Ja viitasite illustreeriva näitena, et haiglates on voodid tühjad. See on teie kui valitsusliikme loogika. Perearste survestatakse vormistama inimesi haiglasse. Ma siiski küsiksin. See oli teie kui ametis oleva ministri viide põhjusele, mis mõjutab olemuslikult teie ressursi otsuseid. Mis haiglad need tühjad tegelikult on siis, kuhu perearstid neid vormistavad või vähemalt survestatakse perearste vormistama? Küsimus puudutab teiseks seda, et te viitasite niisugusele huvitavale tähelepanekule, et ravijärjekorrad ei oma tähtsust. Tähtis on see, et inimene saaks õige arsti juurde, mis on lõpptulemusena iseenesestmõistetav, et õige kvalifikatsiooniga arst raviks inimest. Aga kuidas te saate öelda inimese terviseseisundi probleemi lahendamise puhul, et ooteaeg ei oma tähtsust? See on ju tegelikult võetud aluseks … Kui ma mõtlen tavamõistuse mõttes, see on üks kõige kesksemaid probleeme inimeste elukvaliteedi puhul …

Proua minister, ma olen kuidagi kimbatuses. Tähendab, te seletasite loogikat, et te ei tea, kuhu raha läheb, seetõttu ei ole võimalik neid täiendavaid planeerimisotsuseid langetada. Te viitasite illustreeriva näitena, et haiglates on voodid tühjad. See on teie kui valitsusliikme loogika. Perearste survestatakse vormistama inimesi haiglasse. Ma siiski küsin. See oli teie kui ametis oleva ministri viide põhjusele, mis mõjutab olemuslikult teie ressursiotsuseid. Mis haiglad need tegelikult tühjad on siis, kuhu perearstid neid [patsiente] vormistavad või vähemalt neid survestatakse vormistama? Küsimus puudutab teiseks seda, et te viitasite niisugusele huvitavale tähelepanekule, et ravijärjekorrad ei oma tähtsust, tähtis on see, et inimene saaks õige arsti juurde. See on lõpptulemusena iseenesestmõistetav, et õige kvalifikatsiooniga arst raviks inimest. Aga kuidas te saate öelda, et inimese terviseseisundi probleemi lahendamise puhul ooteaeg ei oma tähtsust? Kui ma mõtlen tavamõistuse mõttes, siis see on üks kõige kesksemaid probleeme inimeste elukvaliteedi puhul …

Teie aeg!

… inimeste tööle naasmise puhul, hakkamasaamise puhul.

… inimeste töölenaasmise puhul, hakkamasaamisel.